4. Mida on teada nende ravimite ohutuse kohta raseduse ajal, millised võivad olla nende ravimite tarvitamisega seotud riskid lootele? Fenoksümetüülpenitsilliin. Senini puuduvad toendid, mis kinnitaksid, et fenoksumetuulpenitsilliinil oleks embruotoksiline, teratogeenne voi mutageenne toime. Kuigi penitsilliin labib platsentaarbarjaari ning eritub rinnapiima (tase rinnapiimas on 3...15% kontsentratsioonist ema vereplasmas), voib ravimit raseduse ja imetamise ajal kasutada. Paracetamol. Epidemioloogiliste uuringute andmete pohjal ei ole paratsetamoolil terapeutilistes annustes kahjulikku toimet raseduse kulule, loote tervisele ega vastsundinule. Andmed uleannustamise kohta raseduse ajal ei naidanud vaararengute riski suurenemist. Suukaudset manustamist uurinud reproduktiivsusuuringud ei naidanud marke vaararengutest ega lootetoksilisusest. Paratsetamooli peetakse luhiajalisel kasutamisel normaalsetes terapeutilistes annustes ohutuks ja seda voib parast
6-12 kuud. Pärilikud vormid avalduvad palju varasemas eas (30-50 eluaasta vahel). CJD uut vormi kirjeldati esmakordselt 1996. a., seda on diagnoositud aastatel 1994-95 10-l patsiendil Inglismaal. Kokku on haigestunud umbes 100 teismelist ja noort inimest. Haigus avaldub palju nooremas eas kui tavaline CJD, enamasti 25-35 eluaasta vahel. 1996. a. tegi inglise valitsus avalduse, et BSE (hullu lehma tõbi) võib olla seotud inimese vCJD’ga, praeguse aja epidemioloogiliste uuringutega pole leitud muud riskifaktorit vCJD tekkeks kui kokkupuude tekitajaga toidu kaudu 1980ndatel aastatel. vCJD priooni tüvi erineb teistest inimeste prioonhaiguste tüvedest, sarnaneb BSE’le. Transgeensed hiired, kellel on veise PrP geen, võivad nakatuda nii BSE’sse kui ka vCJD’sse ja skreipisse. Sümptomiteks on psüühikahälbed, progressiivsed väikeaju funktsioonihäired, nõtrus, müokloonia ja surm. Haigus on pikaldane. Üldiselt nii patoloogia kui ka kliinilise pildi
piirnormid elamutele ja töökohtadele. Radooniga seonduvad terviseriskid Radooniga seonduvad terviseriskid Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja- Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikonsentratsiooni vahelist seost . Praeguseks on selgunud ka suitsetamise ja radooni sünergism kopsuvähi tekkel.. Radooniga seotud terviseriskid Kuna varasemate epidemioloogiliste uuringute käigus ei eristatud suitsetajaid ja mitte- suitsetajaid, oli raske vastata küsimusele, milline on ainult radoonist põhjustatud kopsuvähi risk. Radooniga seotud terviseriskid Eelmisel aastal avaldati Rootsis sealse Karolinska Instituudi epidemioloogilise uuringu tulemused, mis hõlmasid 436 kopsuvähi juhtu patsientidel, kes polnud kunagi suitsetanud (kontrollgrupp 1650 inimest). Radooniga seotud terviseriskid Nimetatud uuringu põhjal väidavad Rootsi
uurimist, mille viis läbi kohalik arst, John Snow 1860-ndatel aastatel. Ta määras kindlaks iga inimese elukoha, kes suri Londonis koolerasse aastatel 1848-1849 ja 1853-1854. Snow koostas statistilise võrdluse koolerasurmajuhtude ning erinevate joogivee allikate vahel. (Viltrop 2010.) Siiski näiteid haiguspuhangute uuringutest võib tuua ka palju varasemast ajast Vana Kreeka ja Rooma aegadest, samuti keskajast. Alates 1950ndate aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka meetodite kiire ja süstemaatiline areng. Põhitähelepanu on suunatud mittenakkuslike haiguste (näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jne) riskitegurite uurimisele, kuid epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp, HIV jt). Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. Mõõdetakse:
Diphyllobothrium latum tsestoodiga ehk paelussiga Diphyllobothriidae perekonnast (Xiao 2015: 300). Antud laiussi täiskasvanud vorm parasiteerib peensooles kinnitudes sooleseina pea (scolex) spetsiaalse aparaadiga (bothrium) oma keha ventraalses kehaosas. Keha koosneb lüllidest, igal on suguelundite komplekt . Antud eluolend võib prolifereeruda kuni 15-20 cm pikkuses. Laiuss läbib komplekset elutsüklit, milles ta areneb ja paljuneb päris- ja vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi transmissioon toimub alimentaarsel teel. Peamiseks nakkusallikaks inimeste jaoks on toored või väheküpsetatud kalatoidud, mille elus vormi on samuit peremesorgainsm. Eestis laiusstõbi on eriti levinud Võrts ja Peipse järve veekogudes, nakatumine võib ilmneda
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus spordivõistluse jälgimine. Raskeneb igapäevaste toimetuste tegemine, näiteks riietel väikeste nööpide kinni- ka lahtinööpimine. Mitmes Euroopa riigis on käelaba kaudu käsivarde levivast vibratsioonist tingitud vereringesüsteemi häired, närvisüsteemi häired ning luude ja liigeste kõrvalekalded tunnistatud kutsehaigusteks. Epidemioloogiliste uuringute tulemused tõestavad, et üldvibratsiooniga kokku puutunud inimestel esineb sagedamini selja alaosa valu, selgroolülide vaheliste ketaste paigast nihkumist ning lülisamba varast taandarengut. Hinnangute kohaselt suurendab riski vibratsiooniga kokkupuute kestuse pikenemine ja kokkupuute suurem intensiivsus puhkeperioodid aga vähendavad seda. Paljud sõidukijuhid on kurtnud häireid kaelas ja õlgades, kuid epidemioloogilised uuringud ei ole sellise toime esinemist selgelt kinnitanud
Kahjuks on meil praegu kujunenud selline olukord, et õigeid prognoositegijaid meil ei ole. Viimase viie aastaga on AIDS i ja narkoennetamise juhtimisest läbi jooksnud terve trobikond kauneid neide, kes parimal juhul tegid endale selgeks, mis on AIDS, kaugemale asi kas pole jõudnud või pole küündinud. Viimane aeg on sisse seada vähemalt AIDS-i ja narko valdkonnas ametnike kvaliteedi nõuded ja korralik teoreetiline ja praktiline koolitus enne juhtimaasumist. Teadmised epidemioloogiliste protsesside kulgemisest teistes riikides, eriti sama tüüpi epideemiatega riikides, orienteerumine meie riigi reaalses olukorras ja praktilised kogemused AIDS-i ja narkoennetamise valdkonnas on need eeldused, mis lubavad teha õiget epidemioloogilist prognoosi. Epidemioloogiliselt väga tähtsaks muutub Tartu kolmas koht HIV-nakkuste arvu poolt Ida- Virumaa ja Tallinna järel. See arv ei ole veel suur, kuid Tartu noorte nakatumine HIV-i on
Välikatsed on analoogilised laborikatsetega, nad nõuavad samasugust planeerimist ja rangust nende läbiviimisel. Erinevalt laboriuuringutest on väliskatsete puhul nakatumise tüüp, ajastus ning aste jäetud hooleks. Et tulemused kätkevad endas loomuliku keskkonna modifitseerivaid mõjusid, on need rakendatavad otse praktilistes tingimustes. 3. Epidemioloogiliste uurimiste tulemuste rakendamine haiguste ennetamise, ravi ja tõrje meetodite korrigeerimise eesmärgil Epidemioloogia eesmärk on teha kogutud informatsioonist lähtuvalt ratsionaalseid otsuseid, mis aitavad tõhustada haiguste ennetamise või tõrje meetodeid, mille lõppeesmärk on omakorda vähendada haigestumist populatsioonis. Avastatud seosed haiguse ja selle tõenäoliste determinantide vahel kontrollitakse sekkumisega
perekonnas, näiteks vanemate armastuse ja hoolitsuse puudumist, ükskõiksust nende suhtes, ebatavaliselt julma kohtlemist, karistamist ning üksindust.(Slik, 2000) Nõukogude tuntud psühhiaater O.Kerbikovi järgi defineeritakse kaasasündinud psühhopaatiat ja omandatud psühhopaatiat. Kaasasündinud psühhopaati puhul on tegemist, kas geneetiliselt edasiantud häiretega,looteeas või sünnituse käigus tekkinud häiretega peaaju tegevuses. Epidemioloogiliste-genealoogiliste uuringutega on leitud, et perekondades, kelle liikmete seas on vaimuhaigeid, on ka märgatavalt rohkem psühhopaate. Seega on psühhopaatia korral ilmselt tegemist geneetiliselt edasiantava üldise eeldusega peaaju haigestumiseks, selle konkreetne vorm aga sõltub peamiselt elu jooksul toimunud faktoritest. Esimeste eluaastate jooksul saadud kahjustused (aju- ja ajukestapõletikud, traumad, mürgistused ja toitumishäired) võivad samuti põhjustada funktsionaalseid
SÜDAME JA VERESOONTE HAIGUSED Need haigused põhjustasid aastatel 19701997 üle poole surmajuhtudest, kusjuures suremuskordaja näitab tõusutendentsi. Aastas sureb Eestis südame-veresoonkonna haigustesse 10 000 kuni 12 000 inimest, neist 1/3 mehi ja 1/10 naisi töövõimelises eas (alla 65 aasta). Eesti Kardioloogia Instituudi uuringute tulemused on näidanud, et igal kolmandal täiskasvanul on probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda. Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Üks nendest haigustest on "Insult"
· Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, 5 epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Möödunud aasta lõpul esines Austraalia Cutrini Ülikooli teadur Leon Straker BBC-s ülevaatega uuringutest, mis näitavad, et arvuti kasutamine põhjustab inimestele vaegusi.Arvuti taga istutakse ka kodus vahel tundide kaupa, eriti käib see laste kohta. Asi on
eesmärgiks on võimaldada eri riikides eri aegadel kogutud suremuse ja on valimit iseloomustav arvkarakteristik, mis arvutatakse tunnuse John Snow-koolera ja joogivee allikad. Moodne epi Alates 1950ndate haigestumuse andmete süstemaatilist registreerimist, analüüsimist, väärtuste põhjal. Valimi keskväärtus ehk valimikeskmine, milleks on aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka interpreteerimist ja võrdlemist. RHK-10 tuumik- klassifikatsioon on vaatluste aritmeetiline keskmine valimis. Keskväärtus iseloomustab meetodite kiire ja süstemaatline areng (põhitähelepanu mittenakkuslike kolmekohaline kood, klassifikatsioon on jaotatud 21 peatükiks, koodi valimi paiknemist, nn raskuskeset. Valimi varieeruvust ehk hajuvust haiguste riskitegurite uurimisele, haigustel mitu tekkepõhjust)
· töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba 5 enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus "Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused.
· töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne; · töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms). Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus "Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused.
· Kirjeldav statistika andmete kokkuvõtlik-ülevaatlik esitamine (summas,keskmised,tabelid) · Analüüsiv statistika andmete põhjal järelduste tegemine üldiste seaduspärasuste kohta (nt insulti haigestunute hulgas oli rohkem mehi kui naisi (p=0,01) MIKS VAJALIK? · Teadmised haigestumuse ja haiguste levimuse kohta rahvastikus, ajatrendid ja geograafilised erinevused. · Paljude haiguste riskitegurid epidemioloogiliste uuringute põhjal nt suitsetamine ja kopsuvähk. · Sobivaimad ravimid ja ravimeetodid, samuti preventiivsed meetodid kliiniliste katsete põhjal. · Optimaalne tervishoiupoliitika 1. · Pidev tunnus väärtuste arv on lõpmatu ja iga kahe väärtuse vahel on lõpmatult palju võimalikke väärtusi. Väärtuse üleskirjutamisel tuleb kasutada teatud täpsust (vanus täisaastates vms). Suurte täpsustega andmeid saab grupeerida nt.
Objektiivsete haigustunnuste all mõistetakse neid nähte, nt ohatis või paistetus, mida saab kindlaks teha uurija. Nende sümptoomide kindlakstegemist mõjutab ühe uurija isiklik otsustusvõime. Isiklikule arvamusele tuginetakse ühtviisi nii südame ja kopsude auskultatsioonil kui ka kõhu palpatsioonil. Laboritevaheline hajuvus testitulemustes selgub, et on suhteliselt suur. See hajuvus võib mõjutada epidemioloogiliste uuringute tulemusi, kui analüüsid on tehtud eri laborites. Tulemuste lahknevus tuleneb omakorda aparaatide, analüüsimeetodite ja töövõtete erinevusest. Selliste erinevuste suurust on vaadeldud mitmetes teadusuuringutes, milles leitut saab kasutada mitmekesiste abinõude rakendamisel vähendamaks laborivahelist hajuvust. Vastavate paranduste tegemisel tuleb lähtuda just sellest tõelisest väärtusest, mitte aga eri laborite andmete alusel arvutatud keskmisest väärtusest.
üldistatud anded elamute radoonitaseme kohta. Siseõhu kõrgem keskmine tase oli ühepereelamutes 103Bq/m3, väikelinnad ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks oli 78Bq/m3. Selle uuringu käigus leiti, et Eestis on umbes 2000 kõrge radoonitasemega elamut, kus radooni aktiivsuskontsentratsioon ületas 400Bq/m3 ja seal soovitada rakendada meetodeid selle vähendamiseks. Toetudes Rootsis läbi viidud epidemioloogiliste uuringute tulemustele leiti, et radoon põhjustab Eestis igal aastal 90 inimese haigestumise kopsuvähki. [], [] Järgnevatel aastatel jätkati süvendatud uuringuid alad, mis geoloogiliste andmete ja eelnevate radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Enam kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 100Bq/m3 radoonitasemega maju,
Uurijal ei ole kontrolli toitainete manustamise üle ning uuringud on kaitsetud eelarvamuste ja mõõtmisvigade eest. 3. Interventsiooniuuringud: uuritavale antakse kas toitaine(te)ga toidulisandit või platseebot. Interventsiooniuuringud, peamiselt juhuslikud kontrollitud katsed (RCT) loetakse kõige sobilikumaks meetodiks testimaks, kas toidulisandil on mingi mõju silmahaiguse arengus. Kuid nad saavad tulemusi, mis on vastuolus epidemioloogiliste ja vaatlusuuringitega. See võib ilmneda, sest kogu toituminr sisaldab erinevad koostisosi, mida ei esine toidulisandites. Näiteks puu-ja juurviljad sisaldavad lisaks antioksüdantidele veel palju toitaineid. Sellised seisundid nagu ARMD ja katarakt võtavad aastaid, et edasi areneda ja uurida toidulisandite mõju neile. Sealjuures vajab ka pikendatud uurimisperioodi ja samas ka suurt hulka uurimisaluseid. (Mason 2005) 4.2. AREDS 2001
hemorraagilist sündroomi, loom võib isegi surra (Jouany1 ja Diaz, 2011). 4. MÜKOTOKSIKOOSID INIMESEL Mükotoksiinide rolli uurimine rahvatervishoiu seisukohalt on keeruline. Seostatakse mitmeid ägeda kuluga haiguseid ning paljusid krooniliselt tervist kahjustavaid seisundeid, kuid otsest seost mükotoksiini ja haiguse tekke ning patogeneesi vahel pole lihtne tõestada. Bryden (2007) on kirjeldand põhjalikult selliste haiguste epidemioloogiliste uuringutega seotud probleeme. Diagnoosimine peaks hõlmama mitte ühegi teise etoloogiaga seletatava haiguse registreerimist koos sellele eelnenud ühekordse suures koguses või pikaajalise väikeses koguses mükotoksiini sisaldanud toidu tarbimisega kaasnevate haigusseisundite välistamine, tarbitud toidu väljaselgitamine ning selle toidu laboratoorne analüüsimine aga enamasti ei õnnestu. Teadmisi
Surmav annus on suu kaudu manustades 2,0-2,5 mg As2O3 inimese kehakaalu kg kohta. Ka põhja- ning kuumaveeallikatest pärinev vesi võib sisaldada arseeni. Just põhjavesi võib olla oluliseks arseenimürgistuste allikaks ning mõnel pool maailmas võib arseeni tase põhjavees olla eriti kõrge. Nii näiteks on Taivanil avastatud selline kontsentratsioon nagu 1,8 mg/l. Ka mujal maailmas (Kagu-Ungari, Bangladesh, Argentiina) on tuvastatud vee saastumist arseeniga, mis võib põhjustada epidemioloogiliste uuringute tulemuste järgi inimesel naha hüperpigmentatsiooni, keratoosi, vähki, ja ka sellist perifeerse vereringe haigust nagu blackfoot disease. Veest omastavad arseeni ka toidutaimed. Seleen (Se) on kõikidele elusorganismidele hädavajalik ja asendamatu mittemetalliline mikroelement, puudus toidus põhjustab maksa nekroosi, südame-veresoonkonna haigusei, liigese- lihase haigust (Kaschin-Beck'i tõbi), valgelihastõbe, sigivuse alanemist, mitmed vähi vorme. Se on
rakkude kloonide stimulatsioonist, mis laienevad ja arenevad pahaloomuliseks kasvajaks. Vähi teke sõltub mitmetest faktoritest, kaasaarvatud keskkonnatingimused ja individulaalsed omadused. Lisa kiirgusdoosi suurusele sõltub kiirgusrisk veel geneetilistest eripäradest, soost, vanusest kiiritada saamise ajal, individuaalselst kiirgustundlikkusest ning sünergistilisest toimest ioniseeriva kiirguse ja muudes kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite, epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine ebakindel. Teatakse, mis juhtub suurte kiirgusdooside puhul, kuid palju raskem on ennustada tulemust väikeste dooside puhul. Kasutada on väikesed doosid, mida saavad suured inimrühmad ja seega saab teha ainult statistilisi prognoose. Kasutatakse kollektiivdoosi mõistet. Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500 vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada.
kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Lööve algab kõrvade tagant, levib näole, järgmisel päeval kehale ja kätele. Kolmandaks päevaks on lööve ka peopesades ja jala- taldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Diagnostika: Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod: spetsiifiliste IgM-antikehade määramine veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket (ELISA). Profülaktika: aktiivne immuniseerimine 12. elukuul, revaktsineerimine 13.a.-l. Immuniseeritakse ka asümptoomsed HIV positiivsed lapsed. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin (MMR). Punetised HAIGUSTEKITAJA on Rubivirus Togaviridae perekonnast (üheahelaline RNA viirus)
premenstruaalse sündroomi esinemissagedus eri uurimustes kõigub 5-95% vahel. Premenstruaalse sündroomi eelduseks on tugevad haigustunnused, mis halvendavad naise töövõimet või häirivad tema sotsiaalset elu. Psüühilistest sümptoomidest esinevad sagedamini ärritatavus, masendus ja unetus. Somaatilistest sümptoomidest on tavalisemad rindade paisumine ja hellus, kõhu suurenemine, kalduvus tursete tekkeks ja peavalu. Epidemioloogiliste uuringute põhjal on välja selgitatud, et tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või sooritada kuritegu või enesetapp on naistel kõige suurem enne menstruatsiooni. III Seksuaalfüsioloogia Seksuaalfunktsioon on füsioloogiline funktsioon ja selle osatähtsust kogu organismi heaolule ei või üle- ega alahinnata. Seksuaalsuses avaldub rohkem kui üheski teises füsioloogilises funktsioonis inimeste individuaalsus ning kui seda ei osata arvestada,
Negatiivset veel: Inimkatsed, kus uuriti nt traumasid (külmumine) aga ka pärilikkusküsimusi (Dr. Mengele), kuid ka nakkushaigusi (Dr. F. v. Bormann, Tartu Ülikooli vilistlane). 1946.- 1947. a toimus seetõttu Nürnbergis "Arstide Kohtuprotsess" 23 juhtiva saksa natsistliku arsti või meditsiiniametniku üle. 16 mõisteti süüdi, neist 7 surma. NÕUKOGUDE MEDITSIIN Sakslased ja nõukogudelased tegid (eriti tihedalt 1920. lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo- meditsiin / geograafiline patoloogia (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte.
Negatiivset veel: Inimkatsed, kus uuriti nt traumasid (külmumine) aga ka pärilikkusküsimusi (Dr. Mengele), kuid ka nakkushaigusi (Dr. F. v. Bormann, Tartu Ülikooli vilistlane). 1946.-1947. a toimus seetõttu Nürnbergis "Arstide Kohtuprotsess" 23 juhtiva saksa natsistliku arsti või meditsiiniametniku üle. 16 mõisteti süüdi, neist 7 surma. NÕUKOGUDE MEDITSIIN Sakslased ja nõukogudelased tegid (eriti tihedalt 1920. lõpul 1930. alul) koostööd erinevate epidemioloogiliste küsimuste käsitlemisel. So oli nn geo-meditsiin (vrdl geopoliitika), mis just sakslasi huvitas. Ka nõukogude meditsiinist rääkides tuleb kõigepealt peatuda rahvatervishoiul. NSV Liit (kommunistlik Venemaa) sündis läbi suurte rahvastikukatastroofide, milles suurt osa mängisid epideemiad. Koolera ja tüüfus kodusõja järel olid mõnes mõttes paratamatus. 1930. aastate suur näljahäda Ukrainas ja Lõuna-Venemaal enam mitte. Arstiabi korraldus NSVLiidus toimis territoriaalprintsiibil
annaabi.ee 
