Bioloogia ajalugu, kordamisküsimustele vastamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Bioloogia - Bioloogia ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel ?
Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid ?

Bioloogia ajalugu – kordamisküsimused

Tooge näiteid algainetest
Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria.
Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros – maa, udu(туман) ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld . Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria , ning seadis ürgelemendid järjekorda – maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel.

Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel?
Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni – loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid . Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki.

Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned
Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale ideoloogia, religiooni jms.
Põhjuseks oli see, et pinnas oli (Kreekas) vaene, põllumajandus oli vähetootlik, palju sõltus kaubandusest ning arengu keskusteks said linnad. Sellistes tingimustes vähenes religioossete jm traditsiooniliste institutsioonide roll ning keskse koha erinevates ühiskondlikes käsitlustes sai inimene.
Kujunes vajadus argumenteerida – tabud ja religioossed keelud olid kadunud, samas oli siiski vaja elu korraldada (äri- ja õigusasjad), kusjuures kaitsta end seaduse ees tuli ise ning kohtunikud loositi. Argumenteerimine viis teaduse ja filosoofiani (tähendasid toona sama asja) ning lõppkokkuvõttes nö dialektikani (teadus looduse, ühiskonna jne arengust).
Kreeka teadust halvendas seega see, et filosoofid olid eemal igapäevastest rakenduslikest muredest .
Kreeka teadust iseloomustab hüpoteeside ja teooriate rohkus . Teemasid käsitleti abstraktselt, kasutades üldistavaid argumenteerimisvorme. Seetõttu olid matemaatika ning geomeetria väga populaarsed .
Samas formuleerisid kreeklased paljudki hilisemaid teadusi edasi tõuganud probleemipüstitused – küsimuse kosmose ja inimkeha olemusest nt.
Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Viimasel juhul on tegemist katsega luua terviklik loodusekäsitlus. Selline lähenemine viib varem või hiljem algosakeste
juurde. Natuurfilosoofiaga on seotud kosmoloogia ja kosmogoonia ja elu ning inimese tekke õpetused.
Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele.
Kreeka teadust võib jagada neljaks perioodiks : joonia , ateena , hellenistlik ja rooma .
Joonia – Thales, Pythagoras jt, (ise kutsusid nad end sofistideks, e tarkadeks). Joonia süsteem oli noor – polnud moraali ega poliitilisi eelarvamusi, olid materialistid, ratsionalistid ja ateistid.
Joonia mõtlejaid iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia.
Joonia ajastut iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvas välja usk hingede puhastamisse ning lähtuvalt veel mis see hing on jõuti materjalide „puhastamise“ ning alkeemia juurte lähedale.
Teaduses arenes kaks suunda – metafüüsiline (nt idealistlik Platon ) ja atomistlik (materiaalne).
Joonia koolkonnast saab alguse küsimus hinge asukohast ja erinevate organite tähtsusest.
Ateena periood - kippusid mõtted materiaalse vallast ideaalse valda minema. Tuntumad nimed on Sokrates, Platon ning Aristoteles . Põhimõte - „inimene on kõikide asjade mõõt“.
Kreeka filosoofial oli kaks haru – moraali e. eetika haru (Platon ja idealism ) ning loodusteaduste e. füüsika haru (Aristoteles).

Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi
Pythagoras nägi arvudes võtit universumi mõistmiseks. Tema matemaatikas oli ka palju müstilist.
Pythagoras algatas matemaatikas mõistete täpse defineerimise. Usk sellesse, et kõike peab saama arvudes väljendada, viis teda teaduses küllaltki kaugele. Peamiseks väljundiks sai geomeetria – viimane aitas mh ka sellise tähtsa asja nagu kosmos , seletamisel. Irratsionaalarvude avastamine. Pütaagorlased rajasid füüsika ja matemaatika alused.
Tänu pütaagorlaste geomeetriale hakati kosmost ja taevakehasid, nende liikumist jms, kujutama ringikujulisena – nii pandi alus heliotsentrilise maailmapildi kujunemisele.
Demokritos (atomistlik teooria) – leidis, et on olemas muutumatud osakesed – aatomid . Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid.
Hippokrates – „elu lühike, kunst pikk“. Hippokrates

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla