Andrus saareste Maile Kikerpill Kadrina Keskkool 2013 Üldandmed Andrus Kustas Saareste Nime erikujud: Albert Saaberg, Albert Helmut Gustav Saaberk (kuni 1921), Albert Saareste (kuni 1935) 18.06.1892 Tallinn - 10.05.1964 Uppsala eesti keeleteadlane ja murdeuurija lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal Eesti esimese murdesõnade atlase autor organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise 19251941 Tartu Ülikooli eesti keele professor Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse 19241931 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja 1939 Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk
isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 1399. a on rätsep Clawes Karwel omandanud ühe kinnistu ning 1467. a on selle loovutanud preester Ludolphus Carwel (Tiik 1987: 83). Paul Ariste (1974: 500) juhib tähelepanu perekonnanimele Raudnina: 1390. a
· Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre.ut.ee · EKI ja ES kogud · Murdesõnaraamatud · Murdeatlased ja kaardid, nt Saareste ja Toomse Transkriptsioon: · IPA · SUT · Lihtsustatud transkriptsioon diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad
aprillil. Alguses läks kõik, nagu maaisandad soovisid. (Raud 1991: 113) Linnal oli plaani võetud ka uue mudaravila valmimine aastal 2011 (http://www.haapsalu.ee, 2007). Vähemalt Hurdast alates said kõik eesti juhid aru, et ilma rahvusliku preffesionaalkultuurita pole eestlastel tulevikku ega pääsu haritud rahvaste hulka (Karjahärm, Sirk 1977: 197). Kui ma esimesse klassi läksin, olid meie klassi seinad värvitud helepruuniks. Ma mäletan selgesti, et tahvel oli rohelist värvi. (Saareste, 2005) Keivin Kivimägi 10A KASUTATUD ALLIKAD Aasmäe, K. 2008. Mood kui kuningas ja tööandja. Ant, J. 1998. Kaks algust. Eesti Riigiarhiiv. Helk, V. 2004. Pagulastudengist Taani arhivaariks. Haapsalu 2007. http://www.haapsalu.ee 11.09.2007 Karjahärm, T., Sirk, V
murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP nael eL naal, nagõl Andrus Saareste Theodor Saar kohtu kõht kõtt suuremb(i) suurem suure(m)p [ma] odin võtsin võti [nad] tulled tul(n)d tullu, tullu' [ma] saisin saaks saass Murdekogud ja uurimiskeskused
Ta avaldas need 325. aasta paiku teoses „Maailmameredest“. (lk . 45) Hiljemalt 1440. aasta kevadel jäi Lüübeki kaupmeeste laev Saaremaa vetes tormi kätte ja hukkus.“ (lk. 79) Raamatu põhiideeks on Kaali meteoriidi langemise kohta info otsimine Läänemere (ja ka laiemalt kuni Vana-Kreekani välja) kaldal elanud rahvaste pärimusest. Tolle aja inimese jaoks kukkus sisuliselt päike taevast alla ja erakordselt midagi võrreldavat olla ei saanud. „Mõtlen praegu Andrus Saareste suurejoonelisele üldistusele: meteoriit, mis lähenes idast helendava lendtähena, plahvatas Saaremaal põlema hiidtulena. Idamurretes kutsutakse meteoriiti ülekaalukalt sädemeks, läänemurretes tuleks.“ Ketlyn
sõnamoodustasandil, süntaksis ja semantiisel tasandil. Tavaliselt on slängiks peetud erilist sõnavara. 1.3 Eesti keele slängi sõnavara. Paul Ariste on üks esimesi autoreid, kes on uurinud eesti keele sõnavara ala. Oma töödes sõnavarast, on ta leidnud seletuse umbes kahele tuhandele sõnale. Ta on sidunud kokku eesti keele kontaktid naaberkeeltega (Rätsep 2002: 48). Andrus Saareste on ka suutnud tähelepanu tuua slängi arenemisele ja selle uurimisele, kes avaldas ajakirjas ,,Eesti Keel" artikli ,,Vooludest ja liikumistest". Slängiuurijad nagu Tõnu Tender, Andrus Saareste, Eric Partridge väidavad, et slängi on lihtne kasutada, aga väga raske defineerida. Kuigi on esitatud üks slängi mõiste definitsioon: ,, släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimeste, sõpruskondaddele jne
Soome eeskuju, Veski polnud nõus. Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L
Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit Põldroos Tallinna Töölisteatri lavastaja Andrus Saareste eesti murrete uurija Karl Menning "Vanemuine" Julius Mark soome-ugri keele võrdleja Julius Mägiste soome-ugri keele võrdleja SPORT Harri Moora arheoloog Kristian Palusalu maadleja (1936.Berliin) Hans Kruus ajaloolane Paul Keres maletaja
Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik- poliitilised ja kultuurilised muutused olid inimesed keelemuutustele vastuvõtlikuks teinud, Aaviku sõnadega samaaegselt tuli keelde tohutul hulgal laensõnu ja tuletisi, ja salgamatu osa oli ka Aaviku isiksusel, õnnelikul keelevaistul ja väsimatul kihutustööl. Leksikoloog, "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" autor Andrus Saareste on öelnud: Igale keeleuuendusele tuleb vastu panna, ja kui ta siiski läbi läheb, siis on ta hea.
Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest. Soome tüvesid juurdus 60, nt anuma, haldama, hetk, julm, raev, säilima, sünge Soome keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama. 11.Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika, Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks. 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts. Saareste, Mägiste, Ariste, Raun, Toomse. Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sõnasedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama Wiedemanni sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa Murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis
küsimused (nimetamisküsimused mida te ütlete kui soovite, et külaline tuppa astuks?; lünk-küsimused te teete tee magusaks ...) - keelekaardid: igal kaardil üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv; murdeatlased näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil; tsitaatkaardid esitavad konkreetse vormi vastavalt esinemisele; sümbolkaardid esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil. Saareste murdeatlased. Litereerimise eesmärgiks on märkida täpselt üles sõnafoneetika, foneetiline transkriptsioon koosneb märkidest ja sümbolitest, millega osutatakse häälikute pikkust, kõrgust, helilisust, helitust, moodustamise kohti. Isoglossid eristavad 2 piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, neid eristatakse 2 viisil: 1) tõmmatakse joon nende kohtade vahele, kust läheb piir, 2) ühendatakse joontega kohad, kus kasutatakse üht või teist variantI
(5) Olev kääne käändestaatuses (6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920.aastast ülikooli juures mitmed rahvateaduste uurimise instituudid (kabinetid) ja akadeemilised, peamiselt õppejõududest ja tudengitest koosnevad teaduslikud ühingud. 1919 eesti keele ja sugulaskeelte uurimiseks loodi kolm professuuri koos lektoraatidega, nende juures elustus vana Õpetatud Eesti Selts ning tekkis Akadeemiline Emakeele Selts. Andrus Saareste, Mihkel Toome, Paul Ariste murdeuurimine Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles" (1924) 1920. -1930 õigekeelsussõnaraamatu koostamine Kaasaegse keele uurimine vähene, korraldavat laadi. ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" (1936) Johannes Aavik Eesti häälikuloo alusepanijaks Lauri Kettunen (Koddavere murdest doktoriväitekiri); ,,Eesti keele häälikuloo peajooned" (1917, 1929, 1932), eesti-soome sõnaraamat (1917), ,,Eesti ja soome keele erinevused" (1916, 1926)
emotsiooniteadmiste mitmekesisuse avaldumise vorm · Hinnangulised mõisted seostatakse oma kogemustega · Emakeele õppimisega omandame emotsioonimõisted ja rahvale omase "sisemaailma" nägemise viisi Eestlaste tüüpiline iseloomuomadus · H. Orava uuring: 1. Inimese iseloom üldiselt 2. Sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomustus 3. Eestlase iseloomustus 4. Iseenda iseloomustus · Ligi 5500-st väljendist esikohal töökas · A. Saareste: "Loomu poolest on eestlased tõsised, pisut flegmaatilised, sagedasti ka koleerilised, teravalt individualistlike kalduvustega, iseseisvust armastavad, praktilise mõtteviisiga, töös ja ettevõtetes visad ja püsivad, sagedasti kangekaelsed ja jonnakad. Tööd armastab eestlane kirglikult..." · Laiskust ja ületöötamist ei sallita (nt Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi; liigne agarus on ogarus) Viha kui põhiline emotsioon
