SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse.
28.09.2011 Milleks meile filosoofia? Filosoofia on selgus mõtlemise ja loogika vormidest ning arusaadav eneseväljendus nii suuliselt kui ka kirjalikult. Filosoofiat võib pidada ka mõttetarkuseks ja see tähendab selgust mõtlemises. Tuleb välja, et paljudel kultuuri- ja eluvaldkondadel on suur kokkupuude filosoofiaga. Ma arvan, et üheks selliseks eluvaldkonnaks on ka meditsiin. Mäletan juba varasemast, et paljudel Vana-Kreeka filosoofidel oli mingi seos meditsiiniga. Näiteks arstidel, kes on selle valdkonnaga tihedalt seotud, läheb vaja tarkust ja samas ka loogilist mõtlemist, et mida millises järjekorras teha ja miks. Arstid peavad jõudma oma mõtetes selgusele ja langetama õige otsuse. Pealtnäha paistab see lihtsana, kuid tegelikult see nii ei ole. Märgatav seos filosoofiaga on ka poliitikal
Seoses selle õpetusega, muutub meie ilu tunnetamine, meie arutlemine kunsti kohta ja sii kunsti tähendus ka muutub. 5. Milline on 'esteetika' mõiste etümoloogia? Sõna "esteetika" pärineb kreeka sõnast , mis tähendab aistilisus (tundlikkus ) või meeletaju. Termin "esteetika" oli kehtestatud Alexander Gottlieb Baumgarteniga tema teoses "sthti" 1750. aastal, ja tänu talle see sõna sai oma tänpäevase tähenduse. 6. Millised on esteetika seosed filosoofiaga? Mida tähendab 'esteetika kui kunsti filosoofia'? Esteetikat võime nimetada ilu filosoofiaks - seda võime käsitleda kui teooriat väärtuste kohta. See on teooria, mille abil oleks meil võimalik teada saama, miks, millal ja kuidas ilu ilmne, millistele tingimustele peaks objekt vastama, et seda saaks ilusaks nimetada, millised meie loomuse osad teevad meid ilu suhtes tundlikuks ja milline on seos objekti ja meie vastuvõtlikkuse vahel
kui ainult iseenda pärast). Just viimase kohta, teoreetiline teadmine, käib sõna sofia - tarkus. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus tarkusest on teadmine jumalikest (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia, matemaatika, teoloogia, psühholoogia) ja inimlikest (eetika, riigitarkus) ja tehnilistest (loogika, dialektika, retoorika) asjadest. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti selles küsimuses teate? Filosoofiaga on vaja alustada meeleolust, nt Aristoteles ütles, et filosoofia algab imestusest. Decartes' järgi saab filosoofia alguse sellest, et me seame kahtluse alla kõik, milles on võimalik kahelda (radikaalne kahtlus). Camus' järgi saab filosoofia alguse absurdsusest (meeleolust, tunne). Bibihhin järgi on teatud meeleolu põhjas üks toon (meelestatus), mis võiks avada ukse filosoofiasse.
2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Positivismi olemus................................................................................................................. 3 2. Positivismi rajaja.....................................................................................................................3 3. Võrdlus traditsioonilise filosoofiaga.......................................................................................3 4. Positivismi arengusuunad....................................................................................................... 4 4.1. Loogiline positivism........................................................................................................ 4 4.2. Õiguslik positivism.......................................................................................................... 4
2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles
Oskas mängida lüüral, tundis poeesiat. Tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi kaudu Oli mõned aastad Egiptuses, kus ta külastas paljusid templeid ja pidas preestritega diskussioone. U. 520 eKr naasis ta Samosesse, kus asutas kooli mida nimetati Semicircle'ks (poolringiks). Uskumuste kohaselt suleti see kool paari aasta pärast raskete õpetamismeetodite tõttu Koolis tegeldi · matemaatikaga · filosoofiaga · loodusteaduste · poliitikaga · muusikaga Kool Krotonis U. 518 eKr lahkub ta LõunaItaaliasse, kus rajab Krotonise linna usulis filosoofilise vennaskonna ja kooli. Koolis olid väga karmid reeglid, kuid kooli võisid astuda nii mehed kui naised. Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate
elus siiski mitte. Valetamine võib teha just inimest õnnelikumaks ja rohkem aidata teda kui täielik ausus. Kanti eetika kohaselt peaks iga isik käituma selliselt, et tema taotluste lähteks olev põhimõte võiks ühtlasi alati olla üldise seadusandluse alus. Kant uskus, et kõige põhilisemaks hüveks on nii nimetatult ,,hea tahe " ehk oma südametunnistuse kohustuslik jälgimine. Tema filosoofias on õnn hea tahte tulemus. Ma ei nõustu Kanti filosoofiaga. Minu meelest on õnn siiski hea teo mitte tahte tulemus. Ainuüksi, millegi tahtmisest ei muutu mitte midagi, vaid selleks tuleb tegutseda. Näiteks, kui ma mõtlen,et lapsed Aafrikas ei tohiks kannatada nälja käes, siis ei saa nemad õnnelikuks ega mina. Samas kui ma annetan teatud organisatsioonidele raha, siis minu annetatud raha eest saavad mitu last kõhu täis, mis teeb neid õnnelikuks ja samas ka mind, kuna ma olen nende aitamiseks midagi reaalselt ära teinud.
Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris ta oma vanematelt, emalt selle, et elab pidevalt millegi puuduses, head oma mehisuse, reipuse ja arukuse poole püüdlemise aga isalt. Samas tegeles Eros ka filosoofiaga, et saada targaks, sest hetkel oli ta vaid poolel teel. Jumalad ei tegele filosoofiaga, nad on juba targad. Tarkust ajavad taga vaid need, kes on pooleldi nõmedad. Nõmedad aga ei otsi tarkust just sellepärast, et nende endi arvates on neil niigi juba kõik vajalik olemas. Edasi jätkab naine oma arutlust küsides, kui kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, mis tähendab omada hüvesid, siis miks ei räägita armastusest kõikide suhtes. Kuigi armastus on igasugune hüvede ja
Bergson-vitalism. b) Arusaam filosoofiast kui mõtlemisest maailma üle mõtlemise üle jätab kõrvale ajastudiagnoosi kui filosoofia ühe põhieesmärgi. c) Rosenbergi arusaam jätab kõrvale filosoofia, kus diskursust arendatakse empiiriliste, ajalooliste ja partikulaarsuste kirjeldustena. d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama? Rosenberg – on olemas filosoofiline tehnika, kuid pole olemas filosoofilisi tehnoloogiaid. Põhimõtted: filosoofiaga tegelemisel pole muud moraali kui selguse ja järjekindluse ranged vaimsed põhimõtted. Filosoofia võime haakuda väljaspool asuva tegelikkusega pole oluline. Filosoofia iidse tõestuse kolm teesi: filosoofial peab olema minu jaoks isiklik tähendus, filosoofial peab olema ajastudiagnostiline tähendus, filosoofia peab valgustama hea elu olemust. Kanti kriitiline idealism on uusaja filosoofia suurimaid saavutusi.
Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
Tema surnukeha maeti kloostri peaaltari ette. Sada aastat hiljem(1369) viidi see paavst Urbanus V korraldusel üle Touluse`i Püha Jakobuse kirikusse Veidi vähem kui 50 aastat pärast tema surma, pisut enne tema kanoniseerimist 1323. aastal, valmis Aquino Thomase esimene biograafia.(Edmund Jacob`` 50 klassikut: filosoofid``93). Skolistika Skolastika on teoloogiline filosoofiline meetod ning keskaegse(12. ja 14. Sajandi) Euroopa süsteem, mille eesmärk oli sobitada kristlust Aristotelese filosoofiaga. 13. sajandi kõrgskolastika tipneb Aquino Thomase filosoofiaga. Vara- ja kõrgskolastika keskus oli Pariis. 14-15 sajandi hilisskolistika, milles oli juba tunda moodsat empiirilise teaduslikkuse vaimu, õitses Oxfordis. (Edmund Jacob``50 klassikut: filosoofid``78). Dialektikuid nimetati skolastikuteks. ``Skolastika `isaks`` nimetatakse Canterbury Anselmit. Kasutatud kirjandus 1.``50 klassikut: filosoofid`` Edmund Jacob 2.``100 tähtsamat mõtlejat`` Philip Stokes 3. tartu.ester
Retoorika- teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiip ja selle veenvus. Teadmised peavad moodustama mingisuguse terviku. Sellepärast räägitakse 18-19 sajandil universitise ideest. Kes sellesse usuvad, saavad targaks kõikides olulistes asjades et oma elu hästi elada. Tollel ajal oli oluline osata luua oma teadmistest mingi tervik. Tänapäeval puudub proportsioon teadmistes. Selle tagajärjel ei hakka teadmised elama ja me ei oska neid rakendada. 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohti te selles alustamise küsimuses teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et kõige olulisem filosoofia jaoks on tabada ära see õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles ütleb, et filosoofia algab imestusest. Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid
vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks. Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat. Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom. Ja mõelda seda, kas me oskame oma küsimusele kusagilt vastust otsida või mitte. Antud tekstis jäi ikkagi arusaamatuks, miks on tavainimesele filosoofia vajalik.
