AVICENNA Ibn Sina Ibn Sina, läänemaailmas tuntud kui Avicenna Elas aastatel 930-1037 Pärsia teadlane, üks peamiseid Aristotelese tõlgendajaid Tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga Kirjutanud ligikaudu 450 uurimust 240 säilinud tänapäevani Tuntumad teosed ,,Raviraamat" ,,Meditsiini kaanon" Saavutused Moderne meditsiin ja kliiniline farmakoloogia Nakkushaiguste nakkuslik loomus ja karantiini nõue Aroomiteraapia isa Auruga destilleerimine Geoloogia isa tiitel
leetritest ja rõugetest. Ali ibn Abbas al-Majusi ,,Täielik raamat meditsiinikunstist" oli Razi tööst lühem ja süstemaatilisem. Tähtis suurkuju islamimeditsiinis on ka Abu al-Qasim al-Zahrawi, keda peetakse kaasaegse kirurgia isaks. Tema tähtsaim teos on ,,Kitab al-Tasrif" (,,Book of Concessions", "Möönduste raamat"). See on suur 30. köiteline teos, avaldatud aastal 1000pKr. Seal on ta kirjeldanud ka mitmeid uusi instrumente. Kuulsaim islami arst on ilmselt 11. sajandil elanud Avicenna (Ibn Sina), keda peetakse kaasaegse meditsiini üheks isaks ja Hippocratese ning Galeni järel kolmandaks maailma tähtsamaks arstiks. Tema tähtsamad tööd on: ,,Meditsiini kaanon", mis jäi meditsiini õpikuks sajanditeks ja ,,Raviraamat". Avicenna panus meditsiini oli eksperimenteerimise ja kvantifitseerimise sisseseadmine füsioloogia õpetuses. Teda peetakse ka nakkushaiguste nakkusliku iseloomu avastajaks ja ravimite tõhususe testide loojaks. Veel omistatakse talle
Meka , Damaskus , Bagdad , Mediina , Rooma , Aachen. Sest see polnud Araabia valduses. 7. Kes olid türklased-seldzukid ? Millised olid nende suhted araablasetga ? Kesk-kasahstanis pesitsevad hõimud. Olid ka rändkarjkasvatajad. Nad vallutasid osa araabia maadest. 8. Seleta mõisteid. Koraan- Püha raamat , õige ainult püha keeles (araabia keeles ) 114 peatükki. Järjestatud pikkemast lühemale. Mosee- pühamu tunnuseks minarett. 9.kirjuta sobiv nimi. (tuhat ja üks ööd, Tarkuse maja, Avicenna, Averroes, Koraan ,Muhamed) Teaduslik uurimusasutus koos raamatukogu ja observatooriumiga ...Tarkuse maja.... Muinasjutukogu, araabia kirjanuduse tähtteos ...Tuhat ja üks ööd Imearst, arstiteaduse käsiraamatu autor, aga ka astronoom,filosoof ja luuletaja ...Avicenna... Õpetlane ,kes pühendas oma elu Aristoteles tööde uurimisele ...Averroes.... 10. Millised olid muhameedlaste kohustused ehk islami viis tugisammast ? 1. Paastumine Ramadaani kuul. 2
Kuigi Muhamedi järglaskond lõppes, usuvad siidid, et üks Ali järglastest ei surnud ja tuleb viimsel kohtupäeval peidust, et täita maailm õiglusega. Nad on valmis ka sõjakalt välja astuma. 15. Kuidas suhtusid araablased antiigipärandisse? Nad talletasid seda ja arendasid loominguliselt edasi. 16. Nimeta mõni mõiste, mis on eesti keelde tulnud araabia keelest? Algebra, alkeemia, tariif, magasin 17. Kes olid Avicenna ja Averroes? Avicenna e. Ibn Sina pärsia-tadziki arst, flosoof ja poeet. Averroes e. Ibn Rusd flosoof, arst ja kohtunik 18. Mida on araablased suutnud anda Euroopa kultuurile? India arvusüsteem- nn. Araabia numbrid; Vana-Kreeka flosoofde tekstid tõlgituna Mõisted: Beduiin- rändavad või poolpaiksed kaamelikasvatajad Veritasu Kui hõimuliige sureb, tuleb tappa teisest hõimust samal seisusel liige Patriarhaalne ühiskond- mehevõim Allah- (Ainu)jumal
Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka
4 Värviteraapia ajalugu Värvide abil ravimist on rakendatud iidsetest aegadest. Juba iidsete Egiptuse, India ja Hiina kultuuri rahvas kasutasid värvide tervendavat omadust. On ka leitud dokumentaalseid tõendusi, et näiteks hiina arstid ravisid mao haiguseid kollase värvi abil ning sarlakeid põdenud inimestele soovitasid nad kanda punast salli. Avicenna kirjutas oma raamatus, et veritseva haavaga inimene ei peaks vaatama punast värvi vaid sinist, kuna see värv pidi peatama verejooksu. Oma praktikas kasutas Avicenna värvilisi kreeme ja eleksiire. Värviteraapia arendajateks olid Edwin Bobbit ja Georg von Landgorf. Nende raamatus ,,The Principles of Light and Color" on täpselt kirjeldatud iga raviva spektri värvi mõju. E. Bobbit soovitas ravida viljatust punase ning närvisüsteemihäireid sinise värviga.