Konkreetsemalt võib slängi siduda keskajaga. Vanaprantsuse poeet Villon kasutas oma ballaadides argood, sellest ajast saadik on erikeelt seostatud ka kelmide ja varaste maailmaga. Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut. Laialdasemale slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus Saareste. Nõukogude ajal sattus släng põlu alla. Miks? Seda võib seostada ideoloogia muutumisega. 30ndail oli ilmunud Lihhatovi artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt, mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma. Kui ühiskond hakkas vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi vastu. TÜs hakkas tegutsema slängigrupp. Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel
lähitulevikuks............................................................................................... 5.Kokkuvõtte................................................................................................ 6.Kirjandus................................................................................................... Sissejuhatus Murdeuurimine oli 20. sajandil eesti keeleteaduse keskseid alasid. 1920. 30. aastatel oli Tartu Ülikooli eesti keele professori Andrus Saareste peamiseks uurimisalaks eesti murded. Saareste juhendamisel tegid ka paljud selleaegsed eesti keele üliõpilased väli- ja uurimistöid murretest. Akadeemiline Emakeele Selts pani tollal oma tegevusega aluse eesti murrete andmekogudele. Oluline on, et esimese Eesti riigi ajal valitud murdeuurimise teoreetilised suunad jäid mitmeti valitsevaks ka 20. sajandi teisel poolel. Selle mõistmine, mis on eesti murded ja mida tähendab eesti murdeuurimine, pärineb tänapäevalgi suuresti Saareste 1930
Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja, bakterioloog Karl Schlossmann (19851969), 4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk. 5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti ilmselt silmapaistvaim teadlane. Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus Tartu pommitamisel. Lippmaa biotsönooside teooria on aga oluline alus tänapäevasele taimeökoloogiale. Tähtsamad leiutajad (teadlased) Keemik Paul Nikolai Kogerman (1891-1951) Rajas Eesti põlevkivikeemia P
tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest. Saksa keelest: köök, kool, aabits, telling, korsten, trükkima, värvima, üürima, vorst Vene keelest: raamat, lusikas, raamat, nädal, kapsas, saabas, aken, kasukas, sinine.
hävisid ülikooli peahoone põlengus. Sõnade päritolu uurimises on tähtis roll ka Lauri Kettunenil, kes oma doktoriväitekirjas Kodavere murraku häälikuloost ja eesti keele häälikuloo trükistes on esitanud mitmeid sõnade päritolu seletusi. Ta on koostanud ka liivi sõnaraamatu, mis ilmus 1938. Aastal. Selles leidub viiteid eesti ja liivi ühissõnavarale ja alamsaksa laenudele eesti keeles. Suure osa oma elust pühendas Andrus Saareste eesti murrete sõnavara kogumisele ja uurimisele. Tema esitas esimesena oma käsiraamatutes ülevaate eesti sõnavara rühmitumisesr päritolu alusel. Seevastu Julius Mägiste lisas omapoolset vene laenude uurimisse, läänemeresoome volga keelte leksikaalsete suhete selgitamisse ja eesti keele vanemate kirjalike mälestiste sõnavara analüüsi. Veel tuleks mainida Julius Margi tööd eesti sõnade etümologiseerimisel ehk sõnade päritolu ja sugulussuhete uurimisel, eriti
· spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija · Oskar Loorits- rahvaluule uurija · Julius Mark ja Julius Mägiste soome-ugri võrdleva keeleteaduse uurijad · Harri Moora- tuntuim eesti arheoloog · Hans Kruus, Hendrik Sepp ja Peeter Tarvel- ajaloolased · Fridebert Tuglas ja August Gailit- novellikirjanikud · Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Kristjan Raud- eesti kunstnikud (vanameistrid) · Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen ja Ado Vabbe- uue põlvkonna kunstnikud
