Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine (0)

Q: Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine

Q: Miks loodusteadused keskaja Euroopas kiratsesid?

Vastus leiad õppematerjalist: Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Bioloogia ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel?
Miks loodusteadused keskaja Euroopas kiratsesid?

Bioloogia ajalugu – kordamisküsimused

Tooge näiteid algainetest
Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria.
Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros – maa, udu(туман) ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld . Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria , ning seadis ürgelemendid järjekorda – maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel.

Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel?
Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni – loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid . Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki.

Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned
Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale ideoloogia, religiooni jms.
Põhjuseks oli see, et pinnas oli (Kreekas) vaene, põllumajandus oli vähetootlik, palju sõltus kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene.
Kujunes vajadus argumenteerida – tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust).
Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest .
Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus . Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed .
Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused – küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt.
Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste
juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused.
Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele.
Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks : joonia , ateena , hellenistlik ja rooma .
Joonia – Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor – polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid.
Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia.
Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide „puhastamise“ ning alkeemia juurte lähedale.
Teaduses arenes kaks suunda – metafüüsiline (nt idealistlik Platon ) ja atomistlik (materiaalne).
Joonia koolkonnast saab alguse küsimus hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest.
Ateena periood - kippusid mõtted materiaalse vallast ideaalse valda minema. Tuntumad nimed on Sokrates, Platon ning Aristoteles . Põhimõte - „inimene on kõikide asjade mõõt“.
Kreeka filosoofial oli kaks haru – moraali e. eetika haru (Platon ja idealism ) ning loodusteaduste e. füüsika haru (Aristoteles).

Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi
Pythagoras nägi arvudes võtit universumi mõistmiseks. Tema matemaatikas oli ka palju müstilist.
Pythagoras algatas matemaatikas mõistete täpse defineerimise. Usk sellesse, et kõike peab saama arvudes väljendada, viis teda teaduses küllaltki kaugele. Peamiseks väljundiks sai geomeetria – viimane aitas mh ka sellise tähtsa asja nagu kosmos , seletamisel. Irratsionaalarvude avastamine. Pütaagorlased rajasid füüsika ja matemaatika alused.
Tänu pütaagorlaste geomeetriale hakati kosmost ja taevakehasid, nende liikumist jms, kujutama ringikujulisena – nii pandi alus heliotsentrilise maailmapildi kujunemisele.
Demokritos (atomistlik teooria) – leidis, et on olemas muutumatud osakesed – aatomid . Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid.
Hippokrates – „elu lühike, kunst pikk“. Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat . Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur – st inimene on kui mikrokosmos . Neljale elemendile – tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla – veri , kollane sapp , flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi ( sangviinikud , koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Humoraalpatoloogia ütleb, et haigused on nö tasakaaluhäire.
Platon on idealismi kuulsaim tegelane. Tal oli suur soov luua ideaalset ühiskonda. Vastavad ideed avalduvad kõige selgemini töödes Riik ja Seadused, kus ta käsitleb ühiskonda stratifitseeritult. On neli klassi – valitsejad, filosoofid, sõdurid ja rahvas. Süsteemi kindlustamiseks kasutati nn „õilist valet“, mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti inimesi – kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid. Platon sõnades küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide konteksti vaadeldes selgub , et pidas vajalikuks ja võimalikuks „paremate“ ülespoole liikumist ja „halvemate“ allapoole.
Platoni idealism seisnes selles, et ta pidas reaalseks täiuslike kujundite ja ideede maailma. Toetas geotsentrilist maailmapilti. Loob Akadeemia, mis kestab 1000 aastat. Platonism toetab varast kristlust, kuid matemaatika kaudu ka uusaja teadust ( Newton ).
Aristoteles lõi loodusteadustes üldise süsteemi. Temast alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks.
Aristoteles oli Platoni õpilane. Oli pigem loogik- teadlane , kui filosoof -moralist. Aristotelese saavutused on loogika , füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõtteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis eelnevasse ei mahtunud. Aristoteles oli esimene suur entsüklopedist. Ta rajas ka formaalse loogika. Aristoteles paistis silma oma klassifitseerimis-huvi poolest. Aristoteles võttis omaks nelja elemendi kontseptsiooni ning lisas sinna viienda – eetri – kõrgemate sfääride jaoks. Esemed moodustunuksid tema arvates vormist (morphe) ja mateeriast (hyle). Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmapilti.
Bioloogias lõi võrdleva meetodi alused. Süstematiseeris, eraldas nt selgroogsed omaette rühmaks.

