Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
Saagikuse vahe on seitsmekordne. Ka kogusaagilt olid sel aastal võimsalt esikohal Ameerika Ühendriigid 18,8 miljonit tonni. Järgnesid India 10 miljonit tonni, Nigeeria 4,6 , Mehhiko 5,5 ja Argentina 3,0 miljonit tonni. Terasorgo arvatakse pärit olevat Ekvatoriaal-Aafrikast, suhkrusorgo aga Ida-Aasiast. On teada, et sorgot kultiveeriti Indias ja Hiinas juba 5000 aastat tagasi. Itaalias tunti teda 15.sajandil. Ameerika Ühendriikidesse jõudis sorgo 1853.aastal. Eri otstarbel ja eri paigus kasvatatakse mitmeid sorgo perekonda kuuluvaid liike. Harilikule sorgole lisaks on viljelemisel veel näiteks dzugaraa ehk longus sorgo (Sorghum cernuum), gaoljan ehk hiina sorgo ( Sorghum nervosum), durra ehk aafrika sorgo ( Sorghum durra). Söödaks kasvatatakse peamiselt sudaani sorgot (Sorghum sudanense) ja alepo sorgot (Sorghum halepense). Omaette tähtsus on suhkrusorgol (Sorghum saccharatum), mille kõrte suhkrusisaldus on 12-18% ja mida võib võrrelda suhkrurooga
aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi. Taimede ja loomade suremine oli laialdane (hukkus 90-95% mereelukatest ning 70% maismaaelukatest) ning üks võimalus on see, et arvatavasti sai see alguses 25 miljonit aastat varem Põhja-Ameerikas, kus oli tegu
m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest omadustest e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu
Mõnus Eestimaa Lähme kolame Eestimaal, käime erinevas paigus, see on siiski roheline maa. Ei see pole mingi haigus! Palju puid on ju siin ja lilli, põõsaid ka. Loomi linde võid kohata, mida veel võiks soovida. Kuid nüüd teeme väikse reisi, ühe päeva võtab see. Mine kutsu sõpru, teisi ettepanek on ju see! Lähme ronime tuhamäele, hiljem ehk liftiga munamäele. Kaasa võtame süüa ja ka natuke juua. Õhtul teeme väikese lõkke pärast ühe väikese tantsu. Siis hüppame jõkke
tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga. KLAVESSIIN KÕRGAEG JA TÄNAPÄEV Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. sajandil). Nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. - Eelistatakse klaverit. Tänapäeval kasutatakse klavessiini vanamuusika esitamisel. KÕLA Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. MUUSIKA KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Klavessiin http://muusika8b.wikispaces.com/klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 Aitäh!
ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja. Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini. Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ananassi avastas Columbus, kui ta Ameerika avastas, sealt võttis ta 5 taime kaasa ja andis need kuiningale, kelle aednikud proovisid seda kasvatama hakkata.
Kui soost mäe jalal võitu saaks ! See ümbruskonnas katkuseemneid laotab. Kui selle mülka muudan põllumaaks, mu töödele see krooni pähe vaotab. Ei muretult, kuid siski tegev-vabalt on palju töös, kui võim on võetud rabalt, ja kari käib ning rohket saaki saades on asunikud väljas uudismaades. Uut elu näeb neid paigus taevavõlvt, kui koos on töös virk-julge inimpõlv ja õide puhkeb paradiislik maa. Las ründab voog- maast võitu ta ei saaa. Niipea kui ta meid vallutama tuleb, tee tema ees üksmeelne rahvas suleb. Ei asjatu sel olnud otsiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.
tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saamiseks tehtu muutus kasutuks, kuna teine osapool nõudis muudkui lisa. Näiteks võib tuua Lämminkäineni, kes pidi Põhjala neiu kosimiseks püüdma kinni nii Hiiu Hirve, kui vahuslõualise ratsu. Pärast kahe uskumatu ülesande sooritamist soovis Põhjala Emand ikka lisa ning kolmandal korral jäi mees surmale alla
Maakera loodusvööndid Soojusvöötmed, kliimavöötmed, loodusvööndid Nagu teada, on kliima maakera eri paigus väga erinev. Selle peamiseks põhjuseks on Maa kerakujulisus. Poolustele jõuab tunduvalt väiksem osa päikeseenergiast kui ekvaatorile. Erinevast päikesekiirguse kogusest tulenevalt jaotub maakera viieks soojusvöötmeteks: 1) põhja- külmvööde 2) põhja- parasvööde 3) palavvööde 4) lõuna- parasvööde 5) lõuna- külmvööde. Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist
Lendorav Oravat ei maksa segi ajada lendoravaga. Metsas seda vaevalt juhtuda saabki, sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie.
