harrastusspordis on tihedalt seoses optimaalse toitumisega. Toitumisvajadused sõltuvad vanusest, soost, tervisest, töökoormusest, kehalisest aktiivsusest ja nii edasi. Seoses tehnika ja tehnoloogia arenemisega väheneb pidevalt inimeste üldine liikumisaktiivsus, kuid teiselt poolt suureneb meie igapäevases elus psüühiline pinge. Kõike seda tuleb arvestada ka toidu valikul (1, lk 5). Valisime oma loovtöö teemaks ,,Sportlaste toitumine ". Uurimustöös tutvustame sportlaste toitumist ning uurime, kuidas peavad kinni toitumisreeglitest meie Audentese kooli sportlased. Viisime läbi küsitluse 10-11 klassi õppilaste seas. Eesmärgiks on tulemuste analüüsimine, mille põhjal selgitame välja sportlaste toitmisharjumused ja -tavad. Vastuste põhjal tegime diagrammid, mis annavad hea võrreldava ülevaate. Töös kasutasime selleteemalist kirjandust, sporditreenerite abi ning materjali internetist.
Sportlaste lihased Maratonijooksjale tuleb kasuks kergem kehakaal ning seega väiksemad lihased kauemaks vastupidavuseks, vastupidi sprinterile, kellele tulevad suuremad lihased just kasuks kiiruse saavutamisel. Samamoodi võib võrdluseks tuua rattasprinti, kus on suuremad lihased maksimaalse jõu rakendamisel lühikese aja jooksul kasulikumad, kui pikamaa ratturil. Põhiliselt oleneb igal spordialal erinevatest lihastest ja nende suurustest.
Sportlaste toidulisandid Marju Zupsmann MJ110 Mis on toidulisand ? ... toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada. Kui Sinu toidus ei ole piisavalt vajalikke ühendeid, siis tuleks tarvitada lisandeid Erinevad vitamiinid, mineraalid, taimsed lisandid. Toidulisandite kasutamisel on väga tähtis teada, kust läheb piir. Sportlaste toidulisandid Toidulisandite valik on väga suur. Kõige tuntumad sportlaste toidulisandid on spordijoogid. Toidulisandite kasutamine on viimastel aastakümmnetel väga populaarseks muutunud Kreatiin on maailmas kõige müüdavam toidulisand. Eesmärgid, miks toidulisandeid tarvitatakse Kehalise töövõime parandamine. Keha rasvavaba massi kasvu soodustamine Keha rasvamassi vähendamine Tervise tugevndamine. Toidulisandite kasutamine võib olla ka väga ohtlik, kui ei osata piiri pidada. Lisandite kasutamisel on palju reegeleid : v
peptiidhormoon, mille ülesandeks on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu. Seda sünteesivad, talletavad ja eritavad somatotroopsed rakud ajuripatsi eessagaras. Organimsis toodetavat kasvuhormooni nimetatakse somatotropiiniks (hGH), sünteetilist somatropiiniks (rhGH). Sünteetilist kasvuhormooni kasutatakse ravimisel arenguhäiretega laste puhul ja aidsihaigetel, et vältida kaalukaotust, kuid viimastel kümnetel on aine muutunud aina populaarsemaks ja skandaalsemaks ka sportlaste seas. Käesolevas referaadis käsitlen kasvuhormooni iseärasusi , sünteetilise kasvuhormooni mõju ja selle kuritarvitamist sportlaste hulgas. Jutuks tuleb muuhulgas ka 2011ndal aastal alanud ja siiani küsimusi ja vaidlusi tekitav skandaalne juhtum, mil endine tippsuusataja ja kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu mõisteti süüdi dopingu kasutamises , täpsemalt sünteetilise kasvuhormooni tarvitamises. Esimest korda uuriti kasvuhormooni tõsisemalt 1956.aastal
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. ...
.............11 3.3. Kanter haudus võidutaktikat.................................................................................12 3.4 Gerd Kanter on maailmameister!......................................................................... 13 3.4.1. Kettaheite tulemused...........................................................................................14 3.5. Riik premeerib maailmameister Gerd Kanterit....................................................15 4. HINNANG EESTI SPORTLASTE ESINEMISE KOHTA.........................................16 LISAD................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS 11. kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kandis nime Traffic.
aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas). Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % ja valkudest 1520 %. Sportlaste vedelikutarbine Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine.