segavat. Raamatu enda esimene lause oli pikk pool lehekülge ning see juba muutis mind kriitiliseks. Viskasin raamatu käest ja selle lugemiseni jõudsin alles nädal hiljem. Eelnev lõik polnud mõeldud vastiku tagamõttega. Selle raamatu puhul tulebki valmis olla filosofeerimiseks, keerdkäikudeks ja paljudeks metafoorideks. Lord Henry oli raamatutegelane, kes lihtsalt viskas enda filosoofilisi lauseid teistele näkku. Ma isegi ei mäleta korda, kus ta poleks midagi filosoofilist öelnud. Oma filosoofiaga võlus ta ära Dorian Gray, noore ja kartmatu peategelase. Raamat ise oli üldplaanis huvitav, samas kiskus see minu jaoks aeg-ajalt päris igavaks. Pikad kirjeldused õhustikust ja tegelase mõtetest- see polnud just minu jaoks. Teoses vaheldub Dorian Gray kergemeelsus ning hr Basil'i kaalukus. Basil ei lasknud end lord Henry'l mõjutada, samas kui Dorian andis lordile peaaegu et vabad käed. Mind paelus see, et portree, mis tänu Doriani tegudele lõpuks kohutavaks muutus, peegeldab
Näiteks küsimus "Mis on aeg?". Sellise küsimuse puhul küsija ei tea, kust otsida vastuseid. Antud artikliga tõestab autor, et ükskõik kui palju küsimusi suudetakse allutada empiirilistele või formaalsetele küsimustele, jääb alati alles selliseid küsimusi, mida ei suudeta nende küsimuste liikide alla paigutada. Alati jäävad alles ka filosoofilised küsimused. Et kindlaks teha, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom ja otsustada, kas me oskame leida kuskilt oma küsimustele vastuseid. Siit võib järeldada, et maailm pole nii must-valge, kui algul paista võib. Alati ei pruugi olla küsimusele ühest vastust ja filosoofia aitab meil näha maailma värvilisemalt ning sundida meid mõtlema laiahaardelisemalt.
Platon Isik ja Elu: Sündis Ateenas ülikuperes. Tema taust ei lasknud tal algul omaks võtta vastumeelsust Ateena demokraatia vastu, kuid pärast tema õpetaja Sokratese surma mõistmist ja hukkamist tekkis see siiski. Kolmekümneselt lahkus ta Ateenast ja reisis tõenäoliselt Egiptusesse ja hiljem Sitsiiliasse, kus ta tutvus arvatavasti pütagoorlaste filosoofiaga. Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia tegutses üle 800 aasta kuni roomlased otsustasid, et see kujutab endast ohtu tärkavale kristlusele. Pythagorase ja Sokratese mõju on võti Platoni filosoofia juurde. Õpetuse punktid:
· Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog Panteism · Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga · Panteism on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga ,,Kvartett aegade lõpust". Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga seonduv 10-osaline ,,Turangalila-sümfoonia", kasutatakse elektroonilise klaviatuuriga instrumenti martenot´-lained Olivier Messiaen AJALUGU Euroopa muusika ajaloos jagatakse stiilid ajastute järgi järgmiselt: · Keskaja muusika (u 5.15. sajand) · Renessanss (muusika) (u 15.16. sajand) · Uusaja muusika (17.19. sajand) · Barokk (muusika) (17. sajand) · Klassitsism (muusika) (18. sajand) · Romantism (muusika) (19. sajand) · 19. sajandi lõpu ja 20
sellel, et me ei mõista keele loogikat. Need on sama sorti nagu küsimus, kas Hea on rohkem või vähem identne kui ilus." Kui filosoofia laused on mõttetud, kas pole siis mitte mõttetud ka LFT laused? Wittgenstein vastab päris raamatu lõpusirgel: "Filosoofia õige meetod oleks tegelikult selline: mitte midagi öelda, välja arvatud seda, mida saab, seega loodusteaduslikke lauseid seega midagi, millel pole mingit pistmist filosoofiaga -, ja siis alati, kui keegi teine soovib öelda midagi metafüüsilist, näidata talle, et ta pole oma lausetes teatud märkidele osutust andnud. See meetod ei rahuldaks teda tal poleks tunnet, et me õpetasime talle filosoofiat aga see oleks ainus rangelt õige meetod." Ometi ei piirdu LFT veidrad aforismid üksnes loodusteaduse lausete esitamisega. Sellest on teadlik Wittgenstein ise, kes kirjutab: "Mu laused on selgitavad
mütoloogia ja piiblisüzeede poole, muudab pildid uue usu sümboliteks, maalid muutuvad monumentaalseteks. Iseloomulikuks näiteks on maal ,,Püha Antoniuse kiusatus" (1946). 1974. aastal ehitas Salvador Figueresesse Dali-nimelise Teater-Muuseumi, fantastilise arhitektuuriga hoone, mis sai täidetud kunstniku loominguga. Salvador Dali oli mitmekülgne kunstnik, tegeldes peale maalimise ja joonistamise veel ka skulptuuri, graafika, fotograafia, disaini, filminduse, luule ja filosoofiaga. SALVADOR DALI TEOSEID Korv leivaga, 1926 Illumineeritud naudingud, 1928 Nähtamatu magaja, hobune, lõvi, 1930 Mälu püsivus ehk Sulanud aeg, 1931 Lenini kuus ilmutust klaverile, 1931 Gala portree, 1935 Kodusõja eelaimus, 1936 Sügisene kannibalism, 1936
1842-49 oli ta tresteni õukonna ooperi teatris dirigent. Seal sai teoks ka Rienzi ja Lendav Hollandlane. Tekkisid intriigid orkestri ja lauljate hulgas. Valmisid teosed Tannhäuser ja Lohengrin 1846 a. Kandis ette Beethoveni 9. sümfoonia 1848-49 kirjutas artikli Revolutsioon. Wagner põgenes ja peitis end Lizti juures 1849-64 pagulus aastad tema elus hakkas elama sveitsis. Kadents- kokkuvõttev tehniline virvarr Pagulus aastatel tegeles filosoofiaga. Uuris üht filosoofi Schopenhauerit. Ta ülistab suurelt kunsti ja muusikat kuna see viib inimesed igapäeva elust eemale. Wagner hakkas kirjutama ooperit Tristan ja Isolde Reini kuld, valküürid, siegfried, Jumalate hukk. Neist saab kokku tetraloogia Nibelungide sõrmus. Kuningas kinkis wagnerile villa ja maksis võlausaldajatele. Varased teosed eeskujud itaalia ja prantsuse ooperid libreto ja muusika kirjutamine koondati 1 inimesele
Ametisse astus John Major. Thatcheri abikaasa Denis Thatcher suri 88aastaselt 2003. aastal. Tsitaate Margaret Thatcherilt: "Mündid ei saja taevast alla, need tuleb teenida maa peal." "Ei ole sellist asja nagu ühiskond." "Kui sa tahad hästi öeldud sõnu, küsi mehelt. Kui sa tahad hästi tehtud tööd, küsi naiselt." "Maailm ilma tuumarelvadeta oleks vähem stabiilne ja ohtlikum kõigile meile." "Euroopa rajati ajalooga. Ameerika rajati filosoofiaga." "Ma olen väga kannatlik, kindlasti saan ma oma tahtmise lõpuks." "Ma olen poliitikas headuse ja kurjuse konflikti pärast ja ma usun, et lõpuks headus võidutseb." "Mind ei huvita kui palju mu ministrid räägivad, nii kaua kuni nad teevad mida ma ütlen." "Mulle meeldib mister Gorbatsov, me võime koos äri teha." Poliitilised vaated. Esimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget
Argument: Väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Oluliste mõistete definitsioonid: Empirism – tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks kogemust Jumal – täiuslikeim loomus, mis sisaldas endas kõiki täiuslikkuseid. Minu kriitika autori suhtes: Loetud tekstist on väga raske aru saada minul, kes pole varem filosoofiaga kokkupuudet olnud. Selleks, et aru saada tuleb mitu korda tekst läbi lugeda ja märkmeid teha. Autor on olnud väga spetsiifiline ning väidelnud väga mõtlemapanevaid teemasid. III OSA Decartese järgi põhinevad teadmised inimeste järgi, Popper tugineb aga mõtetes reaalsusele nagu näiteks vaatlustele ning nende allikate õigsuse kontrollile. Decartes ja Popper polnud ühel arvamusel teadmiste allika suhtes.
süüfilise. Seda oma nooruse väärsammu kannab ta terve elu progresseeruva paralüüsina kaasas. 24. aastaselt saab tast erakorraline ja 25 aastaselt korraline professor Baselis. Erialalt oli ta filoloog, kuid maailm tunneb teda filosoofi ja poeedina. 26. aastaselt kirjutab ta oma raamatu "Tragöödia sünd muusika vaimust." Selles ta näitab, et kreeka draama saladus seisneb pessimismi dionüüsoslikus vôitmises kunsti läbi. See on traagiline optimism. Ta leiab, et koos I. Kanti filosoofiaga olevat dionüüslik ajastu lôplikult maha maetud. Kas see võiks kuidagi tagasi tulla? Kas ei ole Richard Wagner mitte see, kes draama dionüüsliku ekstaasi ühendab taas muusikaga? Nietzsche ülistab elu ja tugevat tervist, kuid ise on haigustest muserdatud, 35-selt juba pensionil. Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner muutuvad varsti põlastava kriitika objektiks. "Liiga palju on elutsejaid ja liiga kaua nad ripuvad oma oksade küljes. Tuleks torm
Elulugu Sündinud Põhja-Saksamaal, Oldenburgis. Ta oli varasest peale huvitatud filosoofiast, kuid kuna ta isa oli jurist asus ta ülikoolis õppima õigusteadust. Peaaegu koheselt vahetas Jaspers aga eriala ning asus tudeerima meditsiini. Pärast meditsiinikooli lõpetamist 1909. aastal suundus Jaspers tööle Heidelbergi psühhiaatriahaiglasse. 1913. aastal sai Jaspers ajutise psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut. 1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni. Vaated Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia
ning nagu armastuse puhulgi ei ihaldata seda, millest puudust ei ole. Inimesed, kes võiksid millegi poole püüelda, kuid ei tee seda on nõmedad ning nende viletsuseks ongi see, et nad arvavad endil kõik olemas olevat. Filosoofidel, kes asuvad tarkade ja nõmedate keskel on pidev iha tarkuse vastu ning selle iha rahuldamise tõttu ongi filosoof targem jumalast, kes oma loomu poolest filosoofiaga ei tegele. Platon räägib ilu ideest ja selle mitmekesisusest, liigitades ilu keha, hinge ja teadmiste iluks. Ainult neid kõiki korraga nähes tunnetatakse tõelist ilu, mis eksisteerib igavesti ja on oma olemuselt puhas, võrreldamatu kulla või kaunite rõivastega ning sellisest ilust sündinud ideed on surematud.
seletada. Osad Kreeka matemaatik Eukleidese loodud põhitõed kehtivad siiani ning leiavad tihti rakeNdust. Kreeklased olid esimesed, kes võtsid kasutusele tähestiku, mis võimadas hääldust korralikult üles märkida. Selle nimi oli alfabeet ning koosnes nii täis-kui kaashäälikutest. Kuid ka tähestik võeti üle foiniiklastelt ning ainult muudeti seda endale sobivamaks ja arusaadavamaks. Varastes Idamaades ei tegeldud filosoofiaga sellisel tasemel nagu seda tehti Kreekas. Kreeka filosoofid ning nende arutlused on siiani tuntud ning tunnustatud. Nad tegelesid looduse ja selle tekkepõhjuste uurimise ja selgitamisega. Hellenismiperiood ongi mõjutanud Kreeka ja Idamaade kultuuri tänaseni ja kõige rohkem. On võetud omaks üksteise kultuuri ja teadmisi erinevates asJades. Siiani on osasid neid mõjutusi ka precuts tsivilisatsioonides näha.
