herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse'' Y tsitaadid : ''kõigest üks ja ühest kõik '' , ''üles mäge ja alla mäe viib sama tee'' , '' sõda on kõige isa ja valitseja ''
Herakleitos Herakleitos Efesosest (u 544-483 e.m.a) oli filosoof, kes juba antiikajal sai hüüdnimeks "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik
Herakleitos Ioonia filosoofide hulka loetakse vahel ka Efesosest pärit Herakleitost, kuna ka tema mõtiskles arche-küsimuse üle ning on isegi kuulsam kui Mileetose mõtlejad. Juba eluajal hakati Herakleitost ( u.554- 483) tema raskestimõistetava väljendusviisi pärast nimetama Tumedaks. Sokrates on tema teose "Loodusest" kohta öelnud: "See, mis ma mõistsin, on suurepärane. Arvan, et samasugune on ka see, mida ma ei mõistnud." Kõige eksisteeriva aluseks pidas Herakleitos muutumise kehastust -- tuld. "Kõik vahetub tuleks ja tuli --kõigeks, nagu kuld vahetub kaupadeks, kaubad -- kullaks;" märgib Herakleitos mõjutatuna kaasaja kaubalis- rahaliste suhete kindlustumisest. Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitos oli veendunud, et kõik olemasolev on absoluutselt muutuv, ka "ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda", sest sellesse voolavad üha uued ja uued veed. Maailmakorraldus on allutatud
Herakl eitos Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa Herakleitos elas umbes 535 eKr – 475 eKr. Oli vanakreeka filosoof (eelsokraatik) Tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas. Tema isa nimi oli Bloson. Ta oli tuntud perest Ta üksik eluviis muutis ta ennasttäis olevaks ja väidetavalt tekkis tal stress ühiskonnaprobleemide tõttu. Ta hüüdnimeks oli "Tume", sest tema poolt kirjapandut oli raske mõista. Samuti kutsuti teda "Nutvaks", sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. Juba lapsepõlves pani ta teisi imestama: algul väites, et ta midagi ei tea, hiljem aga – väites, et on kõiketeadja. Teised inimesed aga ei teadvat midagi. Ja kui teavadki, siis pole nende teadmised midagi väärt, sest "paljuteadmine ei tee targaks". Herakleitose filosoofia Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam
Joonia natuurfilosoofid 07.10.2013 Sisukord : · Joonia natuurfilosoofide ideede olemus · Thales · Anaximandros · Anaximenes · Herakleitos · Anaxagoras · Archelaos · Kokkuvõte · Kasutatud allikad Joonia natuurfilosoofide ideede olemus Joonia natuurfilosoofid keskendusid maailma algaine leidmisele, neid huvitas, millest maailm tekkis ja milleks kõik siin maailmas saab. Kõik Joonia natuurfilosoofid arvasid, et maailm on tekkinud ühest ainest. Natuurfilosoofid olid pärit antiikajast. Joonia natuurfilosoofe kutsutakse sageli Joonia koolkonnaks, aga keegi ei tea, kuidas nad iseennast kutsusid
Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja, ja nii edasi...ad infinitium. Nii on võimatu lisada terade lisamisega kuhja. Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse: kuidas on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav. Ta sureb uhmris surnuks tambituna. Herakleitos Efesosest Sündis aristokraatlikus perekonnas, oli Ateena kuningate soost kuid loobus sellest tiitlist. Oli üksildane, masside põlgaja ja demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbimata teid. Kõrges vanaduses eraldus mägedesse, hakkas taimetoitlaseks ja elas erakuna. Loodusest Säilinud on 130 fragmenti, tegemist on aforismi taoliste katkenditega, mis sialdavad raskesti mõistetavat pildikeelt. Siit ka Herakleitose hüüdmini - "tume" - "hämar"
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine
Filosoofia on teoretiseerimine teooriate leidmine, seletuste andmine. Võib otsida mõtet selle vaatlemisel. Otsime tähendusi, seletusi. Esimene oluline ajend filosoofia tekkeks on hämming- ka argiste asjade üle. 2) Kes olid natuurfilosoofid ja mis neid iseloomustab? Vastus: Natuurfilosoofid otsivad vastust erilstest ainelistest põhjustest. Neid iseloomustab peegeldumine inimkonna esimesi samme tegelikkuse olemuse suunas. 3) Mida õpetas Herakleitos? Vastus: Tema algprintsiip oli tuli. Tema arvates on tuli kõige püsimatum element võrreldes vee ja maaga. Maailm on igavasti elav tuli. Maailm muutub pidevalt. Sümboolses mõttes on maailm ise tuli. 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"? Vastus: Väide ,, ma tean, et ma midagi ei tea" vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel, esialgu me ei tea veel midagi aga uurimise käigus selgub midagi kindlat.