Evelin Talts maraton -katkestas- - Maris Mägi 400m tõkkejooks 1:03:04 min 24 Jekaterina Patjuk 3000m jooks 10:03:06 min 16 Grete Udras kõrgushüpe 1,85 m 14 Kätlin Piirimäe kuulitõuge 15,66 m 15 Kati Ojaloo vasaraheide 59,63 m 22 Grit Sadeiko seitsmevõistlus 6014 punkti 15 Mari Klaup seitsmevõistlus 5765 punkti 19 Kokkuvõtvalt Eesti sportlaste esinemisest Meie sportlased pingutasid palju. Katkestajaid oli kolm, kaks meest ( Ilja Nikolajev, Märt Israel) ja üks naine (Evelin Talts). Euroopa meistri võistlustel olid üldiselt meie sportlased väga tublid. Kaks hõbemedalit meeste poolt oli super tulemus. Võistlejate hinnang oma võistluselt Enamik Eestit esindama läinud sportlasi old oma tulemustega rahul kuid oli ka neid ,kes ütleseid et kahjuks ei suutnud anda endast sadat protsenti. Evelin
Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000-2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle eriliselt tähelepanu pöörata, kuna nende organismi kasvu ja arenguprotsessid nõuavad lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud tähendab, et menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja
kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel
kultuur lahutavad Sport võib edendada sotsiaalset integratsiooni Sport võib edendada vähemuste ja ohustatud gruppide (nt tänavalapsed) enesehinnangu kasvu Sport võib toetada kohalikku majanduskasvu (nt luues uusi töökohti) 2. Millised probleemid võivad tekkida sporti kaasamisel, põhjustades seeläbi ebavõrdsust? lemmikud ja treenerite eelistused sportlaste omavahelised probleemid ressursside ebavõrdne jaotamine või puudumine sugu, majanduslikud põhjused – toetuse puudumine puuduvad teadmised spordiga tegelemise võimalustest kogu elu jooksul spordi kõrge maksumus 3. Kirjelda vägivalda pealtvaatajate hulgas. Vägivald ja rüselemine väljakul põhjustab vägivalda meeskondade fännide vahel tribüünidel Kohtuniku otsused
Nüüdisaegsed rahvusvahelised olümpiamängud on olümpialiikumise kulminatsioonihetkeks olev spordipidu. Olümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Olümpiamängud koosnevad suve ja taliolümpiamängudest. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et nad ei tohi kesta kauem kui 16 päeva. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaal ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. Olümpialiikumine koosneb Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest (ROK), rahvusvahelistest föderatsioonidest, rahvuslikest olümpiakomiteedest, olümpiamängude organiseerimiskomiteedest, rahvuslikest assotsiatsioonidest, klubidest ja nende liikmeteks olevatest isikutest, eelkõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Peale nende on olümpialiikumisse kaasatud ka teised ROKi poolt
Reino Ostra 10k Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid. Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate. Ma arvan, et suurt huvi pakuvad selles referaadis ka need ilusad ja põnevad pildid, mis olen selleks referaadi tööks välja valinud.
· Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning valitsevat riigikorda. · Neid, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist. Sport · Diktaatorid mõistsid spordivõitude tähtsust. · Eriti see ilmnes 1936. aasta olümpiamängudel, mis toimusid Berliinis. · Hitler lootis, et saksa sportlaste võidud tõestavad aaria rassi üleolekut teistest rahvastest. Täida lüngad! Propaganda on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ... ... .. mõjutamiseks. · Poliitikud kasutasid seda, et kustuda tarbijaid ... ... .. · Tähtsateks propagandavahenditeks olid ... ... ., ... ... .. ja ... ... .. . · Filmid pidid ülistama ... ... .. ning veenduma vaatajaid, et nad elavad ... ... ... ... . ·
Äkksurma on defineeritud erinevalt. Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni ekspertide komitee otsuse kohaselt loetakse äkksurmaks mittevägivaldset surma, mis tabab tervet inimest 6 tunni jooksul esimeste haigusnähtude ilmnemise momendist, või haiget, kelle tervislik seisund enne oli rahuldav. Äkksurm on tabanud paljusid nii tipp- kui ka harrastussportlasi ning peamine põhjus on olnud ületreenimine. (Starkof, 2016) Valdav osa sportlaste äkksurmadest on tingitud erinevate vereringeelundite haiguste nagu kardiomüopaatia, koronaarne südamehaigus, mitraalklapi prolaps, müokardiit jt olemasolust sportlasel (1–4). Enamasti on tegemist sportlasele endale teadmata seisundiga. Kuna intensiivne kehaline pingutus seab südame-veresoonkonnale suure koormuse, siis võib tulemuseks olla äkksurm. (Mooses, 2016) Üheks oluliseks äkksurmade vältimise vahendiks peetakse sportlaste perioodilisi terviseuuringuid
