Siberi nulg Richard-Sven Rivik Siberi nulg (Abies sibirica) Männiliste sugukond, nulu perekond Igihaljas ja ühekojaline Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed Pungad väikesed, kerajad, paksu vaigukihiga kaetud Läbimõõt kuni 0,8 meetrit Kõrgus kuni 40 meetrit Maa-alune osa Hästi arenenud Pikk sammasjuur Juurekarvad on vähe arenenud Esineb mükoriisa Kasvukoht Puht- kui ka segapuistu...
· Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad.
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel
• 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg Euroopa nulg Euroopa nulg Palsami nulg Siberi nulg Eriokkaline tsuuga Kanada tsuuga idajugapuu värdjugapuu Harilik jugapuu mikrobioota hiibapuu
18. vaher maple 17. must mänd European black pine 19. saarvaher box elder 18. ranniksekvoia coast redwood 20. kastan chestnut 19. siberi seedermänd Siberian pine 21. hobukastan horse chestnut 20. atlase seeder Atlas cedar 22. paju, remmelgas willow 21. liibanoni seeder cedar of Lebanon 23. hõberemmelgas white willow 22. jaapani nulg Veitch silver fir 24. raagremmelgas goat willow, sallow 23. korea nulg Korean fir 25. vitspaju osier 24. siberi nulg Siberian fir 26. hanepaju creeping willow, dwarf willow 25. euroopa nulg European silver fir 27. pöök beech 26. värdnulg bracted balsam fir 28. sanglepp black alder 27. hiigelnulg grand fir, giant fir 29
Suguline paljunemine Fourth level Sugulise paljunemise Fifth level organid asuvad käbides Tuultolmlejad http://www.youtube.com/watch?v=D9byVQxvMXs Süstemaatiline kuuluvus Sugukond männilised Perekond mänd Mägimänd Harilik mänd Siberi seedermänd Alpi seedermänd Perekond kuusk Kanada kuusk Torkav kuusk Harilik kuusk Perekond lehis Vene lehis Euroopa lehis Perekond nulg Hall nulg Euroopa nulg Palsaminul Siberi nulg Perekond ebatsuuga Harilik ebatsuuga Sugukond küpressilised Perekond kadakas Harilik kadakas Sabiina kadakas Perekond elupuu Harilik elupuu Sugukond jugapuulised Perekond jugapuu Harilik jugapuu Kohalikud okaspuud Mänd Kuusk Kadakas Jugapuu Mänd Click to edit Master text styles Kõige tavalisem metsapuu Second level Third level
*Käbi miniatuurne, kattesoomuseid näha pole. Seemnesoomuse väljaulatuv osa laikumer, peaaegu terve servaga. Perekond ebatsuuga (Pseudotsuga) 7) Pseudotsuga menziesii harilik ebatsuuga *Võrse paljas (näsakeste vahel). *Okas lame, sisselõiget tipus pole, tuleb tõmmates puhtalt ära. Kinnitub näsakesega vastu võrset lühikese rootsukese abil. *Pung piklikkooniline ja tervatipuline, vaiguta. *Käbi kattesoomused nagu maokeeled. Perekond nulg (Abies) Käbid püstised/poolviltused. Käbi laguneb valmides (loomulik protsess, pung vaigune 8) Abies sibirica siberi nulg *Võrse karvane. *Okas suund võrse tipu poole, alt valkjas-roheline. *Pung ümar, kaetud paksu vaigukihiga. *Käbi tipuosas heledad vaigutombukesed. Kattesoomused pole nähtavad, ulatudes poole seemnesoomuse pikkuseni. Seemnesoomused sametkarvased, laikumera, peaaegu terve servaga. 9) Abies balsamea palsaminulg *Võrse karvane (hõredalt hallikarvane)
tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. • Väljauhte horisondi alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl Taimed Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d o Tumetaiga on “tumedate” Taimestik okastega, mets on tihe ja varjuküllane.