Resümee fotost *Inimesed suhtlevad üksteisega peale suulise ja kirjutatud tekstide ka muude info edastajate, nagu fotode, filmide, maalide, skulptuuride abil. Me näeme ja kujutleme maailma pildiliselt, seletame sõnadega. *Oleme fotodega nii harjunud et, märkame tavaliselt vaid nende puudumist. Iga päev tungib maailm piltidena meie kodudesse. Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn dagerrotüüpe ehk ,,hõbepilte''. Sõna fotograafia on tuletis kreeka keelest ja tähendab tõlkes ,,valgusega kirjutamist''. *Fotoalbumit võib ,,lugeda'' nagu raamatut, kuhu iga aasta lisandub üha uusi lehekülgi
TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsüklon · Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva keskpunkti poole põhjapoolkeral ja päripäeva keskpunkti poole lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit
), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond on indoeuroopa keelkond, sinna kuulub 462 keelt ning allkeelkondasid on 12. Inimkeele kujunemine : 1)Monogeneesi teooria järgi – teooria, mille kohaselt on kõik maalima keeled välja kasvanud ühest ürg-algkeelest. 150 000a tagasi 2)Polügeneesi teooria järgi – hüpotees, mille kohaselt tekkisid inimkeeled maailma eri paigus teineteisest sõltumatult, aga enam- vähem samal ajal. 40 000 – 50 000a tagasi.
kõrgem ja tahe tugevam. Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb aga hoiduda esmapilgul kiirest ja mõjusat toimet avaldavatest suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine avaldab organismile pöördumatut kahju. See, mida me iga päev sööme ja joome, kujundab meie toitumistava. Sõltuvalt saadaolevaist toiduaineist on see maailma eri paigus erinev. Inimene on kohastunud segatoiduliseks, tema organism on võimeline omastama nii taimset kui ka loomset päritolu toitaineid. Taimetoitlased eelistavad tervislikel või usulistel põhjustel lihatoitudele taimetoitu. Organismile kasulike toiduainete vähesus või puudumine toidusedelis ning kahjulike toiduainetega liialdamine tekitab terviserikkeid. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid, seetõttu peame toituma väga mitmekülgselt. Ei tasu süüa liiga palju rasvaineid
Viski valmistamine Kui mõne teise joogi valmistamisel on nii tooraine kui selle kasvukoht ülimalt tähtsad, siis viski puhul ei pöörata kasutatava teravilja liigile ega päritolule erilist tähelepanu. Viskid ei sisalda kunagi suhkrut! Tarbimine Tavaliselt serveeritakse viskit kas madalast paksupõhjalisest old fashioned või tamblerklaasist, peaasi, et sinna oleks soovi korral võimalik lisada vett. Maailma eri paigus juuakse viskit mitmel moel iirlastel on kujunenud välja ühed, sotlastel teised ja ameeriklastel kolmandad viskiharjumused. Viskit võib pakkuda: Puhtalt Jääga Allikaveega segatult Sidrunitoonikuga pikendatult Iiri kohvina (koosneb koorega kohvist & viskist) Hot irishina (koosneb viskist, kuumast veest, sidrunist ning ingverist) Mitmesuguste kokteilide koostisosana Tänan kuulamast!
aga nõus jõuvõtete esindused.[3] Prantsusmaa on keelustamisega ja lõid lahku, algatusel loodud ühendus Jalgpalli juured ulatuvad moodustades 1871. aastal lubas kinni pidada Briti saartel sajandite taha. Selle Inglismaa ragbiliidu. väljakujunenud eelkäijateks on maailma eri Vaidlustele tegi lõpu 1886. mängureeglitest. Esimesed tänaseni jäänud koondise paigus viljeletud mängud, kus aastal Inglismaa, Sotimaa, naailmameistrivõistlused peeti ainsaks suurturniiriks. osalejate ülesandeks oli lüüa Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu 1930. aastal. palli jalaga. Vanimaks asutatud Rahvusvahelise Jalgpall on tänaseks üks kirjalikuks allikaks on Hiina 2. Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Eestisse tõi...
