Polüester 1 Polüesterkiust kangakiud hakkab leegile lähenedes sulama kiu otstest ning tekivad tahmakerad. Hoides kiudu leegis põleb kiud edasi kuid eemaldades leegist leek kius kustub. Poliestri põlemisel tundsin plastiku põlemise lõhna. Põlemisjäägiks on kõva tahmakera, mis katsumisel ei pudene. Polüester 2 Kiud hakkab samuti leegile lähenedes sulama ning kiu otstesse tegivad sulami kerad. Asetades kiu leeki kiud vaid sulav, ei põle leegiga ning eemaldades leegist lõppeb ka sulamine. Põlemisel eraldab plastiku põlemis lõhna ning järgi jääb tahm, mis ei pudene.
Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranz,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranz. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad. Kukeseened Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada.
Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravik Kasepuravik Haavapuravik jt Kivipuravik Väga hea söögiseen, söödav värskelt. Tal on kollakas- kuni tumepruun kübar ning tema jalg on jäme. Kasepuravik Väheväärtuslik söögiseen, söödav värskelt (korja ainult noori seeni!) Haavapuravik kübar on põhivärvuselt kollakas- punakasoranž,seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks Pomerantspuravik Kübar on kollakas-punakasoranž. Seeneliha muutub katsumisel ja lõikepinnal aeglaselt lillakaks, hiljem mustjaks. Jalasoomusd on nõgimustad. Kukeseened Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada.
muutub kurgus tugevalt vihakaks. · Kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult koos kuusega, väga sageli. Augustist novembrini. Söödav värskelt. Tõmmu riisikas · Viljakehad: piimmahlaga. · Kübar: määrdunud-pruunikaskollane, oliivroheline, -tumepruun kuni oliivmust, heledama kollakasroheka, sügavalt sisserullunud servaga, tugevalt kleepuv, peenviltjas, kuni 12 cm. · Eoslehekesed: valkjad või kollakad, katsumisel muutuvad hallikaspruuni- laiguliseks, laialt jalale külge kasvanud. · Jalg: kübara värvi, tihti väikeste koobaslaikudega, tugevalt kleepuv, alusel ahenev, torujas, kuni 5x3 cm. · Seeneliha: valkjas, tüse. Põletavalt kibe. · Metsades, eriti kaasikutes ja kuusikutes, väga sageli, kohati massiliselt; üks tavalisemaid Eesti lehikseeni. Augustist oktoobrini. Värskelt mürgine, kupatatult hinnatav söögiseen.NB! Vahepeal
Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada
vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel. Palavik (ägeda ning raske vormi korral) Diagnoosimine Küsitlus: kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga nad on. Neerude katsumine ehk palpatsioon Uriinianalüüs Vereanalüüs Tsüstoskoopia Ravimine Kerged põletikud paranevad paari päevaga. Voodireziim, viibimine soojas Rohke vedeliku tarbimine (leesikatee) Antibakteriaalne ravi (antibiootikumid). Vajadusel valuvaigistid, spasmolüütikumid
võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi Kinnita käsi kolmnurkrätikuga Sokk Luumurdude korral võib tekkida sokk Pane kanatanu lamama Anna asend, kus valu on kõige väiksem Tõsta kannatanu jalad( terve jalg) kehast kõrgemale Vaagna, reie või jalaluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles Kata kannatanu soojalt, rahusta
Punakas Narmasnutt Inocybe erubescens, eesti keeles punakas narmasnutt on Eesti kõige mürgisem seen. Selle söömine põhjustab tõsist muskariinimürgitust. Viljakeha on kiudlooriga, noorelt üleni valged, hiljem kahvatukollakad. Katsumisel, lõikel ja vananemisel muutuvad laiguti roosakaspunaseks. Päris vanalt on üleni määrdunud-pruunikaspunased, tüsedad ja lihakad. Kübar on kühmuga, noorel seenel koonusjas kuni kellukjas, hiljem lamenev (lame-kellukjas või peaaegu lame). Algul valkjas kuni kahvatukollakas, vanemalt muutuvad roosakaskollaseks ja laiguti punakaks. Kuiv, radiaalkiuline ning enamasti lõhestunud servaga. Kübara läbimõõt on kuni 10 cm
Mis on alkaanid? Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused. Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel lahustitena, vedelad ja tahked, katsumisel tunduvad rasvastena. 6. Teada 5 esimese alkaani (C arv 1-5) nimetusi ja osata koostada valemeid (nii hargnemata, hargnenud kui tsüklilisi) C-aatomite arv Alkaan C-aatomite arv 1 metaan 2 etaan 3 propaan 4 butaan 5 pentaan 7.Mis on polümeerid, too näide valemina. Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest 8
üksiksidemed. Neil on ruumiline molekulistruktuur.(tetraeedriline e nelitahukas) Alkaani tunnusteks on järelliide –aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne…). Sõnatüvi (met, et, prop, but, pent) kirjeldab süsinikahela pikkus . 2. Millised on Alkaanide omadused? a. Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Süsivesinikud vees ei lahustu. b. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad ja ei märgu. c. Madal temperatuuril keevad alkaanid lahustavad rasvu ja õlisid. Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanide molekuli süsinikahela kuju võib olla: Sirge(Siksakiline) Hargnenud Tsükliline 3. Miks süsinikahel saab moodustada tsükleid? 4. Kuidas kasutatakse alkaane?
Punakas narmasnutt (Inocybe erubescens ) Punakas narmasnutt on noorelt kellukja kübaraga üleni valge seen, vanemalt laiuva kühmja radiaalkiulise kollakaspruunika tüseda kübaraga (kuni 10 cm), jämeda (kuni 2,5 cm) rõngata jalaga, oliivpruunide eoslehekestega, ebameeldiva lõhna ja maitsega. Liiki iseloomustav tunnus on katsumisel, lõikamisel ja vananemisel kõigis viljakeha osades ilmnevad roosakaspunased laigud. Päris vanalt muutub viljakeha üleni määrdunud pruunikaspunaseks, sellest tuleneb ka liigi nimetus. Punakas narmasnutt on surmavalt mürgine seen, mis kasvab tavaliselt jaanipäevast juuli keskpaigani enamasti parkides pärnade all ning on levinud üle kogu Eesti.Eriti sage on ta Taru ja selle lähiümbruse parkides. Punakas narmasnutt kasvab parkides siis, kui sinna
Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, v äga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad S öögiseened" on talle antud ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht ja segametsades, ainult haabade all, v äga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi, pomerants, puna ja palupuravik Retsept Vaja on: * ½ Liitrit puravikke * 1 Suvikõrvits * 1 Sibul * 3 Küüslauguküünt
- ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - peata verejooks, haavale steriilne side - panna KÜLMA vigastatud koha ümber- aitab vähendada verejooksu ja valu - vaigista valu(too välja soki seisundist) - luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi - kutsu 112 -Roidemurru korral tekib valu hingamisel ja katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini, kui rindkere on tugevasti kinni seotud. Transpordi kannatanu lähimasse ravi - asutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik, kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112. - Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. - Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis). 3. Lülisambamurd:
Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Tingituna sapphapete suurest hulgast veres, võib tekkida kogu keha sügelus Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Haiguse väljaselgitamisel on vajalik teada, kas on olnud kokkupuudet hepatiidihaigega või on hiljuti reisitud mõnda välisriiki. Maksapõletikku saab kahtlustada ka välimuse kollase naha ja silmavalgete järgi. Kõhu katsumisel on maks tavalisest suurem ning hell või koguni valulik. Diagnoosi täpsustamiseks võetakse vereproov kontrollitakse maksa töövõime näitajaid ning uuritakse, kas viiruse vastu on tekkinud antikehi ehk vastuaineid. Ravivõimalused Hepatiidi jaoks ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Ägedas haiguse faasis peab piisavalt puhkama, vältida tuleb alkoholi
Pidurduse, hüppelt maandumise jms tagajärjel tekkiv põlvevalu. Esineb kõige sagedamini teismelistel sporti tegevatel poistel. Esikohal on valulikkus, turse, valu koormusel. Ravi: koormuse vähendamine ja valik, spetsiaalne ortoos, paiksed põletikuvastased vahendid, külmaravi. Võimalik ka operatiivne ravi. Jäävat kahjustust ei teki. Põlve küljesidemete kinnituskohtade põletikud - sagedamini valu seotud sääre eemaldamisega, nn X-seisu viimisega ja põlveliigese sisekülje tugevamal katsumisel. Ravi: ortoos, paiksed põletikuvastased geelid, vajadusel paiksed süstid põletikuvastaste vahenditega. 3. Lihaste kinnituskohtade põletikud Lihaste kinnituskohtade põletikud reie kakspealihase kinnituskohas pindluule - sääre välimisel küljel põlvekedra all; Lihaste kinnituskohtade põletikud õndlalihase kinnituskohas sääreluu tagumisele pinnale põlveõndlas. Valu tuntav põhiliselt koormustel ja täpsel katsumisel. Ravi: ortoos, külm, põletikuvastased lokaalsed geelid.
noad, kahvlid, tööriistad, ukselukud, lennukid, autod, arvutid, laevad, tööstusseadmed, jalgratattad, masinad, raudteed, raadiomastide, elektrijuhtmed ([hõbe], vask) ning torustikud ja mitmel pool mujal. Erivevaid asju valmistatakse väga erinevatest mettallidest ning mettallisulamitest. Mettallide omadused on: tavatingimustes tahked ained, (erand elavhõbe), hallika värvitooniga (varieerub hõbevalgest terashallini), peegeldavad hästi valgust, metalne läige, käega katsumisel külmad, head soojus- ja elektri juhid, hästi sepistatavad, plastilised, tugevad. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Raud tähtsaim ja odavaim metall. Eestis toodeti rauda vanasti soorauamaagist. Rauda leidub ka elusorganismides, vere punalibledes hemoglobiini koostises. Raua omadused: läikiv hõbevalge metall, suhteliselt raske, kõrge sulamistemp, meh. Hästi
meestel munandite kõhetumine ehk atroofia.Muutused südames võivad põhjustada erinevaid südameprobleeme (rütmihäired, südamepuudulikkus). Võib tekkida artriit ehk liigespõletik, mis põhjustab liigesvalusid.Harva esineb ajuripatsi, kilpnäärme või kõrvalkilpnäärme puudulikkust ning Addisoni tõbe. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Vaatlusel võib avastada nahamuutusi pigmendilaigud või hallikas/pronksjas nähavärvus. Kõhu katsumisel ehk palpatsioonil võib tunda maksa/põrna suurenemist.Olulist infot rauavarude/liia kohta võib anda vereanalüüs. Vereanalüüsis uuritakse ka maksa töövõime näitajaid.Mõnikord võetakse täpsustamiseks koeproov ehk biopsia maksast.Arvestades konkreetse inimese enesetunde muutusi ja eelnevate uuringute käigus saadud infot, otsustatakse edasiste uurinute vajadus.Avastatud on ka geneetilise uuringu võimalus, mille abil saab hemosideroosi kindlaks teha. Ravivõimalused
Külmumine, kuumenemine ja nende tagajärjed Külmumine Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. Tegutsemine külmumise korral Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
okaspuude kõduneval puidul, sageli rühmiti männikändude ümber. VÄGA HEA JA MAITSEV SÖÖGISEEN. VÄRSKELT ELUOHTLIKULT MÜRGINE, KUPATATULT HEA SÖÖGISEEN. Punakas narmasnutt ja kevad-võluheinik Suured, lihakad, kohati massiliselt suvel parkides kasvavad seened. Noored seened elevandiluukarva,vanad seened on üleni määrdunud- pruunikaspunased. Viljaliha muutub katsumisel, lõikamisel Nii noored kui ka vanad viljakehad on määrdunudvalged kuni helepruunikashallid. või vananemisel roosakaspunaseks. Viljaliha ei muutu katsumisellõikamisel punakaks. Ebameeldiva lõhna jaa maitsega. Tugeva jahulõhna ja -maitsega
raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades maha karvad ja siludes laiali vahatäpid. Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski. Neid tunneb juba kaugelt kuldse sügise ajal: arukask on enamasti see, kes mõne suurema lauka kaldal kõige kõrgemaks
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheke...