ordenite kavaler ja valitud 1998. a. Aasta eurooplaseks. Lennart Meri sarnast värvikat presidenti ei saa Eestil enam ilmselt olema ning Meri loodud presidendiimago ei ole mingi reegel. Igal presidendil on oma nägu. Eestile oleks siiski parem, kui meil oleks heas mõttes "kiiksuga" riigipea, kes paistaks silma, nagu seda tegi Lennart Meri. Merlin Saareste 9d 2006
kohanimede ja süntaksi uurimisel ning keelekorralduses. Juba algusest peale arvati Emakeele Seltsi põhiõlesandeks äratada huvi eesti keele tundmise, arendamise ja uurimise vastu. Peamise suunandadena nähti murdeainese kogumist ja uurimist, keeleajalooliste nähtuste selgitamist ning kaasaegse kirjakeele õigekeelsust. Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede
Materjali töötlemine ja säilitamine Eestis soome-ugri foneetiline transkriptsioon; Materjalid on kättesaadavad kogumikus “Eesti murded” ja murdekorpuses www.murre.ut.ee (alates 90ndatest);. Korpuses on Võru ja Setu eraldi võetud. Korpuses on tekstid kättesaadavad nii foneetilises kui lihtsustatud transkriptsioonis; EKI ja ES kogud; Murdesõnaraamatud (praegu tehakse keelesaarte, Mulgi sõnastikku); Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse; Transkriptsioon IPA – rahvusvaheline; Soome-ugri foneetiline transkriptsioon. Hea kasutada, kuna kui uurida häälikunähtusi murretes, siis saab vokaalide kõrguse jne programmidega üle mõõta; 2 Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud
· Bernard Kangro-luuletaja · Evald Aava-muusik · Artur Kapp-muusik · Konrad Mägi-kunstnik · Nikolai Triik-kunstnik · Ado Vabbe-kunstnik · Eric Adamson-kunstnik · Aino Bach-kunstnik · Eduard Ole-kunstnik · Jaan Vahtra-kunstnik · Eduard Viiralt-graafik · Jaan Koort-skulptor · Anton Starkopf-skulptor · Oskar Öpik-astronoomia · Ludvig Puusepp-arstiteadus · Paul Kogerman-keemia · Johannes Voldemar Veski-keeleteadlane · Andrus Saareste- (soome-ugri) luuleteadlane · Julius Mägiste (soome-ugri) luuleteadlane · Hans Kruus-toimetaja KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME
· Sõnamoodustus reeglipäraseks · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu · Rahvusvahelisi kultuurisõnu mõõdukalt kasutusse · Ei soovita paralleelseid võõrsõnu, soome laene, võõrapäraseid struktuure ja väljendeid 1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" · 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsus sõnaraamat" · 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. · Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks · 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts · Saareste: murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis. · Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama W sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa.
Sõnaartiklil on kaks osa: märksõna ja kirjeldus ( M.Erelt 1997:569). Sõnaraamatuid klassifitseeritakse kas märksõnastiku järgi, mis tähendab millist sõnavara kirjeldatakse ja missugune on märksõnastiku ülesehitus või kirjelduse järgi - missugust teavet kirjeldus pakub( M.Erelt 1997:569). Sõnastiku ülesehitus võib olla alfabeetiline või mõisteline. Mõisteline sõnaraamat esitab sõnad mõisterühmiti ja vajab siis tähestikulist registrit. (Andrus Saareste ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" Stockholm, 19581968, register: Uppsala, 1979.) Sagedussõnaraamat näitab sõnade sagedust ühe keele või allkeele tekstides ning sõnad on järjestatud selle alusel. (Heiki-Jaan Kaalep, Kadri Muischnek ,,Eesti kirjakeele sagedussõnastik" Tartu, 2002.)( M.Erelt 1997:56571-572). Eesti keele sõnastikud. Kogu keele või mingi keelekuju sõnavara sisldavad keelesõnastikud. Need on eesti keele, eesti
· Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''.