Abies balsamea - palsaminulg · võrse on sile (ei ole näsakesi, ei ole vaoline nagu kuusk) · värskel võrsel murduvad okkad kergesti · okkad lamedad ja pehmed · okkad kinnituvad otse võrsele · okka alumisel küljel õhulõhed (vahel ka pealpool tipmisel kolmandikul) · okka tipus sisselõige · okkad võivad olla kahele poole kammitud (valguse käes püstisemad) · meelfiv balsamilõhn · punakaspruun pung, õhuke natuke kleepuv vaik Abies sibirica - Siberi nulg · võrse sile · okkad tihedalt ettepoole suunatud · okkad pikad ja peened, tipus madal sisselõige · pruunikashall pung, kaetud paksu vahaja vaiguga Abies concolor - hall nulg · viimase aasta võrse kollakasroheline · okkad tõmbilt teravnevad, pikad ja tipp ilma sisselõiketa · okas lame, õhulõhed all ja pealpool · okkad suunduvad kaarjalt ülespoole Abies x phanerolepis - värdnulg · võrse karvane
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised
Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas, samblikud Sega- ja Parasvööde Parasvöötme Pruunmullad Metssiga, punahirv, Tamm, vaher, lehtmets soojemad ja metsnugis, pesukaru, sarapuu, nulg, lepp,
ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND
Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest Talveks varisevad okkad maha Okaspuude tähtsus looduses Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Kasvavad karmimas kliimas, kui lehtpuud Elupaik paljudele loomadele Seemned loomadele toiduks Okaspuude tähtsus inimese elus
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim. - Mitmeaastane taim
• Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Mustikas. Erinevaid samblaid. Pohl Taimed Jugapu Tsuuga u Kadakas Seedermän d Taimestik • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. • Okasmetsades domineerivad; mänd, kuusk, nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, haab). • Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist
Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800...3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast. TagaKaukaasia lääneosas
Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, Üha suurenev inimtegevus, Veekogude reostus, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, metsandus, jahindus, õhusaaste, lageraie, pohl, mustikas, samblikud maavarade kaevandamine, maavarade kaevandamisel kalandus tekkivad tööstusjääkmed
kahjustab loodust Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, Mänd, kuusk, lehis, Üha suurenev Veekogude reostus, jahedam osa põder, kobras, soobel, arukask, nulg, inimtegevus, õhusaaste, lageraie, saarmas pohl, mustikas, metsandus, jahindus, maavarade samblikud maavarade kaevandamisel
Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl-kraad. Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km. Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja perekondadega: a) Männilised Pinaceae: 1) Perek. nulg - Abies 2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga 3) Perek. kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad hambakesed, tipp ilma sisselõiketa, asetsevad kamjalt, Noored okkad helerohelised. Võra tihe, laipüramidaalne,maaniulatuv, võrsete tipud ja larv longus. Abies pk üldiseloomustus Okkad lamedad, tömbi või teravnenud tipuga, mille tipus palj...
мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница) TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd Tumetaiga Heletaiga • Mandrite • Mandri siseosas servaaladel • Külmem kliima ja • Pehmem kliima vähem sademeid ja rohkem • Mänd ja lehis sademeid • Kuusk ja nulg Okaspuude kohastumised • Okaspuudel on koonuseline kuju, mis
Cerris), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia), valgepöök (Carpinus sp.), saar (Fraxinus sp.), vaher (Acer sp.), sarapuu (Coryllus sp.), pärn (Tilia sp.), hobukastan (Aesculus hippocastanum) jne. Looduslikud hariliku kastani (Castanea sativa) metsad esinevad Kreeka kesk- ja põhjaosas. Montaansed okasmetsad. Ulatuslikud okasmetsad, milles domineerivad kas must mänd (Pinus nigra) või nulud (Abies), esinevad kõrgusel ca 600 kuni 1 800 m. Perekonda nulg esindab endeemiline kreeka nulg (A. cephalonica) riigi lõunaosas, bulgaaria nulg (A. x borisii-regis) Kreeka keskosas ja euroopa nulg (A.alba) põhjaosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris) on levinud riigi põhjaosa lubjavaestel mägedel. Samas vöötmes rammusamatel ja paksematel muldadel on laialehiste liikide, näiteks hariliku saare (Fagus sylvatica) ja hariliku pöögi (Fagus orientalis) puhtpuistuid. Kõrgemal kui 1 800 m on haisva kadaka (Juniperus foetidissima) ja soomusmänni (Pinus heldreichii) metsad
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
paks valge triip, lame, käbi on mingi 1cm pikkune) Praktikum2 Nulud Abies alba euroopa nulg( võrse sile, okkad samas tasapinnas kui võrse, pole okka näsasid, ehk kinnitub otse võrsele ümardunud alusega, võrsel mustad täpid e karvad, okka tipus sisselõige, 2 õhulõhe triipu on all, alumised okkad on pikemad kui ülemised) Käbid (püstised) Pungad (vaiguta, helepruunid munajad) Abies balsamea palsaminulg( heledam kui euroopa nulg, ka võrse on heledam, okkad on eri suurusega, pealmised lühemad alumised pikemad, vaik on väärtuslik , lõhnab hästi, okkad kammitud, kinnituvad otse võrsele, 2 õhulõhe triipu on all, pung on tumepruun/punane ja vaigune) Abies sibirica siberi nulg( okkad katavad tihedalt võrset, okka otsas on sisselõige, võrse tipus pungad kaetud paksu vaigukihiga, võrsel heledad karvad) Abies concolor hall nulg( okkad väga pikad, mõlemad küljed samasugused,
on 3–6 õhulõherida. Hõbedane värvus püsib okastel ainult ühe aasta, okkad ise püsivad puul 4–6 aastat. Puu on meil täiesti külmakindel ning vastupidav ka põuale, tolmule, tuulele ja 3 heitgaasidele. Muldade suhtes pole ta eriti nõudlik ja kasvab ka liivmuldadel. Kõige paremini kasvab ta huumusrikastel liivsavimuldadel ja mustmuldadel. Kasvukohas ei talu ta aga kõrget põhjavett ja soostunud alasid. Jaapani nulg Abies veitchii Puu kasvab tavaliselt 20–30 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 0,9 m. Võra on kitsaskooniline kuni kooniline, ulatub valgusküllases kasvukohas maapinnani, vanadel puudel sammasjas ja lamendunud ladvaga. Tüve koor on noortel puudel pruunikashall ja vaigumuhkudega, vanadel puudel peaaegu sile ja hall. Jaapani nulg õitseb mais-juunis, käbid valmivad septembris-oktoobris. Jaapani nulg kasvab meil päris hästi ja on osutunud üsna
põllukultuurid 10-35% (kuiv muld peegeldab tagasi 18-24%, märg muld 11-16%, liiv 18-40%, lumi 30-95% temale langevast valguskiirguse hulgast). Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, pärn, pöök, jugapuu). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas). Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu
PUU- ja PÕÕSALIIKIDE LÜHENDID Lühendid kirjutatakse kas suurte tähtedega, nt MA või esimene suurtäht ja teine väike täht, nt Ma Pn – pärn Ma – mänd Pp – pappel Ku – kuusk Re – remmelgas Lh – lehis Pi – pihlakas Nu – nulg Tm – toomingas Ts – ebatsuuga To – teised okaspuuliigid Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas
KK VARIA OKASMETS Parrasvöötme mandriline kliima, Okasmetsad, sood, Liigivaene, Paksu Leedemullad, Vähe sobivaid maid Külmade tõttu Kaevandatakse:Rootsis Okasmets e. taiga, Suvi jahe ja Higihaljadmännid, karvkattega kiskjad, Leedehorison e. põllumaaks, asenduvad maaki, Soomes vaske, niiske, Talv külm, Temperatuur ja kuus, nulg, lehis, Paiksed linnud väljauhte horisont, Metsandus, okasmetsad Siberis naftat., Kõige sademete hulk erinevates osades (kask, haab). toituvad seemnetest, Madalsoo turvas, Jahindus, Kalandus, lehtmetsadega, suurem loodusvöönd. tugev,Igikeltsa sulamine. Kooniline võra, rändlinnud rabaturvas. Natuke Happevihmad, Nafta
Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat. Kuigi lehis on okaspuu, ei ole ta igihaljas. Talvel langetab ta okkad. Vastavalt parasvöötmele on okasmetsavööndis neli aastaaega (talv, kevad, suvi ja sügis). Aastaaegade pikkused on erinevatel laiustel erinevad.
Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine
Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer
veeressursside ammendumine; metsaraie lehtmetsades; taime- ja loomaliikide mitmekesisuse vähenemine; Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Parasvöötme metsad jaotatakse: 1. Lehtmetsad laialehised puud (tamm, vaher, pöök) 2. Segametsad okaspuud koos kitsalehiste puudega (kuusk, mänd, kask, lepp) 3. Okasmetsad okaspuud (kuusk, nulg, lehis, seedermänd) Tavaliselt käsitletakse sega- ja lehtmetsad koos. Eesti jääb segametsade vööndisse. Pruunmuld on viljakas muld, mis kujuneb välja siis, kui sademete hulk ja aurumine on enamvähem tasakaalus. Sisaldavad palju huumust. Metsarinded: 1. Sambla- ja samblikurinne 2. Rohurinne 3. Puhmarinne 4. Põõsarinne 5. Puurinne (ülemine ja alumine) Euraasia; Põhja-Ameerika; Leedemullad;
[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus tema looduslik taastootmine pole nii edukas, suudavad ranniku-ebatsuugaga edukalt
varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga Valgusrikas, hõre. Kliima mandriline- külm ja kuiv. Mullad väheviljakad: liivased, igikelts. Mänd, lehis Puhmad, samblikud. Tumetaiga Tihe, varjuküllane. Pime, paks mets. Kliima merelisem –soojem ja niiskem. Mullad viljakamad. Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd. Põõsa- ja rohurinne liigivaene. Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus: • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. • Euraasias hõreneb asustus läänest itta.
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad: NULG: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollak...
Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus, muldade rikkumine, õhu rikkumine, algsete liikide hävitamine SEGA JA LEHTMETS 40- 55pl ll. Euroopa, korea ps, jaapani põhi, ida venemaa, austraalia saared. Kv: parasvöötme põhjaosa S: 25, T: -5 sajab 1000-2000 mm aasta läbi, sügisel ja kevadel. Toitaine rikkad pruunmullad.Taimed: vaher, kanarbik, tamm, pöök, pärn, saar, jalakas, kastan , pähklipuu, kask haav paju, rododendron. tammikud, kanarbik, varjulill, nulg. rododendron, loorber, liaanid, sidruniväändik, korgipuu e. sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi
raiskamine. Riigid - Brasiilia, Indoneesia. 6) Parasvöötme okasmetsad - Paiknevad parasvöötme põhjaosas, sest lõunas pole piisavalt maismaad. Riigid - Kanada, Venemaa, Soome, Rootsi. Kliima. Parasvöötme mandriline kliima, aastane temperatuuri kõikumine suur. Vähe sademeid võrreldes vihmametsaga, külm. Muld. Leedemullad - huumuse kiht puudub võion väga õhuke, sest okkad ei anna kõdu. Valge väljauhte horisont, toitainete vaene. Taimestik. Samblik, okaspuud - nulg, mänd, kuusk, lehis. 7) Tume- ja heletaiga võrdlus? Tumetaigakuusk, nulg)( on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik) ja samblaid
segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne
sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKKONNAP tolmutormid, veeerosioon, õhu ja veesaaste. OKASMETS ASEND PõhjaAmeerikas ja PõhjaEuraasias. KLIIMA suved on jahedad ja niisked ning talved on külmad. MULD väheviljakad leedmullad. TAIMESTIK erinevad okaspuliigid, nt mänd, kuusk, nulg. Nad ei raiska kevadel lehtede loomiseks aega, Põõsa ja rohurinne on vähearenenud ja liigivaene. LOOMASTIK liigivaene ja paksu karvkattega, hunt, karu jt kes jahivad väiksemaid loomi. Veekogude ääres elavad koprad. INIMTEGEVUS metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus, maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. KESKKONNAP õhusaaste, veereoste, happevihmad.