Nimetage 4 kehaehituse tüüpi ja neile vastavad kehamahlad
Sangviinikud - veri,
koleerikud - kollane sapp,
flegmaatikud - lümf,
melanhoolikud - must sapp.

Nimetage araabia /islami teaduse olulisi suundi
• Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg, aga ka algebra Indiast). (Makrokosmos)
• Araabia arstid tegid juba ka eksperimente (+ katsepäevik).
• Keemia (destilleerimine, alkeemia)
• Optika
• Rakendusbotaanika (lõhnaained, vürtsid jne)

Miks (loodus) teadused keskaja Euroopas kiratsesid?
Sest oli tugev kiriku mõju. Teadusloomes tähendas see eeskätt toetumist klassikute ja kirikuisade töödele, st uue kogemuse hankimine tagasihoidlik .

Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut
Põhjusi nn Renessanssi (taassünni) väljakujunemiseks on ilmselt palju. Üks neist on Musta Surmaga (katkupandeemiaga) seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine.
Katku põhjustatud linnastumine .
Tehnika, teaduse, kunsti areng tõi kaasa arenguprotsesside kumulatiivse kiirenemise (trükipress näiteks).
Oluline tähtsus oli maadeavastustel, mis avardasid vaatevälja, arendasid tehnikat ning nt loodusteaduste jaoks olid väga olulised, tuues kaasa vajaduse süstematiseerimise järele.

Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule
Loodusteaduste areng lõi toonastes teooriates kaks suunda. Räägitakse füüsikalisest (iatrofüüsikalisest) ja iatrokeemilisest koolkonnast.
Iatrokeemiline koolkond defineeris elu (haiguslikke nähtusi), lähtudes ensüümidest ning gaasidest – need viimased siis see füüsikaline suund.
Iatrofüüsikaline koolkond lähenes protsesside seletamisele läbi fenomeni, mida nüüd elektriks nimetame.

Kirjeldage William Harvey avastusi
Harvey vereringetooria oli ilmselt üks olulisimaid avastusi elus looduse mõistmiseks.
(Enne mõtlesid et hingamine vajalik südame jahutamiseks).
Harveyd peetakse lisaks ka embrüoloogia rajajaks. ”Kõik on munast “ – lause tähendab, et tähelepanu keskpunkti kerkivad paljud looduse seletamise küsimused, alates elu isetekkimisest ning lõpetades teemadega, mis seotud teleoloogia, „hinge“ jne-ga. Oluliseks saab küsimus isas - ja emasorganismi füsioloogilisest panusest uude organismi.

Kirjeldage Karl Linne tähtsust
Eelkõige loodusteadlane , kes lõi eluslooduse binaarse nomenklatuuri liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Inimese ja primaatide lahterdamine Linne poolt ühte seltsi, oli samm, mida saab kaudselt pidada ka darvinismi ideedele sissejuhatuseks. Lisaks kujuneb läbi linneeliku süstematiseerimise arusaam taime- ja loomariigi ühtsusest – hakkavad konkretiseeruma tingimused evolutsiooniõpetuse tekkeks, aga ka universaalsete meetodite kasutuselevõtuks bioloogias.

Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist
Bernardi sõnum – 1865, „Sissejuhatus eksperimentaalmeditsiini uurimisse “:
• Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma;
• Autoriteedid ( skolastika ) peavad taganema (eksperimentaalselt tõestatud) faktide ees;
• Induktiivne ja deduktiivne meetod (teooria ja fakt) peavad olema katseliselt tõestatud;
• Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast;
• Teooria on tõestamist leidnud hüpotees;
• Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses – st ta peab kõigepealt püüdma seda ise ümber lükata;
• Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees;
• Karta tuleb teadlasi, kelle töö eesmärk on suunatud (enda) teooriate kinnitamisele, mitte tõe otsinguetele;
• Tõde ei pruugi leida, kuid selle osasid küll...

Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust
Ivan Setšenov
• Elektrofüsioloogia (seletab aju ja närvisüsteemide tööd materialistlikult);
• Pidurduse mõiste;
• Oletab, et rakus keemilised protsessid.
Ivan Pavlov

Näitab oma varastes töödes, et vereringet kontrollib närvisüsteem (so refleksid, tahtele allumatud reageeringud organismi füüsikalis-keemilisele olukorrale).
Tema seedefüsioloogia alased tööd näitavad, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem.
Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga.

