SOOVITUSI KARTULI KASVATAMISEKS. Väikekasvataja peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid. Kõige ohtlikum haigus on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaks siiski valida Eestis aretatatud sordid, sest need vastvad meie maitse- eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga. Hea maitsega muredad kartulid on ,,Ando", ,,Maret", ,,Piret", poolmure ,,Ants" ja tugevamad, mittelagunevad ,,Anti" ja ,,Reet". Neist ,,Ants", ,,Maret", ,,Reet" ja ,,Piret" on kiduussikindlad
4. Uuendada seemnematerjali. 5. Kasutada viljavaheldust (PRIA toetuste saajad on kohustuslik viljavaheldus). Tuleviku vaated on üsnagi hämarad. Olen kindel, et lehemädanikust täiesti ei vabane, sest meil jätkub küllaga väikeste maalappidega pidajaid, kes aastast aastasse kasvatavad samal maatükil kartulit mille seemet ei uuendata jne. Keemilise tõrje kasutamisel tasuks meeles pidada, et peale pritsimist ei saa kartulit vaost võtta pea ajani, mil koor hakkab kartulil kinni jääma. Kasvatades haiguskindlaid sorte kinnistame,et ei ole vaja ka tõrjet antud haiguse jaoks teha. Lisaks haiguskindlatele sortidele peab meeles pidama,et igasugunegi kahju saanud mugul tasuks hoolikalt välja sorteerida,et uuel kevadel nakatunud mugul mulda taas ei satuks. 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani) Kartuli – kuivlaiksusele on omased ümarad või piklikud tumepruunid (tihti roodudega piiritletud) ringidega laigud (Joonis 2)
88 l Põltsama a Felix Köögivili kartul Maroco 0.94 Eesti, 0.19 tootjat ei olnud öeldud Järeldus. Uuringust selgus, et importitud kaubad on mõne sendi võrra kallimad kui Eesti oma tooted. Eriti suur hinnavahe oli kartulil kus Eesti oma kartul maksis kõigest 0.19 eurosenti, aga Maroco kartul 0.94. Importitud kaup on kallim kuna neid tuuakse kaugelt väljamaalt ja selle sees on ka transport. Samuti tahavad firmad kasumit teenida. Kasulikum oleks osta Eesti tooteid, kuna need on odavamad ja siis jääb raha eestisse. Veel võib öelda uuringu põhjal, et hinna vahe sõltub ka sellest kui kaugelt on kaup toodud. Näiteks Läti tooted, mis on tabelis toodud, erinevad eesti hindadest
*Lendnõgi ( tera ja seemnekestad muutuvad eostemassiks) *Pruunmädanik *Valgemädanik 3. BAKTERID *Bakterid kas G+ võo G- , füto pato bakterite seas domineerivad G- *Põhjustavad : taimedel vähki , mädanikke, põletikke, närbumisi, pahkade teket Enamik fütopato baktereid kuulub järgmistesse perek: Märgmädanik tomatil, Kartuli-ringmädanik, Vähkkasvaja puittaimedel, Märgmädanik kapsal,Sibula südamemädanik,Kurgi-bakterpõletik, bakteriaalne närbumistõbi kartulil, Kõrvitsate bakteriaalne laiksus, Kõrvitsabakterioos, Harilik kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide
Lüsoom ehitus: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke,mõne mikromeetri mõõtmene. Tähtsus:lõhustatakse aineid,lagudatakse ka makromolekule Taimerakk Iseärasusedrakukest(tselluloosist) kui läheb kakti siis ei taastu. On taimedele toeks ja kaitseb nii mehaanilise vigastuste kui ka kliimategurite eest(taimerakkudel! loomrakkudel on ainult membraanplastiidid ( 3 liiki) kloroplast-sisaldavad klorofülle.Klorofüll reageerib põiekesega. Kloroplastis toimub fotosüntees. (nt porgandil ja kartulil lehed mis mullast väljas on) Kromoplast-Plastiid mis sisaldab kollakat,oranzikat vms värvust, annavad taimedele värvuse Leukoplastid-tärklise varuaine ladestub sinna. Värvusetud.vakuool-mebraaniga ümbritsetud põieke, sisaldab varu-ja jääkaineid,palju vett, suhkruid ja org happeid. Turgor-taime siserõhk( kui see rakus langeb siis vajuvad lehed longu.)
Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 liigist moodustavad mugulaid umbes 150. Kartul on kogutoodangult maailma viljade seas auväärsel kohal. Praegu on kartulil kindel koht maailma tähtsamate toiduviljade seas. Enamikus Euroopa maades on kartul üks põhilisi toiduaineid, ilma milleta ei ostakski läbi saada. Sama maksev Ameerika Ühendriikide idaosariikide kohta, kus kartulit kasvatatakse üsna palju. Mujal maailmas peetakse kartulit enamasti köögiviljaks. Kartul on põhiliselt parasvöötme kultuur, kuid kasvab ka soojemais piirkondades, subtroopika aladel Vahemeremaadel, Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Hiinas ja Indias.
o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mädanikele. Tõrje:
Enamasti soovitatakse sõnnikut anda eelviljale. Kindlustamaks kvaliteetse kartuli kasvatamise on oluline tähtsus ka mulla kvaliteedil, eelindamisel, mahepaneku viisidel, külvikordade sagedusel, umbrohu ja taimekahjustajate eemalehoidmisel. Kartulimugulad hakkavad idanema juba 3°C juures. Tegelikult on optimaalne idanemistemperatuur 7-8 °C. Ka madala temperatuuri suhtes on kartul tundlik. Juured hakkavad moodustuma, kui temperatuur on üle 7 °C. Tõusmed tärkavad ja arenevad kartulil paremini jahedama ja niiskema ilmaga. Pealsete juurdekasv on maksimaalne mõõdukalt niiskes mullas ja temperatuuril 17-22 °C. Tõusmete kahjustus algab -2 °C, massiline -4 °C juures. Õitsemise ajal on sobivam temperatuur 18-21 °C. Valguse suhtes on kartul nõudlik. Vähese valguse korral kasvavad varred ebaloomulikult pikaks. Kartul on küll niiskuse lembeline, kuid liigniiskust põlgav. Kartul eelistab kobedat ja õhurikast mulda. (Kartul. Eesti Põllu- ja maamajanduse Nõuandeteenistus
tõrje Kuivlaiksus 2,0-3,0 faas. fungitsiid kg/ha 1 ha Järgmised lehemädaniku, maksumus on pritsimised 7 kuivlaiksuse ja 240-360 kr päevaste risoktonioosi vahe- tõrjeks kartulil. aegadega. Maksimaalselt 5 pritsimiskorda Kahjurite Kartulimardi- Fastac 50 230 kr/l 2x pritsida tõrje kas 0,2-0,4 l/ha Fastac on laia lehetäi 1 ha toimespektriga,
2. Valgud inimese jaoks kergesti omastatavad, inimorganism omastab nendest umbes 70%; 3. Rasvad on kergesti omastatavad; 4. Vitamiinid- C, B1, B2, B6, Pp, K; 5. Mineraalained- tuhaelemendid 1% Kartuli botaaniline iseloomustus Kartuli ehitus: Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda. Metsiku vormina on kartul mitmeaastane taim, kuid meil kultuurtaimena üheaastane taim. Botaaniline iseloomustus: 1. Juurestik: a) Seemnest maha pandud kartulil on sammasjuurestik; b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik; Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm
- kandseened: nõed, roosted, juuremädanikud jt, - teisseened: äärislaiksus, helelaiksus, alteernaaria, silmlaiksus, fusarioosid jt; 2. taimehaiguste tekitajad, mis alluvad fungitsiididele nagu fenüülamiidid, ditiokarbamaadid (ehk kartuli lehemädaniku tõrjel kasutatavad preparaadid). Haigusteks oleks peamiselt munasseente poolt tekitavad haigused nagu ebajahukasted, lehemädanikud, tõusmepõletikud ning mida esineb kartulil, tomatil, viinamarjal, kurgil, sibulal jt; 3. taimehaigused, mis ei allu eelmiste rühmade preparaatidele. Neid haigusi põhjustab liblikõielistel, maasikal, porgandil, rapsil jt kultuuridel botrytis haigused nagu okolaadilaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, ristikuvähk jne. GrowHow fungitsiidide valikust leiate: Teravilja fungitsiidid Kartuli fungitsiidid Muud fungitsiidid Puhtimispreparaadid
Kuidas mõjutab see mesilase soole mikrofl oorat ning kas võõr-DNA võib siirduda sealt edasi ka mesilase keharakkudele, pole veel selge. Muundsuhkrupeedi juurtest on transgeenne materjal liikunud edasi mullabaktereile. Kuidas see sealt edasi liigub ja mullakoosluste elu mõjutab, selgub alles pikema aja jooksul. Teadaolevalt on Bt toksiini sünteesiva kompleksi siirdamine taimedesse mõjutanud taimes geenide vahelisi toimeid ja muutnud ka muid omadusi, näiteks kartulil mugulate arvu ja suurust, päevalillel seemnesaaki, maisivartes ligniini sisaldust, puuvillal on langenud kiu kvaliteet.
