PUUVILL Toore (puu)villa keemilised koostisosad: Tselluloosi: 80-90% Vesi: 6-8% Vahad ja rasvad: 0.5 - 1% Proteiinid: 0 - 1.5% Pool tselluloos ja pektiin: 4 - 6% Tuhk: 1 - 1.8% Puuvilla keemilised koostisosad: Tselluloos: 91.00% Vesi: 7.85% Protoplasma, pektiin: 0.55% Vaha, rasva asendaja: 0.40% Mineraal soolad: 0.20% Puuvill- on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed. Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Veel Puuvilla omadusi: · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · KUUMUSELE VASTUPIDAV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST t...
Kontrolltöö nr 2. Materjaliõpetus Looduslikud kiud Puuvill-tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust.Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvillased rõivad on pehmed.Sarnaselt teiste tsellulooskiududega on puuvilla puuduseks kalduvus kortsuda. Venivus: 3-7% . Tugevus:18-52 cN/tex. Hügroskoopsus: 8-9%.Temperatuuride mõju: pestakse 95ºC juures , triigitakse 220ºC juures. Põlemine: Põleb kiiresti nagu paber,ereda leegiga,põlemisjäägiks on kerge hallikas tuhk. Puuvilla keemilised koostisosad:1)Tselluloos: 91.00% 2)Vesi: 7.85% 3)Protoplasma, pektiin: 0.55% 4)Vaha, rasva asendaja: 0.40% 5)Mineraal soolad: 0.20%. Lina- on kudaine, mida saadakse üheaastase rohttaime-linavarre n...
Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist. Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid. Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium pektiinainetega magneesiumpektaate, mis on olulised rakukestade struktuuri moodustamisel ja säilitamisel. Magneesium aktiveerib ka fosforüülimisprotsesse nii fotosünteesil kui ka hingamisreaktsioonides. Magneesium soodustab ka viljade kasvu. Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse.
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Tartu Kivilinna Gümnaasium RAUD Koostaja: Agnes Saagim Juhendaja: Helgi Muoni 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Raua omadused...................................................................................................... 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Raua keemilised omadused................................................................................. 4 Reaktsioonid........................................................................................................ 4 Elemendi ühendid, omadused ja tähtsus......................
E-vitamiini puudumine suurendab veresoonte seinte läbilaskvust, mis põhjustab turseid, verevalumeid, veekogunemist kõhtu. E-vitamiin soodustab karotiini muutumist A-vitamiiniks ja selle kogunemist siseelunditesse. Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks.
edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakordselt ajukoe rakke (kannavad praegu tema nime), 1865.a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks
olla seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet) Edmund Spohr - kirjutas ülevaateid Eesti taimkattest, veetaimedest ja tegeles geobotaanikaga. Hugo Kaho - uuris raku elusosa protoplasma kolloidstruktuuri. Johannes Piiper - uuris selgroo arengu morfoloogiat. Mihkel Härms - Eesti lindude süstemaatilise nimestiku " Eesti linnustik" koostaja. Liidia Poska-Teiss - uuris Eesti limuseid ja kahepaikseid.
ei ole geomeetriliselt proportsionaalsed. Seega on rakusuurus üks varieeruvamaid tunnuseid, mis on loomulik ja tingitud ränivetikate elutsüklist (Olli, 2014). Aukospooride moodustumine on viis raku suuruse taastamiseks ning see on seotud suguliste protsessidega. Aukospoorid tekivad kahe gameedi ühinemisel. Tentroidsetel ja gonoidsetel ränivetikatel on isasrakk liikuv, emasrakk liikumatu. Sulg- ja trellisoidsetel on mõlemad gameedid liikumatud (Olli, 2010). Aukospooride moodustudes protoplasma väljub pantsrist, paisub ja moodustab orgaanilise seina. Protoplast eemaldub rakuseinast ja moodustab pantsripoolmed. See on küllaltki harv nähtus, mis toimub kord aastas või kord mitme aasta tagant (Olli, 2010). 1.4 Levik Diatomeed on laia levilaga. Neid leidub nii magevees kui meres, võrdselt nii plaktonis kui bentoses (Olli, 2010). Diatomeesid ei leidu vaid kuumaveeallikates ja soolajärvedes. (Puusepp) Suur osa ookeanide vetikatest on diatomeed
· ... on organismis ligikaudu 5% keha üldkaalust. · Suurim tähtsus on sellistel elementidel nagu Ca, P , Fe, Na, Cl, I , S jt. · Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB! Fe vähesus põhjustab verevaevusi. · Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist.