Sokrates asub nii õpetlase kui küsija rolli. Sokrates jõuab arusaamale, et kui Eros ei saa kaunis olla, ei pea ta tingimata olema inetu. Eros on midagi vahepealselt. Nii on ka tarku se ja rumaluse vahepeal keskmine tee. Filosoofid asuvad just seal keskel, vahepealses staatuses. Nad püüdlevad tarkuse poole. Nendel kes, on targad juba (jumalad) ei tunne vajadust tarkuse poole püüelda. Nad on rahul endaga. Kuid nagu ütleb veel Sokrates ,, Ka nõmedad ei tegele filosoofiaga ega ihalda tarkust. Just see ongi nõmeduse viletsus, et inimene, kuigi ta ei ole ilus, hea ja arukas, on endaga täiesti rahul. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne." Filosoofid jõuavad arusaamale, et armastus vaja objekti, keda või mida armastada. Sokrates toob näite õest ja vennast. Armastuse ja iha objekt on see kellest keegi puudust tunneb. Õe ja venna vahel on armastus ning nad on üksteisele armastuse objektid
tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks meeleolu ning nn tuju puudumist/määratlematust. 4
Eros on jumala Porose ja sureliku naise Penia poeg. Ta on alati vaene ja kaugeltki mitte kaunis. Ta on mühaklik ja näotu, paljajalgne ning kodutu; alati ta vedeleb ilma tekita kuskil põrandal, magab uste ees või tänaval, lageda taeva all, ning oma ema tõelise pojana on ta alatasa puuduses. Isa mõjul on ta aga üha ilusat ja head jälitamas, mehine, uljas ja reibas, osav jahimees, kange riugaste sepitseja, püüdleb arukuse poole, on taibukas, tegeleb kogu elu filosoofiaga, on osav võlur, mürgitseja ja sofist; oma loomult ei ole ta ei surelik ega surematu. Eros on jumalate ja inimeste vahel selgitajaks ehk vahendajaks ta annab jumalatele teada inimeste palved ja ohvrid, inimestele aga jumalate käsud ja hüvitused ohvrite eest. Eros asub inimeste ja jumalate keskel, täites nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side. Eros on deemon ja tänu temale ja teistele deemonitele on võimalikuks saanud igat laadi ennustamine ja
• 1603. aastal läks ta õppima Oxfordi ülikooli, mille lõpetas 1608. aastal. • Tal õnnestus saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures ning nemad toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu. • 1610. aastal käis Hobbes koos oma õpilase William Cavendishiga ringreisil Euroopas, ta kohtus mitmete tolleaegsete õpetlaste ja filosoofidega, ent huvitus toona kõige enam Vana-Kreeka ajaloost. • Peagi hakkas ta tegelema aga ka geomeetria, matemaatika ning filosoofiaga. Tutvunud René Descartes'iga, võttis Hobbes peagi omaks tolle arusaamad maailma matemaatiliselt harmoonilisest ülesehitusest. Sellel põhines ka tema hilisem ühiskonnafilosoofia. • Oma esimesed suuremad tööd selles vallas kirjutas ta vahetult enne kodusõja puhkemist, kuid need avaldati alles aastaid hiljem. • 1640. aastal otsustas Hobbes Inglismaalt lahkuda, sest tülis kuningas Charles I ja
luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed. Loodusteadused keskajal Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile.
Valgustussajandiks on nimetatud 18.sajandit, mil toimus murrang inimeste mõttemaailmas. Valgustus oli vaimne liikumine, mida iseloomustas usk mõistusesse ning inimesesse, see oli inspireeritud ratsionalismist. Eelkõige väljendus valgustus kiriku ja jumala mõjuvõimu vähenemises ühiskonnas. Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühisko...
lõpuni arutada. Peremees ei ole kohtus kohtuniku silme all ega teatris, kus publik kritiseerib tema filosoofilisi järeldusi. Samas, räägitakse, et kui peremees vaadelnud taevakehasid ja vaadates üles kukkus ta kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei märka. Selline pilge käib kõigi kohta, kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeledes. Tõsi on, et peremees ei tea, mis tema üleaedne teeb ning teab vaevalt sedagi, kas too olend on üldse inimene. Ta piinleb küsimuste kallal, mis on inimene ning millised võimed ja omadused eristavad sellist loomust kõigist teistest. Oma kogenematusest käib peremees pimedalt ja kukub auku. Kohmakuse tõttu näib ta rumal, ta ei osale solvangutevahetuses, sest ta ei suuda kedagi hingepõhjani haavata.