spordis osalejate õiget suhtumist ja õiget vaimsust, milles nad end teostavad, näidates üles austust teiste vastu ja hoolt omavabaduse säilitamisest, kaitstes seda füüsilise või psüühilise kahjustamise eest. Ausus on püüd asetada iseend teise asemele ja käituda vastavalt. Aus mäng on eelkõige inimese isikliku kohustumise küsimus. Olümpiamängude avatseremoonial annavad üks sportlane ja üks kohtunik vande kõigi sportlaste ja kohtunike nimel. Need vanded kohustuvad sportlasi ja kohtunikke kinni pidama reeglitest, mis juhivad mänge “tõelise sportlaslikkuse vaimus”. Seega on olümpiavandes kaks osa – järgida reegleid ja käituda sportlikus vaimus. Sport ilma reegliteta on võimatu ja sport milles reegleid sagedasti rikutakse lõhub spordi ja sellest loobutakse. Seega on iga sportlase huvides, et reegleid järgitaks ja neid, kes reeglitest kinni ei pea peab karistatama.
Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert, lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Alasid, milles eestlased osa võtsid, oli palju. Näiteks: · jalgrattasport (2 eestlast) · judo (1 eestlane) · ujumine (2) · kergejõustik (11) · laskmine (1) · maadlus (2) · purjetamine (5)
Küsitlesin ka oma tädipoega, kes mängib välismaa käsipallikoondises. 3 1. TOITUMINE SPORDIS Sportlased kulutavad palju energiat tänu oma suurele kehalisele aktiivsusele. Kulutatav energia peab olema tasakaalus tarbitava energiaga. Seega sportlased peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorte sportlaste menüü on eriliselt tähtis, kuna nad on veel kasvu eas ja see nõuab lisaenergiat. Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Tasakaalustatud toidu all mõeldakse toitu, kust saab kõiki vajaminevaid vitamiine ja mineraalaineid ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas. Kõiki vitamiine pole organismis ja seepärast on nende täiendav toiduga saamine eriti vajalik. Regulaarselt spordiga tegeldes organismi vitamiini vajadus suureneb.
· Tunduvalt paremini suudetakse rakendada agonistide, sünergistide tööd liigutusse ei kaasata tarbetuid lihaseid e. lihastöö muutub oluliselt targemaks ratsionaalsemaks. Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet. Lihase hüpertroofia algpõhjuseks on valgusüntees, mille mõjutamine toimub anaboolsete meessuguhormoonidega testosteroon. Muutused lihases vastupidavustreeningu tagajärjel: · Vastupidavusalade sportlaste lihase väliskuju mõõtmed erinevad kiirus jõualade sportlaste lihastest. · Vastupidavusalade treeningu põhieesmärk on lihaskiu ainevahetuse energeetika areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud
Sport Eestis 1945 – 1991 Jelizaveta Šmeljova 11.A Kehakultuur ja sport – valdkond, mis väljendas riiklikku rahvus-, kultuuri- ja ka spordipoliitikat Nõukogude riigis. Võimu lähtealuseks oli seisukoht, et kehaline kasvatus on kommunistliku kasvatuse lahutamatu koosteosa. Suur tähtsus oli juhtlausetel – "Valmis tööks ja kaitseks" ja "Kõik rekordid nõukogude sportlaste nimele". Nõukogude võim, analoogiliselt Hitleri totalitaarsele režiimile, tegi panuse spordile, saamaks tugeva ja terve põlvkonna, kes oleks kasutatav riiklikes huvides. Spordi vahendusel püüti maailmale demonstreerida majanduslikku, sotsiaalset ja hariduslikku heaolu. Tahtmine oli näidata spordisaavutuste kaudu, mida suudab üks väike rahvus, tõhustamaks seekaudu rahvusaate säilimist ja arenemist. Nõukogude võimu poolt
kasutada nii võistlusvälisel kui ka võistluste ajal. Venemaa on rängalt eksinud just selle punkti vastu. Umbes paar nädalat tagasi, lahvatas üks maailma suurimaid dopingujuhtumeid, kus tuli välja et 33 Venemaa Londoni olümpa medaliomanikust oli tarvitanud üks kolmandik dopingut. Seda tunnistas endine Venemaa antidopingutegelane Grigori Rodtšenkov. Põhjus, miks see nii hilja välja tuli oli see, et 2012 aastal vahetati läbi dopinguruumi tehtud augu sportlaste eeldatavalt positiivseid proove puhta uriini vastu. Samuti oli kergejõustiku peatreener õhutanud ka teisi sportlaseid võtma dopingut. Muu hulgas töötas ta välja kolmest ainest koosneva dopingujoogi, mis sisaldas kolme anaboolset steroidi - metenolooni, trenbolooni ja oksandrolooni. Ta segas neid alkoholiga - meestele Chivase viskiga, naistele Martini vermutiga. Tulemused aitasid sportlastele treeningutest kiiremini taastuda ja alkoholi lisamine vähendas riski vahele jääda.
leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma, mis laias internetiruumis kergesti ligipääsetavad. Tegelikkuses on probleem meedias käsitletavast hoopiski hullem ning isegi mitte Postimehe ,,lapsajakirjanikud" ei suuda kajastada kõike, mis toimub spordimaailma kardinate taga. Äärmiselt keeruline on spordi nimetamine kultuuriks, kui see sisaldab endas sellisel määral kihlvedude sõlmimist, kokkuleppe-mänge ning sportlaste EPO-t või mõnda muud ergastavat ainet täis süstimist. Sporti, ka eelpool mainitud olümpiamänge , iseloomustab atleetide soov olla oponentidest kiirem, tugevam ja täpsem ning tihtilugu kasutatakse edu saavutamiseks kõikvõimalikke ebaausaid võtteid. Tänu sellele jooksebki tablette täis aafriklane, ise must nagu öö, Norra värvides ülikiireid staadioniringe ning teine samasugune saadab Rootsi korvpallikoondise vormis vabaviskeid korvi
vahele üks kõigi aegade kuulsamaid sportlasi, maakera kiireim inimene Ben Johnson. Mõned arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingule jälile on üpriski raske saada kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti väga arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et saab puhtamaks. Sportlased teavad väga hästi, millega nad riskivad, kui kasutavad dopingut. Sportlaste elu on ka mitmeid õnnetused,mis katkestavad nende tippelu. Liiga palju sporti tehes ning võitlustel mingi vale või kogemata juhtunud asjaolude tõttu võib surma saada või kogueluks vigastada. Lindsey Kildow kaotas rajal kontrolli vasaku suusa üle ning kukkumisel sai kannatada selg ja pea. Eestis on jalgpallur Ingemar Teeveri karjäär lõppenud, sest ta sai kaela ja selgroo vigastuse. Kõige ohtlikum spordiala on rallisõitmine, kus sai ka Markko Märteni kaardilugeja Michael Park surma
Oo, sport, sa oled raha Läbi aastate on sport oma tähenduses palju muutunud. Kui varem premeeriti suurvõistluste edukamaid tammepuulehtedest pärja, suure teraviljakoti ja sümboolse rahaga tehtud töö eest, siis nüüd ulatuvad sportlaste auhinnateenistused ning palganumbrid ülikõrgele. See aga näitab spordi üha suuremat sõltuvust rahast. Kuidas sellist negatiivset trendi aga alla suruda? 46 Spordi suurt kandepinda ja populaarsust arvestade, keskendun mina antud hetkel maailma kalleimale ning rahast enim sõlvuvale spordialale- jalgpallile, ent näiteid püüan tuua ka teistest valdkondadest. Üldiselt liiguvad võistkonnalades suuremad rahad kui individuaalsete sportlaste juures. See on tingitud kindlati tihedast
kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m.a. pikenesid 3- päevasteks ja hiljem 5-päevasteks. Kauaaega oli mängude kavas ainsa võistlusalana staadionijooks, a.720 võeti lisaks vastupidavusjooks ning a. 708 e
Istungjärgul Olümpiatuli On tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel Olümpiatõotus Sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks". Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia
Mikk Pahapill. Esi kümne hulka tulid lisaks sisemeistritele: Sirkka-Liisa Kivine, Maris Mägi, Jaanus Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljustsenko. Medaliriike oli nimetatud võistlusel 23, Eesti kergejõustiklased tõid Eesti 6. kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Tiidrek Nurme 3000 m 8.08.81 16. 23 Jaanus Uudmäe kolmikhüpe 16.73 7. 15 Raigo Toompuu kuulitõuge 18.27 20. 23 Mikk Pahapill seitsmevõistlus 6362 1. 15