on sel ajal weel kord köik oma rammo kokokorjanud, ennego ta suutumaks pidi äralöppema, sest tema ots oli ligi jöudnud. ’Küll tuleb öelda: põrguvägi on sel ajal veel kord kogu oma rammu kokku korjanud, enne kui ta sootuks ära lõppes, sest tema ots oli ligi jõudnud.’ Kirjakeele ajaloo uurimine. Põhiline uurimiskeskus on alates 19. sajandi algusest olnud Tartu Ülikool. Vana kirjakeelt on uurinud professorid Jaan Jõgever, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Arnold Kask, Paul Ariste, Paul Alvre, Huno Rätsep. Praegu tegutseb TÜ-s vana kirjakeele uurimisrühm (Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, Pille Penjam, Külli Prillop, Kristel Ress). Eesmärgiks on vanade tekstide ja sõnaraamatute põhjal elektrooniliste kogude loomine ning vana keele sõnavara ja grammatika uurimine tänapäevaste meetoditega. Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel
Läänemeresoome lõunarühma hõimukeeled/murded lõunaeesti põhjaeesti (ugala) maamurre sakala ugandi südaeesti vaia kirde- liivi mulgi tartu võru saarte lääne kesk ida vadja ranniku Lms lõunarühma tänapäevased (kirja)keeled (liivi) võru eesti (vadja) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Saareste 1952 • ...−1200 • 13.−15. sajand • 16.−18. sajand • 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Kask 1970 (kirjakeele perioodid) • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−...
1919 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- õpetus- ja teaduskeeleks eesti keel. Tekkis mitmeid teaduslikke ühinguid, nt Akadeemiline Emakeele Selts, foneetikalaboratoorium, Eesti Keele Arhiiv, Õpetatud Eesti Selts hakkas ka taas tööle. Ajakirjad nt Eesti Kirjandus, hakkasid ilmuma korrapärasemalt ja suurema mahuga. Tuli juurde ka uusi sarju nt Eesti Keel. Lauri Kettunen õpetas TÜ-s lähemaid sugulaskeeli. Ta oskas eesti keelt ja oli palju uurinud eesti murdeid. Andrus Saareste valiti 1925 eesti keele professoriks. sel ajal peeti oluliseks koguda võimalikult täielik murdekogu. Koostati palju sõnaraamatuid. P. Ariste uuris rootsi ja alamsaksa laensõnu eesti keeles. Uuriti ka läti laene eesti keeles ja muuretes. Kettunen püüdis anda väga selget ülevaadet lauseehitusest eesti keeles. Üks olulisemaid projekte oli 1920-1930 õigekeelsussõnaraamatu loomine. Osad teadlased püüdsid eesti kirjakeelt arendada keele enda abil, osad kasutasid selleks teisi keeli.
vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga", mis oli esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. Tegeleti veel Eesti murdealade piiritlemisega, murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatuga. Sõnavara ajalugu uuris Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Julius Mägiste. Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask
Esialgu tehti seda luumurdude, nihestuste ja võõrkehade kindlaksmääramisel. Aparatuuri täienemine võimaldas röntgenikiirte abil uurida ka siseelundite ehitust. Kõrvuti röntgenidiagnostikaga arenes röntgeniravi. Tartu ÜIikooIis peetakse röntgensüvaravi alguseks 1922. a., mil naistekliinikus tehti esimene kiirgusravi seanss patsiendile. Röntgenravile naistekliinikus pani aluse hilisem oftalmoloog Ernst Saareste-Saarberg. 1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Haldre-Grünthal. Kuna röntgenitehnika arenes kiiresti ning oli kallis, hakati J. Haldre ja ülikooIi mehaaniku Jaan Muuga eestvõttel kodumaist aparatuuri ehitama, mis osutus tunduvalt ökonoomsemaks. Selleks käidi tutvumas Frankfurdis M. ä. Holfelderi kanooni ja Berliini Siemensi vabrikus röntgeniaparaatide ehitusega. 1929. a. valmis naistekliinikule J. Muuga ehitatud Holfelderi