7. Depoorasva e varurasv: organismi energiavaru, paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tema ülesanded organismis on: Organismi energiavaru Fikseerib siseorganid Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest Kaitseb organismi ülejahtumise eest 8. Struktuurrasva üleanded organismis Rakumembraanide ehitusaine Protoplasma koostisosa Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa Lahusti osadele vitamiinidele Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis 9. Vee- ja mineraalainete ainevahetus. HIGISTAMINE termoregulatiivne reaktsioon, mis peab ära hoidma organismi ülekuumenemise DEHÜDRATATSIOON veesisalduse langus HÜPERHÜDRATATSIOON veesisalduse tõus 10. Vitamiinid jagunevad: a) rasvlahustuvad
on leitud Senegalis ja mitmes paigas Siberis. Raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud "kõikjal": Rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest. Rauda õppis inimkond tundma umbes 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. See oli meteoriitraud, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus tuhandeid aastaid enne kui inimene õppis maagist rauda tootma. Sellest momendist algas rauasajand, mis kestab ka käesoleval ajal. Raua kasutamine
See siserõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). hüpertooniline- lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud eritavad tsütokiine, mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku apoptoosiga ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad
Hingamine seob kogu raku metabolismi ühtseks tervikuks. Hingamine tuingib raku koostisainete uuendamise. Hingamine on universaalne protsess mis toimib kõigil elusorganismidel surmani. 2. Taime hingamise sôltuvus keskkonnateguritest ja organismi iseärasustest. Kõige aktiivsemalt hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapmiku neelamine väheneb ja taim sureb. Alumine temp piir on alla -10kraadi. Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine veesisaldusest ning valkude hüdratsioonist. Valgus mõjub roheliste taimede hingamisele erigususelt. 3
Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud "kõikjal": rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest, kuigi raud ise ei kuulu klorofülli koostisse. Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. on alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid. Möödus sadu
(minimaalne lihastes) Hingamisahel. Hingamisahel on üks elektronide transpordiahel bio-oksüdatsioonis. Põhiroll on ATP tootmine. Häired töös on kriitilised ja organismile fataalsed. Hingamisahelas on ülioluline hapniku olemasolu. Keskkonnafaktorite mõju taime hingamisele. Kõige aktiivsemad hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapniku neelamine vähenem ja taim sureb. III ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasv – taime või tema organite mõõtmete pöördumatu suurenemine. Areng – kvalitatiivsete morfoloogiliste ja füsio muutuste jada, need moodustused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumiseks kuni surmani. Rakukasvu liigid
Tallinna Ühisgümnaasium Tomatite kasv erikeskkondades Uurimistöö Autor: Ruuder Liisa 11.C klass Juhendaja: Järv Leili Tallinn 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Mõisteteleht...................................................................................................................... 4 1 Taimede eluks vajalikud tingimused..............................................................................4 1.1 Valgus......................................................................................................................5 1.2 Tem...
faas osa Joonis 3. Toitainete omastamis- skeem. Toitaineid saab taim peamiselt juurekaudu, kuid taim on võimeline omastama toitaineid ka juure väliselt (lehed). Juureväline toitumine on suhteliselt väikse tähtsusega ja seda kasutatakse eelkõige mikroelementide puuduse korvamiseks taimel. 1. Lämmastik (N) Lämmastik on rakutuuma, protoplasma, klorofülli ja assimilatsiooniproduktide jt. koostisosa, soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Madalatel temperatuuridel omastab taim nitraatlämmastikku /NO3/ halvemini kui ammooniumlämmastikku. Õhustatud muldades omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, hapnikuvaestes muldades omastatakse ainult nitraatlämmastikku. Lämmastiku omastamine sõltub ka mulla fosfori ja kaaliumi sisaldusest, mis on suurem viljakatel muldadel.
Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus. Täiskasvanud inimese organismis on rauda 3 g, millest 75% on hemoglobiini koostises. Hemoglobiin võtab osa hingamisest. Loomade ja inimese organismis on raud levinud "kõikjal": rauda on isegi silmaläätse ja sarvkesta kudedes, kus ei ole üldse veresooni. Rauda on kõige rohkem maksas ja põrnas. Raud on vajalik ka taimedele. Ta võtab osa protoplasma oksüdeerimisprotsessidest, taimede hingamisest ja klorofülli ehitamisest, kuigi raud ise ei kuulu klorofülli koostisse. Inimene tutvus rauaga juba kaugetel aegadel. on alust arvata, et raua proovid, mida hoidsid käes ürginimesed, ei olnud maismaa päritoluga. Olles universumi igaveste rändurite meteoriitide koostises, mis juhuslikult leidsid varjupaiga meie planeedil, oli meteoriitraud selleks materjaliks, millest inimene esmakordselt valmistas raudesemeid
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suus, magu, kaksteistsrmiksool, peensool, jmesool, prasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA PHIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja fsikalis-keemiline ttlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu ttlemine erinevate seedeensmidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavtt protsessist. 3. SEEDIMINE SUUNES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja sdavuse mramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu sljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine sljefermentide toimel. 4. SLJE THTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise ttlemise protsess, sest slg sisaldab amlaasi ja maltaasi, mis lhustavad ssivesikuid. Baktereid hvitava toimega ainete sisalduse tttu vhendab slg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmin...
Tsükloni koosseisu kuulub 2 õhumassi, mis on teineteisest lahutaud frondiga. Liigub läänest itta. Atlandi ookeani kohal tekkivas tsüklonis võivad esineda intensiivsete laussademete tsoon, suvel võib tekkida äike ja talvel tugevad tuisud. Pilet nr 15. Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. Alusel. Üldine veering looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Kõrgema temperatuuri puhul tungib CO2 hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim ka tugevamini transpireerida, ehk vett aurustada. Liiga madalatel ja kõrgetel temp fotokeemilised reaktsioonid taimedes lakkavad. Taime lehed hakkavad hävinema +45C juures (kui langevad päikesekiired otse peale), minimaalne temp üldiselt ~0C. Traumaatilised vigastused, milles ei toibu. Aktiivne temperatuur period, mil ööpäeva keskmine temp ületab bioloogilise min temp ( 10C)
vaheö. Kui tekivad polüpeptiidahela sees ja paralleerselt ahela teljega, siis on tegemist heeliks- tüübiga. Kui sidemed ühendavad kõrvuti polüpeptiidahelaid omavahel ja on ahea teljega risti, on tegu voltunud lamepoogna tüübiga Tertsiaalstruktuur kolmemõõtmeline ruumiline ehitus, mis tekib, kui polüpeptiidiahel, mille sekundaarstruktuur ei ole täielik, spetsiifiliselt kokku keerdub ja põimub kerajaks või ellipsoidiliseks moodustikseks. Enamik protoplasma valke ja ensüümib on globulaatsed. Kvarternaarstruktuur Mitme ruumiliselt korrastatud peptiidahela seostatud ühes molekulis. IIb FOTOSÜNTEES 1. Fotosünteesi mõiste. Fotosünteesi avastamine. Fotosüntees rohelistes taimedes ja fotosünteesivats bakterites kulgev protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Fotosüntees avastati 18. saj õhutoitumisteooria. 2. Fotosünteesi kosmiline tähtsus.