isikutest: eelõige sportlastest, kohtunikest, treeneritest ja teistest spordiga seotud isikutest. Olümpaliikumise eesmärk Olümpialiikumise eesmärgiks on anda panus rahumeelse ja parema maailma rajamisse, kasvatades noorsugu spordi kaudu, mida harrastatakse olümpialikus vaimus ja ilma igasuguse diskrimineerimiseta, mis eeldab vastastikust arusaamist sõpruse, solidaarsuse ja ausa mängu vaimus. Olümpialiikumine on pidev ja universaalne, selle kõrgpunktiks on kõigi viie kontinendi sportlaste toomine kogu maailma ühendavale suurele spordipeole - olümpiamängudele. Olümpiaharta ck to edit Master text stylesOlümpiaharta hõlmab olümpialiikumise Second level organiseerimist js toimimist ning määrab Third level kindlaks olümpiamängude pühitsemise Fourth level tingimused. Fifth level
Mitte sportlastest hindavad oma tervist heaks 35,71% ja sama paljud sooviksid, et neil oleks tervis parem. Sportlastest hindavad enamus, 56,25%, tervist heaks ja 31,25% soovivad, et neil oleks tervislik seisund parem. Need kes kordagi alkoholi kolme kuu jooksul ei tarbi hoiavad eemale ka sigarettidest. Need kes paar korda 3 kuu jooksul alkoholi tarbivad, neist 73,3% suitsetavad. Need kes vähemalt kord nädalas tarbivad alkoholi, neist umbes pooled on ka suitsetajad. Mitte sportlaste ja sportlaste seas on enamus normaalkaalus. Mitte sportlastest 14,3% on ülekaalulised ja 7,1% alakaalulised. Sportlaste seas ülekaalulisi pole, alakaalulisi esineb 18,75% vastanute seast. Mitte sportrlastest ei jälgi toitumist enamus 79%. 21% jälgivad oma toitumist. Sportlastest jälgivad enamus oma toitumist 56%, 44% ei jälgi. Kokkuvõte Minu eeldus, et enamustel NRG õpilastel on kehakaal normis pidas paika, sest koguni 80% õpilastel on kehakaal normis
Esialgne plaan Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade 1. Medalid mis medaleid on enim võidetud. 2. Isikud lühielulugu võitjatest ja mis alal on võitnud. 3. Alad edukaimad alad Eesti sportlaste seas, miks just need alad.
kuulsusest puhastada. Nii astus ka Amstrong üles telesaadetes ja väljedas oma suurt kahetsust ebaausa käitumise pärast. Sellised üleastumised näivad naeruväärsed ning näitavad,et sport pole täielikult aus, sest mängus on tohutud rahasummad. Ebaausate võtete kasutamist on palju näha ka tippjalgpallis, kus makstakse kohtunikele mängu lõpptulemuse mõjutamiseks. Tänu võidutulemustele saavad peale võistkonna liikmed kasu ka kohtunikud, kes aitasid tiimi võidule kaasa. Ka sportlaste käitumine kaasvõistlejate vastu näitab, kas sporti tehakse oma lõbuks ja heaolu saavutamiseks või kuulsuse ja rikkuse nimel. Kui ollakse tolerantsed ja lugupidavad teiste vastu, siis ilmselt raha ei mängigi suurimat rolli. Tänapäeval aga puutume pidevalt kokku jalgpalluritega, kes ei austa oma treenereid, võistkonnakaaslasi ja fänne solvates või manipuleerides nendega. Sellise inetu käitumisega paistavad silma just hästitasustatud
lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada. Me tähistasime koos oma riigi 90. sünnipäeva ja tänasime nii meie riigi rajajaid ja hoidjaid. Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi, ei kõhkle ka meie, et Eestil
Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõju nii-öelda raudne eesriie, mis piiras peaaegu kõikvõimalikud välismaareisid. Nõukogude Liidu poliitika kaitses oma poliitilist mõjuala võõrmõjutajate eest mitmesuguste abinõudega, näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll jne. Nõukogude Liit kartis liiduvabariigi sportlasi lubada välisriikidesse võistlema. Peamine hirm oli, et
Kuidas jaguneb hügieen? Hügieen jaguneb: Isiklik hügieen- iga inimese ensese puhtus Tööhügieen- puhtus ja kord töökohal Spordihügieen- sportlaste treeningu ja võistlemisega seotud hügieen Mida jälgida käte pesemisel? Käte pesemisel jälgida käte pesemise tehnikat. Et sõrmeotsad vastu peopesa oleksid, Peopesad vasakuti sõrmedel Sõrmede vahed mõlema käeselja poolt Sõrmed risti vastakuti, sõrmed vastakuti klammerdunult, kumbi pöial eraldi Sõrmed vastakuti klammerdunud Kumbki pöial eraldi.
Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-le 1952. a. taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo. Olümpiasümbol on 5 omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise puhul on ülal ( vasakult) sinine, must ja punane, all kollane ja roheline rõngas; kollane rõngas ühendab sinist ja musta, roheline musta ja punast rõngast. Sümboli mõtte esitas 1913. . P. de Coubertine: 5 rõngast sümboliseerivad 5 maajagu ning nende sportlaste kohtumist olümpiamängude ausas ja sõbralikus võistluses; 6 värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhivärvus) on vähemalt üks kõigi maade rahvus-(riigi-) lipu värvusi. Olümpiadeviis citius, altius, fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) väljendab olümpialiikumise püüdlusi; deviisi autor on P. de Coubertini sõber, prantsuse pedagoog Didon. Olümpiasümboli ja deviisi kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on olümpiaharta järgi rangelt keelatud
teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendavat meelelahutust ergutustüdrukud korv- ja jalg- pallis. Turundusvahendite abil on hakatud edendama nii sportlaste kui ka spordiürituste müüki ja spordialade populaarsuse tõstmist. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Sport on tähtis kultuuri osa, mida tuleb säilitada
Sangpommi ühe käega ülestõstmise rekord 1913 aastal kuulus Georg Lurichile (121,2 kg). Paul Anders ületas selle, sooritades ühe käega tõstmisel 136 kg 10-12 korda järjest. Artur Sakson sooritas 158,9 kg kaaluva sangpommi rebimise ühe käega, kuigi ta asetas oma teise käe oma põlve peale. Spordivõistlused on uuenenud alles 20. sajandil. Sel ajal arenesid kiiresti sellised alad nagu jalgpall, sõudmine, vehklemine, võitlused ja kangi tõstmine. Sportlaste võistlused on toimunud Euroopas palju aega enne seda kui loodi tõste rahvusvahelised liidud. Sportlaste võistlused on olnud Pariisis (1825), Londonis (1840), Brüsselis (1840), New Yorgis (1868), Warssawis (1873), Viinis (1880), Peterburgis (1885) ja Münchenis (1895). Raskuste tõstmise demonstreerimisi tuntakse juba palju varasematest aegadest. Nii oli ka Jekatarina II õukonnas. Vassili Lukin leiutas harjutused topelt sangpommiga füüsilise jõu treeninguks. Ta lõpetas
.................................................................. 12 2 1. SISSEJUHATUS Autor valis teemaks Mart Poomi eluloo uurimise, kuna ta ise tegeleb sama spordialaga. Eesmärgiks oli uurida teda kõige pealt isiklikult ja kuidas on ta jõudnud sellele tasemele kus ta hetkel on. Samuti uuritakse tema mängude kaotusi, viike ja võite aastatel 1987-1990, mängitud mängud, klubide ja koondiste eest, kohad parimate sportlaste valimisel ning tema treeningmahte aastatel 1988-1991. Mart Poom on üks Eesti tuntumaid jalgpallureid. Ta on võitnud mitu korda Eesti parima jalgpalluri tiitlit. 2. TEMA ISE JA PERE 3 Mart Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Varases koolipõlves käis ujumas ja malemajas maletrennis, siis läks korvpallitrenni. Tõenäoliselt oleks ta jäänudki korvpalli mängima, kui 1979
