• enne toiduga kokkupuudet; • kui käed on nähtavalt määrdunud; • peale tualeti kasutamist; • pärast kontakti patsiendiga, kes on infitseeritud Clostridium difficilega või Noroviirusega; • pärast tegelemist oksendava või kõhulahtisusega patsiendiga, sõltumata sellest, kas kanti kaitsekindaid või mitte. 2. Kirjelda erinevusi ja sarnasusi hügieenilise ja kirurgilise käte pesemise meetoditel Mõlemale järgneb käte antiseptika. Kirurgilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest küünarnukini. Käte pesemise kestus on vähemalt 3–5 minutit. Hügieenilisel käte pesemisel pestakse käed suunaga sõrmeotstest randmeni. Soovituslik käte pesemise kestus on 40–60 sekundit 3. Kirjelda käte antiseptikat. Mida teeb? Kuna tuleb teha? Kuidas tuleb teha? Eesmärk: Käte hügieenilise antiseptika abil hävitatakse ja aeglustatakse mikroorganismide kasvu.
tervislikust seisundist ning vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja ebakindlust. Abista patsient mugavasse asendisse. Tagab patsiendile heaolutunde. Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused. Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine · Tee käte antiseptika, vajadusel kätehügieen. · Dokumenteeri o mõõtmisekellaaeg, o patsiendi hingamissagedus, o teised mõõdetud hingamisfunktsiooni iseloomustavad näitajad (kiirus, rütm, sügavus jne). Kasutatud kirjandus Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Potter, P. A., Perry, A. G. (1997). Fundamentals of Nursing. Mosby Year Book. St. Missouri. Potter, P. A., Perry, A. G. (2002)
·Teialdamise ettevalmistamisel kõrvaldan voodi ümbrusest takistavadesemed (nt. Toolid, sussid, jalatoed, maha kukkunud esemed) ·Hoidun mustast ja märjast põrandast, et mitte kukkuda ·Toon voodi juurde ratastooli ja pööramisplaadi ·Ratastooli asetan voodiga lähekuti ·Veendun, et ratastooli rattad on lukustatud ·Eemaldan ratastoolilt käe- ja jalatoed (kui need on eemaldatavad) ·Kohandan voodi kõrgust vastavalt oma kasvule ·Teostan käte antiseptika ·Langetan voodil kaitseääred ·Enne teisaldamist selgitan protseduuri patsiendile, kuidas Ta peaks oma käsi ja jalgu toetama, et teisaldamine toimuks edukalt ja tervist säästvalt meile mõlemale ·Julgustan patsienti ennast võimalikult palju kaasa aitama ning toetan ja abistan teda tegevuses, millega Ta ise hakkama ei saa ·Palun patsiendil oma pilk suunata jalgadele (see suurendab kõhulihaste pinget ja aitab kaasa suuremale koostööle) ja toetada need pööramisplaadile
Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakkas kasutama aineid, mida nimetataks antiseptikumiteks. Louis Pasteur - tõestas eksperimentaalselt mikroorganismide paljunemist. Robert Koch - oli esimeseks avastamaks 1876 aastal siberi katku, 1882 a. tuberkuloosi ja 1883 a. koolera tekitajaid Paul Fürbringer 1888. a. võttis kasutusele kirurgilise käte antiseptika alkoholi sisaldava lahusega. Halsted 1889 a. oli esimene, kes võttis seoses lõikustega kasutusel kummikindad. Hügieeni ekspert Karl Flügge - 1905. a. tegi vahet kirurgilisel ja hügieenilisel käte antiseptikal. 3 PÕHIMÕISTED Aseptika kõik tegevused, mille abil püütakse nakkuseid vältida. Selle eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate eest.