200 piirimaile. 4 klassikalise teaduskonna kõrval rajati juurde uusi õppetoole. Kõrgharidust lisaks ülikoolile andsid veel kõrgem kunstikool Pallas ja Tln-s tehnikaülikool, riigi kunsttööstuskool (tarbekunst), konservatoorium, kõrgem sõjakool. Riiklikult üritati kultuuri juhtida Tln-sse. Traditsioonid Tartus siiski liiga tugevad.Teadus - eriline rõhk rahvusteadusted (eesti ja eestlusega tegelevad teadused) Tuntumad keeleteadlased Aavik, Veski, Saareste, Ariste Eeste ajaloolased Moora (arheol), Kruus, Sepp. Anti välja mitmed koguteosed Eesti rahvaajalugu ja Eesti ajalugu. Etnograafia Oskar Loorits. Maailmanimega teadlased. Arstid Puussepp neurokirurgia rajaja, Öpik, botaanikas Lipmaa ja Vilbaste. Kirjandus Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas, Merilaas, Alver, Suits, Tammsaare, Metsanurk, Ristikivi, Mälk, Vilde, Luts. Muusika Tubin, Kapp(id), Eller, Tobias. Kunstnikud Mägi, Triik, Vabe, Viiralt, Starkoff, Koort, Kits. 26 a
eesti murrete sõnavara genees ja omavahelised suhted, eesti rahvalaulude sõnavara päritolu, eesti kirjakeele sõnavara allikad ja kujunemine. Rätsep on lahanud kolme. Eesti sõnade vanemate sõnavara rühmade uurimisel saab arvestada vaid tüvesid, mis on moodustunud soome-ugri keelte tüvedest. Uurijad peavad uuemate sõnade etümologiseerimisel pidama silmas, kas tegemist on uute tüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. (Rätsep 2002: 4849) Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles
väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. 6 4. Teosed eesti keeles Voltaire on kirjutanud tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud · "Candide ehk Optimism". Tõlge ja eessõna: Albert Saareste; EKS, Tartu 1927 - seda võib vaadelda rüütliromaanide paroodiana. V. irooniseeris saksa filosoofi Leibnizi ajaloolise optimismi üle. Lugu räägib siira ja usaldava noormehe Candide'i ja tema õpetaja Panglossi seiklustest, neid tabavad kõikvõimalikud hädad. Candide õpib, et kui maailma juhibki kõrgem seaduspära, peab iga inimene siiski "harima oma aeda". · "Zadig ja teisi jutustusi" ("Zadig ehk saatus", "Mikromegas", "Kohtlane"). Tõlge ja
Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18. sajand 19. – 20. sajand Saareste ei ütle, miks just niimoodi on jaotatud, kuid kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Kask on periodiseerinud eesti kirjakeele. Ta kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele
Elu ei kulgenud siiski ainult raamatute keskel, üheks ühisharrastuseks oli näiteks lillede kasvatamine nii korteris kui ka aias. Alver mõistis lillede hingeelu ja mitmes luuletuses, ka Jõgevaga seotud ,,Jõgeva ja Pedja vahel", ,,Kotuse lilles" saab lillekujund salapäraselt mitmetähenduslikuks ja kandvaks. Loomingulises plaanis oli Alverit alati paelunud töö eesti keele sõnavaraga. See algas juba enne sõda Widemanni sõnaraamatuga ja jätkus hiljem kuuekümnendail Andrus Saareste mõistelise sõnaraamatuga. Luuletaja tegi ohtralt väljakirjutusi, eesmärgiga kasutada eesti keele sõnavara eri kihistusi ja rikkust oma luules. Kokku on kirjandusmuuseumis sõnavaralisi otsinguid 2110 lehel. 1971. aastal ilmus uus luulekogu ,,Eluhelbed", mis ühendab eaka kirjaniku uusloomingut hoopis teises võtmes sündinud noorusluulega. Iseloomulik on sõnaline küllus ja mängud omamütoloogiaga. Kandvad põhitõed ja eluhoiakud on osavalt kodeeritud ja põimunud
Botaanikaaed, tähetorn, kliinikud; Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Ülemaailmse tuntuse saavutasid nii mõnedki Eesti teadlased. Astronoomias Oskar Öpik, arstiteaduses Ludvig Puusepp, keemias Paul Kogerman jne. Aastail 1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Keeleteadlased kajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust. Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski jt. Uuriti eesti murdeid ning soome-ugri keeli (Andrus Saareste, Julius Mägiste). Ajaloolased hindasid ümber baltisaksa ja vene uurijate varasemad tööd. Saavutuste kokkuvõtteks said kaks suurteost. ,,Eesti ajalugu" (toimetaja hans Kruus), ,,Eesti rahva ajalugu".
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine. Teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele. Eesti keele uuendamisega, korrastamisega ja uurimisega tegid ära suure töö Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski, Andrus Saareste. Tuntuim eesti arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasteks Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. 1932-1937 valmis 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" Kirjandus 1917 asutati ,,Siuru" rühm, kus tegutsesid Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson. Eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi uusromantism. Novellidega said tuntuks F. Tuglas ja A. Gailit, romaanidega A.H.Tammsaare. Uusromantism asendus uusrealismiga. Algas algupärase näitekirjanduse võidukäik,
· Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk · Briti Püha Michael' i ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) · Karutapja ordeni II klass 8 Kasutatud kirjandus Kirjandus: · A. Liim, A. Pajur, S. Vahtre, T. Karjahärm, A. Raudsepp, M. Laar, T. Rosenberg, U. Klaas, T. Lukas 1997. Eesti ajalugu elulugudes. -Tallinn · A.R. Cederberg, H. Koppel, J. Kõpp, A. Saareste, P. Treiberg, F. Tuglas 2001. Eesti biograafiline leksikon.- Tartu · E. Nirk, E. Sõgel 1975. Eesti kirjanduse biograafiline leksikon. Tallinn · http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Martna · http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Pinna · hhttp://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Pitka · http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_Strandman Pildid: · http://www.opera.ee/vvfiles/4/4d03184f93e36d3fe12407218d689e82.pjpeg · http://upload.wikimedia
kombeks naisi kuralastele ning teistele paganatele müüa.“ Naise vanemad ja sugulased polnud muidugi röövimisega päri ning tagaajamine või kättemaks võeti ette. Naiseröövi perioodist, mil sai alguse enam-vähem pidev mehe ja naise kooselu, on pärit ka abielunaise nimetused eri keeltes. Rooma „familia“ tähendab teenrit, orja. Setu „tsura“ ja mordva „čora“ tähendavad ligikaudu sedasama. Varemaaegses pulmas olid ka nn. Õletajad ehk kaasitajad. A. Saareste seletab: „Õletajad – vanemaaegseis pulmades naised pruudipoolsete pulmaliste seas, kes laulu ja hurjutamise ning karjumisega püüavad peigmeest ja tema saatjaid tagasi tõrjuda ja peletada.“ Ka Tartu Kirjandusmuuseumis on õletajate kirjeldus: „Enne pulmades naised liekusid laulda, sõimasid üksteist vastakuti, kui pulmasae tuli sisse. Mitu korda oli kohe päris tüli lahti. Räti alla söötmine. „Kui peigmehe kodus esmakordselt söödi, seoti nooriku nägu
Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3.
