What kind of life can a child born in the year 2050 expect? How will a child feel when he opens his eyes in the year 2050? I think life will be very diffrent then. By the year 2050 pollution levels in cities will have decreased because scientists will have invented environmentally-friendly cars. By the year 2050 people will be living longer because scientists will have found cures for many diseases. By the year 2050 we will be going to other planets because space travel will have improved. By the year 2050 we will be doing more creative jobs because computers will be doing the most boring jobs. By the year 2050 there will be no more rainforests as we will have cutted them all down. By the year 2050 people will be living in cities under the sea because normal cities become too crowded. By the year 2050 there will be more poor people as there will be fewer jobs
Elu aastal 2050 Elu aastal 2050. on muutunud väga palju nii tehnoloogia poolelt kui ka inimeste endi poolelt. Inimesed on leiutanud välja selleks ajaks erinevaid uusi asju, mis muudavad inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks ning samas mis parandavad keskkonda. Uueks leiutiseks oleks kindlasti autode muutmine teise energiaallika peale, mis oleks palju säästlikum ja keskkonna sõbralikum. Sellega muidugi tegeletakse juba praegultki kuid 2050. aastaks on see kindlasti välja töödeldud. Uuele energiaallikale minemine on väga tähtis kuna praegused allikad, näiteks nafta, gaas ja paljud teised maavarad ,oleksid selleks ajaks lihtsalt otsas. Tehnoloogia on ka kõrgelt arenenud 2050. aastal. Uued majapidamis esemed on muutnud elu mugavamaks ja lihtsamaks. Näiteks tulevikus on igas majas olemas oma enda robot, kes tegeleb majapidamis tööde kallal: koristab, triigib ja peseb nõusid.
Life in the future In the domain of technology, robots will have replaced people in factories. Many factories already use robots. Big companies prefer robots- they do not ask for pay rises or go on strike, and they work 24 hours a day. By 2050, we will see robots everywhere- in factories, schools, offices, hospitals, shops and homes. In the 2050 every human have an opportunity to go on space travel, because space travels will cost less. Even the poor people can allow this. Schooling will be much better and cheaper (in the long run) in 2050. The word ,,school" will no longer be in our vocabulary. School will be called a ,,work force". There will be no more textbooks, paper, pens or pencils. Everything will be done electronically. Classes will be conjoyned together such as, English and History, Math and Science, etc
Eesti rahvas Euroopas aastal 2050 Hetkel on aasta 2014, kuid kõigest 36 aasta pärast elame 2050-s. 36 aastat tundub mulle igavikuna, kuid tegelikult jõuab see aeg kätte kiiresti. Eesti rahvaarv, loomulik iive, rahvastikutihedus, rahva vanuseline koosseis ja paljud muud tegurid on selleks ajaks paljuski muutunud. Aastaks 2050 prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 213 261 inimest1. Aastal 2013 oli see 1 320 174 inimest2. Kui võrrelda neid kahte aastat, siis me näeme üle 100 000 inimese võrra suurust langust. Tekib küsimus, kuhu need inimesed kõik kaovad? Arvan, et selline prognoos osutub üpris tõeseks. Rahvaarvu vähenemisel on kindlasti üheks suureks teguriks väljaränne, mida põhjustavad Eestis mõnevõrra halvemad töö- ning elamistingimused kui välismaal.
Linnaruum Linnastumine on tänapäeval paratamatu nähtus, sest inimkond tervikuna on otsustanud elama asuda linnadesse. ÜRO rahvastikuprognoos aastani 2050 pakub aastal 2050 linnastumise määraks Eestis 80%, mis on küll 10% vähem kui Põhjamaades, aga siiski päris suur number. Selle tõttu peaks olema elukvaliteedi põhiküsimuseks kvaliteetse linnakeskkonna loomine. (Tarand, 2011) Kvaliteetset linnakeskkonda ei saa luua ainult spetsialistid, selleks on vaja ka elanike abi. Spetsialistid unustavad mõnikord ära, et nad planeerivad elukeskkonda kõigile linnaelanikele. Samas ei saa ka kõik linnaelanikud aru, et asju ei saa planeerida nii, nagu nemad tahavad
toiduvaru ja muu eluks vajaliku olemasolu - tootmisvõime. Ilma piiranguteta kasvab populatsioon geomeetriliselt (s.t mitmekordistub iga põlvkonnaga). Põllumajandusele toetuv majandus sai piiratud maa tõttu kasvada parimal juhul ainult lineaarselt. Kõnealust fenomeni käsitleb Malthuse kaasaegse majandusteadlase David Ricardo sõnastatud kahaneva piirtootlikkuse seadus” 5. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile, nad ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik stsenaarium:
maitse kuidas nad riietuvad. · 19. sajandil oli väga raske tõitu saada: kõik tuli ise teha ja kasvatada ning tuli koguda ka talvevarud ja ka toidu puuduse üle ei tohtinud viriseda. Tänapäeval toidu saamiseks minnakse poodi, ainult need kes tahavad, need kasvatavad, kuid mitte kõike. Palju toitu läheb ka ära viskamisele, sest inimesed tihtipeale võtavad nii palju toitu taldrikule, et ei jõua ära süüa. 2. 2050. aastaks olen mina juba peaaegu 60. aastane ning loodetavasti olen saavutanud elus oma eesmärgid. Usun,et sel ajal on mul mees, lapsed ja lapselapsed, kes käivad mul nädalavahetustel ja vaheaegadel külas. Mul on ilus kodu Tallinna ääres ja püsiv töö floristika erialal. Pensionile kahjuks niipea jääda ei saa, kuna pidevalt tõstetakse pensionile jäämise vanust. Olen vahepeal selgeks õppinud keeled ja viilulimängu. Väga palju on muutunud tänapäevaga
Test 9 analüüs 1. Analüüsi essee põhjal naiste ja meeste suhteid aastal 2050. Tee analüüsi põhjal vähemalt kaks järeldust. Mehed on jäänud ühiskonnas vajalikku tähelepanuta. Mehed on naistel põhiliselt vaid selleks, et pere luua ja järglasi saada. Ühiskond pooldab rohkem naisi kui mehi. Naised on riigiametis väga edukad võrreldes meestega. Mehed on võrreldes naistega vähemuses, nii kasvult kui ka arvult. Meeste suremus on samuti suurenenud. Naised ei pidutse enam koos meestega, vaid pigem omavahel ja mehed pidutsevad
väga kiiresti ja väga palju. Minu jaoks on informatsiooni kättesaadavus väga oluline ja seega elaksin selle koha pealt 21.sajandis. · 19.sajandil oli hariduse kättesaadavus väga napp. Kui oleksin olnud laps, oleksin ma pidanud päevast-päeva tööd tegema ja poleks olnud aega hariduse omandamiseks. Aga haridus on asi, ilma milleta ma elada ei tahaks ega ka saaks. Elu aastal 2050: · Arvan, et saan käia ringi linnas, mis on ehitatud vee alla. Kuna selleks ajaks on linnad muutunud arvatavasti nii rahvarohkeks, et elu ainult maismaal on võimatu. · Aastal 2050 olen arvatavasti unustanud, mis on põllumajandus. Kuna seda napib juba praegusel ajal, siis selleks ajaks on see ammugi juba kadunud. Ja arvan, et kartuli asemel on sellel ajal ainult hamburgerid ja üldse mingisugused tehistoidud.
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel
of the World’s Population The religious profile of the world is rapidly changing, driven primarily by differences in fertility rates and the size of youth populations among the world’s major religions, as well as by people switching faiths. Over the next four decades, Christians will remain the largest religious group, but Islam will grow faster than any other major religion. If current trends continue, by 2050 … The number of Muslims will nearly equal the number of Christians around the world. Atheists, agnostics and other people who do not affiliate with any religion – though increasing in countries such as the United States and France – will make up a declining share of the world’s total population. The global Buddhist population will be about the same size it was in 2010, while the Hindu and Jewish populations
05 Aasta Kaevandamistasu, eur/m³ 2015 3.23 2020 5.20 2025 8.38 2030 13.49 2035 21.73 2040 27.73 2045 35.40 2050 45.17 Keskmine 20.96 Tabel 4 Keskkonnatasud kokku m 3 materjali kohta 5 aasta lõigetes Keskkonnatasud 2015 0.2 Vee erikasutusõiguse tasu Kaevandamisõigustasu 3.2 Välisõhu saastetasu 0.0 Kokku 3.4
Norway, Tofte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Prediction Cost to consumer Now 10c/kWh In future 5c/kWh Role in global power supply Now <0,01% 2050 up to 4% Solar heating How it works? Focused light heats oil up to 400o> steam > generators Heat can be stored Where could be used? Large unpopulated areas (no sandstorms, strong winds) To be economically efficient, needs 2000 kWh of sun per day can't be further from equator than 40o Now Spain, Granda province Andasol power plant Andasol 1 and 2 Click to edit Master text styles Second level
http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country valite vastava riigi) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://populationpyramid.net/ leiate rahvastikupüramiidi vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Sloveenia Rahvaarv 2017. a: 1.972000 Rahvaarv aastaks 2025: 1.908000 Rahvaarv aastaks 2050: 1.597000 Rahvastiku kasvu muutus (%): -0.3% (Population Grow Rates) Sündimus: 8,2/1000 Suremus: 11,6/1000 Loomulik iive (): 1.27/1000 Väikelaste suremus (): 5/1000 Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud, miks? Vähenenud, Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Poisse sünnib 1.07/1 tüdruku kohta. Poisse sünnib rohkem. Keskmine eluiga: Keskmine eluiga M: 77,9 aastat. Keskmine eluiga N: 83,7 aastat.
Täida tööleht, kasutades veebilehti aadressidel http://www.prb.org/ (paremalt äärest: Population Basics saate andmed rahvastiku kohta, Select a region or country valite vastava riigi) ja http://www.census.gov/ipc/www/idb/summaries.html leiate rahvastikupüramiidi (valite vajaliku riigi). _______________________________________________________________________________ Riik: Portugal Rahvaarv 2010. a 10,700,000 Rahvaarv aastaks 2025: 10,900,000 Rahvaarv aastaks 2050: 10,700,000 Rahvastiku kasvu muutus (%):1.0 Sündimus ():9 Suremus ():10 Loomulik iive (): 9-10= -1 (tehe) Väikelaste suremus ():4.2 Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud, miks? Sündimus on suurenenud Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Poisse on rohkem kui tüdrukuid Keskmine eluiga: 79 Keskmine eluiga M: 75 Keskmine eluiga N: 82
4 3 1999 6 2 1987 5 1 0 1974 4 1750 1800 1850 1900 1950 2000 2050 1960 3 1927 2 1804 10 milj 500 milj 1
73 3. Maailma rahvastiku kasv ja Hiina rahvastiku kasv 1950-2050. 1950 China 562,579,779 1960 China 650,660,513 1970 China 820,403,282 1980 China 984,736,460 1990 China 1,148,364,470 2000 China 1,268,853,362 2010 China 1,347,563,498 2020 China 1,430,532,735 2030 China 1,461,528,089 2040 China 1,454,619,164 2050 China 1,424,161,948 Analüüs: 1950-1990 rahvastikuarv kasvab suurelt, kuid 2000 on rahvaarv vähenenud. 2010- 2030 rahvaarv kasvab, kuid 2040 rahvaarv hakkab kahanema ning 2050 on rahvaarv väiksem kui oli 1990 aastal. 4. Sündimus ja suremus Sündimus 13.71 sündi/1.000 elaniku kohta. Suremus 7.03 suremust/ 1.000 elaniku kohta Loomulik iive 5.02 Rändesaldo -0.39 ränduri/ 1.000 elaniku kohta Kuna inimesi on Hiinas päris palju siis on ka sündimiste arv suur, kuid rahvast rändab riigist välja väheneb rahvaarv. Kuid riigi rahvaarv on piisavalt suur, et tagada pidev peale kasv. 4.1 Imikusuremus Kokku: 21.16 surnut/ 1.000 elava kohta. Meessoost: 19.43 surnut/ 1