seni kindlaks tegemata. Vähesed uuringud on testinud marihuaana mõju sportlikule jõudlusele. Üks esimestest sellelaadsetest uuringutest teostati Steadwardi ja Singhi poolt. Nad testisid marihuaana suitsetamise mõju mitme kehalisesoorituse näitaja suhtes. Pärast marihuaana suitsetamist tõusid oluliselt südame löögisagedus puhkeolekus, diastoolne ja süstoolne vererõhk võrreldes platseebot saanud grupiga ning kontrollgrupiga. Kanep vähendab oma eufoorilise mõju tõttu sportlaste võistluseelset stressi ja ärevust. Kuna kanep vähendab erksust ning on lõõgastava ja rahustava toimega, siis võib tema kasutamine sportlaste seas olla tingitud enda heaolu tõstmiseks ja paremaks uneks. Sportlased on põhjendanud, et kanepi tarbimisest tingitud piisav uni ja lõõgastunud olek enne võistlusi parandab tulemusi võistlustel. Isegi kui kanepil on mingisugune positiivne efekt, mõjutab see siiski kaudselt sportlaste sooritusi. . KOKKUVÕTE
Kõige levinum SCAT test. 6. Kirjeldage optimaalse funktsioneerimise individuaalsete tsoonide (IZOF) lähenemist. Mille poolest erineb see teistest emotsioonide ja soorituse käsitlustest? Esmalt käsitles ainult ärevust. Igal indiviidil on olemas oma ärevustase. Peale selle ei ole sooritus parim ärevuse või erutuse taseme mingis kindlas punktis vaid selle punkti ümber paikneb optimaalne tsoon, milles sooritus on parim. Algselt mõõdeti sportlaste mitte- spetsiifilise seisundiärevuse testidega ning oli olemas individuaalse tsooni laiuse standard, ent peagi liiguti spordispetsiifiliste testide kasutamise juurde ning lülitati teooriasse idee, et ka optimaalse tsooni laius on eri sportastel erinev. Vaatlused, erineva struktrueeritusega intervjuud, standardiseeritud küsimustikud. Erineb sellepoolest, et emotsionaalne kogemus on ainult üks komponent erinevates seisundeis. 7
olümpiaadi algust. Olümpiaadid nummerdatakse järjestikuliselt alates esimestest nüüdisaegsetest olümpiamängudest (olümpiaadi mängudest), mida pühitseti Ateenas 1896. aastal. Rõngaste värvid ülalt vasakult on sinine, must ja punane ning alt vasakult kollane ja roheline. Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Gerd Kanter ! 29-aastane Vana-Vigalast pärit Kanter. Tiitlivõistlustel osales ta juba 23-aastase noormehena ning pääses 2002. aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta
Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 1.2Millal ei toimunud OM I maailmasõja tõttu jäid 1916. aastal pidamata VI olümpiaadi mängud, mis oleksid pidanud toimuma Berliinis. Maailmasõja lõppedes said olümpiamängud jätkuda, kuid seda juba tuntavalt uuenenud maailmas. Iseseisvuse oli saavutanud ka Eesti riik, kelle sportlased nüüd samuti olümpiale pürgisid. II maailmasõja tõttu ei toimunud 1940. aastal XII ja 1944. aastal XIII olümpiaadi mängud. Sõja
Olümpialiikumine -on liikumine, kuhu on kaasatud kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid, eelkõige sportlased, kohtunikud, treenerid eesmärgiga kasvatada noorsugu spordi kaudu, ühendades keha, vaimu ning tahte omadused harmooniliseks tervikuks.Olümpialiikumine on globaalne ning toob kokku kõikide riikide sportlasi olümpiamängudele. Kaasaegsed olümpiamängud on antiikolümpiamängude jätkutraditsioon.Nüüdisaegsed mängud koosnevad suve- ning taliolümpiamängudest, mida korraldatakse iga nelja aasta tagant. Sätestuste kohaselt ei tohi mängude kestus ületada 16 päeva. Mänge korraldab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Suvemängude kavas on suvised spordialad, näiteks aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, ujumine, purjetamine jt.Talimänge peeti algul samal aastal suvemängudega, ent alates 1994.aastast on need kahe aasta võrra nihkes. Talimängudel võetakse mõõtu iluuisutamises, suusatamises,bobisõidus jt. O...