võimalik jõuda puhaste ja ratsionaalsete intellektuaalsele intuitsioonile antud ideede vahetu tunnetamiseni. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? Kanti "Puhta mõistuse kriitika" - Mis on see, mis teadmise võimalikuks muudab ehk millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Kant leiab, et selleks on teatavad vormid nagu ruum, aeg, substants jne. 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Teadmine on enamus inimestele võõras, kuna arvatakse, et teatakse midagi, kuid tegelikult on see kõik vaid nende enda poolt väljamõeldud illusioon. Teadmist pole võimalik õppida ning teadmine ei tähenda, et inimene mõistaks. Samas väidab Herakleitos, et teadmine pole ka midagi väärt, sest see ei tee inimest targaks. 2. Mida peab Herakleitos tegelikkuseks? Tegelikkus on kogu terviklikkus maailmas, kõik on üks
(1,2,3,4) Mõistuse tähtsaim printsiip on eesmärk (lõppeesmärk ei ole vahend). 3. Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
Tema arvates polnud tõeline muutus üldse võimalik. Miski ei saa muutuda millekski muuks kui selleks, mis ta juba on. Ta muidugi tundis, et looduses toimuvad pidevad muutused. Seda tajus ta oma meeltega. Aga ta ei suutnud seda tõsiasja kõlastada oma mõistusega. Ta pidi valima, kumba ta usaldab rohkem, kas meeli või mõistust, valis ta mõistuse. Tema arvates loovad meie meeleaistingud maailmast väära pildi, mis ei ole kooskõlas inimese mõistusega. Vanakreeka filosoof Herakleitos elas Väike-Aasias Efesoses. Ta usaldas oma meeli rohkem kui Parmenides. Parmenides ja Herakleitos olid mõnes mõttes täielikud vastandid. Tema arvates olid looduse põhiomadusteks just pidevad muutused. Ta arvas, et maailm on kui jõgi, milles voolavad järjest uued veed. Sellepärast ütleski ta, et ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne
.. Cicero · Põrgu, see on teised. Sartre · Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb. Barbara Mandarell · Õnn sõltub meist endist. Aristoteles · Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis. hando Runnel · Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust. Artus Alliksaar · Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema. Jaan Kaplinski. · Inimese iseloom on tema saatus. Herakleitos · J.D.Salingeri teoses kuristik rukkis saab näiteid tuua holdeni suhetest, ta oli kinnine inimene ning ta ei suvatsenud suhelda teistega, kui polnud millestki targast rääkida, ta mõtles isegi kolimise peale ning tahtis tumma mängida, et end mitte vaevata rääkimisega. holdeni jaoks oli pere tähtis nong noorest õpetajast muutus teose lõpus arvamus · jaan krossi teoses keisri hull võib rääkida eeva ehk katariina von bocki suhetest teistega ning
Thales ütleb, et arheeks on vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Anaximenes peab ürgaineks õhku, millest kõik muu tekib. Kõiksust nimetab kosmoseks. Demokritos leidis, et alge koosneb lõpututest pisiosadest aatomitest, mis kombineeruvad ja annavad aluse erinevatele nähtustele. Herakleitos peab maailma algeks ürgtuld, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Wittgenstein püüab leida piirid, millest rääkida. Ta on veendunud, et meie keelel on piirid. Me moodusutame keele abil väiteid tegelikkuse kohta, mida kogemuste abil saab tõestada või ümber lükata. Kõike, mida saab üldse mõelda, saab mõelda selgesti, ja kõike, mida saab öelda, saab öelda selgesti. Filosoofia ülesanne ongi kõneleda selgesti. Wittgenstein leidis, et seni ei ole filosoofia
Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!) Herakleitos peab teadmiseks selle kõige kõrgemas mõttes, et inimese jaoks ei ole kasu teadmisest ja faktidest, kui nende teadmistega ei kaasne mõistmist, et maailmas on kõik omavahel seotud. Kui inimene tahab oma teadmisi edasi anda, tuleb rääkida selles keeles, millest kuulaja aru saab. Samu teadmisi kasutavad erinevad
samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte. Tihenedes saab tulest vesi, sellest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida Herakleitos koguni logoseks nimetab Demokritose arvates ei vaja maailma tekkimine planeerivat ja juhitavat vaimu ja liikumapanevaid vaime. Selline maailm tekib juhusest, kuid juhuslikkus on meie teadmiste puudulikkus tõeliste põhjuste suhtes. Aatomite kokkupõrkest tekkinud pööris, on kõigi asjade ainus, tõeline põhjus.
,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) ,,Inimese iseloom on tema saatus." (Herakleitos) ,,Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) ,,Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." (R.Emerson) ,,Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." (E. Hubbard) ,,Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) ,,Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."-Paulo Coelho ,,Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse."-A.H.Tammsaare ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima."-E.Hemingway ,,Kassid saavut...
ilusateks. Ka igapäevaelu kinnitab lisaks sellele, et inimesed näevad maailma erinevalt, veel seda, et ühe ja sellesama inimesegi arvamus sõltub meeleoludest ja erinevatest hetkeolukordadest. See viitab sellele, et paljud asjad on suhtelised. Kas ka tõde? 4 Mis puudutab tõe relatiivsust, siis siinkohal Protagoras rõhutas koguni, et Kõik on tõde st kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Tegelikult juba Herakleitos (u 535475 eKr) viitas kõige suhtelisusele. Ta uskus, et kõik voolab ja muutub samuti tõde. Herakleitos Mäletatavasti on temalt pärit mõte, et on võimatu astuda kaks korda samasse jõkke (maailm on kui jõgi). Maailma ainus püsiv omadus on see, et ta lõputult muutub. 5 4.2.2. Kaasaja seisukoht (Meos 2002:221) Samas vaimus Herakleitose ja sofistidega jätkas sajandeid hiljem kaasaja Austriaameerika
Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr
tal on. *Herakleitos( u 540-470 eKr) Elas Ephesose linnas(Väike-Aasias) eraklik filosoof Herakleitos tume- hüüdnimi, sest kasutas palju kujundlikke võrdlusi. Nuttev filosoof - suhtus väga põlglikult rahvamassi, nad on eelarvamuste kriisis. Filosoofia eripära - tegi rõhuasetuse looduse liikumisele ja muutumisele. Muutuses seisneb looduse olemus. Pantha rhei - kõik voolab Logos - seaduspärasus liikumise ja muutumise vahel <- Herakleitos nimetas seda nii: iga situatsioon on ainulaadne, ei saa korduda-ühte jõkke ei voola vesi mitu korda. Ta peab muutumise põhjuseks vastuolu- vastandite pidev võitlus ongi liikumise alus. Sõda on kõige alus - kujundlik Tuledoktriin- pärineb temalt. Samastas meid ümbritseva maailma tulega - kord lööb lõkkele, siis tuhmub, aga ei kustu kunagi. Tsitaadid: ,, Seda kõigile sama maailma ei ole teinud jumalatest ega inimestest
Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr
kombinatsioonidest tekkis maailm-kosmos. Soe külm TULI VESI ÕHK MAA vedel tahke Anaximenes: (6. saj eKr) õhk (udu) Pythagoras: (6. saj eKr) asjade olemus põhineb arvudel, sest kõike saab mõõta ja esitada arvude suhtena. Arvud on meeltega tajutavast maailmast sõltumatud. Herakleitos: (6.-5. saj eKr) ürgalge tuli (soojus) LOGOS - kõik muutused toimuvad teatud seaduspärasustega, mida Herakleitos nimetas logoseks. Logos ilmneb vastandite kaudu, mille vahel on võitlus. Herakleitos väitis, et kõik siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, ag...