TAIMEDE MITMEKESISUS 1. Taimeriik on väga mitmekesine. 2. Taimed erinevad üksteisest: · ehituse · paljunemisviiside · elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, ...
ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: Heletaiga: Kuusk Mänd Nulg Lehis Segametsad Euroopas: Kaug-Idas: Kuusk Amuuri korgipuu Kask Mandzuuria Haab pähklipuu Tamm Amuuri pärn Pärn Hiina sidrunväändik Sarapuu Korea seedermänd Lehtmetsad Euroopas: Põhja- Kaug-Idas: Tamm Ameerikas: Vaher Pöök Pöök Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Hikkoripuu Jalakas
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis 23) Okaspuude tähtsus looduses ja kasutus: elupaik, hapniku tootmine, toiduks, mulla teke, vähendab põua ja uputuse ohtu, mägedes vähendab kivide kukkumist.
· Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder Soome Nulg Norra Lehis Tsuuga+kitsa lehised puud(kask, paju, haab) Sega-ja lehtmets USA Lepp 5-10 m3/ha Argentina Tamm Hävimisohus, sest
Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Sellel on kuni 7 manuaali ning pedaal jalgadega mängitav klaviatuur. Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine esemelise vanavara kogumine parim abimees Jaan Adamson, kes esimesena tõstis esile eesti rahvusliku muuseumi loomise mõtte M.Veske esines ka Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega kultuurilistest edusammudest eestlaste elus Looming Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. raamat "Laulud viisidega" (1874) kogu "Dr. Vesk...
Okasmets Okasmetsavööndit nimetatakse TAIGAks ja see on kõige levinum loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist
Referaat SAKSAMAA Claudia Oks M-13 ÜLDANDMED Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pealinn on Berliin. Pindala on 356 910 km2. Rahaühik on euro. Riigikeel on saksa keel. Saksamaa asub parasvöötmes ning kliina on seal jahe, pilvine, seal on niisked ja vihmased talved ning suved, vahetevahel on seal soe ja troopiline tuul ja ka suhteliselt kõrge niiskustase. Usunditeks on protestantism ja katoliku usk. Rahvaarv on 82 071 000 inimest. LOODUSVARAD Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, vesi, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsad on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein. Suurimad jõed on omavahel ühendatud laevatavate kanalitega. Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suuremas osas ammendatud. ...
Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) · Järvesid Sitsiilial ei ole · Sitsiilia saart ümbritseb Vahemeri Loomastik Sitsiilias elavad sellised loomad nagu: nirk, rebane, metsnugis, metskits, metssiga,okassiga,siil, kaljukotkas ja muud metsloomad Taimestik Sitsiilias on enamik taimi paljasseemnetaimed ja seal kasvavad sellised puud nagu: Sitsiilia nulg Kuusk Inimtegevus Turism Kalapüük Energeetika Põllumajandus Huvitavad faktid Sitsiiliast pärineb koer Cirneco dell'Etna Sitsiilias kasvab imeline Saja Hobuse Kastan, mis om maailma suurim ja vanim kastanipuu Kuigi Sitsiilia kuulub Itaalia riiki, on siin oma sitsiilia keel, mis itaalia keelest erinev Sitsiilia vaatamisväärsused Sitsiilia lipp Kasutatud lingid http://et
on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