on toota inimestele vajalikud esemed. Ideaalriigis jätkub ruumi ka madalaimale seisusele – orjadele. Neil küll õigused puuduvad, kuigi Platoni kohaselt nad puudust millegist ei tunne. Platonil leidus ka arusaam loodusest ja maailmast. Ta eitab maailma tekkimises juhusikku, vaid ta usub maailma loojasse. Maailma peab Platon justkui hingestatud elusolendiks, kuna selle hing ümbritseb tervet maailma. Planeedid ja tähed on Platoni jaoks jumalikud olevused. Oma filosoofiaga on Platoni mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kultuuri ja filosoofiat. Ta oli andekas ning erakordselt elurõõmus. Tal oli avar silmaring ning kunstiline maitse, mis andis ta teostele omamoodi varjundi. „Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas vana-kreeka ühiskonnas filosoofina, õpetalsena, kirjanikuna ja kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale”
medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad. · Ehitusmaterjali saadi hindu templitest, hindu jumalatel ei jätkunud väge seda takistada. · Budismi mõjud küll vähenesid, kui muslimid olid hävitanud Nalanda kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele pühendatud templid. Vishnu, Shiva austuseks.
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ..
Arusaam, et ilus peitub võti täiuslikule elule, pani noormehe Sibyl Vane' armuma. Ta armastas ilusiooni, mitte lihast ja verest inimest, Sibyl Vane ennast. Ei, tema ihaldusaluseks olid Julia ja Ofelia ühes isikus, lummus, mida tekitas ebamaine kuju laval, ümbritsetuna kassikullast ja odavast sametist. Dorian oli võtnud omaks Harry ideoloogia, seda küll. Kuid mitte piisavalt, mitte täielikult... Lord Henry Wotton ise suutis oma filosoofiaga ellu jääda, ta mõistis seda piisavalt õigesti või siis ei võtnud seda ise liiga tõsiselt. Ta jutlustas kohutavalt palju, ometi ei lasknud ta neil mürgistel mõtetel jõuda ta enda ajuni. Dorian aga võttis vastu kõik, mille Harry talle ette söötis, jättis selle meelde kui puhta kulla, ja elas selle järgi. Tekkinud vastuolus tema enda puhta hinge ja uute ideede vahel ei saanud ta endaga hakkama, esimesena väljendus see Sibyli juhtumis..
Platon 1) Tähtsamad faktid Platoni enda kohta: · Sokratese kõige kuulsam õpilane · Platon sündis nimekas ning rikkas perekonnas Argina saarel, Ateena lähedal · Platoni filosoofia-alane tegevus ei alanud eriti vara. On säilinud pärimus, mille kohaselt ta enne filosoofiaga tegelema asumist harrastas atleetikat ning esines isegi Isthmose mängudel; samuti tegi Platon kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. · Platon õppis filosoofiat Kratylose käe all. Kratylos oli Herakleitose poolehoidja. · Pärast Sokratese surma ta lahkus kodumaalt ja käis Egiptuses, Kyrenes, Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias. · Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia 2) Platoni kool ja õpilased
Sibyl Vane Pidi saama Dorian Gray abikaasaks. Ilus, hea näitleja, lummav. James Vane Sibyl Vane'i vend. On laeval meremees. Alan Campbell Keemik, tark noormees, intellektuaalne kirg suunatud teadusele. Suurepärane muusik, kes mängib viiulit ja klaverit. 5) Peategelane muutub halvemaks. Muutub sellepärast, et tema sõber lord Henry Wotton mõjub talle halvasti oma filosoofiaga. Peategelane Dorian muutub enesekeskseks. Ta ei hooli enam kellestki peale iseenda ning maali. 6) Autor tahab õelda, et ära tegutse mõtlematult ja hetkeliste tunnete alusel. Mõtle asja üle hoolikalt järele. Ära lase inimestel ennast mõjutada, kui sa mõistad, et see mõju pole hea, vaid on halb. 7) Ma arvan, et ma enam ei loeks sellist teost, sest sellist teost on raske mõista. Seal on keerulised mõtted ja kohati on ka igav
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiest...