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,...
Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta
Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi. Materialist Herakleitos oli antiikfilosoofia objektiivse dialektika silmapaist- 2 vaimaid esindajaid. Koos eleaatidega möönsid Empedokles, Anaxagoras ja Leukippos
........................................................................8 Anaximandros (vt Lisa 2).......................................................................................................8 Anaximenes (vt Lisa 3)..........................................................................................................9 Parmenides (vt Lisa 4)............................................................................................................9 Herakleitos (vt Lisa 5)............................................................................................................9 Empedokles (vt Lisa 6)...........................................................................................................9 Anaxagoras (vt Lisa 7).........................................................................................................10 Demokritos (vt Lisa 8).....................................................................
Jah, võib tõdeda, et paraku nii see ongi. Kogu meie mürkgaaside paiskamisele õhku, vihmametsade maharaiumisele, veekogude reostamisele jne vastab loodus meile samaga. Vastukaaluks meie tegevusele tegutsevad mitmesugused loodusjõud. Olgu selleks orkaanid, tsunamid, vulkaanipursked, globaalne soojenemine vms. Sellest võime järeldada et loodus on otsustanud meile vastu hakata ning seda üha sagedamini. "Inimese iseloom on tema saatus." nagu on öelnud antiikaja filosoof Herakleitos. Nii see ka tõesti on. Olles niivõrd hoolimatu ja ükskkõikne keskkonna suhtes oleme ise sattunud täbarasse olukorda, kus loodus otsustab vastu hakata. Vaatamata suurema osa inimeste hoolimatusele on aga siiski neid, kellele läheb meid ümrbitsev korda. Näiteks on moodustatud nii mitmeidki organisatsioone ja programme, millega osutatakse loodusele suurt abi tõstes inimeste teadlikkust oma tegevuse kahjulikkusest keskkonnale
küll koopaid ja asub Tartaose (seda ni me e elistab nuhtlejaid maa peal. Peale Acheroni ja sügavaid järvi. Vergilius) tee mante värav. Charon võtab Erinnüsed olid halastamatud, Kokytose eraldavad o ma paati ainult need hinged, kelle kuid õiglased. Herakleitos allilma maast veel ham maste vahele on pandud teeraha ja ütleb: "Kuigi päike ei kaldu kolm jõge: kelle ihu on nagu kord ja kohus maha kõrvale oma orbiidist, on siiski Phlegethon, tulejõgi; maetud. Kuskil allil mas asetseb Hadese erinnüsed, õigluse teenijad, Styx, jumalate
Dirgis Jõemaa 9.klass Pythagoras Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``paljuteadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas. Maailma teadusele ja eriti matemaatikale on Pythagorase panus aga olnud märkimisväärne. Talle omistatakse sõna `filosoofia` leiutamine, sa...
Küsimused ontoloogia loengu kohta: 1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Mis on olevatele asjadele olevana iseloomulik? Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemises...
