Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
Riik: sisemiselt korrastatud avalik- õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi 3 põhitunnust :rahvastik, territoorium ja iseseisev avalik võim. Riigi territoorium: maa-ala ,mis allub riigi võimule .Rahvastik: moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafilise tõlgenduse puhul: 1)põhirahvus 2)rahvusvähemused. Kodakondsus :Rahvastiku poliitilise tõlgenduse alus 1)kodanikud 2)välismaalased 3)kodakondsuseta isikud . Sümbolid :riik loob ja kasutab sümboleid ,et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Tuntumad riigi sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Avalik võim: eksisteerib riigiorganite süsteem ,mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigi ülesanne :kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territooriumil. Riigi spetsiifilised jooned :1) riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutel...
-isiklik usuline pühendumine väheneb -religiooni hulk ei vähene,vaid vormid teisenevad Usklikkus asendub vaimsusega Dekorversioon võib olla 4 vormi: 1.usust taganemine , ei tegele aktiivslet religioniga, 2.loobutakse kirikust, 3.minnakse üle teise organisatsiooni(teise krikiusse), 4.teise religiooni üleminek Psühholoogilises portrees, kes on dekorverdid, iseloomustavad: kõrgem kogemusele avatus, neil on madalam fundamendalismi aste, madalam autoritaarsus, rohkem vaimsed, kui usklikud, neil on kõrgem usuise arengu aste (Fowleri arenguastme järgi) Saksa kontingendi seas, kui suhte muutus oma kultuuri või traditsiooni seas Usas- tunnetatakse kui transformatsiooni 1.grupp dekorverte- autonoomia taotlejad, kes eelistavad individuaalset vabadust 2.grupp- debarred, pettunud, eemale jäänud-paradiisist välja jäänud, pettunud(ei liituta religioosse org.) 3.grupp-kes leiavad uue tähendusvälja, minnes kusagile mujale, kus saab rohkem pühenduda
*Kohustus osa võtta valimistest *Kaitsta Eesti iseseisvust *Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad arvestama Eesti põhiseadusega. ALTERNATIIVSED VALITSUSVORMID. Diktatuur. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid valitsusvorme: *monarhia *anarhia *diktatuur * türannia *Tähendab ettekirjutust ja piirangut *jaguneb kaheks: -autoritaarne -totalitaarne *ei räägita kunagi eraldi, pigem võrreldes. AUTORITAARNE DIKTATUUR : *autoritaarsus rõhutab rohkem meelsust kui ideoloogiat. Meelsus rohkem intellektuaalne hoiak kui sisu. * puuduvad täpsed ettekirjutused ja põhimõtted. *sotsiaalpoliitika- väga lai. * Väline konformism- autoritaarsus rahuldab elaniku välise rahuloluga- teeb seda, mida nõutakse. Ei pea reaalselt uskuma, mida räägitakse, peaasi et ei muutu diktatuurile ohtlikuks. * autoritaarsuse on rahul, kui hulk on apaatne ja ei huvita, seda vähem inimesi, kes valitsevad.
Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 86-88 Ei nõustu, sest Churchill on öelnud, et demokraatia on halb valitsemisviis kuigi parim teadaolevatest. Demokraatia üks plusskülg on see, et kui valimised peaks võitma keegi ebasobilik inimene, vahetatakse ta mingi perioodi möödumisel välja või kõrvaldatakse ametist umbusaldusavalduse tõttu. Autoritaarsus aga annab nii-öelda loosiga rahvale mingi isiku, kes hakkab valitsemist korraldama ning see isik ei vahetu iga teatud aja tagant ning selle isikuga tuleb lihtsalt leppida määramatu hulk aega, võimalik, et ka kogu elu.
4) demokraatia ajajärk 5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng 7) välissuhted Kontrolltöö § 10-12 Tööülesanded: lk 64-67, TV ptk 13 ja kordamine (ptk 10-13). 14. Ameerika Ühendriigid 1) uue tehnika ja tehnoloogia võidukäik 2) Suur ülemaailmne majanduskriis 3) president F. D. Roosevelt ja new deal Tööülesanded: lk 68-72, TV ptk 14, mõisted: korruptsioon, majanduslik liberalism, isolatsionism 15. Diktatuurid Euroopas 1) diktatuuride tekkimise põhjused 2) autoritaarsus ja totalitarism 3) totalitaarsete reziimide iseloomulikud jooned 4) Itaalia fasism Tööülesanded: lk 73-77, TV ptk 15, mõisted: propaganda, sotsiaalprobleemid.