• Energeetiliste kulutuste suureneminepõhjustab rasvhapete vabanemiserasvkoest (lipolüüs) • Struktuurrasva kasutatakse pidevaltehitusainena Depoorasva ülesanded : • Organismi energiavaru. Selle arvelt on võimalik toota energiat (ainult siis kui organismis on piisavalt hapnikku). • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeidmehhaaniliste mõjutusteeest • Kaitseb organismialajahtumise eest (hoiab kehatemperatuuri) Struktuurrasva ülesanded: • Rakumembraanideehitusaine • Protoplasma koostisosa • Naha rasunäärmete sekreedikoostisosa • Lahusti osadelevitamiinidele • Osadel küllastamatarasvhapetel on vitamiinidegavõrdne tähtsus organismis Struktuurrasva vajame samamoodi nagu aminohappeid. Seda ei ole võimalik sünteesida – saame toiduga (kalarasv ja taimse päritoluga rasvad, eriti seemned). 19.Organismi energiaallikad. • Süsivesikud – glükoos (60%) • Rasvad – glütserool, rasvhapped (30%) • Valgud – aminohapped (10%)
saada. Kogu elu käib läbi rakumembraani. Fütoplanktoni koostises on tavaliselt väikesed organismid, kelle diameeter on alla 1mm. Jaotus suuruse järgi: Mikroplankton: 20-200 mikronit (enamik ränivetikaid ehk diatomeed) Nanoplankton: 2,0-20 mikronit (enamik viburvetikaid) Pikoplankton: 0,2-2,0 mikronit Femtoplankton: alla 0,2 mikroni (bakterid ja viirused) Ränivetikatel, mis domineerivad mikroplankroni hulgas, on protoplasma (Protoplasma on organismi raku elusaine. Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana) tihedus sarnane vee tihedusega. Kuna nende pantser (välisskelett) on moodustunud siliitsiumist ehk ränist ja räni tihedus on veest 2-3 korda tihedam, siis on ränivetikatel sünnist saati eeldus uppuda sügavamale (umbes 1m päevas). Miks see hea on? Kuna rakud tarvitavad ära enda ümber olevad toitesoolad, siis vajudes saavad nad toitaineid juurde. Langedes aga väga sügavale, hakkab valgus nende arengut piirama
1. Päikesekiirguse intensiivsus valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Öisel ajal lehtede kuumenemise ohtu ei ole ning aurumine lehepinnalt on kümneid kordi vhem intensiivne. Lisaks eelnevale stimuleerib valgus õhulõhede avanemist ja suurendab leherakkude protoplasma läbilaskvust, aidates kaasa transpiratsiooni intensiivistumisele. 2. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on veemolekulide difusioon läbi õhulõhede ning kõrgem transpiratisiooni tase. 3. Tuul suurendab transpiratsiooni tunduvalt, kandes lehtedelt ära niiskema õhu ja tuues asmele kuivema. Tihedas puistus, kus tuule kiirus on palju väiksem, on
Päikesekiirguse intensiivsuse suurenemisel tõuseb lehtede temperatuur kiiresti ja selle alandamiseks kiireneb transpiratsioon. Seejärel taimekudede temperatuur küll alaneb, kuid transpiratsioon püsib lehtede vajaliku temperatuuri hoidmiseks edasi intensiivsena. Kõrgemal temperatuuril on vee aurustumine intensiivsem. Valgus stimuleerib õhulõhede avanemist ja suurendab transpireerivate rakkude protoplasma läbilaskvust, aidates nii kaudselt kaasa transpiratsiooni intensiivistumisele. Öisel ajal lehtede kuumenemist ei toimu ja aurumine lehepinnalt on üle kümne korra vähemintensiivne. Mida kuivem on ümbritsev õhk, seda intensiivsem on veemolekulide difusioon läbi õhulõhede ning kõrgem transpiratsiooni tase. Tuul suurendab transpiratsiooni tunduvalt, kandes lehtedelt ära niiskema õhu ja tuues asemele kuivema