tekkimiseks. 6. Islami usu kombed ja põhimõtted. V: Moslem peab... käima palverännakul Mekas. ...kord aastas ühe korra paastuma. ...viis korda päevas palvetama nägu Meka poole. ...peab annetama vaestele. ...Ei tohi unustada, et islami ainuke jumal on Alah ja tema profet on Muhamed. 7. Araabia teadused. V: arst, ehitus, astraloogia, astranoomia. Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina e. Avicenna. Teda tunti kui imearstina, ta andis lausa välja kirja teose ,,Arstiteaduse kaanon". Lisaks oli ta astronoom,filosoof ja luuletaja. 8. Mõisted. Koraan-islami usuliste püharaamat. Minarett- on mosee kõrval asuv torn. Mosee-islami pühakoda. Kalifaat-araabi riik, mida valitsevad kaliifid.
eeterlik õli magus Juba iidsetest aegadest on apelsini seostatud helduse ja viljakuse sümbolina. Hiina ravitsejad ravisid kuivatatud apelsinikoorte abil anoreksiat, külmetust, köha ning isegi pahaloomulisi rinnanäärme kasvajaid. Apelsinipuu õitest valmistati apelsinivett, mida kasutati higistama paneva ja verejooksu peatava vahendina Jasmiin Hiinas lisati seda teele, sellega loputati silmi, sellest valmistati siirupit köha vastu. Arvati, et jasmiin puhastab verd. Avicenna kirjutas, et jasmiin aitab hästi närvihaiguste korral, ning soovitas elatanud inimestele kui toniseerivat vahendit, naistele aga tedretähnidest vabanemiseks. Sidrunmeli ss Hiina meditsiinis kasutati hiljuti kui reumavastast vahendit. Ingver Juba vanad hiinlased avastasid ingveri toime vananemise vastu, samuti arvati, et ingver suurendab sugutungi ning viljakust. Loomulikult kasutati ingveritaolist imeasja ka toitude valmistamisel. Sandlip uu Hiina arstid kasutasid sandlipuud koolera
laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).
laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).
saunu, kus oli erinevate temperatuuridega vanne ja ruume, samuti sai lasta end masseerida lõhnavate õlidega. (Worwood lk 273-274) . Esimeseks raamatuks, mis on täielikult lõhnadele pühendatud peetakse Theophrastuse De odoribus, kirjutatud 370 e.m.a. Raamatu kaudu teame, et kreeklased tegid paljudest lõhnataimedest essentse ja segasid siis õlidesse, lahustitesse ja veinidesse. Araablane Avicenna (980- 1037) oli õpetlane ja filosoof , kes kirjutas mitmeid raamatuid taimede raviomadustest. Avicennat peetakse esimese "moodsa" destilleerimisaparaadi loojaks, millega sai ekstraheerida lilleõitest eeterlikke õlisid . Taimetarkusi hoiti tallel ka keskajal, mil paljusid õlisid kasutati epideemiate korral , musta katku ajal suitsutati tänavatel männi ja viiruki tõrvikuid ning uusajal, mil herbalistid ja ka mõned arstid kasutasid erinevaid aroomiõlisid
Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana. al-Masudi ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest.
Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim Nimetus iisop on tulnud vanaheebreakeelsest sõnast ,,azob", mis tähendab ,,püha lõhnav rohi". Seda taime nimetatakse Vanas Testamendis : piserda mind iisopiga ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas
aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks.
Kasutades neid teadmisi, tegid araablased suuri samme meditsiinis, teaduses, matemaatikas teadmistes, mille suhtes oli vallutajatel suurim huvi tänu nende teadmiste praktilisele väärtusele. Kui tingimused stabiliseerusid, sattus huvi keskmesse islami ühildamine nende iidsete teadmistega. Palju aastaid hiljem püüdsid kristlased teha sama asja ühildada Aristotelese ja teiste filosoofide töid ristiusu põhimõtetega ning need kaks katset osutusid üllatavalt sarnasteks. Avicenna Avicenna (980-1037) oli väljapaistev araabia filosoof, paljude raamatute autor meditsiini, matemaatika, loogika, metafüüsika, muslimi teoloogia, astronoomia, poliitika ja lingvistika vallast. Tema raamat meditsiinist, pealkirjaga ,,Kaanon", oli Euroopa ülikoolides kasutusel rohkem kui viis sajandit. Suures osas oma töödest laenas ta mõndagi Aristoteleselt, kuid ta tegi Aristotelese filosoofiasse ka modifikatsioone, mis püsisid sadu aastaid.
kahjustavat toimet, mürkide kasutamist, mürgistuste ärahoidmist ja ravi Farmakoloogia ajalugu · Hippokrates 460-377 e.m.a. Püüdis kasutusel olevaid ravimeid süstematiseerida kasutamisnäidustuse järgi · Galenos 131-201 farmaatsia rajaja. Rõhutas, et nii teoreetilised kui praktilised kogemused ravimitest on olulised ratsionaalse ravi toime hindamisel. Töötas välja ravimtaimedest valmistatava tõmmiste tehnoloogia (nn. galeenilised preparaadid). · Avicenna 980 1037 süstematiseeris meditsiinialaseid teadmisi teoses "Arstikunsti kaanon". Tema eristas ravimite tajutavat, tugevat ja mürgist toimet · Keskajal teadmised ravimitest taandusid · Paracelsus 1493 -1541 Arsti ja keemiku ülesandeks pidas ta essentside valmistamist looduslikest ainetes,millega oleks võimalik toetada looduse terivistavat osa ja hävitada haiguse põhjust. · 18-19 saj. ravimite toimeõpetuse aluseks haigevoodil saadud teadmiste
Neid õpetusi järgides kasutasid arstid ravimitena värvilisi võideid ja salve ning sooritasid protseduure tervendavat tooni värvitud seintega ruumides. Esimesel sajandil kirjutas Rooma arst Aulus Cornelius Celsus värvide ravivast toimest , kuid kristluse levides hakati neid ürgsid tarkusi seostama paganlike uskumustega ning kirik keelustas need. 9. sajandil süstematiseeris lääne meditsiini isa Hippokrates õpetused araablasest arst Avicenna. Ta kirjeldas värve nii haiguse sümptomina kui ka ravivahendina. 18. sajandil huvitusid teadlased ja filosoofid eelkoige meteriaalsest maailmast ning nõudsid teaduslikelt teooriatelt nähtavaid tõestusi. Arstiteadus keskendus kehaliste vaevuste ravile, millega kaasnes kirurgia ja arstirohtude arendamine, selle tulemusena kadusid käibelt vaimsele tervisele ja hingele suunatud varjatumad ravimeetodid. Värviteraapia tõusis taas esile 19. sajandi lõpul
4 Villu Veski Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. · 19822002 Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja
Haljand Udam, "Loetud ja kirjutatud. Esseed raamatutest ja elust", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998, lk 209216 ("Dante" 675 aastat surmast) Jorge Luis Borges, "Valik esseid". Tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 181206 ("Jumalik komöödia") Jaan Puhvel, "Ulgvel ja umbes". Ilmamaa, Tartu 2001, lk 7786 ("Luulemere eksilaevas") Haljand Udam, "Orienditeekond", Ilmamaa, Tartu 2001, lk 116120 ("Avicenna ja Dante") Ülar Ploom, "Dante estonicus'e kontekstis" Looming 2008, nr 4, lk 561563
tema teadmistest ja oskustest on jõudnud paljude inimesteni. Talle anti töökoht Baseli ülikoolis meditsiini õppejõuna. Paracelsus uskus ka, et tema õpetatavaid teadmisi võiksid omandada kõik inimesed, kes seda vähegi soovivad. Seega ta kutsus oma loengutesse mitte ainult õpilasi, vaid kõiki inimesi, kes näitasid üles initsiatiivi õppida. Paracelsusele ei meeldinud selle aja ravimismeetodid, mis olid kirjutatud Aristotelese, Galenose ja Avicenna poolt. Sellepärast kutsus ta üles kogu ravikunsti uuendama. Aluseks sai sellel tria prima idee ning mõtteviis, et inimese organismis toimuvad protsessid on rangelt keemilised, seega tuleks keha ravida keemiaga. Paracelsuse suurimad teened on tema ravimismeetodite arendamine. Ta ei muutnud väga ravimeid kui selliseid, vaid rohkem vaatenurka, kuidas peaks lähenema haigusele ning mida haige juures ravida. Tria prima
On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. Asklepiose templites õpetati ja preestrid ravisid. Kasutati maagilisi ja ratsionaalseid võtteid. Kaks tütart Hygeia (hügieeni jumalanna karika ja maoga) ning Panakeia (kaitses ravi ravimitega). Avicenna (Ibn-Sina) (keskaeg, Araabia kalifaat) 980-1037.a. Idamaade tuntuim arst. Sündis Kesk-Aasias. Kirjutas viieköitelise teose ,,Arstiteaduse kaanon". XII saj tõlgiti ladina keelde, anti välja üle 30 korra. Behring, E.v. (uusaeg, XIX saj) koos Kitasatoga valmistas 19.saj lõpul esimese seerumi difteeria vastu. Bourgelat, C. (uusaeg, XVIII saj) 1712-1779.a. Oli jurist -> läks sõjaväkke -> töötas tallmeistrina -> oli ratsakooli
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
Medikamendiga, võib kulda saada 40 päevaga, kui aga nn. Eliksiiriga , tekib kuld koguni ühe tunniga. Dzabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni , sublimatsiooni, kristallimist jm. Euroopas tuntakse Dzabiri latiniseeritud nime all Geber. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9) keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980-1037), kes sai euroopas tuntuks avicenna nime all. Ibn sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemkutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös ,,Tervekssaamise raamat" taväidab , et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb väga hõbedaga, või kollaseks,
meditsiini suure jälje. Informatsioon levis kaubandusega. Haiglad ja meditsiini koolid. 754 aastal Bagdadis esimene apteek. Hiljem levis Euroopasse. Hippokratese ja Kaleose tõlked tuntud. Bagdadi haigla asutaja usbekk Al-Razi e. Razes. Võttis kasutusele vati ja erilise riista, kuidas eraldada silmast võõrkeha. Looduslikud ravimid. Gazu ibn Abbaro valitsejate raamat, soovitas ravimeid loomade peal kasutada. Abu-Ali-ibn-Hussein-ibn-Abdullah-ibn-Sina e. Avicenna. Sündis 980 aastal Huharas, taidsik. Elu seiklusrikas, õuearst, vesiir, vang. Oli imelaps: 5 aastaselt omandas teadmisi, 10 aastaselt vuristas Koraani peast. Õppis rehkendamist, Aristotelese metafüüsikat. 16 aastaselt arstiteadus. 18 aastaselt tunnustatud arst. Ravis õnnestunult rikast printsi. 1037aastal suri 57 aastaselt. Surmaga seotud legend, et segas kokku 40 eri rohtu 40 erinevas nõus. Õpetas ma lemmikõpilast kuidas manustada
Doctors are people who practice some type of human biological medicine. Doctors are usually considered to be members of a learned profession because of the extensive training requirements and also because of the occupation's special ethical and legal duties. Different doctors specialize in different fields of medicine. For example, there are chiropractors who deal with neurological, skeletal, or soft tissue problems. There are osteopaths, pediatrics and oncologists. Famous doctors include: Avicenna, Hippocrates (who is also referred to as ,,The Father of Medicine"), Jonas Salk etc. 8. Ways of keeping healthy Keeping healthy is not just avoiding being ill but it is a sense of genereal well-being, getting physical, emotional and social factors in balance. Stress is a part of most peoples' everyday life. Some stress is useful, some not. The body is equipped to respond to emergencies but if the stress goes on for a long time, the body can become unbalanced
Dzässmuusikat on Eestis tutvustanud Valter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. VILLU VESKI Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. URMAS LATTIKAS Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja,
valmistamist, hakati propageerima keemilisi ravimeid, kirjeldati lämmastikhappe valmistamist, saadi destilleerimise teel etanooli 15. Mis on iatrokeemia? Keda loetakse iatrokeemia rajajaks? Kellele ta vastandas oma seisukohti? Iatrokeemia ehk meditsiiniline keemia (iatros kr.k. arst) renessansiajastu alkeemia ravimite valmistamine keemilisel teel. Iatrokeemia vastandus üsna selgelt antiikmeditsiini (Hippokrates ja Galenos) ja araabia meditsiini (Avicenna) põhimõtetele. Iatrokeemia rajajaks loetakse Paracelsust (saksa keemik, arst), pani põlema Avicenna jm vanade autorite tööd. 16. Milles seisnes flogistoniteooria? Millist rolli see omas keemia edasises arengus? Flogistoniteooria väitis, et põlevad ained on rikkad flogistoni (tuliaine) poolest; ainete põlemisel ja metallide kuumutamisel flogiston eraldub (seostudes õhuga); metallimaagi kuumutamisel söega seostub süsinikust vabanenud flogiston (õhu vahendusel) metalliga.
järgides kasutasid egiptuse ja kreeka arstid nende hulgas ka lääne meditsiini isa Hippokrates ravimitena värvilisi võideid ja salve ning sooritasid protseduure tervendavat tooni värvitud seintega ruumides. Esimesel sajandil kirjutas rooma arsti Aulus Cornelius Celsus värvide ravivast toimest, kuid kirstluse levides hakati neid ürgseid tarkusi seostama paganlike uskumustega ning kirik pani nad keelu alla. 9. sajandil süstematiseeris Hippokratese õpetused araablastest arst avicenna. Ta kirjeldas värve nii haiguse sümptomi kui ka ravivahendina, osutades näiteks, et punane stimuleerib verejooksu, kuna kollane pärsib valu ja põletikku. 18. sajandil huvitusid teadlased ja filosoofid eelkõige materiaalsest maailmast ning nõudsid teaduslikelt teooriatelt nähtavaid tõestusi. Arstiteadus keskendus kehaliste vaevuste ravile, millega kaasnes kirurgia ja arstirohtude arendamine, ning selle tulemusena kadusid käibelt hingelisele ja vaimsele tervisele suunatud
kunst: arhitektuur (moseed) teadus: Al-Horezmi entsüklopeedia "Teaduste võtmed" 1. Jumalasõna, õigusteadus, grammatika, poeesia/ajalugu, dok. koostamine 2. Mehaanika, meditsiin, muusika, alkeemia, loogika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, metafüüsika Ibn Mansur araabia keele entsüklopeedia Ibn Sina (Avicenna) meditsiini teadlane Al-Idrisi Eesti märkimine kaardil 1154 medresed araabia ülikoolid Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname" Nizami poeemid tsüklis "Hamsa" (=viis) türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik
Under the Abbasids, Islamic civilization flourished in the "Islamic Golden Age", with its capital at the cosmopolitan city of Baghdad. The major hadith collections were compiled and the four modern Sunni Madh'habs were established. Islamic law was advanced greatly by the efforts of the early 9th century jurist al-Shafi'i; he codified a method to establish the reliability of hadith, a topic which had been a locus of dispute among Islamic scholars. Philosophers Ibn Sina (Avicenna) and Al-Farabi sought to incorporate Greek principles into Islamic theology, while others like the 11th century theologian Abu Hamid al-Ghazzali argued against them and ultimately prevailed. Sufism became a full-fledged movement that had moved towards mysticism and away from its ascetic roots, while Shi'ism split due to disagreements over the succession of Imams. The spread of the Islamic dominion induced hostility among medieval ecclesiastical Christian authors who saw
Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn Sina(980-1037m.a.j) nimetas ps. Häirete põhjusena materiaalseid ja psühholoogilisi tegureid, hakkas jälgima emotsioonide seost kehaliste funktsioonidega. Araabias suhtuti psüühilistesse haigetesse humaanselt. Keskajal pidas kirik ravis tähtsaks jumala vaimu abi. Arstiteaduse areng oli piiratud(nt. Laiba lahkamine oli keelatud) 3. saj loodi katoliku kiriku juures eksortsisti ametikoht. Arvati, et inimesesse tunginud deemonid tekitavad psüühilisi häireid.
araabiamaailmas. Umbkaudu 850. aastaks olid Aristotelese ja Porphyriose peateosed araabia keelde tõlgitud, ning Bagdadi koolkonnas hakati kirjutama loogikaalaseid originaalteoseid. Peamised 9. sajandi autorid olid al-Kindi (805- 873) ja Muslim al-Farabi (873-950). Suure osa Bagdadi koolkonnast moodustasid nestoriaanlikud ja jakobiitlikud kristlased. 1050. aastaks oli Bagdadi koolkond lagunenud, üldse kahanes 11. sajandil loogika populaarsus araabiamaailmas. Erandiks on Ibn Sina ehk Avicenna (980-1037). Erinevalt varasematest autoritest kirjutas Avicenna uurimusi iseseisvate originaaltekstidena, mitte kui kommentaare Aristotelese tõlgetele. Seejuures kritiseeris Avicenna Bagdadi koolkonda Aristotelese pimeda järgimise eest. Avicenna tööd jätkas teoloog al-Ghazali ehk Algazel (1058-1111). 12. sajandi olulisim araabia loogik oli Hispaanias elanud Ibn Rushd ehk Averroes (1126-1198). Bagdadi koolkonna
Lisaks uuris filosoof, kuidas erinevaid lõhnu tajutakse, ning viitas lõhnataju ja maitse seosele. Pilt 2. Aphrodite saarelt leitud vanad kreeka parfüümid. 1.3 Minevikust kaasaega Parfümeeriatööstuse mineviku ja tuleviku sidujateks võib nimetada araablasi. Destilleerimisprotsessi, mille jooksul lilledest eraldatakse õlid meetodi, mis on kasutusel tänaseni ,arendas välja araabia arst ja keemik Avicenna, alustades oma katseid roosidega. Enne tema roosivee leiutamist kujutasid vedelad parfüümid segu õlidest ja maitsetaimedest, kuid roosivesi oli delikaatsem ja muutus ääretult populaarseks. Catherine de Medici valitsemisajal Prantsusmaal (15471559) õitses just parfümeeriatööstus. Kuninganna võttis oma sünnimaalt Itaaliast kaasa isikliku parfümeeri René le Florentini. Mehe laboratoorium oli ühendatud Catherine'i korteriga salajase vahekäigu kaudu, et
ning surnud sõdureid uurides sai talle selgeks, et südamest lahkuv veri on helepunane ja näib elust pakatavat. Läbilõigatud soonest veri lausa purskas, ja kui seda voolata lasta, siis lahkus elu varsti inimese kehast. Galenos järeldas siis, et süda varustab verd vitaalse hingega, eluvaimuga, ja et see pulseeriv vedelik jagab elu üle kogu keha. Araabias töötas väljapaistev arst ja õpetlane Abu-Ali Ibn-Sina (980-1037), Euroopas tuntud Avicenna nime all. Ta oli laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene, õppinud loodusteadusi, filosoofiat, meditsiini, töötas teadlasena, olles samal ajal suurepärane arst. Tema sulest ilmus üle saja teadusliku töö. Neist ulatuslikuim ja tuntuim on 5-köiteline ’’Arstiteaduse kaanon’’, mis käsitleb kogu tolleaegse meditsiini teoreetilisi ja praktilisi aluseid. Operatsioonidel kasutas ta valutustamist oopiumi ja mandragora abil
palvekummardust) on kaunistatud tavaliselt kiriornamentikaga ja selle juurde on rajatud üks või mitu minaretti – torni, mille otsast kutsuti usklikke palvusele. Mošeede juures tegutsesid kõrgemad koolid – medresed, kus õpetati lisaks koraanile ka islami seadust (šariaat) ja pärimust (sunna), aga ka araabia kirjandust ja loogikat. Islami teadlastest olid Euroopas eriti tuntud 11.saj Kesk-Aasias tegutsenud Ibn Sina (lad päraselt Avicenna)- filosoof, poeet ning arst, kelle „Arstiteaduse kaanon” oli ladina keelde tõlgituna keskaja Euroopa tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid ja Ibn Rušd (lad Averroes), kes käsitles oma töödes Aristotelese filosoofiat ja kirjutas arstiteaduslikke teoseid. 1.5. Moslemiriigid 11.-16.saj: 10.saj senine araablaste hiigelriik lagunes iseseisvateks islamiriikideks. 11.saj kujunes Iraani aladel välja seldžukkide (türgi hõim) riik, kes
· Ariwara no Narihira - Waka luuletaja, ,,Ise monogatari" kangelane · Ono no Komachi - Waka naisluuletaja, peetakse ilusa naise sümboliks Jaapanis · Murasaki Shikibu - Naisluuletaja ja romaanikirjanik, Genji lugude autor (,,Genji monogatari") · Kenkô - Muromachi ja Kamakura perioodi luuletaja, kirjutas ,,Tsurezuregusa", ,,Jõudeaja võrsed" · Bashô - Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija Araabia, pärsia, turgi: · Avicenna (Ibn Sina) - 1037 Hamadan, Iraan, turgi luuletaja · Farid ad-Din Attar - kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" · Umar Hajjam - läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid · Hafez-e Shiraz 14. saj, pärsia poeet · Yunus Emre - Türgis sündinud sufiluuletaja Lähis-Ida MÕISTED · upanisad - valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga · Kvya - ilutsev, tehislik stiil
äädikhapet, kasutas destillatsiooni, sublimatsiooni, kristallimist jm. Siit ka põhjus, miks araablased Dzabir ibn Hajjanit "teaduste kuningaks" nimetasid. Ta andis suure panuse araabia alkeemiasse, mille omakorda üle võtsid eurooplased. Euroopas tuntakse Dzabir ibn Hajjanini latiniseeritud nime all Geber. Keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980 1037), kes sai Euroopas tuntuks Avicenna nime all. Ibn Sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemikutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös "Tervekssaamise raamat" ta väidab, et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb
rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse. Lõuna Itaalias, Monte Cassionos, töötas munk- Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Tänu sellele kasvas välja Salerno meditsiinitraditsioon, mis domineeris keskaeguses Euroopas paarsada aastat. Islami arstid- Avicenna ja Rhazes. Rhadez- 10. Sajand Meditsiini Raamat. Avicenna teosed domineerisid hiljem, pärast Galenose töid, Euroopas. Teoseks nimelt Meditsiinikaanon- kirjeldas, et meditsiin jaguneb kaheks- teooriaks ja praktikaks. Praktika jaguneb samuti kaheks- tervete kehade tundmaõppimine ja tervise säilitamine ning haige keha tundmaõppimine ehk arstlik õpetus. Tervishoiu kunst pidavat seisnema selles, et inimene tuleb viia võimalikult soodsatel tingimustel selliste tingimusteni, milles
(milline represseeris võõrusulisi) araablaste aladele. · Araabia tsivilisatsioonist (ning sellega rahumeelselt koos eksisteerinud juudi omast) I aastatuhande teisel poolel, II aastatuhande alguses, sai antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja. · Araabia ülikoolidest (Hispaanias) said Euroopa esimesed vastavad haridusasutused. · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg). · Islami (Avicenna, elas 980-1037 Teos Meditsiinikaanon ja Rhazes, 10. sajand Meditsiini Raamat), aga ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad (eksperiment) ja elushoidjad. Meditsiinis humoraalteooria. · Islami kultuuriruumis tekkis ilmalik haigla (9. sajand Bagdadis). · Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline, lisaks organiseeritud, kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil hakkavad araabia (islami) meditsiinitarkused tasahilju Euroopasse infiltreeruma
a) Tõusu- mõõna mangroovimetsad ja nende vetikad. Mangroovid on puud (kuni 30m kõrged) ja kuni 2m kõrged põõsad, mis kasvavad meres. Viimased võivad kõrge tõusuvee 9 puhul jääda täiesti vee alla. Kõige N- poolsemad mangroovide kasvualad on Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja Mauritanias. Kõige S- poolsem on Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks liik Avicenna marina. Mangroovid on kohastunud eluks kõrge soolsusega või riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis toimivad filtrina, ei lase omastada üleliigset soola) ja lehtedele, milles on spets. soolanäärmed, kuhu eraldub ja millest eemaldub üleliigne sool. Tugijuured ankurdavad taime, neis leiduvad pneumatofoorid võimaldavad gaaside vahetust settesse mattunud juurtest, paljudel on ujuvad seemned ja viljad. Mangroovide tugijuurte peal ja ümber on rohkesti punavetikaid,
Saharan West Africa, Central Asia, Volga Bulgaria and the Malay archipelago. The Golden Age saw new legal, philosophical, and religious developments. The major hadith collections were compiled and the four modern Sunni Madh'habs were established. Islamic law was advanced greatly by the efforts of the early 9th century jurist alShafi'i; he codified a method to establish the reliability of hadith, a topic which had been a locus of dispute among Islamic scholars.Philosophers Ibn Sina (Avicenna) and AlFarabi sought to incorporate Greek principles into Islamic theology, while others like the 11th century theologian Abu Hamid al Ghazzali argued against them and ultimately prevailed. Finally, Sufism and Shi'ism both underwent major changes in the 9th century. Sufism became a fullfledged movement that had moved towards mysticism and away from its ascetic roots, while Shi'ism split due to disagreements over the succession of Imams.
Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid
Prohvet Muhamed parandas naiste olukorda märgatavalt. Ta keelustas tava, millega seoses hukati vastsündinud tüdrukud. Lisaks võis naine saada päranduse. Muhamed tegi abielu lepinguks naise ja mehe vahel. Peale abielu jäävad naisele lähimateks meessugulasteks isa ja vend. Sugudevahelised suhted: mida rangem on traditsioon, seda vähem võõraste inimeste vahelisi suhteid talutakse. Islami kalifaadi lõpp oli islami kultuuri arengus väga positiivne. Ibn Sina (Avicenna) tema arstiraamatuid kasutati ka Euroopas hiljem. 18 Annemarie Schimmel ,,Islam" 2001 David Waines ,,Sissejuhatus islamisse" 2003 BAHA'I - tekkis Iraanis, tollases Pärsias, kus oli usk sellesse, et saabub imaam, kes on Jumala poolt juhitud. Siyyd Ali Muhammad (1819-1850) jõudis tundmisele, et tema ongi see mees, kes tulema peab. Temast hakati rääkima kui väravast. Ta vangistati ja hukati. Temast sai usumärter
kinnituvad madalas puhul jääda täiesti vee alla. Kõige N- vees juurte abil veekogu põhjale, poolsemad mangroovide kasvualad on enamus taimest asub Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja õhukeskkonnas. Mauritanias. Kõige S-poolsem on Ujulehtedega taimed (parasvöötmes Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks tüüpiliselt vesiroos, vesikupp, liik Avicenna marina. Mangroovid on troopikas suurte ujulehtedega kohastunud eluks kõrge soolsusega või Victoria liigid) kinnituvad samuti riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis juurte abil põhjale, enamasti toimivad filtrina, ei lase omastada piirduvad 2-3 m sügavusega. üleliigset soola) ja lehtedele, milles on · Ujutaimede liike on suhteliselt spets
alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas „Arstiteaduste kaanoni“, kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia – tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).
kolmeteistkümne sajandi jooksul õpiti anatoomiat ainult tema töödest. Loomulikult oli tema töödes ka vigu ja rohkesti eksimusi. Rooma riigi langemisega lõpeb teaduste vanaaja kuldne periood. Keskajal läks inimese kehaehituse uurimine üle araabia maade teadlaste kätte. Uusi avastusi oli vähe, kuid nad kogusid ja säilitasid olemasolevad teadmised hoolikalt ja säilitasid need. Selle perioodi teadlastest on kuulsaim tadziki filosoof ja arst Abu Ali Ibn Sina (Avicenna) (u. 980-1037 m.a.j.). Ibn Sina "Arstiteaduse kaanon" sisaldab rohkesti anatoomilisi andmeid ja on edaspidise viie sajandi jooksul üks tähtsamaid arstiteaduslikke käsiraamatuid mitte ainuüksi araabia maades vaid ka Läänes. Leonardo da Vinci (1452-1519) lahkas rohkem kui 30 laipa ja jättis endast maha 13 köidet anatoomilisi jooniseid. Progress inimese anatoomia ajaloos algab siiski alles XVI saj, mil kerkib esile
alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4. Paber, astrolaab ehk tähekõrgusmõõtja, kompass (kõik araablaste kaudu Hiinast). 5. Meditsiinisaavutused. Ibn Sina (Euroopas tuntakse teda Avicenna nime all) teosed, ta koostas ,,Arstiteaduste kaanoni", kus püüdis selgitada erinevate haiguste olemust ja põhjuseid. ja mille Euroopa õpetlased üle võtsid (ise) 6. Araablased koostasid tolle aja tuntud maailma kohta maailmakaarte, mille Euroopa üles võttis (Põhja-, Ida-Aafrika, Euroopa, Aasia tuntud kartograaf Al Idrisi (XII sajand) kirjutas raamatu, kus kirjeldas mitmeid piirkondi. 7. Püssirohi (araablaste kaudu Hiinast).
Astrolaag ehk tähekõrgusmõõtja jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Paber jõudis araablaste vahendusel euroopasse, kuid oli hiinlaste leiutatud Meditsiin: Ibn Sina koostas sellise raamatu nagu "Arstiteaduste kaanon" ja sinna koondati väga erinevate haiguste kirjeldused ning ka ravimise võtted. Sellest "Arstiteaduste kaanonist" kujunes Euroopas üks olulisemaid arstiteaduse käsiraamatuid. Ibn Sina ladinapäraseks imetuseks oli Avicenna. Geograafia: Laialdased teadmised geograaiast olid tingitud sellest, et nende käes oli hiigelterritoorium ja nad olid veel kaubavahetuses naaberterritooriumitega, mida nad õppisid tundma. Araablased koostasid kaarte, kus oli peal kogu nende jaoks tuntud maailm. Nendel kaartidel oli Euraasia, välja arvatud põhja- ja kirdeosa. Kaartidele oli kantud ka Põhja-Aafrika ja Ida-Aafrika, sest neid piirkondi nad tundsid samuti.
aluste väljatöötamist ja loogika sündi. Aristoteles kirjeldas esmakordselt ka teaduse meetodit. Antiik- Kreeka teadus tipnes esimeste teoreetiliste süsteemide loomisega geomeetrias (Eukleides), mehaanikas (Archimedes) ja astronoomias (Ptolemaios). 3. Islami teadus. Tähtsad saavutused matemaatikas, astronoomias, geograafias, arstiteaduses. Suutsid säilitada ja arendada Antiik-Kreeka teaduslikku pärandit (Ibn Sina ehk Avicenna). 4. Keskaegne teadus. Teaduse ja tehnika areng. Euroopas oli teaduse areng tugevalt pärsitud religiooni poolt, mille tulemusena tekkis teaduse värdvorm – skolastika. Viimane pühendas peatähelepanu kristliku dogmaatika arendamisele, kuigi andis selle kõrval teatava panuse ka mõtlemiskultuuri arengule, teoreetiliste vaidluste ja diskussioonide täiustumisele. Arenesid alkeemia ja astroloogia.
matemaatikat, võtsid kasutusele Indiast pärit numbrid, Euroopas tuntakse neid aga Araabia numbritena, võtsid kasutusele praktiliselt kõik trigonomeetrilised funktsioonid). Olulisemad teadlased olid: al Biruni pidas võimalikuks, et eksisteerib heliotsentriline (päikesekeskne) maailm, määras ära viiekümne aine tiheduse, viibis pikalt Indias ja koostas teose India ajaloost, etnograafiast ja geograafiast; Ibn Sina (Avicenna lad. k.) pani kirja raamatu "Arstiteaduse kaanon", selgitas erinevate haiguste olemuste põhjuseid ja kirjeldas ka tervislikku toitumist; al Idrisi geograaf, koostas raamatu "Geograafia", seal ta kirjeldas talle teadaolevat maailma, suur osa teadmistest olid teiste kirjeldused, raamatu juurde kuulus ka 2 kaarti: üks oli paberil, teine oli graveeritud hõbekettale (3,34 x 1,42 m). Bütsants Ida-Rooma riik, mis kestis 395-1453
annaabi.ee 