· D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased · D eraldus kiiresti võrdlev-ajaloolisest lingvistikast ja hakkas liikuma omaenese teed mööda. · D tippaeg 20. sajandi esimesel poolel. Seejärel keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolektidele. Julés Gilliéron, kogus 18961901 uuris viisil, mis sai pikaks ajaks valdavaks (Murde atlas) = dialektoloogia alus 19021910 Prants. Eestis Andrus Saareste alustas D, mis valitses Eestis 19201990. Keskne organiseerija Emakeele Selts. Meetodid: · D keeleanalüüsi meetodid on sarnased keeleuurimise muude empiiriliste meetoditega · murdeline varieerumine on seotud ka keeleliste uuendustega, mis liiguvad mööda regiooni, siis on oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik:
EESTI KIRJAKEELE AJALOO EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia
aktsendimuutuste abil tehakse lilleneiust kõrgkihi daam. Juba 20. sajandi algupoolel märgati, et regionaalne varieerumine on seotud sotsiaalsega. Nt maamurded seostusid eelkõige talupoegadega. Ka arvestati mõningaid sotsiaalseid 5 omadusi murrete uurimisel (vanemad kõnelevad puhtamat muret, mehed kõnelevad puhtamat murret, st keel varieerub vanuseliselt ja sooliselt). Ka Eestis nimetas Andrus Saareste ühiskeeleks linna haritud kihtide kõnekeelt vastandina murretele kui väheharitud maainimeste kõnekeelele (Saareste 1932). Seega oli talle oluliseks kriteeriumiks haridus ja elukeskkond. Teisalt hakati 20. sajandi keskel huvi tundma nn linnamurrete vastu, kuna suurem osa inimestest elas linnades. Linnamurded olid uuemad, segatud linna tulnud inimeste keelest (vrd Tallinna keel juba keskajal). Sotsiolingvistika alates 1960. aastatest: kvantitatiivne sotsiolingvistika
1926, lk 9395; 1928, lk 3031; 1932, lk 9295; 1934, lk 122128, 151156; 1936, lk 156160, 187190). Seekõrval ilmus eraldi ülevaateid eesti kohanimede kasutamisest kaartidel ja nimestikes Eesti Keeles (nt Tiitsmaa 1923a, Tiitsmaa 1923b) ja ajakirjanduses, eriti Postimehes. Üksiknimena pälvis enim tähelepanu küsimus, kas õige on Tallinn või omastavaline Tallinna, ent 1930. aastate keskpaiku jäi ülekaal nimetavalisele kujule (Saareste 1934). 1930. aastatel hoogustus kohanimede eestistamise propaganda. Eesti Rahvusluse Ühing taotles 19301931. a mitmete vallanimede (Einmani, Porkuni, Pornuse, Prangli, Riidaja, Taagepera jne) eestistamist. Isikunimede eestistamine, mis muutus 1934. aastast massiliseks, ahvatles sedasama kordama kohanimede osas. Selle taustaks oli rahvusluse tõus ja autoritaarse riigivõimu tugevnemine mujal Euroopas; kohanimesid rahvuspärastati mh Lätis ja Rumeenias. 19
laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg)
Selts, Akadeemiline Põllumajanduslik Selts. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920
kohanimede uurimus 1955 ilmus Helsingis. Nimepoolest ainus kogu eesti kohanimesid käsitlev teos. Kettunen tugines Eiseni materjali (ja nende vigadele). Kettuse enda fantaasia oli liiga suur nimede seletamisel. Eesti kohanimeuurijad: Eisen. Kirjutas palju 20ndatel Eesti Kirjanduses ja ajakirjanduses. Suurim jälg sellega, et käsitles Saksapäraseid kohanimesid, kus toodud nimesid, mis säilitanud algupärase nimekuju, aga eestipärane tulnud mõisniku nimekujust. Saareste ja Ariste. Paul Johansen oli enne sõda Tallinna linna arhivaar. Tähtteos oli 33ndal ilmunud Taani hindamisraamat Eestimaa nimekiri. Nimekirja nimele püütud leida vaste tänapäeva Eestis. Umbes 490 nime loendis, nendest kümmekond sellised, mille kohta pole mingeid jälgi võimalik leida. Suur osa on täiesti usutavad. Pärast sõda: Alvre. vere lõpulised sõnad. Valdek Pall suurkuju uurimises. Piirkondlike uurimiste sari. Leidis, et tuleb uurida detailselt üksikpiirkondi
Murdegeograafia- keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir. Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul. Isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates kohtades, seega on keeleala erinevate isoglossidega keerukas võrgustik. Samas leidub kohti kus nad jooksevad lähestikku või koos, sinna on võimalik tõmmata murdepiir. Murdegeograafia tõi eestisse 1920 a Andrus Saareste. Murdegeo põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse leviku täpne kaardistamine. Keeleanalüüs on häälduse ja grammatika analüüs. Kaarte on kahte tüüp tsitaatkaardid ja sümbolkaardid. 18 saj ja enne seda kui eesti elanikud olid paiksemad, sõltus nende keele omapära nende kodukohast. Murdepiirde kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja ühendusteed. Kõige selgemini
annaabi.ee 