5 cm ülespoole, ulatudes umbes 10 cm-ni, rakud, mille küljes on juurekarvad. Juurekarvade poolt neelatud vee liikumine kesksilindri juhtsoontesse Vesi võib liikuda vooluna mööda rakuvaheruume (apoplasti) või rakust rakku plasmodesme mööda (sümplastne transport) või rakust rakku vakuoolide kaudu osmoosi toimel (transtsellulaarne transport). Apoplastne transport on väiksema takistusega ja seega kiirem. Läbi esikoore (cortex) rakkude liigub vesi kesksilindrisse, mis koosneb protoplasma kaotanud torujaks süsteemiks moondunud surnud rakkudest. Gaasimullikesed ummistavad juhtsooned ja takistavad neis vee liikumist (nähtus, mida nimetatakse embooliaks). Taime ladva poole juhtsooned hargnevad ja muutuvad peenemaks, lähevad üle leheroodudeks, mis omakorda hargnevad. Moodustunud väga rohkete peente soonte süsteem tagab tugeva kapillaarse tõmbejõu, mis suudab tõsta vee rohkem kui saja meetri kõrgusele. Taimede mineraalne toitumine
struktuurgeen (ingl. Structural gene)- geen, mis määrab polüpeptiidi või mittetransleeritava RNA sünteesi. 6. Valgu süntees Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsessrakkudes, milles osalevad RNAd ja ribosoomid. tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid (mitokondrid, vesiikulid, plastiidid jms.), v.a. tuum. 7. Modifikatsioonid 8. Geeni struktuur 9. Kromosoomid Rakk on elusorganismide põhiühik, tema sisekeskkond on väliskeskkonnast eraldatud membraaniga. Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub.
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
Flora - Morphology, Distribution, Functional Ecology of Plants, 209(9), 464470. http://doi.org/10.1016/j.flora.2014.07.001 Anto, S., Denisow, B., & Milaniuk, K. (2014). Flowering, pollen production and insect visitation in two Aconitum species (Ranunculaceae). Acta Agrobotanica, 67(2), 312. http://doi.org/10.5586/aa.2014.020 Anto, S., & Kamiska, M. (2015). Comparative floral spur anatomy and nectar secretion in four representatives of Ranunculaceae. Protoplasma, 252(6), 15871601. http://doi.org/10.1007/s00709-015-0794-5 De Hert, K., Honnay, O., & Jacquemyn, H. (2012). Germination failure is not a critical stage of reproductive isolation between three congeneric orchid species. American Journal of Botany, 99(11), 188490. http://doi.org/10.3732/ajb.1200381 De Hert, K., Jacquemyn, H., Provoost, S., & Honnay, O. (2012). Absence of Recruitment Limitation in Restored Dune Slacks Suggests That Manual Seed Introduction Can Be
· enamustel puiduliikdest siia hulka kuuluvad ka okaspuud on säsikiired nii peenikesed et neid palja silmaga ei näe.säsikiirte ül. On toitainete likumine noorest koorest tüve sisemusse ja toitainete varu säilitamine talvel.säsikiired on kõige nõrgemaks rakuliseks ühendiks puidus. Puidurakuline ehitus: · Vaadates puitu mikroskoobi all võib veenduda et puidul on rakuline ehitus. · iga noor ja elav puidurakk koosneb rakukestas mille sisemuses on protoplasma ja rakutuum. · noore raku sein kujutab endast 0,001 mm paksust tsellluloosikilet,edasine areng suurendab rakuseinapaksust protoplasma arvel.osadele rakkudest rakusein puidustub osadele korgistub. · keskelt läbi 10 puiduraku kohta 1 koorerakk .väljaarenenud puiduraku risttlõige on põhimõtteliselt järgmine.rakude vaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad ligmiinist.juurde kasvanud rakusein koosneb peamiselt tselloloosis.tselluloosi