Demokraatia levik Esimene laine - ~1820-1920.a. Prantsusmaa, USA. Lõppes kriisiga. Teine laine 1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine 1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused.
SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused. Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või inimrühmade liikumist ühest ühiskonnakihist
Sõna on mõtestamise tööriist. Kultuur on killustunud ja sellega seoses on ka palju paralleelseid mõisteruume. Aga inimese olemus, mis eri moel peegeldub muusika paljudes avaldumisvormides, on ikka seesama. Aasta muusikadiskussioone meenutades tundub, et on põhjust otsida erinevate mõiste- ja väärtusmaailmade vastastikusi tõlkeid ja ühisosa. Seda saab teha üksteisega rääkides, suheldes ja kompromisse otsides. Jäägu kuri autoritaarsus ja ajakirjanduslikud provokatsioonid möödunud aastasse ja tulgu selle asemele avatud ja tsiviliseeritud arutelu. Suhtlemiskultuur üldiselt – selles saab „sõna lihaks”. See tähendab mõistvat ja lugupidavat suhtlemist inimeste ja institutsioonide vahel nii „horisontaalis” kui ka „vertikaalis”. Püüdlust üksteisega rääkida ka teist poolt kuulates. Ja lõpetuseks: olles küll sellise asutuse juht, mis tegeleb faktide, nimekirjade ja arvudega, tahan
Tööga seotakse end moraalselt ja töötaja ning tööandja vaheline suhe on moraalne ,,peresuhe". Kogu vastutust jagatakse rühmaga. Juhtimine tähendab rühmade juhtimist. Siiski valitseb ajakirjandusvabadus ja seaduse ees on kõik võrdsed, mis on omane demokraatlikule riigile. Võimudistants on põimunult suure ja väikese vahel. Enamus elatise teenimiseks tehtavast tööst ei vaja kõrget haridust, seetõttu ei sõltu autoritaarsus haridustasemest. Seevastu on töökoha hierarhia tingitud rollide ebavõrdsusest ja ideaalne ülemus on osav ning demokraatlik. Samuti vastutab igaüks ise oma töölõigu eest . Alaska kultuur on peamiselt feminiinne, sest alaskalased väärtustavad inimesi ja inimsuhteid ning üksteisest hoolimist ja jõuvarude säästmist. Samuti on ideaaliks heaoluühiskond, kus on palju naisi poliitikas. Alaskalased töötavad selleks, et elada, mitte
1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Ka austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris (viimases olid käsikäes majandus, autoritaarsus ja konfutsianism). Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid ja rituaale (head kombed), kohustus käituda õiglaselt. Konfutsiamistlik kuldreegel ütleb: ,,ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid". Francis Fukuyama on öelnud konfutsianismi ja demokraatia kohta nii: Konfutsianism rõhutab gruppi indiviidi ees, autoriteeti vabaduse ja vastutusi õiguste üle. Harmoonia ja koostöö on eelistatud võistluse ja erimeelsuste üle
ühiskonnas vajadus. Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus: · Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult · Rahvuslikud · Usulised · Soolised · Vanuselised jne... Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile.
Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et aidata kaasa majanduse elavnemisele · Suurbritannia 1928 said naised valimisöiguse. Leiboristlik partei (1924; 1929-1931)- sots.demokraatlik partei, mis esindas tööliste huve. Konservatiivid- juhtisid peamiselt södadevahelisel ajal riiki · Prantsusmaa koalitsiooni kuulus palju parteisid , sellega seoses erimeelsused ja valitsuskriisid, valitsuste vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus.
-riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?+ nimeta põhjused! Seisund, mille puhul inimene ei osale ÜK hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondliku tulu ja taristu erisused 7. Diktatuurid:nende tunnused (autoritaarsus ja totalitaarsus) · AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll · Kontroll massiteabe ja majanduse üle · Allutatud sõjavägi 8. Demokraatia tunnused · Rahvavõim
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima.
muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne Sotsiaalne klass ja staatus *staatus-oõhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. *klass-samal majanduslikul tasemel inimesed. - Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. -Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud -Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed Omistatud ja omandatud staatus *muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks( nt iga kuninga tütar on printsess, 11 a on lapsestaatuses) *saavutatud staatus on omandatud- Suhteline ja absoluutne vaesus SUHTELINE*olukord, kus elamistingumised on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldist aksepteeritud ja soovitud taset. *keskmine sissetulek *2010 a
Erikooliks. Tapa Erikool alustas tööd 1965. aastal venekeelsete käitumisraskustega poiste koolina. Alates 2008. aastast tegutseb kool kakskeelse poiste erikoolina. Puiatu Erikool, mis tänaseks on suletud, avati aastal 1958 Puiatu Erireziimilise Internaatkooli nime all. Koolis õppisid eesti keelt kõnelevad õigusrikkumisi sooritanud poisid. Aastast 1965 kuni sulgemiseni 2009. aastal kandis kool Puiatu Erikooli nime. Algselt olid erikoolid kinnised asutused, mida iseloomustas autoritaarsus, sunniviisilisus ja range reziim. Milliste erikoolide kohta see väide kehtib? Kuidas peame väljenduma, et sellisel kujul esitatu ei oleks terviku ( ,,erikool" üldistusena) mõttes väär. Vist on mõeldud selle erikooli all konkreetset asutust - eritingimusi vajavate õpilaste kool, õpivad need, kes on sellesse kooli suunatud oma käitumise tõttu? 1980ndatest aastatest alates toimus erikoolide reorganiseerimine, kus võeti suund lapsekesksele pedagoogikale.
dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek
meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 4.Diktatuurid Diktatuuride kujunemise põhjused. Diktatuuri põhijooned. Fasistlik Itaalia. Natsionaalsotsialism Saksamaal. PÕHJUSED: - Demokraatia kriis- pettumus demokraatlikus riigikorralduses, majanduslikud raskused - Kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised - Nõuti diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased, majanduse õitsengule viimine - Versailles'i rahulepingut peeti ebaõiglaseks 1) AUTORITAARSUS: - võim koondatud üksikisiku või väikese isikute rühma kätte - poliitiliste erakondade tegevus on keelatud või piiratud - rahval puudub võimalus otsuseid mõjutada - konservatiivsed väärtused - tavaliselt diktatuuriks ei nimetata 2) TOTALITAARSUS: - kindlasti diktatuur - võim koondatud üksikisiku ning tema alluvate kätte - kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja n-ö elu üle - hirmuvalitsus- massirepressioonid, inimõiguste rikkumine
· Kõige raskemini tabas Sks (reparatsioonid+USA toetus kadus) -> uus hüperinflatsioon, mida süvendas Sks valitsuse vale maj poliitika (deflatsioonipol, mis pärsib maj arengut) · SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne · Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis) · Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist Majandus demokraatlikes riikides: 1. USA: · Sõjajärgsetel aastakümnetel Euroopa riikidest võlgade katteks makstud raha soodustas maj arengut -> maj võimsus USAle
seotud tunnused. Isiksuse tunnused organisatsioonilise käitumise seisukohalt: · saatuse kontroll- a) saatuse sisekontroll- osa inimesi usub, et nad määravad oma saatuse ise b) saatuse väliskontroll- osa inimesi usub, et nende elu oleneb õnnest ja võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. · autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes · enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. · enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale
Kõik päevad mööduvad tööd tehes kuid vahel harva on ka mõned peod. Peetakse lugu piiblist, kuid haridusele paneb rõhku ainult noorem poeg Indrek, kellest saab läbiv tegelane kogu romaanis. Põhiprobleem: Vargamäelaste ebaõnn inimestevahelistes suhetes, inimeses endas ning nende töös. Teiste inimeste mõju elus. Andrese miinused: pühendus liigselt tööle, oli liialt piiblis kinni, suhted lastega jätsid soovida, jonnakus, huumorimeele täielik puudumine, autoritaarsus pere suhtes, ei arvestanud teiste tunnetega, kohati liigselt karm. Pearu plussid: lõbus, võttis asju kergelt, avatud uudele asjaoludele, julge, kaval, ei pidanud pikka vimma. Pearu leebem pool avaldub tema suhetes Krõõdaga. Andres pettub Maris, seda Mari ei usaldanud teda laul. Suurt tähelepanu pööratakse laste elule. Lapsed tahavad Vargamäelt ära minna, sest nägid, kui mõttetu ja tappev sealne töö on. Leidsid mõtte elule mujalt kui põllul rabamisest.
Kogu võimutäius koondub diktaatori kätte, kes on saanud volitused parlamendilt. Tänapäeva diktatuuri kaheks põhivormiks on autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND
Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada. Fromm kasutab ,,vabaduse eest põgenemise" mõistet. Põgenemise mehhanismideks on: 1. autoritaarsus- püüe valitsemisele ja võimule, teiste allutamisele, aga ka masohhism ja sadism; 2. destruktiivsus- püüe purustamisele, tingituna jõetus- ja isoleeritustundest; 3. konformism- püüdlusmugandumisele ja teistega samastumine. · Analüütiline psühholoogia- Garl Gustav Jung Freudi lemmikõpilasena arendas selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks
businessballs.com/mcgregor.htm Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub isiksuse tunnustest (teperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum; tõekspidamised ja arvamused sellest milline on organisatsioon ja kuidas peaksid selle liikmed toimima; kujundab mängureeglid, vahendab formaalse juhtumise ja kontrollimise vajadust. Jaguneb kaheks:
Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad) Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire, liikumine on horisontaalne 26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine klassidesse? samal majanduslikul tasemel inimesed. Kõrgklass- ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed 27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud staatus teineteisest erinevad. põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta, nagu sugu, vanus, rass
Väljendusrikkus. Personaalsed üldistused ja stereotüübid. 14. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 15. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. 16. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju e. grupi mõju. Tundlikkus e. mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus. Muud mõjutegurid nt intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus jne. 17. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 18. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub. 19. Mis on egotsentriline kõne? Kui inimene räägib enamasti endast ja teda ümbritsevatest asjadest ehk tema kõne on enesekeskne. 20
4.loeng Kasvatus peaks suutma: 1) 1 Isiksusele-identiteet 1 Indiviidile 1 Individaalsus 1 Isesus-eneseteostus Isesus isekus isetus 2) 1 Initsatiiv-algatusvõime 3) 2 Mitmekülgsed kogemused 4) 3 Kriitilisus (käibetõdede vastu) Kuidas kasvatust kogeda halvana? 4 Püüdmine inimest vormida mingi mudeli või pildi järgi 4 Laps defitsiitse(halva) olendina-laps on paha, ei saa hakkamausupuudumine lastesse 4 Autoritaarsus(tugev isik, kuulekus,sõna maksab Kas on olemas head kasvatust? Kasvatusele soodne situatsioon võiks välja nii: 1 Väärtuslikud tegevused, mis avavaid mitmeid arenguvõimalusi 1 Ruum kasvava inimese loovate jõududele 1 Võimalused väärtuslikeks elamusteks 1 Võimalused mitmekesiseks tegevuseks 1 Mitmekülgne impulssiderohke kasvukeskkond 1 Austus lapse isiksuse vastu 1 Kogemused, mis avavad võimalusi uuteks kogemusteks 1 Rohked eneseväljendusvõimalused
Paralleelselt kulgev häire, millel on sarnased etioloogilised tegurid sõltuvushäirega Sõltuvushäire ravi takistavaks teguriks Sõltuvushäire ravi motiveerivaks teguriks Vastuvõtlikkust soodustavad tegurid: Mõned isiksuseomadused (impulsiivsus, neurootilisus) Pärilik haavatavus (eelsoodumuse korral võib sõltuvus välja kujuneda väga lühikese ajaga) Vähene soojus ja toetus, liigne vastandumine ja autoritaarsus päritoluperes Väärkohtlemine lapsepõlves, eriti suurendab riski naistel Noorukiiga Vähesed sotsiaalsed oskused Madal enesehinnang Dissotsiatiivsed somatoformsed ja psühhofüsioloogilised häired Dissotsiatiivsed häired On osaline või täielik integratsiooni hävimine mälu, identsustunde ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel
oleks saanud Riigikogu ja riigivanema valimistel enamust. Valimiskaotuste ei olnud aga ette näha. · Valitsuse sammud kiideti esialgu aga heaks, sest jutte vapside 12. märtsi riigipöördekavadest võeti tõsiselt. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 19. märtsil lükati edasi K. Pätsi dekreediga riigivanema ja Riigikogu valimised kuni kaitseseisukorra lõpuni. · Vapside võimaliku riigipöörde ja autoritaarsuse asemele oli tulnud K. Pätsi reaalne autoritaarsus. Sisuliselt tegi Päts ise seda, milles ta süüdistas vapse. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Tühistati seni läbiviidud valimistoimingud. riigivanema ja Riigikogu valimiste kandidaadid kaotasid oma staatuse. · 1934. a. 22.märts o kohtu- ja siseminister sulges EVLi oma otsusega lõplikult. o tühistati vapside nimekirjades kohalikesse volikogudesse saanud inimeste volitused. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Pätsi dekreedid nägid ette, et
raskes olukorras omab ka võim omandit. Täiendav pääs ressursside juurde, kui võimul on seda vaja. · Konservatism usub siiralt võimu aususesse. Võim on läbinisti heasoovilik nähtus. Neoliberalismi ja neokonservatismi sümbioos on kons käsitlusviis, kus võim on otsustanud , et vaba , piirangutest puhastatud maj tegevuse. III 5 Sotsialism Liberalism taandub vasakpoolsuse ees 19.saj ja 20saj. Alguses. Autoritaarsus kujunenud kindlate põhjuste tagajärjel. Lääne Euroopa on erand, oma majandusliku eripäraga, mistõttu seal pole autoritaasust vaja olnud. Mujal Euroopas läbi 19 saj ja 20 keskpaiganai autoritaarsus mõistlik ja ratsionaalne käsitlus. Nn B- ja C- tsoonis autoritaarsus jääb tugevks üüh mõttesunnaks kõigist moodsatest ideoloogiatest hoolimata.-> kujuneb välja nähtus, kus liberalism on tunduvalt vähem mõjuvõimas ideoloogia, kui Inglismaal ja Prantsusmaa
Tallinn: Eesti raamat, 1990. · http://www.sirp.ee/2002/26.04.02/Uudis/uudis1-3.html · http://www.jarva.ee/?action=article&ArtID=528 · http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?475 ELULUGU Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Ta isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina, onu olnud aga Oleviste koguduse pastor. Kodus sai Hermann Hesse sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Teiseks sai Hesse kodust kaasa huvi idamaade vastu: kirjaniku isa oli Indias töötanud, ema seal sündinud ja emapoolne vanaisa, Hesse peamine autoriteet lapsepõlvest, tundis hästi India kultuuri, oli polüglott ja mitmekülgsete teadmistega mees, kelle haritusest ja sallivusest Hessegi osa sai. Hiljem on
seotud tunnused. Isiksuse tunnused organisatsioonilise käitumise seisukohalt: saatuse kontroll- a) saatuse sisekontroll- osa inimesi usub, et nad määravad oma saatuse ise b) saatuse väliskontroll- osa inimesi usub, et nende elu oleneb õnnest ja võimalustest ja nad on saatuse mängukanniks. Need inimesed on oma tööga vähem rahul. Nende meelest on nende töötulemustes süüdi juhi eelarvamused, kaastöötajad või neist mittesõltuvad asjaolud. autoritaarsus- on isiku uskumus, et inimesi peavad organisatsioonis eristama positsioon ja võim. Kõrge autoritaarsusega isik on teisi arvustav, aupaklik enesest kõrgemal olijate ja rõhuv alluvate suhtes enesest lugupidamine- on iseendale meeldimise või mittemeeldimise aste. Nad arvavad, et neil on ametialaseks eduks kõik eeldused olemas. enesekontroll- on inimese võime kohandada oma käitumist välisteguritele, olukorrale. Erinevates olukordades võib olla erinev
liberaalide ja fasistide valimisliit vastuseisu algus vasakpoolsete vastu 1922. fasistide marss Rooma, mille käigus nõutakse valitsuse ümberkujundamist, kuningas nimetab valitsuseks üheparteisüsteemi, teiste parteide keelustamine jokk!). Asjatundjad on peasüüdlaseks nimetanud massiühiskonna tekke, mille jooksul anti poliitiline otsustusõigus ja hääl neile, kellele selleks mitte mingit õigust ei võinud olla. Autoritaarsus kui teine moepoliitiline laine sotsialismi kõrval. Moe reaalsuseks muundamise juures oluline ,,suure alustaja" olemasolu kui Saksamaa muutus autoritaarseks, polnud väikeriikidel küsimustki, kas ja kui õige see on. MARKSISM: Karl Marx (1818-1883) ja Friedrich Engels (1820-1895). Võrdsusetemaatika al. SPR'ist, kommunismi areng sealt alates pigem ,,ametliku poliitika" väline. Alates 20.saj kuritegeliku kommunistliku eetika ja korralduse rakendamine ametlikult
sellele. 18.Mida tähendab esmamulje efekt?Tähendab seda et esimene informatsioon on kiõige otsustavam mulje tekkimisel, nt see kuidas isik riides käib, tema kehaehitus, isiksus, milline on tema kõne jne. 19. Mis on stereotüübid? üldistused kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust?Konteksti mõju - grupi mõju Tundlikus - mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus .Muud mõjutegurid - intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus, 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis?sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus?primaarne ja sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub 23. Mida tähendab kodeerimine ja dekodeerimine inimkommunikatsioonis?Kodeerimine: tegevus, kus valitakse verbaalne ja mitteverbaalne käitumine vastavalt kasutatava keele reeglitele sõnumi moodustamiseksDekodeerimine:
Rahvusülesed väärtused o Suveräänsus – ei sekkuta teise riigi asjadesse o Jõu kasutamisest hoidumine – ÜRO harta o Enesemääramine – nt kataloonia o Inimõigused o Genotsiid Rahvusvaheline ühiskond o International socity o World society Ühiskonnas välja kujunenud väärtused o Positiivne moraalsus – käegakatsutav mitte „hea“ o Kriitiline moraalsus - o Demokraatia vs autoritaarsus – Iraan, vastavalt iraani seadustele on moraalne Otsusetegija tasand Moraal ja õigus Õiglane sõda o India o Kristlus Aquino Thomas Kriteeriumid o Proportsionaalsus o Õiglane põhjus, jne Hugo Grotius – rahvusvahelise õiguse rajaja Rahvusvaheline õigus Õiguse tüübid o Positiivne õigus – seaduses olemasolev õigus nt põhiseadus o Loomuõigus – kasutati nt nürnbergis
3. Parlamentaarne monarhia (NB! Erand, vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust) · Vabariik 1. Parlamentaarne vabariik (näit Eesti, Iisrael ja Saksamaa) 2. Presidentaalne vabariik (näit Leedu, Venemaa, Prantsusmaa ja USA) b. Riigikorrad · Demokraatia (näit kaasaja Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa) · Autoritaarsus (näit Castro Kuuba, Saddami Iraak, Pätsi Eesti) · Totalitarism (näit Kimi Põhja-Korea, Hitleri Saksamaa ja Stalini NSV Liit) 15) Kas nõustud järgmiste väidetega? Põhjenda. a. Tänapäeva kõige demokraatlikumad riigid on monarhiad. b. Monarhia võib ühtlasi olla ka demokraatia. c. NSV Liit oli riigikorralduselt föderatiivne vabariik, sisult aga totalitaarne diktatuur. d
- Sotsiaalse toetuse otsimine (nii ametlikud kui mitteametlikud toetussüsteemid). - Vaimse (religioosse) toetuse otsimine. 28. Milliseid ebafunktsionaalseid kohandumisstrateegiaid on perekond kasutanud või kasutab? Kui ilmneb mõningaid märke neist alljärgnevatest strateegiatest, märkige ära nende esinemine ja see, kui ulatuslikult neid kasutatakse. Patuoina otsimine. Ähvarduste kasutamine. Perekonnamüüt. Tunnete kolmnurk (kolmnurksuhe). Pseudo-vastastikkus. Autoritaarsus (märgatav domineerimine). Alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine. Perevägivald (lapse, abikaasa, vanavanema, õe või venna suhtes). Lapse või laste hooletussejätmine. Tabel A-1. Perekonna koosseisu vorm. Nimi Sugu Suhted Sünniaeg- Tegevusala Haridus (perekonna- ja eesnimi) peres ja koht 1. Ema 2. Isa 3. Vanim laps 4. Järgmine laps jne.
13 28. Milliseid ebafunktsionaalseid kohandumisstrateegiaid on perekond kasutanud või kasutab? Kui ilmneb mõningaid märke neist alljärgnevatest strateegiatest, märkige ära nende esinemine ja see, kui ulatuslikult neid kasutatakse. Patuoina otsimine. Ähvarduste kasutamine. Perekonnamüüt. Tunnete kolmnurk (kolmnurksuhe). Pseudo-vastastikkus. Autoritaarsus (märgatav domineerimine). Alkoholi ja/või uimastite kuritarvitamine. Perevägivald (lapse, abikaasa, vanavanema, õe või venna suhtes). Lapse või laste hooletussejätmine. Tabel A-1. Perekonna koosseisu vorm. Nimi Sugu Suhted Sünniaeg- Tegevusala Haridus (perekonna- ja eesnimi) peres ja koht 1. Ema 2. Isa 3. Vanim laps 4. Järgmine laps jne.
Hüvitise ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada Täitjatepoolse konkurentsi kartmine Kujutlusvõime puudumine. Egoism, soovimatus töga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada Taltsutamatus Reetlikus, kohustetundev puudumine Autoritaarsus juhtimises Teadmisteega eputamine 1 Juhtimise alused: EKSAMIKS | 16. detsember 2008 5. Juhtide põhilised rollid ja oskused. a. Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil b. Juhi rollid Mintzbergi järgi Suhtlusrollid
Ekspressiivne juhtimisstiil juht tunnetab vajadust kujundada rühmas harmoonilised suhted, solidaarsuse õhkkond ja minimiseerida konfliktid Üks isik ei saa järgida mõlemat juhtimisstiili. Instrumentaalse juhtimissstiili puhul täidab (spontaanselt) ekspressiivset rolli keegi rühma liikmetest. Olulised liidri omadused: välimus, haritus, erudeeritus, seltskondlikkus, enesekindlus, otustusvõimelisus jne Erinevad situatsioonid toovad esile erinevaid juhiomadused: autoritaarsus demokraatlikkus laissez-faire Rühma konformsus ootuspärane sotsiaalne käitumine, mugandumine või kohanemine rühma ootustele vastavalt. "Rühm-mõtlemine" ohtlik tendents ignoreerida informatsiooni ja teadmisi rühma konformsuse saavutamise nimel Osalusrühm e "meie" igasugune rühm, kuhu indiviid kuulub ja millega ta end samastab 15
põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub
laiali saata; tekkis kahekojaline parlament – riigivolikogu, riiginõukogu ning need ei olnud rahva poolt valitavad. Uues riigivolikogus olid Pätsi meelsed, Päts valiti presidendiks 24 aprill 1938. Parlament töötas, kuid oli Pätsi kontrolli all, seega oli ikkagi „vaikiv ajastu“. President nimetas ka linnapead, maavanemad, rektori jne ametisse. 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Vasakintellektuaalid olid Eestist võrrandunud, vihkasid Eesti riigis olevat režiimi, hakati totalitaarse režiimi poolehoidjateks ja kaaskurjategijateks. Semper pooldas koostööd bolševikega, kritiseeris Eesti riiki. Barbarus halvustas Eesti riiki ja rahvast, nad tahtsid siit ära minna, olid samas rikkad ja ei teadnud, mis on tõeline vaesus ja kommunism, mille poole nad püüdlesid. Hakati NL-s ideaali nägema, Eesti ühiskond oli liiga passiivne nende jaoks, vihkati
- omand -- liberalismis radikaalselt privaatne, indiviidiga seotud; konservatiivis seotud omanikuõiguste ja võimu volitused omandile (reeglid omandile); liberaalid süüdistavad konservatiive majandusvabaduste rikkumises; konservatiivid rõhuvad rahulikule stabiilsele korrale, mis on majandusliku jõukuse eelduseks. o Konservatismi vormid: - 20. sajand konservatismi taassünni periood. Konservatismi mitu tähendust/liigitust, mis on liiga meelevaldsed - autoritaarsus -- vale käsitlus, sest konservatism pluralistliku võimu ideoloogia, kus on olemas erinevad poliitilised huvigrupid - terminoloogiliselt vale, pigem valitsemisvorm, kus toimivad demokraatlikud tasakaalustavad institutsioonid puuduvad - paternalistlik konservatism - lähedal autoritaarsusele, poliitiline võim selgelt domineeriv, kuid tal pole selget absoluutset võimu - uusparempoolsus (neoliberalism + neokonservatism).
- World Society Kooslused teevad ühiskonna, mis teevad riigi, mis teevad rahvusvahelise kogukonna. Kanti teooria, et riigid ei loe, on inimestevahelised suhted. ● Ühiskonnas väljakujunenud väärtused - Positiivne moraalsus -> käitumisnormid konkreetses ühiskonnas. Võib öelda, et autoritaarsemad riigid on isegi moraalsemad kui demokraatlikud, nt Iraan (riigis käitutakse vastavalt šaaria seadustele). - Kriitiline moraalsus -> - Demokraatia vs autoritaarsus ● Otsusetegija tasand -> konkreetne indiviid, kellel võib olla moraalsus, aga võib sellest ka loobuda Moraal ja õigus ● Õiglane sõda - India - Kristlus ** Aquino Thomas - Kriteeriumid ** Proportsionaalsus ** Õiglane põhjus, jne ● Hugo Grotius -> rahvusvaheline õigus. Pidi 17. sajandil möönma, et kristlik sõda on õige? Rahvusvaheline õigus ● Õiguse tüübid: - Positiivne õigus -> kirjapandud õigus, seadustes olemas.
Tavaliselt ollakse autoritaarne suuremate muutuste tegemisel või juhivahetusel. Veel hullemaks muutub olukord, kui juht ei talu teiste tugevaid arvamusi, mis tema omast erinevad. Nii võibki kujuneda olukord, kus juht teab täpselt, mida ja kuidas teha, aga meeskond ei saa aru. Juhid ei kasuta võimu ja käskimist sellepärast, et nad oleksid rumalad. Tavaliselt on tegemist väljakujunenud arvamusega, et nii saavutab kiiremini tulemuse. Paraku mõjub autoritaarsus vähestele inimestele ja siis ka lühikese aja vältel. Samas ei saa öelda, et autoritaarsusega jääks edu saavutamata. Pigem on küsimus meeskonna tegeliku võimekuse avaldumises ja ärakasutamises. Autoritaarsus on põhimõtteline lähenemine juhtimisele, kus juht otsustab ise ja annab oma meeskonnale teada, mida ja kuidas tuleb ära teha. See toimub ilma meeskonnaga nõu pidamata. Demokraatlik juht Autoritaarne juht
selle raamistiku nii põhjuseks kui ka tagajärgedeks. I.Altman Worldwievs- käis selle käsitluse välja aastal 1987 kkpsy käsiraamatus aga suurel määral tugineb ta Pepperi nimelise härra töödele The world Hypotheses Bentley `49 - avaldas selle raamatu üleval pool Trait- käitumise põhjused on isiku omadustes, mis toimivad sõltumatult kk-st, mis on eri inimestel erinevalt väljendunud ja ka geneetiliselt kaasa antud( autoritaarsus, tunnetatud kontroll - kas kontrollib ise või keegi kontrollib väljaspoolt) selle käsitluse raames võib vaadata ka arengulist järjestust - psühhoseksuaalsed või mingid muud E. Erikson - Taani päritolu Am. psühholoog kas on üks v mitu situatiivset põhjust, muutus on interaktsiooni vastasmõju tagajärg, mitte aga nende nähtuste seesmine omadus, muutust võime aga kirjeldada kui mingit seisundit ajateljel, me
6. Paindlikkus 7. 8. Tüüpilised vead, mis takistavad edukat karjääri (Hineywelli uuringu põhjal) 1. Võimetus arvestada kõiki detaile 2. Mittevalmisolek vastastikuseks asendamiseks 3. Hüvitise ootamine lihtsalt teadmiste omamise eest, selle asemel, et neid asja huvides kasutada 4. Täitjatepoolse konkurentsi kartmine 5. Kujutlusvõime puudumine 6. Egoism(soovimatus tööga kaasnevat kuulsust alluvatega jagada 7. Taltsutamatus 8. Reetlikkus, kohusetunde puudumine 9. Autoritaarsus juhtimises 10. Teadmistega eputamine 11. 12. 13. 14.TEEMA3: Juhtimine kui teadus, Klassikalised, Neoklassikalised, Kaasaegsed juhtimisteooriad 15. 16. Juhtimine kui teadus Juhtimisteadus analüüsib ja üldistab juhtimise praktilist kogemust ja töötab selle põhjal välja praktilised soovitused juhtimise kõikide vormide ja tahkude täiustamiseks ja juhtimise efektiivsemaks muutmiseks. Juhtimine on juhtimise printsiipide, meetodite, vahendite ja vormide ühtsus. 17. 18
annaabi.ee 