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus tulema nagunii ja kui see tuleb järsku ning on kõike muudetud seal
624 – 546) Üks “seitsmest targast” Tarkade ütlused väljendasid pigem elutarkust, kui filosoofilist tarkust Nt. mõned Kleobulose elujuhised: ”Mõõdukus on parim. Jõuga ära midagi tee. Tülid summuta. Jõukuses ära raiska, puuduses ära end alanda.” jne. Thales Thales ja Joonia koolkond Pärit Väike – Aasiast Mileetosest Samast linnast pärit ka Anaximenes ja Anaximandros Lisaks samast piirkonnast pärit ka Herakleitos Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige oleva üle. Eeldus, et olev tervikuna on elav. Eleaatide koolkond Lõuna – Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi
.." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1 ANTIIKFILOSOOFIA .......................................................................................... 4 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) ............................................................................ 4 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) ................................................................................ 4 1.3 Platon (427 – 347 eKr) .................................................................................... 4 1.4 Xenokrates (396 – 314 eKr) ............................................................................ 5 1
kr) Maailmas eksisteerib kaks korda - loomuõigus ja positiivne õigust. Loomuõigus kui jumalik õiglus positiivne õigus kui inimese seadusloome. Primaarne on loomuõigus, milles puuduvad vastuolud. Inimese seadusloome on vastuoluline, pidades midagi õiglaseks ja midagi ebaõiglaseks. Vastuolu inimseaduste ja loomuõiguse vahel siiski puudub, sest inimseadused alluvad jumalikule logosele, olles viimase vahendajaks läbi võitluse. Seega Herakleitos toob eetikasse tasapisi sisse inimliku mõõte, mis saavutab täisjõu sofistidega. Sofistid ühtseks alusest – inimese kriitiline mõtlemine. Inimese osatähtsuse suurenemine Sofistide õigusõpetus jagunes kaheks: õigusfilosoofiline relativism e positiivne õigus subjektivistlik loomuõigusõpetus Sofistide mõõdukas positivism: Protagoras (480 – 410 e.kr) head ega halba ei ole olemas iseenesest – vajalik on hinnang. inimene on see, kes annab
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti."(Platon) 2. Kes olid küünikud, kuidas nad väljendasid oma suhtumist? Vana-Kreeka filosoofiline koolkond. Rajajaks Sokratese õpilane Antishenes( u435- 370 eKr). Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab ag...
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika selles valdkonnas küsitakse ilu, kunstiteose, kunstniku kohta. Veel küsitakse, kuidas jagatakse ilu ja inetut, mis mõte on kunstiteosel. Subjektiivsed protsessid, mis toimuvad kunstiloomingus. Kas kunstiloomingus on mingid printsiibid? Poliitikafilosoofia küsitakse ühiskonna ja riigi mõtte, olemuse kohta, milleks üldse riik. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõte ja mõttetus, maksud, poliitilised õigused, kas on riigi tingimustes võimalik vaba olla. Keelefilosoofia küsitakse mis see keel on, inimese ja keele vahekord. Kultuurifilosoofia küsitakse kultuuri loomuse kohta, kuidas seda määratleda, defineerida, milline on inimese ja kultuuri vahekord. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Selle küsimuse üle on mõtiskletud juba kaua aega, inimesi pae...
+ näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud.
Muud huvitavat Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud" Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Astronoomid siiski teadsid, et tegemist on ühe ja sama taevakehaga. Herakleitos uskus, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa Mariner 10 Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja
"Ma suren suudeldes su jahtunud huuli." "...et meie suudlus igavesti elaks." "Jumal on surnud. Inimesed on ta tapnud." "Armastus on kõiges, kõikjal, kõik." "Ei armastust võtta saa muu, kui must muld." "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." "Ma elan maailmas, kus pole võimalik hea olla." "Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab tegelikult allakäigu heakskiitmist." "Häid romaane kirjutavad inimesed, kes ei karda." "Kuriteod sünnivad kirest või loogikast." "Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on." "Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele." "Üksikisiku saatus on veel tumedam kui rahvaste saatus." "Parem pettuda sõprades kui sõpru petta!" "Elu mõte on elus endas." "Parem teada valesti, kui üldse mitte teada." "Üksildased on samahästi kui surnud." "Surnud pole enam üksildased." "Alati koos aga igavesti lahus." "Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja ...
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper?
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper?
kehtib negatiivsete soovidega. Vanarahvaski uskus manamisse ja posimisse. On usutud, et sõnadel on looduslikke nähtusi esilekutsuv jõud, tänapäeval on see jäänud siiski psühholoogilisele tasandile. Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimeste välja mõeldused, vaid kosmilise korra osa logos. Inimkõne ei suuda logost täpselt väljendada. Maailma olemus on väljendatav mingis ürgses igikehtivas mitteinimlikus keeles Herakleitos Sõna ongi jumala kujund Filonos Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid.
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