glükoosisisaldust, andes infot, et kütust on juba saadud piisavalt ning seega söömine tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on valkudel ja kiudainetel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks. Tervislik toitumine informeeritus ja motivatsioon Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Kasulik on
mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi. Kartulil ja juurviljadel esinevad surnud koed, mis värvuvad mustaks (mugulad seest tühjad). Peedi juurikad seest täidetud pruuni kõva massiga. Kaalikatel klaasjad rakud. Porgandid kasvavad lõhki. Kapsad ei moodusta päid. B puuduses on taimed vastuvõtlikud hallitus ja rooste haigustele. B liig kui mullas on üleliia Ca-t ja P-t. Ca ja P suured normid suurendavad taimede B vajadust. Taimedele on B toksiline seljuhul kui mullas on B üle 7mg/kg mulla kohta. Seljuhul taimed kuivavad
Bioloogia TÜNK MV 3) Väikeseened elupaik (kasvukoht) Tähtsus ja kasutamine PÄRMISEENED HALLITUSSEENED NUTTHALLITUS ROHEHALLITUS PARASIITSEENED ROOSTESEENED Kõrreliste vartel, taimevartel NÕGISEENED Kõrreliste teristel JAHUKASTESEENED Viljadel ( marjadel) ja lehtedel KARTULI-LEHEMÄDANIK Kartulil, tomatil EPIDERMOFÜÜDID Inimese nahal, küüntel nakkavad; ( seenhaigused) LAGUNDAJAD PIGILAIKSEENED Vahtra, lepa lehtedel LIMASEENED (~400 liiki) TEESEEN c) Samblikud (~13 600 liiki) *poolseened-poolvetikad 8 Bioloogia TÜNK MV KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus)
3.2. Kartul Kartuleid on Eestis kasvatatud alates 18. sajandi lõpust. Kartul on meie igapäevane tähtis toiduaine, ta sisaldab rohkesti tärklist, vitamiinidest kõige enam C-vitamiini. Kartulimugulad moodustuvad maa-aluste varte tippudes, kuhu kogunevad toitained. Mugulas olevate varuainete arvel kasvatab kartul järgmisel aastal varre ja lehed. Kartulil on kaunid õied. Kartulil on ka väikesed tomatikujulised rohelised marjad, kuid need on mürgised ega sobi toiduks. Kartulipõllud vajavad väetamist ja suve algul mitu korda muldamist. Kartulimugulaid kasvatakse ka loomasöödaks ja tööstuse tarbeks- tärklise, piirituse, siirupi, kartulikrõpsude valmistamiseks. 3.3. Rukkilill Kes ei teaks, et rukkilill on meie rahvuslill. Selleks valiti ta 1968. aastal. Rukkilille kasuks rääkisid
kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %. 8.Taliviljade karastumise faasid. 1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis, normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne. Jahedas kogunevad taimedesse varuained ehk suhkrud. Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC.
taimedesse; edasi kas sööta või toitu. Taimede või loomsete saaduste säilitamisel võivad neis sisalduvatest nitraatidest tekkida toksilised ühendid. Nitraadid on väga liikuvad ühendid, ühelt poolt raskendab see nende leviku allika määramist, teiselt poolt põhjustab aga looduslike objektide lokaalse saastumise kiiret üleminekut globaalseks saasteks (Elias 2012). 3. Nitraadid põllumajanduses Nitraadi koostis põldudel oleneb paljudest faktoritest. Näiteks kartulil mainib Cieslik (1995) järgmiseid faktoreid: liik, väetamine, kliima ja pinnase konditsioon ning viljakoristusaeg. Tavapärases põllumajanduses kasutatakse kergesti lahustuvaid väetiseid lämmastiku, fosfori ja kaaliumi mineraalsoolade kujul. Nitraadi ja ammooniumi ioonid on veelahuse vormis mullas, kust taime juured imavad neid kergesti. Miljonite aastate evolutsiooni jooksul pole taimedel arenenud mittemingisuguseid mehhanisme, mis reguleeriks selliste lahuste imamist.
toituvad elavate taimede kulul või surnud org. ainest · Seene vegetatiivkehaks on seeneniidistik e. mütseel, koosneb seeneniitidest e. hüüfidest · Strooma tihe hüüfide põimik, selles või selle pinnal tekivad seene paljunemisorganid · Neil on nii suguta paljunemine spooridega, kui ka suguline paljunemine gameetidega, mood. Viljastunud rakk e. sügoot, mis areneb edasi eosteks · Tõusmepõletikud (nt. levkoil, alpikannil, fütoftoroosid (nt. maasikal ja kartulil), ebajahukasted (nt. korvõielistel, sibulal), jahukasted, helelaiksused, kärntõbi puuviljadel, valgemädanikud, lendnõgilaadsed, kõvanõgilaadsed, roosteliselaadsed Bakterhaigused · E. bakterioosid (neid haigusi Eestis vähem kui seenhaigusi) · Neil puudub klorofüll ja nad elavad ainult valmis org.aine arvel. · On nii suguta (pooldumine) kui ka sugulisel teel paljunemist. · Põhjustavad mädanikke, närbumist, kärntõbe, laiksusi ja
Naeris on magusam kui kaalikas.Hea söögiisu tekitaja (väävlit sisaldavad eeterlikud sinepiõlid). 7. Maapirni päritolu, olulisus, säilitamine ja kasutamine. Kodumaaks on: - Lõuna-Kanada, - USA idaosa. Indiaanlased tarvitasid toiduks. Maapirn ehk topinambur ehk mugul-päevalill on korvõieliste sugukonda, päevalille perekonda kuuluv taim. Mullapealne osa sarnaneb päevalillega, mullas kasvavad mugulad nagu kartulil. Mugulad sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (sealhulgas 10 15% inuliini, 2% valku), - rikkalikult B- rühma vitamiine, - C-vitamiini, - mineraalaineid (kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid). 100 g annab 70 80 kcal energiat. Pealsed sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (Eestis 18,4%), - palju süsivesikuid, - vähe kiudu,
piisavalt ning seega söömine tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on valkudel ja kiudainetele. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikute rikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadust, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesiukud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. 10 SOOVITUST MITMEKESISEKS TOITUMISEKS 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga, hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest
Lisaks antibakteriaalsetele Abdele sünteesivad streptomütseedid ka seente- ,viiruste- ja algloomade vastaseid AB, ja insektitsiide ja herbitsiide. · Huvitav on see, et paljudel streptomütseetidel paiknevad AB biosünteesi eest vastutavad geenid lineaarsetel plasmiididel. Lineaarsed plasmiidid pole bakteritel eriti levinud. Taimehaigused · Taimehaigusi põhjustavaid streptomütseete on vähe. S. scabies põhjustab kartulil ja suhkrupeedil kärntõbe. S. scabies't on mullas palju. Ta tungib noortesse mugulatesse silmade kaudu. Kärn, mis tekib on mugula vastureaktsioon haiguse leviku tõkestamiseks. Kartuli kärntõbe on eriti palju kuivadel aastatel, neutraalses või aluselises mullas. Seega saab haiguse levikut pidurdada kastmise ja mulla hapestamisega (S). Tegelt see kärn rikub peaasjalikult ainult kartuli välimust.
niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa kolmeväljasüsteemist. Kohati kasvatati ka rukist. Teisest väljast umbes poolele külvati kaera, mida vajati nii töö- ja veohobuste toitmiseks kui ka kuninga ja aristokraatia tuhandetele hobustele. teise välja ülejäänud osas kasvatati otra, uba, hernest, läätse ja ristikheina. Kolmas osa oli kesa. Uus põllukultuur 18. sajandil oli kartul, mida kasvatati ainult sigade toiduks. Tol ajal ei olnud kartulil seda maitset, mis nüüdseks sordiaretusega on saavutqtud ja inimesed ei olnud harjunud seda toiduks kasutama. Kolmeväljasüsteemist eraldi kasvatati viinamarju, eriti Lõuna-Prantsusmaa mäenõlvadel, aga ka Champagne'is ja Burgundias. Viinamarjakasvatus hõivas küll rohkem tööjõudu, kuid andis ka väiksemalt pindalalt suuremat tulu. Erinevalt Põhja- Prantsusmaast, kus peamine veo- ja tööloom oli hobune, kasutati Lõunas selleks põhiliselt härgi. Talupojad ja feodaalid
Kunstlike magustajatega toidud on halb valik - vaata, missugust magustajat on kasutatud (vt. ka süsivesikute peatükki). Glükeemiline indeks GI (madal alla 55, kõrge üle 70) on David Jenkinsi poolt 1981. a. välja töötatud selleks, et mõõta veresuhkru sisaldust vahetult pärast söömist. Glükoos imendub kõige kiiremini, selle GI on 100, teiste suhkrute ja muude toiduainete GI määratakse sellest lähtudes. Fruktoosi ja täistera odra GI on 20, küpsetatud kartulil 98. Süsivesikuterikkad toidud annavad sarnaselt suhkruga kõrge GI ja sageli soovitatakse seetõttu kõik süsivesikuterikkad toidud dieedist välja jätta. Samas pole GI ainuke näitaja, mida peaks arvestama. Kõrge rasvasisaldusega jäätisel ja vorstil on küll madal GI, kuid nende kõrge rasvasisaldus häirib kehas glükoosi omastamist ning tõstab veresuhkru taset. Seega pole see hea valik. Oluline on arvestada ka glükeemilist koormust GK (madal alla 10, kõrge üle 20), mille
Kui mulla temperatuur on alla 5 kraadi, siis võib kartul mädanema minna. Sobivaim on 13-14 kraadi siis tulevad tõusud kiiresti. Öökülmade suhtes väga tundlik. Enamus taimi hävib 0 kraadi juures, mugulate külmumine -1 kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole, aga parimaks on põldhein või söödajuurvili. Mugul on varre osa. Kartulile sobib kivivaba pind, kivine pind raskendab mulla harimist ja koristusmasina tööd. Kartulil on vaja sügavalt haritud ja õhurikast mulda. Oluline, et toitained vabaneksid suve teisel poolel. Kevadine mulla harimine ei tohiks hilineda, muidu muld muutub panklikuks???. Enne mahapanekut haritakse muld sügavalt (12-17cm), hävitab umbrohud ja teeb mulla kobedaks. Kartulil on toitainete vajadus suur. Ta on hea väetiste kasutaja, antakse nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised lisaks toitainetele parandavad mulla füüsikalisi omadusi ja niiskusreziimi
umbrohutõrje ei asenda äestamist ja muldamist!) Äestamist ja muldamist tehakse kartuli mahapanekust kuni õiepungade moodustumiseni. Hilisem muldamine võib vigastada pealseid ja juurestikku, mis omakorda vähendab saagikust. Kartuli kasvuaegse hoolduse juurde kuulub veel -lehemädanikutõrje (esimene tõrju profülaktiline, siis, kui taim on 15 cm kõrge. Lehemädaniku tekkimist soodustab soe ja niiske ilm. Levib väga kiiresti on ohtlik. Varajasel kartulil esineb rohkem kui hilisel) -keemiline umbrohutõrje (oluline teada, milline umbrohi põllul kasvab, sellele vastavalt valitakse preparaat, soov. kasutada vähendatud norme) -kartulimardika hävitamine-käsitsi korjates Väetamist tehakse kasvuajal ka korduvalt (vastavalt mulla koostisele) Koristamine Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid 1)mehhaniseerimata 2)osaliselt mehhaniseeritud
Külvise puuderdamiseks tuleb valida amorfsed (tolmjad ja jahujad) väetised, piserdamiseks ja niisutamiseks aga hästilahustuvad väetised nagu vasksulfaat, booraks, tsinksulfaat. Taimede pritsimine mikroelementide nõrga kontsentratsioonilise lahusega (100...300g CuSO4, H3BO3, ZnSO4 250...300 liitri vee kohta, see on 1ha norm). Pritsimine viiakse läbi taimede noores eas (nt teraviljade võrsumise või loomise faasis, kaheidulehelistel köögiviljadel 3...4 lehe faasis, kartulil mugulate moodustamise alguses jne). Väetiste otstarbekale kasutamisele aitab alati kaasa pakendil olevate väetamisjuhiste kasutamine! Mille poolest erineb monoväetiste kasutamine kompleksväetiste kasutamisest? 17 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014
1. Mis on mari? Botaanilises keeles on mari paljuseemneline (harva üheseemneline) mitteavanev mahlakas vili, mille vahekest (mesokarp) ja sisekest (endokarp) on väga mahlased ja üksnes õhuke väliskest (eksokarp) moodustab tiheda kile. Ta võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikust. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sõstral, maavitsal, kartulil, maikellukesel jt. Luuvili (drupa) on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline: seemet ümbritseb puitunud sisekest (nn. Luu e. Kivi), mida katab tavaliselt võrdlemisi paks ja lihakas vahekest, kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljad on kirsil, ploomil, toomingal. Marjataolised Mitmeseemnelised luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jt. Õunvili on lihakas paljuseemneline sünkarpne vili ja koosneb samuti kolmest kihist
Kodumaaks on: - Lõuna-Kanada, - USA idaosa. Indiaanlased tarvitasid toiduks. 17. sajandi algul toodi taim Euroopasse, täpsemalt Prantsusmaale. Algul levis ülikute ja kirikutegelaste aedades. Hiljem hakkas ka lihtrahvas seda kasvatama. Maapirn ehk topinambur ehk mugul-päevalill on korvõieliste sugukonda, päevalille perekonda kuuluv taim. Mullapealne osa sarnaneb päevalillega, mullas kasvavad mugulad nagu kartulil. Seetõttu nimetatakse maapirni ka mugulpäevalilleks Mugulad sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (sealhulgas 10 15% inuliini, 2% valku), - rikkalikult B- rühma vitamiine, - C-vitamiini, - mineraalaineid (kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid). 100 g annab 70 80 kcal energiat. Pealsed sisaldavad: - kuni 30% kuivainet (Eestis 18,4%), - palju süsivesikuid,
(tsütokeratiinid, lamiinid jt.). 1.3. Varu- ja jääkained Varuainetena esinevad taimedes säilitustärklis (varutärklis), aleurooniterad ning õlitilgad. Säilitustärklis (joonis) ladestub amüloplastides moodustumiskeskme ümber. Kui moodustumiskese ei asu amüloplasti keskel, vaid kuskil servas, ladestub tärklis intensiivsemalt sellel küljel, kus amüloplasti strooma kiht on paksem. Nii moodustuvad ekstsentrilised tärkliseterad (näiteks kartulil, Solanum tuberosum). Kontsentrilisi tärkliseteri näeme kõrrelistel (Poaceae). Liittärkliseterad, mis koosnevad otsekui mitmest lihtterast, sisaldavad mitut moodustumiskeset, kuid ühised tärklisekihid puuduvad (näiteks kaeral, Avena sativa). Poolliitterade moodustumiskeskmed on ümbritsetud ühiste kihtidega. Öösel ladestuvad tärklisekihid on päevastest tumedamad suurema veesisalduse tõttu. Tärkliseterad on enamasti
5. Happesus. Sidruni-, greibi-, laimi- või apelsinimahla ning looduslike äädikate kasutamine madaldab toidu GI-st. 6. Puu- ja köögiviljade küpsusaste. Veidi toorem banaan tõstab veresuhkrut vähem kui täielikult küpsenud banaan. 7. Toiduainete säilitamine pikka aega. Kartuli säilitamisel tõuseb tärklisesisaldus ning väheneb C-vitamiini sisaldus. Kartulitoitudest on kõige väiksem GI värskel aurutatud või väheses vees koos koorega keedetud kartulil. 8. Inimeste seedesüsteemide erinevus. 14 Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. Ööpäevasest energiavajadusest võiksid moodustada: Süsivesikud 50-60%
Ebajahukastehallitust nim etatakse ka nutthallituseks, sest e oseid kandvad elundid on tal nutikujulised. Ebajahukasteseen areneb sageli niiskete ruumide seintel ja kahjustab taimse päritoluga toiduaineid. Mõned ebajahukasteseened p õhjustavad alkoholkäärimist. Selle o maduse tõttu kasutatakse neid tööstuses mitmesuguste orgaaniliste hapete ja alkoholi tootmiseks. Füko mütseetide klassi kuulub ka Phytophthora, mis kahjustab kartulil lehti ja m ugulaid. Selle seene m ütseel levib kahjustatud taimeosal, p õhjustades rakkude närbumist. Asko mütseedid ehk kottseened. Selle klassi seentel on ristvaheseintega paljudeks rakkudeks jaotatud m ütseel. Asko mütseedid paljunevad nii sugulisel kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljune mine toimub koniidide abil, mis m o odustavad vertikaalsete koniidikandjate otsas ja on mitmesuguse v ärvusega,
Tärklise- ja suhkrusisaldus sõltub kasvuala kliimast. Kuumemas troopikas on mugulad magusamad, sisaldavad suhkrut 610%, tärklist 20 - 30%. Sisaldab rohkesti: A-vitamiini (mida erksavärvilisem mugul, seda suurem on A- vitamiini sisaldus). Sisaldab keskmiselt: kaaliumi Sisaldab veel: C- ja B- vitamiini, riboflaviini, vaske, pantoteen- ja foolhapet. SÄILIMINE Säilivus on halvem kui kartulil. Kõige parem on säilitada tooreid bataate jahedas, pimedas, hästi ventileeritud hoidlates temperatuuril 1213° C. Ideaalsetes hoiutingimustes säilivad 34 kuud. Kõrgemal temperatuuril kui 16º C hakkavad mugulad idanema või kuivama. Lühemat aega saab bataadi juurmugulaid säilitada niiskes liivas. Külmutuskapis säilivad keedetud või küpsetatud bataadid mitu nädalat. Keedetud ja küpsetatud mugulad sobivad ka sügavkülmutamiseks.
kiudaineid 2,5 g vett 73 g toiduenergiat 105 kcal Sisaldab rohkesti: - A-vitamiini (mida erksavärvilisem mugul, seda suurem on A- vitamiini sisaldus). Sisaldab keskmiselt: - kaaliumi Sisaldab veel: - C- ja B- vitamiini, - riboflaviini, - vaske, - pantoteen- ja foolhapet Säilivus on halvem kui kartulil. Kõige parem on säilitada tooreid bataate: - jahedas, - pimedas, - hästi ventileeritud hoidlates, - temperatuuril 1213° C. Ideaalsetes hoiutingimustes säilivad 34 kuud. Kasutamine on mitmeti sarnane kartuli tarvitamisega. Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist: - tärklist, - krõpse, - helbeid, - jahu, - alkoholi.
tagab aine- ja energiaringe. 36. Vee tarbimine maailmas. Tarbimise jaotus sektoriti ja tarbimise dünaamika. 37. Vee tarbimine majapidamistes. Vee tarbimine põllumajanduses. Põllumajanduses on ülekaalukas vee tarbija veisekasvatus (15500 liitrit/1 kg toodangu kohta), sellele järgneb lambaliha toodang (5538 liitrit/1 kg toodangu kohta), siis hirss ja juust (5000), sealiha (4800), oliivid (4400), kanaliha (3900), riis (3400), datlid (3000). Väiksem vajadus on näiteks kartulil (250) ja kurkidel (240). 38. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia tootmises ja tootmise regionaalne jaotus. Suuremad hüdroelektrijaamad. Suuremad hüdroelektrijaamad: Three Gorges, Jangtse Hiina; Itaipu, Brasiilia ja Paraguai piiril; Xiluodu, Jinsha Hiina; Guri, Venetsueela; Tucurui Brasiilia; Grand Coulee USA; veel Hiina ja Venemaa. 39. Eesti pinnavee meetmeprogramm. Hajukoormuse mõju vähendamine ja vastavad meetmed. Hajukoormuse mõju vähendamise meetmed
parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on
päiksekiirte paljusus on parem hommikul ja õhtul.b)läänest itta-põhja-lõuna suunas on juurte kasv parem.taim kasut paremini ridade vahet. 18) Külvisenorm selle arvutamine. Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül- visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli- kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi
seemnekartuli puhtimine põldude pritsimine Kartuli ettevalmistamine säilitamiseks · Kartulimugulate ettevalmistamine säilitamiseks algab koos koristamisega · Eesmärgiks on hoiustada vigastamata, puhtad ja kuivad mugulad · Säilitusperioodi võime jagada neljaks erinevaks osaks: 1) raviperiood 2) jahutusperiood 3) säilitusperiood 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks (töötlemiseks) Mugulate raviperiood · Raviperiood on kõige otsustavam periood kartuli säilitamisel · Kartulil on omadus kasvatada kinni vigastatud kohad · Soodsates tingimustes tekib vigastatud kohtades tekkima: Suberiin eriline uus korkaine rakkude haavandipoolsetes seintes Periderm mitmekihiline korkkude suberiinkihi all · Periderm ja suberiinikiht moodustavad haavandi seinas tugeva kaitsekihi Mugulate jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuuri alandatakse aeglaselt 2...3 nädalat · Kartulit ventileeritakse jaheda õhuga · Temperatuuri langus 0,5...1,0 °C ööpäevas
riigid ja kogukonnad kogusid vilja tagavaris. Maaparandus, tõrjevahendid, sordiaretus, väetised, saadi võtta kasutusele vesiseid alasid ja muidu kasutuskõlmatuid alasid. Samuti kadus varauusajale omane külm kliima, Väike Jääaeg. Uued saavutused põllumajanduses ja kartul. teravilja kõrval tegi võidukäigu kartul. Kartul ja vili ei ikaldunud kunagi samal aastal. Lisaks sellel on kartu väga vähenõudlik. Iiri suur näljahäda 1846-1849. Iirimaa toetus täielikult kartulile. 1846 oli kartulil lehemädanik(seenhaigus), mis hävitas kogu saagi. Puhkes suur nälg, elanikkond vähenes 2 korda 19.saj jooksul. 1846-49 suri 8milj 1milj nälga, ülejäänud põgenesid. Inglismaa, kelle osa Iirimaa oli, ei aidanud ka. Oldi veendunud, et Londin vaatab heameelega pealt, kuid mässumeelsed iirlased nälga surevad. "Teaduslik" toitumine: Rumfordi supp. 19.saj hakati pöörama tähelepanu toitumisele. 1800 kindral Rumfordi supp. Kindralie anti ülesandeks leiutada odav kui
Öökülmade suhtes on kartul väga tundlik. Võib juba miinus 1 kraadi juures hävineda. Mugulad külmuvad miinus ühe kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Varred pikad, mugulad väga väikesed. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks. Enne mahapanekut haritakse maad 12-17 cm sügavuselt. See ärritab ka umbrohtusid. Toitainete vajadus on suur ja ta on hea väetiste kasutaja. Antakse nii orgaanilist kui ka mineraal väetist. Lisaks toitainetele parandab mulla füüsikalisi omadusi ja niiskus resiimi
teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab histoonide kõrge atsetüleerituse tase (ning samuti on transkriptsiooniliselt aktiivsele kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv
* Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27. SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3 vesiherne liiki: harilik vesihernes
mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 25) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi. Kartulil ja juurviljadel esinevad surnud koed, mis värvuvad mustaks (mugulad seest tühjad). Peedi juurikad seest täidetud pruuni kõva massiga. Kaalikatel klaasjad rakud. Porgandid kasvavad lõhki. Kapsad ei moodusta päid. B puuduses on taimed vastuvõtlikud hallitus ja rooste haigustele. B liig kui mullas on üleliia Ca-t ja P-t. Ca ja P suured normid suurendavad taimede B vajadust. Taimedele on B toksiline seljuhul kui mullas on B üle 7mg/kg mulla kohta. Seljuhul taimed kuivavad
Koos minimaalse säilimisajaga või viitega nimetatud tähtaja asukohale müügipakendil märgitakse vastavalt järgmine tekst: 1) «parim enne ...», kui tähtajas on näidatud kuupäev; 2) «parim enne ... lõppu» muudel juhtudel. (3) Minimaalse säilimisaja viimane päev, kuu või aasta arvatakse säilimisaja sisse. . Minimaalset säilimisaega ei pea märkima: 1) värskel puuviljal, kaasa arvatud marjadel, ja köögiviljal, kaasa arvatud kartulil, kui need ei ole kooritud, lõigatud või muul sarnasel viisil töödeldud, välja arvatud idanevad seemned ja muud sarnased tooted; 2) viinamarjadest või viinamarjavirdest valmistatud jookidel, mis kuuluvad Eesti kaupade nomenklatuuri koodide 2206 00 39, 2206 00 59 ja 2206 00 89 alla, ning muudest puuviljadest, kaasa arvatud marjadest, valmistatud veinil, liköörveinil, vahuveinil, aromatiseeritud veinil ja muudel sarnastel toodetel;
2. Täielik meditsiiniline · Vaksineerimine · Interboonvalgud · Viirushaiguste süntomite leevendamine Viiruste jaotus: Nukleiinhappest lähtuv · DNA rõuge-, herpes-, papilloomiviirused · RNA gripi-, marutõveviirused, HIV Lähtuvast tõvestavast organismid · Bakterviirused -> FAAG · Brotisteideviirused (tava in ei huvita). · Seenteviirused (tava in ei huvita). · Taime viirused vähendavad palju saagikust (kartulil). · Loomade viirused (lemmikloomadel, põllumajanduse loomadel). · Inimeste viirused: a) loomadega ühised: marutübi b) inimestele ainult omased: lastehalvatus Rakubioloogia Rakuteooria Rakkudele omased süsteemid 1.Kõik organismid koosnevad rakkudest 1. reproduktiivne e paljunemis ja nende elutegevuste saadustest. süsteem, mis rajaneb DNA-l 2
Endla Reintam, 2009 10 Haritava maana 2535 hp e. VIII boniteediklass Sügavuse kasvades Hu hulk ja humaadsus vähenevad ja lahustuvus suureneb Teraviljade keskmine saagikus 1518 ts ha-1, kartulil 7085 ts ha-1, põldheintel 2022 ts-sü Valdavalt ls lõimisega, fluvioglatsiaalsetel ka muid ha-1 looduslikel rohumaadel 45 ts ha-1 Domineerivad K´´ ja K´´´ Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega · Hu sisaldus õhemates 9 10% (kaltsimull)
sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud edasi kasvavad, on väiksem, sest rohkem või vähem mullast väljakistud juurtega umbrohud jäävad mullapinnale. Harjade optimaalne harimissügavus on 3 cm. Nad jätavad kobeda peenesõmeralise mulla, mis aga teatud muldadel võib pärast tugevaid sademeid põhjustada erosiooni või mudastumist. Eduka umbrohutõrje eelduseks on tasane mullapind! Umbrohutõrje kartulil: - liivmuldadel piisab 2 3 muldamisest, sest seal on väiksem umbrohtumine - pärast kartulipanekut võiks kartulivaod maha äestada, et kartul võimalikult hästi üles tuleks ja kartulimugulat kataks 2 3 cm mullakiht - kui kartul kasvab suuremaks, siis muldame teda ning vagu hakkab taas moodustuma Termiline umbrohutõrje: 1) leegitamine 2) elektrivooluga 3) kiiritamine Leegitamine:
batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele
jätnud loole on siberi katk e antraks. Batsillid surnud loomade veres avastatakse juba 1849. a, 1868 näidatakse, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli ebaselge veel põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Sakslane Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Koch sai bakterkultuuride kasvatamise algatajaks teaduses. Alguses kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Asudes neid kolooniad kasvatama, jõudis arusaamisele, et nt siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch näitas 1876. a kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks.
annaabi.ee 