Seda kõike uskusid ka muistsed kreeklased. Kreeka tsivilisatsioon tõi maailmas esimesena seniste tõekspidamiste kõrvale uudse maailmapildi, mis püüdis asju seletada nende sisemistest, looduslikest põhjustest lähtuvalt. Nad ei väitnud, et jumaliku tahet pole olemas, kuid nad ei pidanud seda enam konkreetsete nähtuste põhjustajaks. Sellist probleemide üle juurdlemist hakkasid kreeklased nimetama ,,tarkusearmastuseks", tänapäeval meile tuntud kui filosoofia. Inimesed, kes filosoofiaga tegelesid, olid filosoofid. Filosoofia kasvas välja religioossest arutlusest, mis puudutas maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist. Üks esimesi filosoofe, 6. Sajandi algupoolel oli Mileetose filosoof Thales, kes leidis, et kõige aluseks on vesi, maailm on takkinud veest ja ujus vee peal. Pärimuse järgi olevat Thales tundnud nii hästi Egiptuse ja Mesopotaamia geomeetriat, matemaatikat ja astronoomiat, et oskas ennustada päikesevarjutust
Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temperamendi määramine keha põhimahlade järgi. (veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5. a) vestlus või intervjuu eeliseks intervjueeritava reaktsiooni ja kehakeele nägemine, puuduseks on see, et võtab aega ning tulemus sõltub vestlejatest (kas on sümpaatsed teineteisele jms) b) küsitlus ehk ankeet eeliseks on palju vastuseid, puuduseks see, et on keeruline
"Kui sul muud pole, siis võime üksteisest lihtsalt mööda minna," nõnda solvus Hilde Kustase sihikindluse peale. Tema sihikule mahtus ainult üks naine- Tooni. Veel vägevamaks teeb selle äraütlemise ka fakt, et Hilde ja Kustase suhtes oli alguses domineerivamaks pooleks Kustas, kes nagu "Tõehetke" saates oma vastust muutis, toetudes oma sisetundele. Lähedaste surmadest, mida antud teoses juhtus palju, ületas Kustas sellise filosoofiaga: "Iga elu lõpeb- olgu enne või pärast... On sest keegi pääsenud? Seepärast ei tohi jääjaid teha oma elule üleliia vaeva." Hoolimata kõikidest raskustest suutis Kustas oma elus õnne säilitada ning elada olevikus. Teose lõpp jäi natuke lahtiseks, seega jäi Kustasel õunapuu õitsemata. Aga ilmselt ta siisiki abiellus Tooniga ning kasvatas puule ka oma õied- nimelt lapsed. Tol ajal kasvatati neid õunapuid üsna agarasti, kuna abiellumine ja laste saamine oli kirjutamata kohustas,
4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche usub, et Kristlus on inimkonna laostanud, et kristlus on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, dekadendile on kaastune kui voorus. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Näiteks see haiglusaeg, mille Nietzsche läbi elas, andis talle tahte avastata oma uuesti oma elu, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid maitsta ei osanud. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted?
kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide perekonnast Sünninimeks vanaisa järgi Aristokles Nimi "Platon" pärineb maadlustreenerilt laia lauba või õlgade pärast Nooruses omistas korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas Enne filosoofiaga tegelema asumist tegeles atleetikaga ning esines isegi Isthmose mängudel. Samuti tegi kirjanduslikke, muusikalisi ja maalikatsetusi. Enne Sokratest õppis Herakleitose õpilase Kratylose käe all Elulugu Sokratese surmaaastal (399 eKr.) lõppes Paltoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28. aastane. Ta lahkus siis kodumaalt ning naases alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, LõunaItaalias ja Sitsiilias.
Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust. 4
siduda valitsevate ringkondadega, pakkudes talle autasusid, pensioni ja kohta õukonnas, Voltaire aga keeldus. Selle vastuolu tõttu aadlikuga ähvardas teda 1726. aastal uus vanglakaristus, mis aga tema soovil muudeti pagenduseks. Voltaire läks Inglismaale, kuhu ta jäi kuni 1729. aastani. Ta tutvus sealse filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. Seal veedetud aeg, mil ta tegeles Isaac Newtoni uudse loodusteadusega ja John Locke’i filosoofiaga ning kohtus vabamõtlejate ja deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal kirjutatud “Filosoofilised kirjad” ehk “Kirjad inglastest”, mis ilmusid Prantsusmaal 1734. aastal, kõrvaldati Pariisi parlamendi korraldusel otsekohe pärast ilmumist riigi- ja usuvaenulikena käibelt ning põletati avalikult. Et pääseda vahistamisest, põgenes Voltaire koos markiis du Châtelet’ga Cirey lossi Lorraine’i piiri lähedal ning
sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