köhimisharjutused, liikumise tüsistustest vajalikust) -Korda vajadusel mitu korda -Vasta patsienti küsimustele -Informeeri peret 18.04.11 Potensiaalne Infektsiooni ei -Järgi a-ja antiseptika reegleid 19.04.11 infektiooni oht, mis teki 15.45 -Jälgi kanüüli piirkonda 16.00 on tingitud põletikutunnuste suhtes, perifeersest Infektsioon ei vajadusel vahetada veenikanüülist tekinud
Rakukest ja rakumembraan. Mõndadel ka eos ja kapsel. 10. Oska joonistada või jooniselt leida bakteriraku ehituslikke osasid (organelle). 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju joonista!, 13. Bakterite suurus? Patogeensete bakterite eripära? Bakterite keskmine suurus on 0.3-0.5mikromeetrit, väiksemad on 0.1-0.3. Patogeensed bakterid on on ohtlikud sest võivad lõppeda surmaga 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? Sterilisatsioon kõikide mikroorganismide hävitamine. Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel. 15. Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad
KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA Koostaja: KOPSUPÕLETIK? On kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga Esineda võivad ka liigese- ning lihasevalud SÜMPTOMID - M...
22. Veendu, et patsiendil oleks võimalikult mugav, samas oleks ka tagatud korrektne protseduuri teostamine õe poolt; 23. Pane korduvkasutatavad haiglatarvikud desinfektsiooniks ettenähtud anumasse, töövahendid oma kohale, bioloogilised jäätmed vastavatesse kottidesse, lõikavad ja torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske; 24. Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks); 25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Moreau, D. (2001)
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK PUNETISED Referaat Tallinn 2016 NAKKUSHAIGUSED JA KIIRABI Nakkushaigusi on lihtsam ära hoida, kui ravida. Sellest lähtuvalt, tuleb alati rakendada a- ja antiseptika nõudeid mitte ainult enda, vaid ka patsiendi huvides. Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine, isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des. vahendi kogus ja anda õige mõjumisaeg. Kusjuures, hõõrumistehnika on ka väga oluline.
Keskendutakse haava paranemisele, köndi kujunemisele ja turse vähenemisele. Köndihaava tuleb siduda vastavalt vajadusele. Kui sidemed ei ole määrdunud, mitte enne 24-48 tundi möödumisel. Haava puhastada puhta füsioloogilise lahusega, vajadusel piserdada antiseptikumiga. Könt seotakse elastse sidemega, et sideme pingsus väheneb köndi peast jäseme tüve suunas. Haavadreen - jälgida selle funktsioneerimist ja vajadusel tühjendada. Jälgida a-ja antiseptika reegleid ning sulgeda kogumisnõu hermeetiliselt. Peale operatsiooni võidakse paigaldada operatsioonitoas köndile kips, et vältida vigastamist ja jala valesti hoidmist. Igal sidumisel tuleb kips eemaldada, vajadusel panna pehmendavat polstrit ja paigaldada kips tagasi. Kipsi hoitakse köndil u 7 päeva. Põhjalik taastusravi algab nii vara kui võimalik. Tõelisi käimisharjutusi alustatakse 4-5 päeva möödumisel
d) puhastuses bakterid on osa biopuhastites tekkivast biokilest 12. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? a) Lagundavad jääkaineid ja surnud organisme, sinivetikad (tsüanobakterid) koos vetikatega toodavad märkimisväärse koguse hapnikku b) Oluline osa mulla kujundamisel c) Moodustavad laguahelaid, osalevad fotosünteesis d) Elavad sümbioosis taimedega nt mügarbakterid, kes elavad liblikõieliste juurtel Antiseptika - võitlus infektsiooniga erinevaid keemilisi vahendeid kasutades, kas haavas või väljaspool haava. Aseptika - mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega (kõrge temperatuur nt). Steriilimine - eseme kõrgel temp kuumutamine, et vabaneda bakteritest.
