2. toodete kulude koondamine tabelisse; 3. kulukatete arvutamine (müügikäibest lahutatakse kulud); 4. toodete järjestamine kulukatete põhjal (vähenevas järjekorras); 5. kumulatiivsete kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted); 6. graafiku koostamine kumulatiivsete kulukatete põhjal; 7. graafiku vaatlus ja analüüs. Joonis 2. ABC analüüs (Bernal 2013) Kokkuvõte Selleks, et ettevõte püsiks turul ning oleks konkurentsivõimeline, on vaja pidevalt areneda ning tõsta kvaliteeti ning seeläbi konkurentsivõimet. Kvaliteedijuhtimine tagab püsiva ja kiire parenemise organisatsiooni kõikides osades ning seeläbi tagab klientide rahulolu ettevõtte poolt pakutavate väärtustega. Kvaliteedijuhtimiseks saab kasutada erinevaid tööriistu ja meetodeid. Antud referaadis
Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit. Eelnevast lähtuvalt oli ka kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal domineeris just aristootellik filosoofia teadustes, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia
of Thought? George Boole (1815 1864) oli inglise matemaatik ja loogik. Ta oli matemaatilise loogika rajajaid. 1854. aastal avaldas George Boole oma raamatu, ,,An Investigation into Laws of Thought" mis pani aluse nn Boole'i algebrale väites , et see on lihtne algebra. Boole´i algebra põhimõtet kasutatakse praegu laialdaselt infootsingus. 8. 19201930ndatel hakkasid infoprotsesse uurima erinevate erialadega seotud isikud, nende hulgas H.Nyquist, R.V.L.Hartley, J.Bernal, S.C.Bradford, A.J.Lotka, H.Bliss, G.Zipf. Milliste uurimisteemadega nimetatud isikud tegelesid? Harry Nyquist'i (1889 1976) 1924.a ilmunud artiklis Certain factors affecting telegraph speed antud teoreetiline käsitlus informatsiooni edastamisest Ralph Vinton Lyon Hartley (1888 1970) panustas samuti infoteooria alustesse. 1928.a formuleeris ta seaduse: "the total amount of information that can be transmitted is proportional to
teosed, väga tugevasti mõjutatud antiigist. Kõige tuntum õpetlane-humanist Hispaanias. Antonio de Guevara- antiigi ideede populariseerija 16.sajandi esimesest poolest. Tema paljutõlgitud teos on ,,Relox de principes" 27.09.10 Hispaanlaste kirjutatud kroonikad. On olemas Kolumbuse päevikud, kõige vahetum uue maailma avanemine. Vallutaja Hernan Cortes. Euroopa romantikud olid esimesed, kes tõstsid protesti indiaanlaste allutamise ja maade avastamise vastu. Bernal Diaz del Castillo- oli lihtsõdur Cortesi kaaskonnas ja temast sai ka kroonik. Kui lahingud läbi said, kirjutas ta kõigest, mida ta nägi. Sellest valmis paks raamat, mis ilmus pärast tema surma (1632) ,,Verdadera historia.." See on kõige vahetum nägemus, kuidas just üks lihtsõdur seda näeb (mitte juhid) Polnud väga õilis ühiskond, vähemalt sel hetkel. Sõdu peeti selleks, et saada ohverdamismaterjali. Vallutajate kõrval oli teine väga tähtis kiht vaimulikud
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida
tasuma (kandma), oli orja puhul väiksem. Siinkohal võiks rõhutada erinevust Egiptusega, kus arst ise oma tegevusest suurt kasu ei teeninud, samas oli ka vastutus materiaalses ja ihulikus mõttes väiksem. ANTIIK-KREEKA on teadus- ja meditsiiniloo jaoks A ja O. Teadus tänapäeva mõistes tekib seal. Eriti rõhutatakse Väike-Aasia linnade tähtsust, kus olid levinud Egiptuse, Foiniikia ja Babüloonia kõikvõimalikud tarkused. J. Bernal väidab, ,,et kreeklased ei loonud, ega pärinud tsivilisatsiooni, vaid avastasid selle". Kreeklased võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale igasuguse ideoloogia, religiooni jms (kaasaarvatult ,,unustasid" enda vastavad varasemad tavad). Meditsiinipanteon kreeklastel siiski oli. Asklepios nö meditsiini pool-jumal, kellest sai alguse Kreeka templimeditsiin, mis meenutas Egiptuse sarnast traditsiooni.
annaabi.ee 