Rahvaarv sõltub peamiselt kolmest tegurist: sündimusest, suremusest ja rahvatiku rändest. Neid omakorda mõjutavad sõjad, epideemiad ja näljahädad. Keskaja algul 4.-7. sajandil, vähenes Euroopa rahvastik märgatavalt. Põhjuseks olid rahvasterändamise perioodi segadused ja 6. sajandil haripunkti jõudnud katkuepideemiad. 7. sajandil hakkas aga rahvaarv taas pikkamööda kasvama. Loomulikult ei olnud rahvastikutihedus kõigis Euroopa paigus ühesugune. 14. sajandi jooksul vähenes aga Euroopa rahavastik märgatavalt. Selle põhjuseks oli 1315.-1317. aastatel kogu Euroopat tabanud näljahäda ning aastatel 1347-1351 erakordelt laastav katkuepideemia. Eluiga. Pere Inimesee eluiga oli keskajal lühike: isegi normaalsetes oludes polnud see palju üle 30-40 eluaasta. 50-aastane mees oli juba eakas, 70-aastaseks elamist peeti Jumala eriliseks kingituseks.
äri, kus kauples peamiselt kalaspordiriistadega. Pangalaenuga ostis sõiduauto, millest sai takso. 1922 a. ta abiellus ja peres sündis neli poega. Valga spordiklubis algasid tema juhtimisel tõstetreeningud, temast sai ka Kaitseliidu spordipealik ja maakonna spordiliidu juhtiv tegelane. Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Tulemused · Olümpiamängude kuld tõstmises 1920 Antwerpen · Olümpiamängude hõbe tõstmises 1924 Pariis · MM-võistluste kuld tõstmises 1922
Kuna jõulus olid kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati tehti nende ümber kõndides ring.
juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kindlasti ma ei ütle, et tohiks kedagi lüüa või isegi tappa, aga punase tulega üle foori minemine või helkuri puudumine pimedas ei tekita inimestes eelarvamusi nii palju kui seda teeb lihtsate käitumisnormide ignoreerimine. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on olemas omad seadused, normid ja käitumistavad ehk lihtsad põhimõtted, näiteks kuidas inimesed eri paigus söövad. Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Või kui eestlased leiavad, et nina nuuskamine avalikus kohas on täiesti normaalne, siis hiinlaste ja jaapanlaste arvates on see erakordselt ebaviisakas. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata seadused. Selle tulemusel inimesed jaoutuvad heaks ja halvaks oma enda kultuuris.
Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaare kultuurikeskuse saalis, 8. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud tema akrüülmaalid teemal: Eestimaa linnused. Eksponeeritud oli 36 maali. Harrastuskunstnik Evald Piirisild on sündinud 1960. aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnusest, mis asub Lõuna-Eestis
KÄRT OJAVEE C. K 2019 KÄRT OJAVEE (10. APRILLIL 1982) Eesti disainer, kunstnik ja õppejõud Tegeleb oma töös tekstiili tulevikulahenduste ja interaktiivsete kangastega Tema installatsioone on eksponeeritud näitustel maailma eri paigus Ojavee bränd KO/JU tegeleb katsetuslike tekstiilipõhiste toodete ja unikaalsete objektidega Töötab teadurina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas TUNNUSTUS 2016 aasta noor tekstiilikunstnik 2012 Runner-up, Core 77 2015 loomepreemia, Eesti Design Awards, Kunstiakadeemia International 2014 üheaastane loominguline 2012 Eesti parima noore stipendium, Eesti Kultuurkapital disaineri auhind SÄSI
veeauruna atmosfääris. Veeringe- vee ringkäik maakeral. Väike veeringe: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna tgasi. Suur veeringe: merest aurustunud vesi kantakse pilvedena kaismaa kohale, kus ta maha sajab. Soe hoovus:Golfi hoovus väljub soojast Mehhiko lahest , jaguneb Atlandi ookeani keskosas mitmeks ning liigub põhja-Atlandi hoovusena ümber Skandinaavaia poolsaare. Külm hoovus: Benguela hoovus kulgeb Aafrika edelarannikul. Solsus maailmaere eri paigus sõltub selest kui palju jõgesid neisse suubub, kui suubub vähe jõgesid, siis on soolasem, aga mida rohkem jõgesid merre suubub seda magedam vesi on. Mda soolasem vesi seda madalamal temperatuuril seekülmub. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele- osad jõed toituvad sademetest, kui on palju sademeid kasvab ka veetase. Osadele jõgedele mõjub õhutemperatuur, kui kevadel hakkavad liustikud sulama siis see vesi satub sealt jõkke ja tõstab vee taset.
umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad ? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli
pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab · esineb võrdlemisi vähe, peamiselt Põhja-ja LoodeEestis (Ontika, Türisalu, Pakri) · Saaremaal kerkib kõrge järsk paekividest kaljusein -pank - otse merest. Samasugust pankrannikut võib näha ka Gotlandi ja Ölandi saarel.
v=dp2DtrvcmIM CESARE PUGNI • 1802-1870 • Itaalia helilooja • Kirjutas oopereid, sümfooniaid ning muusikat muudele orkestrivormidele. • Tuntuim ballett “Esmeralda” https://www.youtube.com/watch?v=z2D7ZfNskC8 ALEXANDR GLAZUNOV • 1865-1936 • Vene hilisromantismi helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. • 1905–1928 Peterburi konservatooriumi rektor • 1828. aastast alates resideerus ta Euroopa eri paigus, samuti ka Ameerikas. • Suri 1936. aastal Pariisis • 9 sümfooniat ( viimane jäi lõpetamata), 3 balletti, instrumentaalkontserdid, kammermuusika ja saksofonikontsert • Ballett “Raymonda”, “Aastaajad”https ://www.youtube.com/watch?v= KLFX1ZWKemk TÄNAN KUULAMAST!
Klavessiin (pr. k. clavecin, it. k. clavicembalo, cembalo, eesti keeles ka tsembalo) on muusikainstrument, (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga (vanasti sulerootsuga). Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. saj.) Tänapäeval kasutatakse seda instrumenti tihtipeale vanamuusika esitamisel. Klavessiin kui barokiajastu instrument seostub mõistagi kõigepealt vanamuusikaga ning nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. Mitte sellepärast, et see
India köök sissejuhatus. Indias ei eksisteeri ühtset kööki kuna klimaatilised tingimused on seal eri paigus erinevad.Samuti paljud usundid on väga ranged toidu suhtes. Tootmisvõimalused on indias head,kuid usundite tõttu süüakse seal vähe lihasaadusi,kala,muna. Suurem osa rahvast on vegetaarlased ja söövad riisi,putrusid,aedvilju. Näiteks põhjas maitsestatakse toit pehmelt aga lõunas maitsestatakse toit vürtsiselt. Eripärad Indias kasvavad haruldased aedviljad:ananassid,kookospähklid,datlid,mangod ,baklazaanid. India toidu suureks eripäraks on selle
Hägusust põhjustavad tegurid on enamasti tervisele ohutud, kuid tarbija seisukohast ebasoovitavad. Hägusust saab eemaldada mehhaaniliste filtritega. Karedus. Eestis on joogivesi enamasti kare - elame ju paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi Ca ja magneesiumi Mg soolad. Vee kareduse saab eemaldada veepehmendajaga. Probleemid Magevett on maailma varudes ainult 1%. Tekib mageveepuudus eri maailma paigus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades. Veereostus põhjustab nakkushaiguste levikut. Naftareostus põhjustab loomade hukkumist. Maa üle väetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. Mõrkained kogunevad organismidesse. Veekasutus on tööstusriikides ühe inimese kohta vastavalt 220 liitrit ööpäevas, arengumaades vaid 3 liitrit. Lahendused
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
Auto arvutivõrgud Võrkudevajadus Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid oli 200 tk,siis 1995 aastal olid vastavad arvud juba 2000 m ja 1800 tk. Kuna üksikute juhtmete läbimõõtu ja pistikute suurust ei saa vähendada,nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega,siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mida
rohkem kasvatatakse teda Jaapanis, Hiinas, Indias ja Malaisias. Kuna mandariinipuu võib kasvada ka pisut jahedamas kliimas, on ta hakanud levima ka Musta mere ääres. Nelk Hiina õukondlased hoidsid suus nelki, kui nad keisri poole pöördusid, et hingeõhk magus oleks. Aniis Tuntakse ka Hiina või tähtaniisi nime all. Kasutatakse toidu valmistamisel. Kaneel Lõuna-Hiinast. Koort lõigatakse kaneelipuu tüvelt üks kord 8–10 aasta tagant Legendi järgi kasvas kaneel ligipääsmatuis paigus, mida valvasid erilised ning väga mürgised maod. Seega tuli raskelt hangitud kaneelivaru jagada kolme ossa, millest üks osa ohverdati jumalatele, teine kingiti preestritele ja kolmas jäeti oma tarbeks Apelsini eeterlik õli magus Juba iidsetest aegadest on apelsini seostatud helduse ja viljakuse sümbolina. Hiina ravitsejad ravisid kuivatatud apelsinikoorte abil anoreksiat, külmetust, köha ning isegi pahaloomulisi rinnanäärme kasvajaid. Apelsinipuu õitest valmistati
kasulikum on see talle tulevikus, sest lapseeas keelteõpinguid alustades omandab aju rohkem informatsiooni ja täiskasvanu ikka jõudes on inimesel võimalus ennast sel alal täiendada. Võime üles loetleda veel mitmeid põhjuseid, miks just nooremana on tore keeli õppida. Esiteks avab see meie silmaringi. Keelteoskus võimaldab noorukil maailmas palju reisida ja nö ''kaugemale vaadata'' ning anda talle kogemused tulevaseks eluks. Niimoodi näeb teismeline, milline on elu maailma erinevais paigus ja kui mitmekülgselt on võimalik elada. Silmaringi avamine annab tõuke selle jaoks, mida me elus täpselt teha tahame ja kuhu jõuda. Tänapäeva noortele korraldatakse keeltepraktikaid, kas siis laagrite piires või vahetusõpilasena mujale riiki ajutiselt elama asudes. Just sellised programmid rikastavad meie seni õpitud keeli veelgi rohkem. Teiseks, aitab võõrkeelte oskus luua suhteid selle keele kõnelejaskonnaga ning viia kurssi tema kultuuriga. Noored inimesed on need, kes kõige
Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Esimest liiki reeglid moodustavadki moraali. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on igalpool olemas omad seadused, normid ja käitumistavad. Kõige lihtsam ja selgem asi mida moraaliks nimetada on näiteks see kuidas inimesed eri paigus söövad. Kui võtta võrdlusesse Eesti ja Tai kultuur siis on selge erinevus, Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Kui sulle tuleb näiteks tänaval vastu mustanahaline inimene, siis sa ei hakka talle näpuga näitama ja kõikidele lõugama, et näe, vaadake, neeger. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata
Lisaks sellele on veel segunenud rassid. Näiteks mulatid, kes on negriidi ja europiidi järeltulijad. Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega mingi muu rassi esindajai Kultuuride kokkusulamine Inimesed maailma eri paigus erinevad üksteisest mitte ainult oma välimuse, vaid ka usundi, keele, toitumistavad ja harjumuste poolest. Neil on erinevad kombed ja oma rahvamuusika. Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri. Ohustatud rahvad
Kuidas eestlastelt sakslaste poolt vabadus võeti ja milliseid kohustused see kaasa tõi? 1222. aasta ülestõus Eestis sai algusele sellega, et Saaremaal randusid taanlased ja hakkasid kivilinnust rajama. Saarlased otsustasid kindluse ümber piirata ja taanlased alistuma sundida. Võit julgustas eestlasi edasi sõdima ja sõnum võidust saadeti üle Eesti teele. Eesti kõigis paigus hakati võõrvõimule vastu ja neid võideti, välja arvatud Tallinnas. Selle tulemusena hakkasid eestlased ise kindluseid rajama, kiviheitemasinaid ehitama ja õppisid ambe kasutama. Eestlased pöördusid abipalvega Venemaa poole, et Tallinn vabastada. Vene väel seda vallutada ei õnnestunud. Samal ajal oli kogutud suur ristisõdijate vägi, millega Ümera lahingus anti eestlastele hävitav hoop. Järk järgult vallutati Mandri-Eesti, kõige suurem vastupanu tuli Tartust. 1224
Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ekke Moor Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine
kuidas üksteist n.ö likvideerida. Sõjad algavad erinevatel põhjustel. Olgu selleks siis tüli naaberriigiga maade pärast, vana vaen koos elavate rahvaste vahel või mõni võimunäljas riigivalitseja. II maailmasõjas oli neid viimaseid kogunisti kaks. Hitler ja Stalin olid totalitaristid, geeniused ning julmurid. Nende ideoloogiad algatasid suure verevalamise maailmas. Nad tulid võimule ajal, mil maailm oli enam-vähem toimunud I maailmasõjast ja mil valitses palju konflikte eri paigus üle maakera. Tahtmine proovida uut sõjatehnikat, totalitarislikud ideoloogiad ja konfliktid riikide vahel olidki peamised uue ja julmema globaalse lahingupidamise tekkeks. Võimalik, et Hitler ja Stalin nägid ette seda, et kui nemad alustavad sõjategevust, juhtub see ka igalpool mujal. Algsed plaanid olid neil ju MRP punktides sätestatud eesmärgid täide viia, s.t jagada omavahel ära teatud Euroopa piirkonnad, kuhu kuulusid ka Balti riigid. Sõjategevus algas 1939
Tulev ja Simon Daniel Tegnander. Merike Estna on olnud kunstnikuna aktiivne ligikaudu 15 aastat. Tema tööd on väga omapärased, mis tähendab lõuendi ribadeks lõikamist, ruumilist installeerimist ning maalikunstiliste põhimõtete kasutamist kookides, raamatutes, kokteilides, riietel ja esemetel. Kunstniku laineline pintslitõmme ning kirev värvikasutus tekitas positiivseid emotsioone. Kõige enam jäi mulle meelde tema videoteos “Reisides maaliga”, kus nägin Estnat maailma eri paigus rändamas koos oma maalidega. Seal oli kujutatud graatsilist jalutuskäiku kõrbes, kus maalist on saanud ürp, mida kanda. Ta rändas džunglis, lume- ja jääväljadel, kus hullas ja mürgeldas enda maalidega. Videot oli väga huvitav vaadata, koos sinna juurde valitud melanhoolse muusikaga moodustas see tervikliku kunstiteose. Kõige üllatuslikumalt mõjus kunstniku selle näituse suurim teos “Nii puhas ja selge” ,
lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi peaaegu kogu jääajajärgsel perioodil, kuid pole siin kunagi massiline olnud. 1966a
sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või kellegi kasuks kui kahjuks. Ühtlasi käsitleti loodust ja looduslikke objekte hingestatuma ehk elusolenditena. Põllumehele muidu vaenulik mets usundis vaenuliku jõuna ei kajastu. Samas polnud ta ka heatahtlik, vaid neutraalne - metsa seaduste täitja võis oodata head vastuvõttu, mittetäitja aga eksitamist või hullematki.
· Vana-Egiptuses Unimaguna ehk mooni piimmahl (oopium) valuvaigistamiseks, eufooria tekitamiseks · Lõuna-Ameerikas kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks, eufooria saavutamiseks · Aafrika idaosas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks, väsimuse peletamiseks · Põhja-Ameerikas ja Mehhikos peyote kaktus ja nn. maagiliste seente mahl, kasutati religioossetel kombetalitlustel · Maailma eri paigus india kanepi lehtede suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistamiseks · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks · Looduslike ainete kasutamine oli sotsiaalse suhtlemise osa · Uimastite kasutamist kontrollisid relig. Rituaalid ja elamistavad Uimastid Eestis · Muinasajast kuni 19.sajandini samanistliku kultuuri sugemetena, atropiini sisaldavad
"Arvamise-Ramat" (1823). Masingu aabitsad erinesid varasematest selle poolest, et neis oli kõrvuti käsuõpetusega ka ilmalikke jutukesi. Masing ei mõelnud vaid laste õpetamisele, ta püüdis harida ka täiskasvanuid. "Marahwa Näddala- Leht", mida ta toimetas neli aastat (1821-1823, 1825), sisaldas rohkesti õpetlikke kirjutisi põlluharimise, loomakasvatuse, tervishoiu ja kaubanduse alalt. Selleks, et meie "marahwas pühhapäewiti wähhemalt süüd teeks, möllaks, kõrtsi paigus priiskleks, tapleks ja ennast ei raiskaks", kirjutas Masing teose "Pühhapäwa Wahhe-luggemissed" (1818). Sellega seadis ta endale eesmärgi anda talurahvale teadmisi maakera eri paigust (Aafrika, Gröönimaa jne.), jutustada kaugete maade loodusest, inimestest, nende tööst ja mõtteviisist. "Vahelugemisi" on nimetatud ka talurahva entsüklopeediaks, sest ta sisaldas palju huvitavaid andmeid. Masing tõi uut eesti kalendrikirjandusse. Tema "Marahwa Kalender" (1823-1826) on varasematega
Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.
III. AMEERIKA PÕLISKULTUURID Kesk-Ameerika geograafilised ja looduslikud olud Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäestik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Yucatani poolsaarel oli aga põlluharimiseks tarvis metsi langetada ja maad kuivatada. Pikka aega oli väga levinud alepõllundus. Põlluharimine kujunes järk-järgult ja muutus nii Mehhikos kui ka Yucatanis peamiseks elatusallikaks. Peamise elatusallikana kasvatati maisi, millest sai varakult Kesk- Ameerika elanike põhitoit. Tsivilisatsiooni algus II aastatuhandeks eKr oli ulatuslikul alal Mehhikost Yucatanini kujunenud hulgaliselt põlluharijate asulaid. Need linnad olid väikesed ja kuulusid olmeekidel...
Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned Erivatel aegadel ja erinevais paigus on katsetatud erinevaid valitsemisvorme. Neist mõned on omades oludes olnud rohkem, mõned vähem sobilikud, ent demokraatlik valitsemiskord on tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest, kus demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Seega tähistab demokraatia rahvavõimu. Ütleb ju põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned?
Samal aastal valisid Eesti Spordilehe lugejad ta Eesti kõigi aegade parimate sportlaste pingereas auväärsele neljandale kohale. Valgas loodud spordiklubis algasid tema juhtimisel tõstetreeningud, temast sai ka Kaitseliidu spordipealik ja maakonna spordiliidu juhtiv tegelane. Valga kujunes Eesti raskejõustiku keskuseks. Kui uus riigikord ja sõda lõi elu segamini kodu hävis, kauplus läks käest, poeg hukkus Velikije Luki all rändas nende pere mööda Eestit ja elas eri paigus. 1950. aastate alguses sai temast Tallinna limonaaditehase direktor. 1951. aastast pensionini oli Neuland Kalevi tõstetreener. 1952 sai vabariikliku kategooria kohtuniku nimetuse, 1955 esimesena Eestis üleliidulise kategooriaga tõstespordi kohtunikuks, 1964 Eesti teenelise sporditegelase aunimetuse. Alfred Neuland suri 16. november 1996. aastal Tallinnas. Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas. Allikad http://www.artiklid.com/articles.php?art_id=36 http://www.eoa.org
harf, lüüra ning kitara.Vanakreeka kultuuri teatakse põhjalikumalt, alles linnriikide tekkimise ajast, sealtpeale eristatakse selles nelja ajajärku: 1) Arhailine ehk müütiline ajajärk. 3) Hellenismi ajajärk. 2) Klassikaline ajajärk 4) Rooma võimu ajajärk. Kreeka muusikas jagunes helisüsteem mitte viieks vaid lausa seitsmeks oktaviks.Vana kreeka muusikateooria , käsitleb helisid seoses arvudega. Erinevatel aegadel ja eri paigus on olnud inimesed , väga erinevad , kuid üks asi mis on kõigil sarnane , on see et kõigi rahvaste igapäeva elus , üheks lahutamatuks osaks on kindlasti muusika.Paljud filosoofis ja õpetlased on arutlenud muusika tekke kohta, arvatakse et muusika pärineb kõnest , samuti et muusika kujunes töö protsessil. Kuid vaatamata sellele kuidas muusika tekkis , ühendab see meid kõikki.
kunagi tulevikus on nad võimekad. Ei saa ükski suusataja ilma treenimata maailmameistriks ega ükski laulja ilma oskusteta kuulsaks ja hinnatuks. Paraku jääb ühe mehe lagi teise põrandaks. Just iseenese tõttu, leitakse vabandusi, et ma hakkan sellega homme tegelema ja jäädaksegi lootma, et kõik kukub niisama sülle. Näiteks võivad kaks ühe põhikooli lõpetanut olla kümne aasta pärast hoopis erinevais paigus. Poiss, kes ei viitsinud juba põhikooliski õppida ja edasi ennast harima ei läinud on tõenäoliselt kuskil põllumees või lihttööline. Elades käest suhu ja nuttes , et elu on tema vastu olnud nii ebaõiglane. Teine poiss, kes õppis hästi põhikoolis, gümnaasiumis ja ülikoolis elab aga nüüdseks luksuskorteris Pariisis. Sõidab uhke autoga, külastab maailmaklassi muuseume, omab aktsiaid, väärtuslikku kunsti. Tänu selle eest võlgneb ta just iseendale. Nüüd on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