Kohalikud inimesed eesotsas meie kultturialal töötavate inimestega korraldavad üritusi, mis on väga tore ja mis hoiab meie kodukoha veel elavana. Kuid ka namad kurdavad, et raha on vähe ning antakse näpuotsaga. 3. Analüüsi Eesti rahvastikupüramiidi . Milliseid probleeme näed ? Eeldused: ·summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; ·suremus väheneb; ·oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani; ·rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände. Kuni aastani 1993 rahvaarv järjest kasvas, misjärel hakkas uuesti langema. Aastaks 2050 on prognoositav rahvaarv juba sama mis aastatel 1962 kuni 1964, jäädes 1.2 miljoni inimese juurde. Prognoositav meeste suremuse iga on madalam aastaks 2050. 4.Kas samasooliste abielu võiks Eestis seadustada ? Põhjenda. Mina arvan, et see ei ole eluliselt oluline
Rahvastiku kasv ja tarbimine CD alates lk 160 ja lühikokkuvõte http://1maailm.ee/gm/ 1. Maailma rahvaarv 7 miljardit 2. Rahvaarvu kasv maailmas peamiselt suureneb arengumaades ent edaspidi prognoositakse neis riikides elanikkonna kasvu stabiliseerumist. Vähim arenenud riikides (48 riiki, neist 33 Aafrikas) väheneb sündimus siiski palju visamalt ja 2050. aastaks võib seal elanikkonna rahvaarv praegusega võrreldes kahekordistuda (1,7 miljardi inimeseni)9. Seetõttu ennustatakse, et rahvastiku arv suureneb 2050. aastaks 9 miljardini ja 2100. aastaks 10 miljardi inimeseni. 3. Rahvastiku kasv ja tarbimine. Miks on tarbimine nii meeletult kasvanud? Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnani, et me kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet kogu selle ulatuses. Inimkond on viimase 50
Suurimad linnad: Varssavi, Lód, Kraków, Pozna, Wroclaw, Gdask ja Katowice. 4 Paiknemine Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² Kõige rohkem inimesi on Varssavi ja Katowice´i ümbruses Varssavi on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus- ja 5 tööstuskeskusi. Rahvaarv Rahvaarv: 38,100,000 Prognoositav rahvaarv aastaks 2050: 31,500,000 Rahvaarvu kasv:0.03% 6 Rahvuslik koosseis muud sakslasi 1% 1% Muud: valgevenelased, ukrainlased, leedulased ja poolakaid lätlased. 98% 7 Sooline jaotus mehed 49% naised 51% 8 Sündimuse ja suremuse näitajad
Kasvust tulenevad probleemid Rohkem rahvast = vajatakse rohkem loodusressursse Rohkem ressursse = ressursside nappus Ressursside nappus = võitlus ressursside kasutamiseks Võitlus = rohkem sõdu Rohkem sõdu = rahvastiku arvu stabiliseerumine Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Pereplaneerimine Välistavad vahendid Naiste olukorra parandamine Laste suremuse vähendamine 1998.aasta 2050.aasta Hiina 1255(milj) India 1533(milj) India 976 Hiina 1517 USA 274 Pakistan 357 Indoneesia 207 USA 348 Brasiilia 165 Nigeeria 339 Venemaa 148 Indoneesia 318 Pakistan 147 Brasiilia 243 Jaapan 126 Bangladesh 268 Bangladesh 124 Etioopia 213
Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61) 65 aastaseid ja vanemaid: 13,5% (mehi 1, 306, 329/ naisi 1,565,153) Loomulik iive on Austraalias 0,7% ja sündimus on 1,76 last naise kohta 2050 aastaks on rahvaarv tõusnud. Võrreldes 2011 aastaga on 2050 aastaks nooremat rahvast rohkem ehk sündide arv on suurem. Samuti on 2050 aastal rahvaarv vananev. Keskmine
Põhiosa maailma rahvastikust elab Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasias. MANDRITE SUURIMAD RIIGID RAHVAARVU JÄRGI Oranz > 100 miljonit Lilla 20 30 miljonit Sinine 50 100 miljonit Roosa 10 20 miljonit Roheline 40 50 miljonit Hall 5 10 miljonit Kollane 30 40 miljonit RAHVAARVULT SUURIMAD RIIGID (10) http://www.prb.org/pdf07/07WPDS_Eng.pdf http://show.mappingworlds.com/world/ MAAILMA SUURIMAD RIIGID 2009 2050 Rank Country or Area Population Rank Country or Area Population 1 China 1,338,612,968 1 India 1,656,553,632 2 India 1,156,897,766 2 China 1,424,161,948 3 United States 307,212,123 3 United States 439,010,253 4 Indonesia 240,271,522 4 Indonesia 313,020,847 5 Brazil 198,739,269 5 Ethiopia 278,283,137
Elor Lember AUT-21 Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kui tarvitada piltlikku väljendit , siis võib öelda , et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest , samuti ka kunst kui üks osa kultuurist. Just Vahemere- äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kii...
· Rahvaarv, osatähtsus, muutused, prognoos (2050) o Euroopa rahvaarv on senise ajani pingsalt tõusnud, kui spetsialistide sõnul on oodata rahvaarvu langust hiljemalt aastaks 2050 o Samuti on rahvastiku osatähtsus pidevas langemises, kui samal ajal Aafrika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika osatähtstus on kasvamas. o 2000. Aastal oli Euroopa populatsioon umbes 729 miljonit inimest, mida on palju enam kui 200 aastat varem. Samas on aasia popolatsioon kasvanud ligi 5 korda, euroopa, aga vähem, kui 3 korda. o Prognoositakse muude maailmajagude populatsiooni tõusu, kuid Euroopas on oodata hoogsat langust
· Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon · 10% rahvastikust rändleb. · 20%-l on poolrändeluviis. · Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. Rahvastiku tihedus ja paiknemine · Oma suure territooriumi kohta on Liibüas väga väike elanikkond. · Umbkaudne rahvaarv on praeguseks 6,036,914.
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 1.DEMOGRAAFILINE OLUKORD....................................................................................................6 1.1Tööjõuvananemine...........................................................................................................................6 1.2Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050.............................................................7 1.3Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050....................................................................................8 2VANEMAELISTE TOOTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED.....................................9 2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid.....................................................................9 2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid...........................
Mina valisin oma uuritavaks riigiks Kameruni. Kameruni populatsioon 2016. a juuli seisuga on 33,655,786. Kamerun on maailma suhtes väikeriik, järjekorras 53. Sarnase rahvaarvuga riigid on veel Põhja-Koera (25,115,311), Madagaskar (24,430,325), Taiwan (23,464,787), Austraalia (22,992,654) (1). 1.2. Rahvaarvu kasv Kameruni rahvastiku kasvutempo oli 1970 aastani suhteliselt sujuv, kuid sellest edasi hakkas kiiremini tõusma. Kiire rahvastiku tõus on näha ka graafikul. 2025 aastast kuni 2050 aastani ennustatakse rahvaarvu tõusu 20 miljoni võrra. Sellest järeldan, et kasvutempo tõuseb tulevikus veelgi (vt joonis 1). Joonis 1. Kameruni rahvastiku arvu kasv 1950-2025. Täpsemad arvandmed on toodud all olevas tabelis (vt joonis 2). Aasta 1950 1955 1960 1965 1970
Marokos suremus juba on alla 10 ning sündimus pole ka enam kõrge, vaid langeb ja jõuab tasapisi ka 10'ni. 6. Linnastumine Maroko rahvastikust umbes 17,708,660 inimest elab linnades. Andmete järgi elab 58% Maroko rahvastikust linnades. Diagramm 3 Linnarahvastiku osatähtsuse muutus Kui aastal 1975 elas linnas peaaegu 40% kogu riigi rahvastikust, siis käesolevaks aastaks on see tõsnud juba peaaegu 60%'ni ning prognoositavalt on aastaks 2050 linnas elavate inimeste protsent üle 70% kogu riigi rahvastikust. (Diagramm 3) Maroko pealinnas Rabat'is elab umbes 1,622,860 inimest. Rahvaarvu järgi on see teine linn riigis, rohkem inimesi elab Maroko suurimas linnas Casablancas (3,084,569 inimest). Veel palju inimesi (946,815 inimest) elab linnas nimega Fes. Elanike arvult riigi kolmas linn, Fes, asub Fes-Boulemane regioonis ja on selle pealinn. Linn asutati sellesse kohta sellepärast, et seal asus Fes'i jõgi
3877386 3723153 3581239 3427409 3265126 Joonis 4. Norra rahvaarvu kasv 1950-2025. (United States Census Bureau Website) Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050 6364008 6266252 6154511 6025112 5869820 5682068 2025.0 2030.0 2035.0 2040.0 2045.0 2050.0 Aastaarv Joonis 5. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) 4 2.3. Norra rahvaarvu mõjutavad tegurid Norra rahvaarvu mõjutab suur hulk erinevaid tegureid (vt tabel 1): sündimus 12‰, madal suremus 8‰ ja samuti ka rändesaldo 7‰