Heterogeenne- nende kaudu puidukoesse.Okaspuu puit koosneb veel materjali eri osadel eri omadused(kevad,sügispuit jne).Anisotroopne-füüsik parenhüümrakkudest,need on kuubi- või prismataolised ,leidub peam omad erinevus eri suundades,nt kahanemisel ja paisumisel,tugevuses ja säsikiirtes,aga ka vaigukäikude seintes,kus nad eritavad vaiku.Nende töötlemisel.Hügroskoopne-materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust elusrakkude sisuks on tav protoplasma ja rakumahl,ka ainevahetuse tooted vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile.Reoloogne- nagu pikaajalisel mõjul võivad puidu väliskuju ja mõõtmed muutuda.Nt puittala tärklis,rasvad,polüsahhariidid(liitsüsivesikud),vaigud,parkained(tanniin).Puidu pikaajalisel koormamisel.Vedelike transport tüves-juurte kaudu toim piki kiud mood ligikaudu 60% puidu mahust ja ül on anda puule maltspuidu välispoolset osa.CO2 assimil
igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks (näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. 17. Produktsioon ökosüsteemis. Ökoloogiline efektiivsus BIOMASS- mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks
(degradeerub) e. igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks. Kõige degradeerunum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Termodünaamika II seaduse võib sõnastada ka nii: kuna osa energiast hajub alati niimoodi, et teda pole võimalik kasutada soojusenergia saamiseks, siis kineetilise (liikumis-) energia (näit. valguse) iseeneslik muundumine potentsiaalseks energiaks ( näit. protoplasma keemiliste sidemete energiaks) ei ole kunagi 100%. Entroopia on kasutamiseks kättesaamatu energiahulga määr e. süsteemi korrastamatuse määr. 34. Valgus ja radiatsioon (kiirgus) ökosüsteemis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni. Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK)
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
Kuumutamisel need valgud lagunevad ja munavalgud muutuvad kergemini omastatavaks. Munaroogade valmistamisel kasutatavad lisandid - piim, sool, vesi - pidurdavad valgugeeli tihenemist. Munade vahustamisel valgud denatureeruvad osaliselt, muutudes organismile paremini omastatavateks. Köögiviljade valkude muutumine Köögiviljad on suhteliselt valguvaesed toiduained. Köögiviljade keetmisel nende protoplasma valgud kalgenduvad, rakkude kaitsekile puruneb ja toitained lähevad keeduvette. Kartulis ja teistes tärkliserikastes köögiviljades seob eralduva vee kliisterduv tärklis. Kuumtöötlemisel väheneb valgurikaste toiduainete mass valkude denatureerumise tagajärjel väljasurutud vee arvel. Süsivesikute muutumine toiduainete töötlemisel Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60-90% nende kuivainetest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enam piimas.
sisaldavad ühesuguse hulga lahustunud aine osakesi. Näiteks, füsioloogiline lahus - süstimislahus suure vere- ja vedelikukaotuse puhul, sest selle lahuse osmootne rõhk ja kontsentratsioon on lähedane vereplasma osmootsele rõhule ja kontsentratsioonile. Kui rakumahla osmootne rõhk on väiksem ümbritseva lahuse osmootsest rõhust, on viimane rakumahla suhtes hüpertooniline lahus. Vee liikumise rakumahlast hüpertoonilisse lahusesse tõmbub rakk kokku ja seejärel eraldub protoplasma rakuseinast (plasmolüüs). Vastassuunaline vee üleminek väljast raku sisemusse leiab aset hüpotooniliste lahuste korral, mille osmootne rõhk on väiksem rakuvedelike osmootsest rõhust. Kui erütrotsüüdid sattuvad hüpotoonilisse lahusesse, nad punduvad ja võivad lõhkeda (hemolüüs). ! IV variant 1. Mis määravad protsesside suunalisuse? Protsesside termodünaamiline pöörduvus. Gibbsi vabaenergia ja entroopia roll protsessi suuna määramisel. !