immuunsus. Humoraalne immuunsus - P. Ehrilich ( vere immuunsus ) A. Fleming (1929) I antibiootium ( penitsiliin ), ravi alustati 1940. IV MOLEKULAAR PERIOOD 1953 - Watson ja Greek selgitasid DNA struktuuri bakteril. 1970 Töötati välja DNA vaktsiin B-hepatiidi vastu ( geenitehnoloogid ) · Insuliini tootmine bakterite abiga 20sj lõpust pärinevad mõisted: · Antibiootikum · Vaksineerimine ( !! ) · Aseptika ja antiseptika MIKROOBIDE omadused : · Mikroorganismid põhjustavad haigusi 1. Tõelised nakkushaigused kindel tekitaja, iseloomulikud tunnused. NT. Difteeria ja gripp. 2. Oportunistlikud nakkushaigused ehk infektsioon. NT. Kuseteede põletik põhjustatud erinevatest mikroobidest, puuduvad kindlad haiguse tunnused.
somaatiliste haigustega patsientide puhul. Need tegurid määravad ära ka rõhuasetused operatsioonipatsiendi hoolduses: Narkoos või kohalik tuimastus peale toibumist vajab patsient jälgimist narkoosi/tuimastuse järelmõjude ja organismi funktsioonide taastumise osas ( vt. 2.1.Operatsioonijärgne jälgimine). Operatsioonihaav. Seab ranged nõuded patsiendi hügieeni ja personali aseptika ning antiseptika osas, et vältida haavanakkusi. Operatsioonijärgne haavavalu. Patsiendid vajavad operatsiooni järel valuravi (valuvaigistid+asendiravi). Veenitromboos või kopsuemboolia. Kõige sagedamini tekib tromboos ägeda haiguse või operatsiooni tõttu immobiliseeritud haige pikaajalise voodireziimi ajal. Ennetamine: antiembooliasukkade kasutamine, jalgade (säärelihaste) aktiivsed ja passiivsed võimlemisharjutused. Immobilisatsioon
· oksendus, iiveldus, kõhulahtisus, vedeliku defitsiit · hingeline stress, hirm, paanika · teadmiste defitsiit · suur infektsioonioht, kuna immuunsussüsteem nõrgenenud 4. Tuberkuloos · kehatemperatuuri tõus · higistamine · hingeldus ja hingamisel tekkivad valud rindkeres · köha · röga eritus · nõrkus, jõuetus, isutus, halb enesetunne HOOLDUSTOIMINGUD NAKKUSHAIGUSTE KORRAL Universaalsed ettevaatusabinõud · käte pesemine ja antiseptika · kindad · teised kaitsevahendid (suu-ninamaskid, kaitseprillid, kaitsekitlid, kaitsepõlled). Kasutamine on vajalik, kui on oht potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelike pritsmete tekkeks. · Teravate, torkavate vahendite käsitsemine Rangelt on keelatud visata kasutatud nõelu, skalpelle ja teisi teravaid esemeid jäätmekottidesse. · Pesu. Kogu haigla pesu pesta masinates detergendiga ja vähemalt 71 kraadise veega
Alati tuleb mõelda enne toimingu teostamist, kas on see ikka aktuaalne ja vajalik. Siis, kui kõik ettevalmistused on tehtud tuleb alustada õendustoimingut. Tuleb meeles pidada, et ükskõik, mis õendustoiming peab olema patsiendikeskne. See tähendab seda, et toimingut tehakse patsiendi heaks, tagades tema ohutust mõnikord ka privaatsust ning lähtudes tema terviseseisundist. Ohutuse all mõeldakse nii füüsilist (ka käte antiseptika), kui ka psüholoogilist (seletamine, emotsionaalne toetus). Samuti iga toiming peab olema eesmärgikeskne ehk selle tulemus peab olema selline, mis õendusabi plaanis kirjas on. Samal ajal tuleb hinnata ka patsiendi vastust antud õendustoimingule. Võimalikud õendustoimingud: 4 1. Patsiendile suunatud toiming 2. Patsiendi abistamine tema toimingutes 3