148) 15-64 aastat: 62,6% (mehed 1.988.038 / naissoost 1.875.034) 65-aastased ja vanemad: 4,2% (mehed 128.386 / naissoost 133.573) (2008 est) Keskmine eluiga on naistel 78 ja meestel 74 aastat. Meeste osakaal on riigis suurem, kui naiste osakaal. Ühe naise kohta on keskmiselt 1.06 meest. Mehi on 2,944,632 ja naisi 2,726,056 Liibüa elanike arv on pidevas kasvus ( seda tõestab ka graafik) , rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. 3 Ennustuste järgi on 2050 aastaks Liibüa rahvaarv ületanud 10 miljoni piiri. Liibüa rahvastiku tihedus kahes suuremas põhja regioonis on keskmiselt 3.2 in/km², mujal aladel isegi vähem kui 1 in/km².90% inimestest elab vähem kui 4 10%-l kogu alast, põhiliselt rannikualadel. Loomulik juurdekasv ehk iive Liibüas on sündimus 27 ja suremus on 4 , seega on Liibüa iive positiivne 23. Linnastumine ehk urbaniseerumine
Malaga 1615 2005 1615 2005 1940 2330 1615 2005 Murcia x 1700 2035 x 1700 2035 Seville 1800 2145 x 1800 2145 x Tenerife Sth x 1130 1600 x 1135 1605 Faro x x 1020 1310 x Porto 1830 2050 1830 2050 1830 2050 1830 2050 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV London Stansted Riia 1705 2140 1705 2140 1705 2140 1705 2140 <---- <---- <---- London Stanstedi saabuvad lennud Page 6 Sheet1 Paphos x x 2020 2235 x
0 0 0 0.0 175.8 175.8 175.8 431.6 461.6 495.0 2035 2040 2045 400.0 400.0 400.0 479.5 512.9 550.0 431.56 461.63 495.01 911.1 974.6 1045.0 2.3 2.4 2.6 1.0 1.1 1.2 2050 6.1 2.8 88.0 2050, tuh eur 61.0 2.8 351.9 0.0 175.8 532.2 2050 400.0 591.4 532.24 1123.6 2.8 1.3
Globaliseeruv maailm Rahvastiku kasv ja tarbimine Maailmahariduskeskus 2012 Rahvastiku kasvu prognoosid aastaks 2050 Euroopa Rahvastiku Edaspidi kahaneb Aafrika 7 vahekorrad rahvaarv ─ 12% Üheumbes 60% maailma prognoosi järgi elab protsendile. ── 13% Euroopas Aasias Aafrikas, ning saab 15% mujal. on muutuses kahekordistub. rahvastikust Aasias, 21. sajandiriigiks suurimaks algusesIndia. m is e m a h u d k a s v a v a d T a r bi
toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Meie arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogused mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal. Samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt
Aastal 2005 oli umbes 0,5%, 2010.aastal oli enamvähem veel samal tasemel, väikese tõusuga. 2. Aastaks 2015 on see langenud 0,4%. Aastaks 2020 juba 0,2 protsendini. 2025.aastaks on langenud juba 0% ning sealt edasi hakkab langema juba miinustesse ehk rahvaarv hakkab vähenema st, et surmasid on sündidest rohkem. Aastaks 2030 on langenud -0,1 protsendini, 2035. aastaks on -0,2%. 2040. aastaks on langenud juba -0,3 protsendini, 2045.aastaks -0,4% ning aastaks 2050 on rahvaarv vähenenud juba -0,5%. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. a) Rahvastiku keskmine tihedus on 138.99 inimest km2 kohta. Joonis 2. Hiina rahvastiku tiheduse kaart (78) b) 3 umbes sama rahvatihedusega riiki: Tsehhi 132.07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai
Näitajad Arenenud riik- Kanada Arengumaa- Egiptus Püramiidi tüüp: Kasvav/ tasakaalus/ kahanev kahanev kasvav Millised on suurimad vanuserühmad ? 45-50 0-10 Kas laste arv kasvab 1 või kahaneb? kahaneb kasvab Kirjelda, mis juhtub Aastaks 2050 rahvaarv Aastaks 2050 rahvaarv tulevikus: kasvab 7,3 miljoni inimese kasvab 57,4 miljoni inimese võrra. Kõige enam võrra. Kõige enam suurenevad vanusegrupid 45- suurenevad vanusegrupid 35- 55 a. Negatiivne on kasv 45 a. Kõige väiksem on kasv vanusegruppides 85-100 ja 0- 90-100 ja 0-4. Mitte üheski
. , , , 50 , , . - , , . 86,7 . , 2050 110%, 190 . . , . , . , , - . , . , . - , . , , , , , . , , , , . , 1979 , . -- , , 5 . , , , , . , , .
Soomlasi on u 93%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050. Aastaks 2025 on ühiskonnas vanurite osakaal suhteliselt suur, samas on näha , et rohkem on ühiskonnas siiski vanemaid naisi kui mehi.Kõige rohkem on ühiskonnas 30-34 aasta ja 60-64 aasta vanuseid mehi. Naisi on aga kõige rohkem vanuses 60-74 ja ka palju on 30-34 aasta vanuseid naisi. Aastaks 2050 on üle 85 aastaste vanurite oskaaal märgatavalt tõusnud, kuid rohkem on tõusnud siiski naiste osakaal. Langenud on aga vastsündinute arv.
2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti-birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49% maithili 12% bhodzpuri 8% tharu 6% tamangi 5% nevari 4% magari 3% avadhi 2% teised 10 % Usundid hinduism 80,6 %, budism 10,7 %, islam 4,2%, kirant 3,6 % teised 0,9% Hinduismis enim armastatud jumal Visnu Rahvastik Rahvaarv 28,2 milj Rahvaarv 2050.aastaks 51,2 milj Keskmine rahvaarvu kasv 2005- 2010 1,9 % Rahvastiku tihedus 188 in/km² Linnarahvastiku osatähtsus 17 % Alla 5-aastaste laste suremus (1000 elussünni kohta)- 74 Emade suremus (100 000 elussünni kohta)- 830 Nepalis on üle 40ne erineva inimrassi · Nepali rahvastikupüramiid aastal 2005 · Nepali oletatav rahvastiku püramiid aastal 2050 Täiskasvanute lugemisoskus (üle 15aastaste
liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 200 000 km² troopilisi vihmametsi. See on ligikaudu neljakordne Eesti pindala. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib iga 12 minuti jooksul üks liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka kliima soojenemine. Metsade sügavuses võib tänaseni elada rahvaid, kellest pole midagi teada. Nemad ei mõista, miks muul maailmal on nende loodust vaja hävitada
Sisemaal ei paikne rahvas küll nii tihedalt, aga on sellegipoolest palju inimesi. Tabelis on näha rahvaarvu muutumist kümne aastaste vahedega, üleval aastaarvud ning all rahvaarvu muutumine tuhandetes. 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 2040 2050 47,10 50,19 53,66 56,45 56,71 57,78 60,74 62,40 62,62 62,31 61,41 5 8 1 1 3 4 9 3 3 9 6 Rahvaarvu kasvutempo on selles vahemikus suurenenud. Algselt suurenes rahvaarvu kasv kiirelt. 2010- 2050 rahvaarv kõigub 61 ja ligikaudu 63 tuhande inimese vahel, mis tähendab, et suurt juurde kasvu ei toimu.
Kuigi näiteks paari aasta eest oli süsihappegaasi heide eestlase kohta 15tonni aastas. Kuid fakt on see, Eesti näeb alles tulevikus kliima mõjusid, kuid siis on juba liiga hilja. See pani Eesti maailmapingereas 17.kohale, mis seljatas näiteks Hiina, Brasiilia ja India. CO2 eritub Eestis kõige rohkem põlevkivi töötlemise tõttu. Olukord on kriitiline, kuid liigutakse arengu suunas. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80% aastaks 2050 võrreldes 1990.aastaga, mis tähendab seda, et Eesti energeetikasektor tuleb sisuliselt ja põhimõtteliselt ümber korraldada. Selge on see, et madala efektiivsuse tõttu peaks põlevkivi otsepõletamine elektritootmiseks lõppema juba 2030. aastaks ja põlevkivi tuleks senisest efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada, keskendudes peamiselt põlevkivi väärindamisele põlevkiviõliks. Globaalne soojenemine on väga suur probleem terves maailmas, mis hõlmab kogu planeeti.
· Kerala · Lakshadweep * · Lääne-Bengal · Madhya Pradesh · Maharashtra · Manipur · Meghalaya · Mizoram · Nagaland · Orissa · Pandzab · Puducherry * · Rajasthan · Sikkim · Tamil Nadu · Tripura · Uttarakhand · Uttar Pradesh 1 Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik
m m1 m2 roo 5060 7110 2050 2,05 5060 7165 2105 2,105 5060 7190 2130 2,13 5060 7155 2095 2,095 m3 m4 m5 w roo d 23,42 52,6 50,95 6,0 6 1,93 22,59 53,64 51,88 6,0 7,8 1,95 22,83 52,31 50,18 7,8 8,7 1,96
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede mesosoikum areng Uusaegkond 65,5 mln a. Tavapärane ilm Imetajate kiire evol., h...
meditsiin paraneb ning on kergemini kättesaadav. 3.3. Rahvastikupüramiidide analüüs http://www.census.gov/population/international/data/idb/populationPyramid.Region.php?2011|UY| 135462.00|Uruguay%20-%202011 http://www.census.gov/population/international/data/idb/populationPyramid.Region.php?2050|UY| 124447.00|Uruguay%20-%202050 2011. aastal oli Uruguay veel demograafilise ülemineku teises etapis, kuid juba sealt on näha, et läheb üle kaasaegsele rahvastiku tüübile, mis on 2050. aastal juba toimunud. Ning tulevikus hakkab rahvaarv tasakesi langema. 4. Linnastumine Linnades elab umbes 85% rahvastikust. Uruguay on suhteliselt tasapinnaline ala, kus leidub mõned üksikuid kõrgeid (max 514m) kohti. Suhteliselt tihedalt on inimesed üle kogu territooriumi aga kõige rohkem on elanikke on ikka lõunas ja läänes, sest seal on ka põhilised kaubateed ning asuvad ka tähtsamad kultuurikeskused, mis tõmbavad
kodanikualgatus ● Riik toetas tuuleenergeetikat Tuumaenergia? Ei, thx. Tuulevarud ● Maismaal tuulevarud tagasigoidlikud ● Suur avamere ala + suured varud ● 5-15m sügavus - hea paigaldada ● Suurem kiirus Anholti tuulepark Toodang ● 20% tarvitavast energiast ● Ekspordiks 40% ● Saksamaale, Norrasse, Rootsi ● Maailma suurim Siemens Wind Power & Vestas Tulevik ● Energiasäästlik jätkamine ● 2020 pool, 2050 kõik. ● Suur riigi ja eraettevõttete toetus. ● Süsinikuheitmise lõpp Aitäh!
3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Alates aastast 1950 on rahvaarv Hispaania kasvanud ligikaudu 20 miljoni inimese võrra. Kasvutempo on olnud üsna kiire. Iga 5 aastaga on tulnud juurde vähemalt 1 miljon elanikku, välja arvatud aastatel 1990-1995, mil rahvaarv kasvas 400 000 elaniku võrra. Kõige kiirem kasv on olnud aastatel 2000-2005 ja 2005-2010, neil aastatel oli rahvaarvu kasv olnud ligikaudu 3 miljonit. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on ligikaudu 52,5 miljonit. Alates aastast 2010 kuni aastani 2040 see kasvab(kuni 53,5 miljonini), kuid prognoosi kohaselt alatest aastast 2040 hakkab see tasapisi langema. Joonis: Rahvaarvu muutus 1950 - 2025 Total Midyear Population: Spain Yea Population r 1950 28,062,963 1955 29,318,745 1960 30,641,187 1965 32,084,511 1970 33,876,479 1975 35,563,535 1980 37,488,360 1985 38,534,853 1990 39,350,769 1995 39,764,708 2000 40,589,004
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