Francis Gall
Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju – eri piirkondade areng – määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi.
Paul Broca
Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel.

Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias
Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera . Prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid loomadelt kooleratekitajaid.
Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad – prantslased kasutasid reeglina vastava materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele.

Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust
Buffon – erinevates sarnase kliimaga piirkondades erinevad liigid, sarnased liigid eri kliima tingimustes erinevad. Leidis, et inimesel ja ahvil ühine eellane.
Haller – preformatsionist, eeldas, et uus organism tekib munarakust.
Immanuel Kant – Kant- Laplace ’i teooria, mis käsitleb päikesesüsteemi teket ja arengut kui teatava arengu tulemust, näeb ka elu tekkimist selles valguses.
Erasmus Darwin – leidis, et elu maakera on vanem, kui seni üldiselt arvati, et see elu on arenenud mingist suhteliselt ebamäärasest algainest ( protoplasma ). Arengu tõestuseks tõi loomade sarnasuse elundite tasemel. Muundumist põhjustaks kolm tungi (позыв):
• Toitumine;
• Sigimimine;
• Enesekaitse.
Nimetatud tungid väljenduksid käitumises see omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi.
Koelreuter – taimehübridiseerija, märkas, et uus moodustis omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla nii elujõulisemad kui elujõetumad kui eellased, märkas ka mutatsioone . Sisuliselt Mendeli eelkäija.
Wolff – kaasaegse epigeneesiteooria rajaja.
Lamarck - tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest. Lamarck eeldas, et elu jooksul omandatu on pärandatav. Lamarck jõuab arenemispuu juurde.
Goethe – teostas uurimusi evolutsiooniteeoria suunas. Maa ajalugu on järkjärguliste muutuste rida (mitte katastroofide), pani tähele eri organite ja organismide vahel ühtsust ning arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne).
Charles Darwin - Liikide teke. Töös kaks aspekti: põlvnemisõpetus ja loodusliku valiku õpetus.
Käsitleb nii muutumist kui valikut, paneb senise teadmise kokku, leiab, et valik põhineb kahel põhiomadusel - muutlikkus ja pärilikkus. Pärilikkust seletas pangeneesi teooria raames (kogu kehas tekkivad gemmulad siirduvad sugurakkudesse, kui kehaosa muutub, muutuvad ka gemmulad).
Darwin tegi järelduse, et ellu jäävad ja sigivad kohastunumad. Elusloodus on võrreldes eluta loodusega kohastunud olemasolevaile tingimustele.
Darwin loob ka sugulise valiku mõiste – isaste organismide võitlus paarilise pärast.

Kirjeldage eelmisel sajandivahetusel esinenud väärkäsitlusi pärilikkusteoorias

Keskkonnatingimuste toimel või eluviisi mõjul tekkinud muutused indiviidi tunnustes päranduvad vähemal või rohkemal määral järglastele: omandatud tunnuste päritavuse hüpotees.

Pärilikkuseaine või -tegurid (gemmulad, iidid jne.) tekivad keha kõigi osade rakkudes ja kanduvad sealt vere või muude kehavedelike kaudu suguelunditesse: pangeneesi hüpotees.

Hübridiseerimisel tekib uus hübriidne pärilikkuseaine (st vanemvormide pärilikkusetegurid segunevad). Põhjustab uute vahepealsete tunnuste tekke: liit- e. segapärilikkuse hüpotees (blended inheritance). Isas- ja emasorganism on tunnuste ülekandel järglastele ebavõrdsed või vähemalt erinevad.

Elusloodusele on omane spetsiifiline elujõud, vitaalne jõud ( vitalism ). Munaraku viljastamisel osaleb mitmeid seemnerakke; mida rohkem neid on, seda enam väljenduvad järglasel isapoolsed tunnused.

Loomade ristamisel jäävad isasseemne pärilikud alged emase veres püsima ja mõjutavad hilisemate järglaste omadusi, kes on saadud paaritusest hoopis teiste isastega: telegoonia (e. järelpärandumise) hüpotees.