kõrgema Ca ja toortuhasisaldusega lehed. Täiskasvanud loomad omastavad kuni 50% söödaga saadud kaltsiumist. Söötmisel on oluline Ca:P ratsioonis. Piimalehmadel võib liiga suur suhe (3- 5:1) halvendada P ja Mg omastamist. Ristikus ja lutsernides ongi lai suhe (4-5:1), mida on võimalik parandada kõrreliste lisamisega segukülvidesse. Kõrreliste Ca:P oli väiksem (I niites 1,2:1, II ja kolmandas niites 1,4:1). Magneesium kuulub taimede lehtede klorofülli, protoplasma ja taimede kasvuks vajalike ainete koostisse. Mg on positiivses korrelatsioonis Ca ja proteiiniga. Varases arengufaasis on taimed Mg rikkamad kui hilisemal niitmisel. Andmed näitasid ka seda, et liblikõielistes oli Mg rohkem kui kõrrelistes. Katseandmetel oli ristikus varasel koristamisel Mgsisaldus 3,0 hilisel niitmisel 2,6 g kg-1, kõrrelistes aga vastavalt 1,5 ja 1,2 g kg -1. Sademeterikkamal kasvuperioodil on taimed väiksema Mg sisaldusega, sest toimub Mg väljaleostumine mullast
Mõõtmetelt tunduvalt väiksemad ja ei oma kindlat kuju. Paiknevad taime sellistes rakkude, kuhu ei paista päike nt: juurtes, mugulates, seemnes. Peamine ülesanne on varuainete, tärklise süntees ja säilitamine. Nendest moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega tärkliseterad. Rakutuum Saab eksisteerida vaid tsütoplasmas. Konkreetse raku ja kogu organismi tunnuseid määrava pärilikkusaine säilitamine. Kujult kerajas või lapik. Noortes rakkudes on tuuma ja protoplasma suhe 1:5, vanades 1:20. Tuuma ja raku jagunemine Tuuma jagunemine eelneb raku jagunemisele 1) Tuuma ja tsütoplasma mahtude normaalse suhte rikkumine 2) Raku mahu ja üldpinna suhte rikkumine 3) Mitmesugused stimulaatorid(nt. Raku laguproduktid) Mitoos kõige olulisem tuumaga rakkudel Amitoos Meioos Kahe jagunemine vahel rakus toimuvate protsesside kogumikku nimetatakse mitootiliseks tsükliks ja see koosneb interfaasist ja mitoosist, kestab 10-20h
puukoorest- eriti noore puu koorest, lehdetest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel. Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu). Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel. Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%) Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Raku puitumisel koguneb ligniin rakuseintesse
vastane. Darwini evolutsiooniteooria tähendas Virchow'i jaoks elu isetekkimise jaatamist ning sellise asjaga ei saanud ta nõustuda. Kõik veidrad (evolutsioonile viivad) uusmoodustised (mutatsioonid) eluvormide puhul kuulutas Virchow patoloogiaks (nt neandertaallased). Mikroskoopide täiustudes ja teooria arenedes asuti raku sisu kallale. Tekib mõiste protoplasma ning Max Schultze (1825-1974) annab 1861 kaasaegsema raku definitsiooni tuumaga protoplasma (raku defineerimine, kui membraani poolt moodustatav nähtus, saab läbi). Rakke keemiliste ühenditega töödeledes, aga ka elektriga, hakkab süvenema arusaam neist, kui keemilis-füüsikalisest keskkonnast. Raku sisu uurimisel jõutakse step-by-step pärilikkusaine eeskätt kromosoomideni (neid näeb tegelikult sveitslane Carl v. Nägeli (1817-1891) juba 1842, kuid ei oska veel asju paika panna). Rakuteooria kaudu jõutakse pärilikkuse molekulaarsete
süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega 5 segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. 22) Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist (kattub osaliselt nr 16) - Kõrgema temperatuuri puhul tungib süsihappegaas hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades sellega assimilatsiooni ehk fotosünteesi. Samal põhjusel võib taim kõrgema temperatuuri juures ka tugevamini transpireerida, so vett aurustada. Liiga madalatel, samuti liiga kõrgetel temperatuuridel fotokeemilised reaktsioonid taimes lakkavad, peatub ka orgaanilise aine juurdekasv. - Kui taimele langevad otsesed päikesekiired, hakkavad taime lehed hävinema temperatuuril üle 45 C°, minimaalne temperatuur on üldiselt 0 C° ümber