koostöö. Ettevõttes töötab inimesi nii Eestist kui Ameerikast, oleme rahvusvaheliselt meelestatud organisatsioonikultuuriga äriühing ning soovime pakkuda nii oma klientidele kui töötajatele parimat keskkonda eneseteostuseks. Pakutav töökoht: TREENER-PEDAGOOG Tööülesanded: · Treeningute läbi viimine · Spordikooli admistratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. · Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks. · Spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni pidamine (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). · Spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamine ja arvete edastamine õppuritele. · Probleemide ja küsimuste lahendamine, mis on seotud spordikooli õppurite arstliku kontrolli läbiviimisega. Nõudmised kandidaadile:
seppade kaitsja. Kunstnike ja käsitööliste hoidja 12. He Vestita Kodukolde Koldetuli stia jumalanna, perekonna kaitsja 13. Her Mercuri Rändurite, Reisikaabu, mes us ehk lambakarjuste tiivulised Mercuri , kirjanike, sandaalid, o sportlaste, heeroldikepp varaste jumal 14. Pos Neptun Vete valitseja Kolmhark, eidon us kala
25% mittesportlastel samuti. Kokkuvõte Minu eeldus, et NRG õpilaste seas on sportlased ülekaalus pidas paika, kuna tuli välja, et täpselt kolmandik harrastab sporti rohkem kui 4 tundi nädalas. Samuti ilmnes, et suurem osa sportlastest toitub tervislikult, kui mittesportlaste seas see nii populaarne pole. Nimelt oli sporti vähemharrastajate seas vaid 8% tervislikult toitujaid. Tervislik seisund oli sportlastel tunduvalt parem, kui mittesportlastel. Neid, kellel oli kehv tervis, oli sportlaste seas poole vähem, kui mittesportlaste seas. Üks hüpoteesi osa aga ei kehtinud, nimelt ilmes, et need kes rohkem treenivad tarbivad ka rohkem tubakat ja alkoholi, eelkõige just treeningtundide vahemikus 49. Tuli välja, et sportlaste seas oli kolmandik neid, kel polnud kunagi ühtegi vigastust olnud, kuid mittesportlastel oli see vaid veerand küsitletutest. Samas neid, kellel spordivigastuste protsent oli kõrgem, oli nii sportlastel kui ka mittesportlastel võrdne.
teisel poolel. KEELATUD AINETE KLASSID SPORDIS a) stimulaatorid b) narkootikumid c) anaboolse toimega ained d) diureetikumid e) hormoonid, nende analoogid ja mimeetikud KEELATUD MEETODID a) veredoping b) kunstlike hapnikukandjate ja plasmaekspandrite manustamine c) farmakoloogiline , keemiline ja füüsikaline manipuleerimine DOPINGUKONTROLL A. Võistlustel teostatakse alaliidu poolt tellimusel, testitavad sportlased loositakse välja. B. Võistlusväline pisteline sportlaste kontroll ettevalmistusperioodil, kus kutse dopingukontrolli antakse sportlasele üle tavaliselt vahetult enne treeningut. Juhul , kui testi tellija poolt ei ole erisoove , uuritakse võistlusvälise dopingukontrolli puhul aineid , mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: anaboolsed androgeensed steroidid, diureetikumid, peptiidhormoonid Dopingukasutamine on rangelt keelatud. Sportlane loetakse dopingut kasutanuks kui: · Tema keha kudedest või vedelikest leitakse keelatud aineid;
keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma PÄRAST ISESEISVUMIST · Majanduslikud raskused · Suhteliselt madal elatustase · Sportlaste menu · Arenev kirjandus · Diplomaatilised kontaktid · Riigipeade külaskäigud · Rahvasteliit · Rahvusvaheline majanduskriis CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951) · Soome sõjaväelane ja riigimees · Soome armee ülemjuhataja, lahkus ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. · Soome riigihoidja (riigipea) · Parandades suhteid Antandiga. · Soome kaitsenõukogu esimees · Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja ja Jätkusõja ajal
Eesti osalus taliolümpiamängudel viimasel kahekümnel aastal Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast.Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes.Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Eestit on esindanud viimase kahekümne aasta jooksul taliolümpiamängudel sellised inimesed: Olga Vassiljeva, Allar Levandi, Ago Markvardt, Peter Heli, Toomas Tiru, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Katrin Smigun, Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristina Smigun ja paljud teised. Kõige edukatemaks neist on osutunud Kristina Smigun kes saavutas kaks kuld medalit Torinos (2006a.) toimunud taliolümpiamängudel ja hõbeda koha Vancouveris (2010a.) toimunud taliolümpiamängudel. Andrus Veerpalu võitis Salt...
Sportlaste iseloomujoonte kujundamisel pean üheks olulisemaks TAHTEOMADUSTE ARENDAMIST. Tahe on võime valitseda oma käitumist, mobiliseerida oma jõudu raskuste ületamisele, mis takistavad eesmärgi saavutamist. Tahteomadused arenevad eelkõige sihikindla kasvatusega. Sportlasele vajalikud tahteomadused: Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
