Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"saareste" - 64 õppematerjali

saareste on jaganud nimesid sõnaliigiti ja käändeti (Saareste I: 145, II: 11). Sõnaliikidest on enim esindatud nimisõnad.
Saareste

Kasutaja: Saareste

Faile: 0
thumbnail
5
pptx

Andrus Saareste

Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 1925­1941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 1924­1931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk...

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste . Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik,...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

Botaanikaaed, tähetorn, kliinikud; Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Ülemaailmse tuntuse saavutasid nii mõnedki Eesti teadlased. Astronoomias Oskar Öpik, arstiteaduses Ludvig Puusepp, keemias Paul Kogerman jne. Aastail 1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Keeleteadlased kajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust. Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski jt. Uuriti eesti murdeid ning soome-ugri keeli (Andrus Saareste , Julius Mägiste). Ajaloolased hindasid ümber baltisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost. ,,Eesti ajalugu" (toimetaja hans Kruus), ,,Eesti rahva ajalugu"....

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
10
doc

P.Pinna, M.Martna,O.Strandman, J.Pitka

· Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk · Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste , P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. ­ Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman Pildid: · http://www.opera.ee/vvfiles/4/4d03184f93e36d3fe12407218d689e82.pjpeg · http://upload.wikimedia...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 1920-1940

Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ülevaade eesti keele uurimisest

Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste , Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 1524­1739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask...

Eesti keel
35 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Volatire referaat

XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist. Ta oli julge, samas kaastundlik. Kuid oma ideede ja omapäraste maailmavaadetega mõjutab ta siiamaani ka paljude teiste inimeste maailmavaateid...

Filosoofia
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Superpoliitikust kuldsuu - Lennart Meri

ordenite kavaler ja valitud 1998. a. Aasta eurooplaseks. Lennart Meri sarnast värvikat presidenti ei saa Eestil enam ilmselt olema ning Meri loodud presidendiimago ei ole mingi reegel. Igal presidendil on oma nägu. Eestile oleks siiski parem, kui meil oleks heas mõttes "kiiksuga" riigipea, kes paistaks silma, nagu seda tegi Lennart Meri. Merlin Saareste 9d 2006...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 1920-1940

Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 ­ Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis ­ hinnad langesid...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

· D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 1896­1901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 1902­1910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 1920­1990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik:...

Eesti keel
174 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" ­ Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste . Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L...

Eesti ja soome-ugri...
218 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viitamine - kuidas viidata

Keivin Kivimägi 10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115). Türkiisis soovitatakse kanda detsembris sündinud inimestel. See aitab ära hoida südame-, rinna- ja hingamisteede haigusi ning on kasulik silmadele. (Aasmäe 2008: 45) 1994.aastal oli mul õnn esineda Värsk...

Uurimistöö
54 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti pulmatraditsioonid

“ Naise vanemad ja sugulased polnud muidugi röövimisega päri ning tagaajamine või kättemaks võeti ette. Naiseröövi perioodist, mil sai alguse enam-vähem pidev mehe ja naise kooselu, on pärit ka abielunaise nimetused eri keeltes. Rooma „familia“ tähendab teenrit, orja. Setu „tsura“ ja mordva „čora“ tähendavad ligikaudu sedasama. Varemaaegses pulmas olid ka nn. Õletajad ehk kaasitajad. A. Saareste seletab: „Õletajad – vanemaaegseis pulmades naised pruudipoolsete pulmaliste seas, kes laulu ja hurjutamise ning karjumisega püüavad peigmeest ja tema saatjaid tagasi tõrjuda ja peletada.“ Ka Tartu Kirjandusmuuseumis on õletajate kirjeldus: „Enne pulmades naised liekusid laulda, sõimasid üksteist vastakuti, kui pulmasae tuli sisse. Mitu korda oli kohe päris tüli lahti.  Räti alla söötmine. „Kui peigmehe kodus esmakordselt söödi, seoti nooriku nägu...

Perekonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Allikaõpetus

Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ­ ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' ­ näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon ­ 'De Re Diplomatica' ­ vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 ­ 1849 ilmunud Pierre ­ Claude François Daunoni `Cours d'ét...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
13
doc

SLÄNG

Tavaliselt on slängiks peetud erilist sõnavara. 1.3 Eesti keele slängi sõnavara. Paul Ariste on üks esimesi autoreid, kes on uurinud eesti keele sõnavara ala. Oma töödes sõnavarast, on ta leidnud seletuse umbes kahele tuhandele sõnale. Ta on sidunud kokku eesti keele kontaktid naaberkeeltega (Rätsep 2002: 48). Andrus Saareste on ka suutnud tähelepanu tuua slängi arenemisele ja selle uurimisele, kes avaldas ajakirjas ,,Eesti Keel" artikli ,,Vooludest ja liikumistest". Slängiuurijad nagu Tõnu Tender, Andrus Saareste, Eric Partridge väidavad, et slängi on lihtne kasutada, aga väga raske defineerida. Kuigi on esitatud üks slängi mõiste definitsioon: ,, släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimeste, sõpruskondaddele jne...

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

· Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste . Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''....

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal

4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased ­ Aavik, Veski, Saareste , Ariste Eeste ajaloolased ­ Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed ­ Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia ­ Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid ­ Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus ­ Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika ­ Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud ­ Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...

Arstiteadus
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun