suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid komponentideks lahutada. Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga segatuna narkoosigaasina ja valude leevendamiseks näiteks sünnitusel, hammaste
Sellegipoolest esialgu ei teatud tema psühhotroopseid omadusi ja anesteetilist potensiaali. 1540. aastal on mainitud taas eetrit ning sellel korral on teda kirjeldatud kui hüpnootilise efektiga ainet. Sellegipoolest ei saanud see veel tuimestavaks aineks. Naerugaas leiutati 1772. aastal Inglismaal Joseph Priestly poolt. Üldine arusaam, et gaasid võivad omada häid terapeutilisi omadusi, muutus populaarseks. Aastal 1799 Humphrey Davy avastas naerugaasi anesteetilised omadused. Mitu meest on ajaloos pidanud just ennast anesteesia leiutajaks. Esimene nendest oli Crawford Williamson Long. Ta oli arst, kes väitis, et kasutas esimest korda operatsiooni käigus anesteesiat- eetrit (1842). Hiljem ta ka kinnitas seda väidet. Teine mees oli Horace Wells, kes oli hambaarst ning kasutas patsientidel naerugaasi. See oli edukas ja katsetamisel täitis soovitud tulemusi. Sellegipoolest oli selle mõjuaeg lühike
DAVY HUMPHRY KES ON DAVY HUMPHRY ? Ta oli inglise keemik ning füüsik. Oli üks elektrokeemia teerajajaid Sündis 17. detsember 1778. aastal Penzance's Inglismaal Suri 29. mai 1829. aastal Genfis Sveitsis. ELU Tal oli üks vend ja kolm õde. Isa suri 1794. aastal Oma hariduse omandas ta Penance koolist ja hiljem Truro koolist. Nooruses aitas tema haridusele kaasa John Tokin ( Penance's kirurg). Ta oli juba noorena väga tark ja omandas kergelt teadmisi (enamasti raamatutest). Talle meeldis lugeda ajaloo raamatuid. ELU 1801. aastal hakkas Suurbritannia kuninglikus asutuses (teaduste koolis) tööle avaliku lektorina. Tema loengud said väga populaarseks. 1812. aastal abiellus Jane Apreece'ga. 18131815 aastatel reisis Euroopas. Lektorina tutvus ta Michael Faraday'ga, kellest sai hiljem tema assistent/abiline ( sellepärast kuna Davy'l juhtus õnnetus, mille tõttu ta nägemine sai kahjustada). SAAVUTUSED ...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete k ütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahav õtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus
Ökosüsteem on salvestaja (sisse läks rohkem kui välja). 5. Süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi emissioonid mullast olid 7 tonni, -25 kg ja 0 kg hektari kohta aastas. Kui suur on globaalse soojenemise potentsiaal GWP (global warming potential) CO2 ühikutes. Metaani GWP on 25 CO2 ühikut ja naerugaasil 300. Vastus: Süsihappegaas = 7000kg ha-1 a-1 Metaan = -25 kg ha-1 a-1 Dilämmastikoksiid = 0 kg ha-1 a-1 GWP= 7000 -25*25= 7000-625= 6375 Ei kasutanud naerugaasi, sest dilämmastikoksiidi voog oli 0. 6. Makroelementide N ja P Ingestadi massisuhe (nt kg/kg) on optimaalsetes tingimustes kasvava arukase jaoks N:P 100: 13 Kui lehe N% on 3,10%, kui suur on P optimaalse N:P korral? 0,13 Kui N%= 2,06 ja P%=0,20, kas N:P on optimaalne? Ei ole, sest 0,097 on väiksem kui 0,13 Vastus: N% = 3,10 N=100 P%= ? 0,13*3,1= 0,403 P= 13/100 = 0,13 P optimaalne=0,20/2,06=0,097 7. Segamets Põhja-Ameerikas (80% lehtpuid, 20% okaspuid) langetati 50 a vanuses.
pidurdumises. Analgeesia saavutatakse ajukoore väljalülitamisega ning üldise teadvusetusega (nii sensoorne kui ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida. Kergesti süttiv. Ohtlik. Kt: Hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus. Nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume?
6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel.
6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel.
Lämmastik Lämmastiku leidumine ja saamine Lihtainena leidub lämmastikku atmosfääris ja ka komeetide aatomitena ning udukogudes. Ühendite koostises leidub mineraalides ja nitraatides ehk salpeetrites. Eluslooduses leidub valkudes ja nukleiinhapetes. Lämmastiku kui lihtaine iseloomustus (omadused) Värvusetu, maitsetu, lõhnatu vees vähe lahustuv, õhust kergem gaas. Sulamistemp. On -210 ja keemistemp -195,8. Lämmastik on kõikidest molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste m...
paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateetes, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravamit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. Seda meetodit kasutatakse ka keisrilõike tegemisel. Sel juhul saab kohe näha last ja ollakse teadlik kõigest toimuvast. Seljatuimestus on väiksema riskiga kui üldnarkoos. 10 Naerugaas koos hapnikuga Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võib tunda kerget peapööritust, pisut kergendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. Paljudele naistele see kombinatsioon meeldib, kuigi hiljem ei pruugi mäletada kõike toimunut. Ämmaemand juhendab sind naerugaasi hingamisel. Üldnarkoos Üldnarkoosi, mille ajal ollakse teadvuseta ja kunstnikul hingamisel kasutatakse keisrilõike korral
Mis farmakoloogiline vahe on üldanesteesial ja narkoosil? Üldanesteesia - KNSi(peaaju, seljaaju) pidurdus, pöörduv; narkoos – mürgistus, hingamine lakkab, surm. 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded: teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine. Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume?
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte...
atmosfääri koostisele. TV lk 42 Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. Happevihmad: Teke(tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega) • Soojuselektrijaamad • Metallurgiatehased • Keemiatehased • Transport • Mõju - Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib, Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb, Sagenevad hingamisteede haigused (näit
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri-ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15° C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -18° C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 > eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); > tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi
lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Kasvuhooneefekt Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Viimasel ajal on atmosfäär hakanud rohkem neelama soojuskiirgust ning seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Kasvuhoonefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või väiksemal määral koguaeg. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, metaani ning naerugaasi hulk suurenenud. Arvatavasti on see ka üheks kliima soojenemise põhjuseks. Täna globaalsele kliimamuutusele on ilmastik muutunud ebapüsivamaks, paljudes riikides on ilmastikust tekitatud materiaalne kahju viimastel aastatel kasvanud mitmekordselt. Kliima soojenemise tagajärjel sulavad liustikud ning tõuseb maailmamere tase. Kliimad kujundavad tegurid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirgus sõltub:
aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%);
seljaajukanalit ümbritsevate membraanide vahele. Ravimi sisseviimiseks paigaldatakse selgroolülide vahelt läbi peenike kateeter, mis jääb sinna sünnituse lõpuni ning võimaldab vastavalt vajadusele ravimit hiljem lisada. Nii tuimestatakse kõhtu ja jalgadesse viivad närvid ning valu kaob täiesti. 4. Naerugaas koos hapnikuga Naerugaasi ja hapniku sissehingamisel kontraktsioonide ajal on tulemuseks valu mõningane leevendumine ja hajumine. Samal ajal võid tunda kerget peapööritust, pisut kõrgendatud meeleolu või lihtsalt uimast olekut. 5. Paratservikaalne blokaad tuimestab tupe ja lahkliha ning sellest võib sünnituse väljutusperioodis vahel kasu olla. Seda süstitakse nagu kohalikku tuimestit, kuid
6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalike tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel.
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15 C. Kuio kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18 C. o Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO 2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%);
Nn madala läve keskused- uimastiprobleemidega inimeste tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegeldakse, ilma et nad peaksid endale väga kindlaid kohustusi võtma. „Praktilised“ uimastid – inhalandid. Manustatakse kopsude kaudu. Mõnede keemiliste puhaste gaaside sissehingamisega saab kõrvaldada valutunde, ülendada meeleolu või muuta teadvuse seisundit. Esimese võimalusena valu vaigistamiseks kirurgias mainib meditsiiniajalugu dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi. Naerugaas ei ole praegu üldlevinud nauteaine, kuid ka mitte täiesti unustatud. Bensiininuusutamine. Uimastavat gaasi on vaja sügavamale ahmida. Eeskätt lapseeas tarbijad. Üks levinud liik lahustipreparaate on liimid. Tüüpiliseks uimastavaks solvendiks võib pidada tolueeni, mis imendub sissehingamisel kiiresti verre ja tungib eriti hästi rasvkoesse ning seetõttu kiiresti ka ajju. Sissehingamine on manustamisviis, mis aitab tekkida kiirel eufoorial
Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Ühtekokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 nimetuse ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Veeaur võib täita isegi paar protsenti õhu ühikruumalast. Süsihappegaasi osa õhu ruumalas on eelmise sajandi 0.028 %-lt käesolevaks ajaks tõusnud 0.036 %-ni. Inimtegevuse tulemusel on tublisti kasvanud ka metaani ja naerugaasi sisaldused. Enamiku kasvuhoonegaaside sisaldus piirdub kõigest miljardike või veelgi vähemate osadega õhu ruumalast. Suurem osa selliste gaaside molekulidel neeldunud kiirgusenergiast kiiratakse tagasi maapinna suunas ja see käib mitu ringi alla ja üles kuni lõpuks minema pääseb. Selle tõttu ongi ilm palju soojem kui see oleks kiirgusliku tasakaalu olukorras. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C (praegu võibolla juba 0
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%);
Troopilised tsüklonid on parasvöötme tsüklonitest 2-3 korda väiksemad, nende õhurõhk keskmes on madalam ja õhurõhu gradient on suur. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Nähtus atmosfääris, kus lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalaineline soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Inimtegevuse tagajärjel on kasvanud süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk atmosfääris, mis on suured soojuskiirguse neelajad. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid Päikesekiirgus, inimtegevus, albeedo, mandrite paigutus ja kasvuhoonegaasid 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Globaalne soojenemine, merevee taseme tõus, metsatulekahjud 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Merevee taseme tõus üleujutab rannikuäärsed alad, Lõuna-Eestis metsatulekahjud 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted:
kuumutamisel, kuid tekkiv N2O ei ole püsiv, sest ta laguneb kergesti lämmastikuks ja hapnikuks. NH4NO3 N2O + 2H2O 2N2O 2N2 + O2 Kuna ammooniumnitraat võib järsul kuumutamisel plahvatada, siis ohutuskaalutlusel kasutatakse N2O saamiseks (NH4)2SO4 ja KNO3 segu. N2O ei toeta hingamist, ent soodustab paljude ainete põlemist, sest ta laguneb märgatavalt juba 500 °C juures lämmastikuks ja hapnikuks. Naerugaasis süttib hõõguv puupird nagu ka hapnikuski heleda leegiga põlema. Naerugaasi kasutatakse tänapäeval ka nendes autodes ja mootorratastes, mis võtavad osa kiirendusvõistlustest. Nimelt aitab naerugaas lisahapniku olemasolul tunduvalt tõsta mootori võimsust. Tüüpilise lahendusena on gaasiballoon kinnitatud auto pagasiruumi ja sealt kõrgsurvevooliku kaudu ühendatud mootoriga. Käigukangil asuva nupu abil saab süsteemi käivitada. Kuna seda tohib teha ainult täiskiirenduse ajal, asub pedaali all ka ohutuslüliti, mis takistab süsteemi käivitamist
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud. Kahjuks võib sünnitus tähendada ka ebameeldivaid mälestusi, suurt üksindust ja valu. Kuigi traditsiooniliselt räägitakse sünnitusest koos tugeva valuelamusega, on sünnitusvalul oma mõte, mida ei saa võrrelda haigusest või õnnetusest tingitud valudega. Valu võib tunda positiivselt, see on hea valu, kõrvalnähtus sünnimüsteeriumile, kus keha loomulikud jõud töötavad väga tugevalt selleks, et ennast a...
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhj...