eksonite järjestused seotakse kovalentselt. 18. Valgusüntees rakkudes, tuum ja tsütoplasma Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsessrakkudes, milles osalevad RNAd ja ribosoomid. tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid (mitokondrid, vesiikulid, plastiidid jms.), v.a. tuum. 19.Geenide arv ja tihedus Geenide arv: mükoplasma: 517, E. coli: 4288, pärm: 6340, äädikakärbes: 13600, varbuss: 19000, inimene: 25000, müürlook: 27000, riis: 45000, mais: 50000 Geeni tihedus (bp/geen): mükoplasma: 500, E. coli: 1000, pärm: 1900, äädikakärbes: 9500, varbuss: 4900, inimene: 127900, müürlook: 4500, kana: 59600, koer: 129700 20
embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema universaalsuses vastu ja tekib õpetus histoloogia. Õpetlasi: Theodor Schwann kinnitas rakulisuse ka loomsete organismide kohta Rudolf Virchow näitas, et rakud tekivad teineteisest jagunemise teel Max Schultze annab 1861 kaasaegsema raku definitsiooni tuumaga protoplasma (raku defineerimine, kui membraani poolt moodustatav nähtus, saab läbi) Carl v. Nägel näeb kromosoome, kuid ei oska nendega veel midagi peale hakata Bakterioloogia kujunemine (varane empiiriline tunnetus miasmid jms), Pasteur · algsed tähelepanekud, et teatud haigused levisid ,,nähtamatute agentide" vahendusel o miasmid nt malaaria arvati olevat tekkinud sooaurudest. Lokaalsed
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 21. Tugikoe ülesanne on toestada puud. Paremal ristlõige männi tugikoest (traheiididest, suurendus 100x). Selleks, et uurida raku ehitust, on vaja jälgida puidu ehitust risti-, radiaal- ja tangentsiaallõikes. Mikroskoopilise uurimise ülesandeks on puidu ehituse ja omaduste seostamine. 3.1 Raku areng ja kujunemine Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma. Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%). Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill)
17. Kuidas jaguneb rasv organismis? Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 18. Rasva ülesanded organismis Depoorasv: • Organismi energiavaru • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest • Kaitseb organismi ülejahtumise eest Struktuurrasv: • Rakumembraanide ehitusaine • Protoplasma koostisosa • Naha rasunäärmete sekreedi koostisosa • Lahusti osadele vitamiinidele • Osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis --- Organism saab rasva: 1) toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest – struktuurrasva saab pähklitest, õlidest 2) sünteesides rasva süsivesikutest – lipogenees – kui süsivesikuid liiga palju. --- 19. Organismi energiaallikad.
Rasv esineb organismis kahel kujul: 1. depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tähtsus: · organismi energiavaru · fikseerib siseorganid · kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest · kaitseb organismi ülejahtumise eest. 2. Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina. Tähtsus: · rakumembraanide ehitusaine · protoplasma koostisosa · naha rasunäärmete sekreedi koostisosa · lahusti osadele vitamiinidele (A,E,D) · osadel küllastamata rasvhapetel on vitamiinidega võrdne tähtsus organismis. Organism saab rasva: · toidu koostisesse kuuluvatest rasvadest · sünteesides rasva süsivesikutest lipogenees. 1. Depoorasv kuulub pidevalt uuendamisele. 2. Energeetiliste kulutuste suurenemine põhjustab rasvhapete vabanemise rasvkoest (lipolüüs). Rasvade ainevahetust reguleerib
Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril hakkavad seemned idanema varem ja idanevad kiiremini. Temperatuuri mõju fotosünteesile seisneb selles, et kõrgema temperatuuri korral tungib CO2 kergemini läbi protoplasma ja fotosüntees intensiivistub, samuti suureneb transpiratsioon. Temperatuuri, millest madalamal fotosüntees lakkab, nimetatakse minimaalseks ja temperatuuri, millest kõrgemal fotosüntees enam ei toimu, maksimaalseks temperatuuriks. Temperatuuri, mis põhjustab taimedel tagasipöördumatuid kahjustusi, nimetatakse kriitiliseks temperatuuriks. Bioloogiliseks miinimumtemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, millest alates taimel toimub vegetatsioon teatud arengufaasis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