Selgita patsiendile dieedi tähtsust Julgusta liikuma ja võimlema arvestades patsiendi tervislikku seisundit Kaalu patsienti igal hommikul 23.02.2010 Hinnang Kaal on sama, kuid patsient mõistab kaalu langetamise vajalikkust. Kavatseb kodus jätkata. 15.02.2010 Probleem Potentsiaalne infektsiooni oht, tingitud perifeersest veenikanüülist Eesmärk Infektsioon ei teki Tegevus Vaheta kanüül iga 72 tunni tagant, vajadusel sagedamini. Jälgi a- ja antiseptika reeglid Jälgi ümbritsevat nahka, põletikuliste tunnuste suhtes Loputa känüül Vajadusel vaheta sidet 23.02.2010 Hinnang i/v kanüül eemaldatud. Punkteerimiskoht ja ümbritsev nahk põletiku tunnusteta. 15.02.2010 Probleem Rütmihäired Eesmärk Normaalrütmi taastumine Tegevus Paigalda patsiendile südametöö Jälgimiseks telemeetria või kardiomonitor, registreeri EKG Vastavalt arsti korraldusele Jälgi südamerütmi, frekventsi, dokumenteeri
tegevuse oskus. Olenevalt tööpiirkonnast on lisaks eesti keelele vajalik ka vene keele väga hea valdamine. Põhioskustena tuleb üldõel: teada ja osata läbi viia õendustoiminguid osata rakendada õendusprotsessi lähtuvalt patsiendi tervisega seotud vajadustest osata analüüsida ja hinnata patsiendi/ kliendi toimetulekut ja elukvaliteeti osata täita patsiendi ja õendusega seonduvat dokumentatsiooni teada ja osata rakendada antiseptika põhimõtteid haiglanakkuste takistamiseks teada ravimite manustamise põhimõtteid, ravimite säilitamist ja toimet osata juhendada patsiente, nende lähedasi, praktikante ja kolleege omada teadmisi haigustest, nende ennetamisvõimalustest, tekkepõhjustest, levikust ja ravist. Põhioskustest peetakse oluliseks õendustoimingute läbiviimise oskust, haiglanakkuste takistamise põhimõtete tundmist ning oskust täita vajalikku dokumentatsiooni.
kiirabibrigaadi juhi teisi tööalaseid korraldusi, näiteks assisteerida meditsiiniliste protseduuride läbiviimisel (patsiendi kinnihoidmine, teatud asendis hoidmine jm), sooritada lihtsamaid meditsiinilisi protseduure (näit vererõhu mõõtmine). Igapäevases töös vastutab kiirabitehnik kiirabiauto puhtuse eest patsiendiruumis ning on kohustatud täitma a- ja antiseptika nõudeid ning järgima üldisi hügieenijuhiseid. Nõuete kohaselt peab kiirabitehnik viibima täienduskoolitusel vähemalt 40 tundi aastas. Kiirabibrigaadi liikmed osalevad hommikustel konverentsidel, kus kiirabibrigaadi juht annab ülevaate toimunud visiitidest, ilmnenud meditsiinilistest ja tehnilistest probleemidest ning annavad vahetuse üle järgmisele kiirabibrigaadile. Meditsiinieetika üldtunnustatud
eleuteegvuse parim analoog looduses on rosikumine). Surm kui arsti abimees leidis väljundi anesteesias. Anesteesia plahvatuslik levik 19. sajandi keskel oli ilmselt ka põhjus, miks järsku kadus paaniline hirm ,,varjusurma" ees viimane sai õudsest elusaltmatmise assotsiatsioonist priiks ja muutus kirurga truuks abimeheks. Tehtud oli veel üks samm surma kontrollimise teel. Teine surma kontrollimise meetod, mis arstiteaduses levima hakkas oli antiseptika, mikroorganismide tapmine keemiliste vahenditega, pioneeriks Joseph Lister (1827-1912). 20. sajandi tendentsid (surma ja elu mõiste tehnologiseerumine) 20. sajandi alul ilmusid inimesed, kelle jaoks senine kontseptsioon, mille kohaselt elu=surm, ei olnud enam tõsiseltvõetavad. Põhines kriitika ainevahetuse kontseptsioonil ning võrdlus, mida kasutati, tehti aurumasinaga viimane nimelt ju ei kuluta ennast (metalli) tööks, vaid sütt. Elu ja
vahetan kanüüli 16 (max 72 tundi).* 3)Ravimite manustamisel järgin a- ja antiseptika reegleid. Loputan kanüüli enne ja peale ravimite manustamist 0,9% NaCl lahusega, vahetan korke, panen uue side peale.*
sümptomeid ning haigusi. Arvati, et aadrilaskmise abil saab ravida nii palavikke kui ka muid tõbesid. 26. Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest) käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne) Anesteesia- farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat, valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone. Aadrilaskmine- erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel Antiseptika- haavas olevate mikroorganismide hävitus 27. Ignaz Semmelweis. Viini naiste arst, mis oma uurimiste põhjal tuli järeldusele, et arstidel enne patsiendi uurimist tuleb käsi pesta, et vältida haavapõletikke tekkimist. Meetodiks oli hoolikas kätepesu ja sellejärgne kloriiniga loputamine. 28. Tartu füsioloogiakoolkond Tartu füsioloogiakoolkond- tartu füsioloogiaõppejõu Friedrich Bidderi
· Otsesel kontaktil edasikantavad nakkushaigused . sagedane kätepesu . kontaktide arvu vähendamine miinimumini . kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku tõkestamiseks · Vee ja toiduga edasikantavad nakkushaigused . saneerimine: toiduainete kuumtöötlus, vee desinfitseerimine (nt. kloor) . toiduainete hoolikas töötlus ja säilitamine · Haavad . antiseptika: seep ja vesi; peamised antiseptilised vahendid . ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri: 165-180 Antonine Katk ehk rõuged 1857 - 1859 gripp 251-266 Katk Cyprian 1863 - 1875 koolera 541 Katk 1889 - 1892 gripp
12. Kuidas jaotatakse kokke? 24. Seente tähtsus inimesele. 13. Bakterite suurus? Kas haigustekitajad bakterid on suuremad, kui 25. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? ohutud bakterid? 26. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist. 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika? 15. Mis on generatsiooni aeg? 16. Graafiku joonistamine bakterirakkude paljunemise kohta. 17. Kuidas bakterid paljunevad? 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul.
A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki;
21 9. EPIKRIIS Patsient saabus torakaalkirurgia osakonda 19.04.2015 ning lahkus osakonnast 09.05.2015. Patsiendi õendusprobleemideks osakonnas viibimise ajal oli operatsioonihaavast tingitud valu. Tegevusteks oli enesetunde kohta küsimine ning regulaarne valuvaigistite manustamine. Potentsiaalseteks probleemideks oli infektsiooni risk veenikanüüli ning haavade tõttu, kuid antibiootikumide manustamise ja antiseptika reeglite järgmise tõttu infektsiooni ei tekkinud. Samuti õpetati patsiendile haavahooldust ja dreenisüsteemi õiget käsitlemist, et paranemine oleks efektiivne ning ei tekiks komplikatsioone. Samuti tegi patsient koostööd füsioterapeudiga, kes õpetas talle õiget hingamistehnikat, et kopsud oma töövõime taastaksid ja säilitaksid. Patsient sai minna 09.05.2015 kodusele ravile. Õendusprobleemideks jäi infektsiooni risk
viitavaid tunnuseid punetust, turset (Morris ja Tay 2008). Järgi a- ja antiseptika reegleid (Morris ja Tay 2008). Dokumenteeri kanüüli panemise kuupäev ja kellaaeg ning vajadusel
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed
üritati esile kutsuda lämmatamise teel. Ka üks esimesi uusaja kirurgilisi anesteetikume naerugaas arvati toimvat eeskätt lämmatajana. Anesteesia plahvatuslik levik 19. sajandi keskel oli ilmselt ka põhjus, miks järsku kadus paaniline hirm ,,varjusurma" ees viimane sai õudsest elusaltmatmise assotsiatsioonist priiks ja muutus kirurga truuks abimeheks. Tehtud oli veel üks samm surma kontrollimise teel. Teine surma kontrollimise meetod, mis arstiteaduses levima hakkas oli antiseptika, mikroorganismide tapmine keemiliste vahenditega, pioneeriks Joseph Lister (1827- 1912). (Elavhõbedat oli süüfilise ravis kasutatud õigupooelst küll juba keskajast alates, kuid siis oli asja toimemehhnaismist arusaamine teine ja vale.) Antibakteriaalsed mürgid täienevad sajandi teisel poolel vastumürkide kontseptsioooniga ning Paul Ehrlich (1854-1915) sõnastab oma Võlukuuli kontseptsiooni kemoteraapias (vt edaspidi). ,,Kontrollitud surm" levis niisiis kirurgia
tunni möödudes). Rutiinne aspireerimine iga 2-4 tunni järel on vaieldav, selle sageduse määrab sekreedi hulk hingamisteedes. Liigsage aspireerimine, eriti enneaegsetel vastsündinutel, inaktiveerib surfaktanti, kuid samas liiga pikkade aspireerimise vahede korral võivad kuivanud limakorgid topistada intubatsioonitoru ja hingamisteed (Howard 1994, Matilainen 2001). Intubeeritud lapse aspireerimise ajal peab õde järgima a- ja antiseptika reegleid ning andma lapsele lisahapnikku (tõstma FiO2), et vältida protseduuriaegset hüpoksiat ja/või bradükardiat. Aspireerimiseks vajalikud vahendid: 5-ml süstal, mittesteriilsed ja steriilsed kindad, aspiratsioonisüsteem, steriilne lahus steriilses süstlas, aspiratsioonikateeter vastsündinutel nr.6- 12, suurematel lastel nr.14-16, kaitsekittel ja prillid. (MacDonald 2002.) Aspireerimine: · Selgita patsiendile protseduuri
Artropoodidega edasikantavad nakkushaigused - putukate leviku ja paljunemise tõkestamine. Otsesel kontaktil edasikantavad nakkushaigused - sagedane kätepesu, kontaktide arvu vähendamine miinimumini, kondoomide kasutamine suguhaiguste leviku tõkestamiseks. Vee ja toiduga edasikantavad nakkushaigused saneerimine, toiduainete kuumtöötlus, vee desinfitseerimine (nt. kloor), toiduainete hoolikas töötlus ja säilitamine. Haavad antiseptika > seep ja vesi - peamised antiseptilised vahendifd, ettevaatus kirurgilistel protseduuridel; antibiootikumide kasutamine. Infektsioonide päritolu Endogeensed tekitaja pärineb organismi mikrofloorast 1.Candida infektsiooni 2.Gram-negatiivsed enterobakterid 3.Sageli immunokomprimeeritud isikutel Eksogeensed tekitaja pärineb väliskeskkonnast 1.Õhk, pinnas, vesi (C.tetani, B.anthracis) 2. Loomad ja linnud
limiteerida tuleb patsiendi liikumist/liigutamist laiemal alal ja kontakteerumist teiste inimestega ilma hädavajaduseta; patsient peab kandma näomaski ning oskama käituda aevastamise-köhimise juhiste järgi. b) Kasutatavatest seadmetest/esemetest/vahenditest eelistatakse ühekordseid. c) Kaitsekitlit või -kombinesooni kasutatakse ALATI. d) Kindad ja kaitsekombinesoon eemaldatakse KOHE pärast patsiendi juurest lahkumist ning sellele järgneb kätepesu ja antiseptika. 3) Ettevaatusabinõud takistamaks nakkuse levikut õhu kaudu; kasutatakse lisaks standardabinõudele. Alla 5µm suurused osakesed levivad õhuga ja läbi ventilatsioonisüsteemide kaugele (punetised, tuulerõuged, tuberkuloos, rõuged, viiruslikud hemorraagilised palavikud). a) Patsient paigutatakse võimalusel negatiivse rõhuga omaette ruumi; limiteerida tuleb patsiendi liikumist ruumist väljapoole ja kontakteerumist personaliga ilma
annaabi.ee 