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel
lõõgastumine). Selle all mõistetakse kesknärvisüsteemi pidurdust, millega kaasneb teadvuse, tundlikkuse ja enamiku reflekside kadumine. Teiseks kohalik tuimestus ehk lokaalanesteesia, mille korral säilib haige teadvus, kuid tundlikkus ja enamik reflekse on operatsioonivälja ulatuses välja lülitatud. Püüded valu kõrvaldada või leevendada on niisama vanad kui inimkond. 19. sajandil algas keemia kiire areng. See tõi eeldused tõeliste valu kõrvaldavate ainete saamiseks. Kasutati naerugaasi, eetrinarkoosi, hedonaali jt. Suure pöörde anestesioloogias põhjustas müorelaksantide ehk lihaseid lõõgastavate preparaatide kasutuselevõtmine, sest nende toime foonil võib õõntesiseste operatsioonide puhul kasutada väga pindmist narkoosi. Aseptika on profülaktiline mikroobide hävitamine füüsikaliste vahenditega kõigilt haavaga kokkupuutuvailt esemeilt. Aseptika kasutusele võtmine E. Bergmanni poolt avas kirurgias uue ajastu. Kaasaja kirurgia tugineb aseptikale
õhurõhk on troopilistes tsüklonites madalam kui parasvöötme tsüklonites. 22. Mis on kasvuhooneefekt? Kuidas on inimene seda mõjutanud? Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühilaine päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tänu inimtegevusele on süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid. Päikese aktiivsus, astronoomilised tegurid, Maa kokkupõrge meteoriidiga, mandrite asendite muutus, vulkaanipursked, atmosfääri gaasiline koostis. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi. Maakasutuse muutumine, toidu ja joogivee puudus, migratsioon, jää sulamine-organismide populatsioon kasvab, maailmamere veetaseme tõus, üleujutused, põud. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile
neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a väljaheidetest. Naerugaasi N2O paiskavad Taevas näib sinine, sest õhumolekulid 1.Sissejuhatus. Meteoroloogia ajalugu Celsius 1742.a atmosfääri tehased. hajutavad nähtavat valgust paremini Thompson (lord Kelvin) lühematel lainepikkustel.
Uuringute põhjal on selgunud ka tõsiasi, et epiduraalanalgeesiat kasutades on tõusnud vaakumekstraktsiooni kasutamise ja keisrilõigete sagedus. * Naerugaas. Täpsemalt on tegu hapniku ja dilämmastikoksiidi seguga. Naerugaas on veidi imala magusa lõhnaga, teeb uimaseks ja leevendab valu, aga võib põhjustada ka peapööritust. Seda hingatakse sisse läbi narkoosimaski, mida sünnitaja hoiab nii, et see katab suu ja nina. Kui tunned, et uus valu tuleb, hinga läbi maski hapniku ja naerugaasi segu. Valude vaheaegadel võta mask näo eest ja hinga tavalist toaõhku. * Paratservikaalblokaad. See on süst, mis tehakse emakakaela, tupe ja lahkliha tuimestamiseks. Süstitakse lokaalanesteetikumi otse valutatavasse kohta, emakakaela lähedusse. Kuna ravimi sattumine otse ema vereringesse võib põhjustada ka lapse südametegevuse aeglustumist, tehakse paratservikaalanesteesiat alati KTG (loote südamelöökide elektrooniline jälgimine) kontrolli all, et jälgida lapse seisundit.
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis ku...
süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
avalduvad väga nõrgalt. Reageerivad nii hapete kui leelistega üsna raskesti. Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri. Sellesse alaliiki kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: susinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N2O (tuntud ka naerugaasi nime all). 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). 1. Paralleelsed reaktsioonid •Mõnikord kulgeb ühtede ja samade lähteainete vahel mitu erinevat keemilist reaktsiooni. •Näiteks benseeni reageerimisel klooriga tekib alati nii klorobenseeni C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl Kui ka heksakloroheksaani C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemisreaktsioon •Selle tulemusel tekib liht- või liitainetest ühend: H2 + Cl2 = 2HCl NaOH + CO2 = NaHCO3 3. Lagunemisreaktsioon
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2, eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja
Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al 2O3) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri Neutraalsed oksiidid Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri Sellesse alaliiki kuuluba ainult 3 mittemetallioksiidi: süsinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N 2O (tuntud ka naerugaasi nime all) 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: o Reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu o Reaktsioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub (redoksreaktsioon) Paralleelsed reaktsioonid
· metaan CH4, · naerugaas N2O, · maalähedane osoon O3 jt gaasid, · samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode
Eestis 1998 aastal: · 88% CO2 · 10% Metaan · 2% N2O (NOx) Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. kiirgusliku tasakaalu korral olnuks see vaid -18°C ehk 33°C madalam. Kasvuhooneefekt on Maa minevikus olnud enamasti suurem kui praegu. Väoksem on ta olnud vaid viimasel aastamiljonil esinenud jääaegadel. Karta on kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu inimtegevuse mõjul. CO2 allikad: · orgaaniliste kütuste põletamine. Naerugaasi allikad: · põllumajanduslikud maad · troopilised mullad · biomassi põletamine · väetiste kasutamine CH4 allikad: · märgalad · riisipõllud · biomassi põletamine · loomade heited · prügimäed CFC-freoonid(aerosoolides, külmikutes) Osooniaugud ~10-50 km osoon atmosfääris-mürgine Osoon ehk trihapnik O3 Hapniku allotroopne modifikatsioon. Osooni tekkimist soodustavad autode
veeni. Uuringute põhjal on selgunud ka tõsiasi, et epiduraalanalgeesiat kasutades on tõusnud vaakumekstraktsiooni kasutamise ja keisrilõigete sagedus. * Naerugaas. Täpsemalt on tegu hapniku ja dilämmastikoksiidi seguga. Naerugaas on veidi imala magusa lõhnaga, teeb uimaseks ja leevendab valu, aga võib põhjustada ka peapööritust. Seda hingatakse sisse läbi narkoosimaski, mida sünnitaja hoiab nii, et see katab suu ja nina. Kui tunned, et uus valu tuleb, hinga läbi maski hapniku ja naerugaasi segu. Valude vaheaegadel võta mask näo eest ja hinga tavalist toaõhku. * Paratservikaalblokaad. See on süst, mis tehakse emakakaela, tupe ja lahkliha tuimestamiseks. Süstitakse lokaalanesteetikumi otse valutatavasse kohta, emakakaela lähedusse. Kuna ravimi sattumine otse ema vereringesse võib põhjustada ka lapse südametegevuse aeglustumist, tehakse paratservikaalanesteesiat alati KTG (loote südamelöökide elektrooniline jälgimine) kontrolli all, et jälgida lapse seisundit.
Tüüpiline amfoteerne oksiid on alumiiniumoksiid (Al2O3). Veel näiteid: kroom(III)oksiid (Cr2O3), raud(III)oksiid (Fe2O3), tsinkoksiid (ZnO). Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. Neutraalsetele oksiididele ei vasta ühtegi hapet ega alust. Hapete, leeliste ega veega nad ei reageeri. Sellesse alaliiki kuulub ainult 3 mittemetallioksiidi: süsinikoksiid CO (tuntud ka vingugaasina), lämmastikoksiid NO ja dilämmastikoksiid N2O (tuntud ka naerugaasi nime all). 25. Keemiline reaktsioon (liigitus, näited). Looduses, keemiatööstuses ja bioloogilistes protsessides kulgevad keemilised reaktsioonid jaotatakse kaheks: · reaktsioonid, milles reageerivate ainete aatomite oksüdatsiooniaste ei muutu · reaktsioonid, milles aatomite oksüdatsiooniaste muutub (redoksreaktsioon). Paralleelsed reaktsioonid Mõnikord kulgeb ühtede ja samade lähteainete vahel mitu erinevat keemilist reaktsiooni.
Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO 2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15 o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); - tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse
gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid:
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) Kasvuhooneefekt- kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas, lämmastikoksiidid, freoonid jne- kokku üle 40), mis neelavad maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhooneefekti süvenemist põhjustab kasvuhoonegaaside- eelkõige süsihappegaasi, metaani ja ka naerugaasi hulga suurenemine atmosfääris. Mõju keskkonnale- · Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes. · Maailmamere veetase tõuseb, mis põhjustab madalamate saarte ning rannikualade üleujutamist.
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