19. sajandi vältel tekib hulgaliselt teooriaid , mis käsitlevad inimese (erinevate rasside , rassitüüpide) koljuehitust. Valdavalt jääb peale teooria, milel kohaselt pikapealisemad rahvad/ indiviidid oleksid vaimsetelt ja ühiskondlikelt omadustelt võimekamad kui lühipealised.
Krahv Gobineau jutlustas üldise ühiskondliku degeneratsiooni teooriat. Idee seisnes selles, et (lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute .
Naiste väiksema aju tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel. Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad „onanismuse“ eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani arvelt ning fertiilsuse huvides.
Darwini loodusliku valiku printsiipe alusel tekkis õpetus, mida tuntakse sotsiaaldarvinismi nime all. Sotsiaaldarvinistide jaoks oli elu ka inimühiskonnas võitlus, kus kohastunum jääb ellu. Manipuleerida sai küsimusega, mida tähendaks kohastumus sotsiaalses kontekstis.
Eugeenika . Eugeenikud tähtsustasid bioloogilist ettemääratust, eeldades, et lisaks füüsilistele ja füsioloogilistele tunnustele on ka inimese võimed ja kalduvused, st koht ühiskonnas, määratud tema geneetilise koodiga.

Nimetage ja iseloomustage geneetika ajalukku panustanud teadlasi
Hippokrates – järglased tekivad seemnest, mille moodustab kogu keha, selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse.
William Harvey - pärandumine tänu magneetilistele jõududele. Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist!
Joseph Adams - Traktaat haiguste oletatavate pärilike omaduste kohta – jaotas haigused retsessiivseteks ja dominantseteks, leidis, et pärilikud haigused võivad avalduda hilises elueas, teatavate fenotüüpide avaldumine nõuab kindlaid keskkonnatingimusi.
Kölreuter - ristas tubakaliike. Täheldas tunnuste domineerimist ja lahknemist, seletus ekslik . Eksijärelduseks ka arvamus, et hübriidide tunnuseid mõjutas kasutatud tolmuterade hulk.
Thomas A.Knight - Katsed herne sortide ristamisega.Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile, ei mõistnud seda tunnuste domineerimisena, vaid ristandite päriliku ebavõrdsusega, hübriidid sarnanevad tugevamale vormile.
Augustin Sageret - ristamiskatsed kõrvitsaliikidega. Esimene, kes jälgis üksikute tunnuste lahknemist hübriididel ja nende järglastel. Kirjeldas tunnuste domineerimist hübriidide I põlvkonnas ja lahknemist järgmistes põlvkondades.
Charles Naudin - ristas Datura liike. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. Muutlikkust järgmistes põlvkondades pidas korrapäratuks ning järk-järgult kasvavaks. Rääkis esimesena konstantsetest pärilikuse teguritest.
Georg Mendel
• Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine.
• Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt.
• Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem geenid )
• Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused).
Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks.

Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetikast
Geenid, alleelid, homo- ja heterosügootsus, kromosoomid , diploidsus/haploidsus, geenide rekombinatsioon; geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid ; mutageenid.

Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika
Verepuhtuse printsiip;
Evolutsiooniteooria;
Olemise Suur Ahel.

Iseloomustage märksõnadega nõukogude nn agrobioloogiat
Nõukogudeliku nn agrobioloogia sünd oli tingitud nälgiga. Bolsevisid tahtsid kiireid tulemusi, mida akadeemilised teadlased ei saanud anda, seepärast ilmus palju kõikvõimalike dilettante ja petjaid.
Enam ei pidanud mitte eksperiment kinnitama teooria tõele vastavust, vaid teooria pidi seletama katsete tulemusi.
Mitšurinlik bioloogia sai nõukogudeliku loodusteaduse sümboliks.
Mitšurin ristas eri sorte ning liike omavahel. Ta kasutas viljastamisel õietolmu segusid, tehes tagantjärele võimatuks aru saada, millise sordi sperm ikkagi uue taime sünnitas. Ka mõtles Mitsurin välja nn vegetatiivsete hübriidide saamise meetodi – ta pookis muuta soovitavale sordile sellise sordi, mille omadusi taheti üle kanda, oksa, nimetas viimast mentoriks ning väitis, et sealt kandub parandamist vajavasse taime edasi vajalik pärilikkusaine, mis jääb kestma ka järglastes.
Mitšurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust kui fikseeritud fenomene, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne , kord dominantne.
Viljamsi tegevus võimendas nn ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Mainitud õpetus põhines eelpool toodud venepärasel Darwini retseptsioonil, mille kohaselt liigisisest olelusvõitlust ei tohiks olla – seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga.

Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet)

Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet)
Edmund Spohr - kirjutas ülevaateid Eesti taimkattest, veetaimedest ja tegeles geobotaanikaga.
Hugo Kaho - uuris raku elusosa – protoplasma kolloidstruktuuri.
Johannes Piiper - uuris selgroo arengu morfoloogiat.
Mihkel Härms - Eesti lindude süstemaatilise nimestiku “ Eesti linnustik ” koostaja .
Liidia Poska -Teiss - uuris Eesti limuseid ja kahepaikseid.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 32 allalaadimist

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #1

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #2

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #3

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #4

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #5

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #6

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #7

Bioloogia ajalugu-kordamisküsimustele vastamine #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

32 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jul4ik1 Õppematerjali autor

Siin leiate vastused bioloogia ajaloo kordamisküsimustele.

algained olemise suur ahel william harvy karl linney klaude-bernard geneetika ajalugu edmund spohr hugo kaho johannes piiper mihkel härms liidia poska-teiss georg mendel hippokrates eugeenika hüpotees

Sarnased õppematerjalid

pdf

BIOLOOGIA AJALUGU

MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5

Bioloogia ajalugu

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

..........................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid.................................................................................................................................................... 31 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin................36 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng...............................................42 X. 5. SEMINAR (35. õ-nädal): Arstiteaduse areng 20. sajandil..............................................................48 XI. 6. LOENG (36. õ-nädal): Tervishoiu areng. Riiklik meditsiin. Emade- ja lastekaitse. ....................52 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus).........

Meditsiini ajalugu

docx

Meditsiiniajaloo kordamisküsimused ja vastused

Andreas Vesalius (juhtiv anatoom). Girolamo Francastro (nakkushaiguste spetsialist). Ambruanz Pare (kirurgia, eeskätt haava ravi ,,isa". Lisaks verejooksu kontrolli alla saamine- veresoonte ligeerimine amputatsioonidel). Paracelsus (tuli tagasi ontoloogiline käsitlus- haigus pole osa inimese elust, vaid iseseisev asi. Samuti oluline rohuteaduse ajaloos). 5.SEMINAR Nimetage inimkonna ajaloole mõju avaldanud nakkushaigusi Katku bioloogiline ajalugu on küllaltki ebaselge. Asja teevad keerulisemaks katku kolm vormi: · Levinuim muhkkatk levis parasiitide hammustuste kaudu; · Kopsukatk ning · septiline katk (levisid ka inimeselt inimesele). · (räägitakse ka naha ja kõhukatkust) -Must Surm 1347-51 - Justianuse katk 541-544 Rõuged Influentsa 1918 Tänapäeval on kombeks rääkida AIDSist tööstusliku Euroopa algusaegadel aga ka tuberkuloosist. Katku mõju keskaja ajaloole

Arstiteadus

docx

Meditsiini ajalugu konspekt

Med.ajalugu konspekt 1. Inimene kui dualistlik olend. Inimene kui dualistlik olend on meditsiiniantropoloogia keskne idee, mis seisneb selles, et inimene, olles psühhofüsioloogiline olend, ühendab endas füüsilise (kehalise) ning vaimse poole. Viimast on olemasolevate teaduslike meetoditega paraku raske mõõta (ja mõista). Lisaks loodusteaduste valdkonda kuuluvatele omadustele iseloomustaks inimese veel intiimsus, vaimsus, hirmud, (ajalooline) kogemus, ühiskondlik tunnetus jms. Inimene ei ole meditsiini objekt, vaid subjekt. 2. Mõistete „tõbi“ ja „haigust“ (haigeolek) erinevus Haigus Tõbi - Psühhofüsioloogiline struktuur või - kindlakstehtav, erinevates inimestes funktsiooni hälve, mis põhjustab samu sümptomeid põhjustav haigus. ajutist või püsivat kahju (haigus ja - pühendatud Põhja-Eesti murretele

Meditsiini ajalugu

doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need, kes haigust põdenud (Vanas Maailmas suri umbes veerand haigestunutest), enam ei haigestu, viis kunstliku nakatamiseni. Alustasid seda araablased, kasutades inimestelt pärit ,,rõugelima". Protseduuri tuntakse variolatsiooni nime all. 1718

Meditsiini ajalugu

docx

Meditsiini ja bioloogia ajalugu

Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid.

Meditsiin

docx

Bioloogia põhjalik konspekt

Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses

Bioloogia

doc

Meditsiini ajalugu konspekt

Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja

Meditsiini ajalugu

Rohkem sarnaseid