verevool veenides vähene. Kui perekonnaliikmetel esineb veenilaiendeid, siis on nende tekkimise risk suurem. Veenilaiendite tagajärjel võivad tekkida säärehaavandid ja veenipõletik ehk tromboflebiit. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Veenilaiendid on seismisel nähtavad peamiselt säärte seesmisel ja tagumisel pinnal ning reite siseküljel nahast kõrgemate looklevate veresoonte kühmudena. Alguses ei pruugi veenilaiendid eriti hästi nähtavad olla ja on tuntavad ainult katsumisel. Vaevuste avaldumine ei olene veenilaiendite suurusest. Ka suurte veenilaiendite puhul ei pruugi vaevused olla eriti väljendunud. Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgadetursumine, mis tekib õhtuks. Vaevused leevenduvad jalgade ülestõstmisel. Öösiti võivad esineda jalgadeskrambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused (nahk muutub tumedaks ja paksemaks) või haavandid, tavaliselt sääre alaosas. Varikoos
Eelkergituseta pärmitaigna valmistamine Taignasegamisnõusse valada 35-40 ° C-ni soojendatud vesi, ettevalmistatud suhkur, sool, munad, pärm ja jahu ning segatakse 7-8 min. Lisatakse sulatatud ja jahutatud või/margariin, segatakse taigen lõplikult. Taigna segamise ajast olenevalt võib taigen olla: hästi segatud puudulikult segatud üle segatud · Hästi segatud taigen on käega katsumisel kuiv, elastne ja ei kleepu. · Puudulikul segamisel jäävad taignasse jahutükid, taigen on käega katsumisel märg, vähe vetruv ja kleepuv. · Ülesegatud taigen on küll ühtlase massiga ilma jahu tükkideta, kuid kleepub käte külge ja tundub niiskemana kui tegelikult on. Taigen ei ole elastne. 7 Kerkimine Taigen jäetakse umbes 1 tunniks kerkima ruumi,
KOLLATÕBE Viirushepatiit ehk kollatõbi on maksapõletik, mida tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Praegu tuntakse viit tüüpi hepatiiti: A, B, C, D ja E. Kõige sagedamini esineb B- ja C- hepatiiti, mille levik narkomaanide seas teeb tõsist muret. Suur oht nakatuda on ka meditsiini- ja päästetöötajatel, hepatiidihaigete seksuaalpartneritel, perekonnaliikmetel ja mängukaaslastel. Üldiselt paraneb maksapõletik hästi, vahel muutub aga haigus krooniliseks. A-hepatiidi viirus võib saada kuumtöötlemata toidu söömisel, saastunud veest või sellest jää valmistamisel. B- ja C- hepatiiti saadakse viirusega saastunud verest nt. sugulisel teel, tatoveerides. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B- hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. Pikaajaliste kaitse tagamiseks on vajalik ettenähtud perioodil 2 (A hepatiit) või 3 (B ja A+B hepatiit) vaktsiiniannuse ...
Kuna giidi töö nõuab palju reisimist ühest maailma otsast teise,siis ohustab neid temperatuuri langused ja tõusud. Nende kõikumistega kaasnevad erinevad ohud: KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. KÜLMUMISE TUNNUSED: · Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. · Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. · Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. · Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. TEGUTSEMINE KÜLMUMISE KORRAL: · Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. · Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. · Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. · Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega.
samuti massi polümerisatsiooni teel. Meil kasutatakse PVC materjalist vinüülkile ja kunstnahka kogu meie pakutava sortimendi valmistamiseks. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) LDPE - väikese tihedusega polüetüleen (õhukesed kilepakendid) HDPE - suure tihedusega polüetüleen (läbipaistmatud plastpudelid) PETE - polüetüleentereftalaat (läbipaistvad karastusjookide pudelid) PS - polüstüreen (jogurtitopsid) PVC - polüvinüülkloriid (toidukiled) PP - polüpropüleen Plast looduses ei lagune. Plastpakendeid ei tohi põletada. Näiteks PVC -
fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 cm. Mammograafiga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad. Rinnavähk
tekitajaks. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Haigus algab järsu kehatemperatuuri tõusuga, intoksikatsiooninähtude (peavalu, oksendamine, nõrkus), angiini ja lõõbe ilmumisega. 2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. Lööve: Levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele. Lööve on peensõlmeline, katsumisel kare ja paikneb punetaval nahapinnal. Keel: Algul on keelel katt, kusjuures keeleots on puhas. Alates neljandast haiguspäevast on keel vaarikapunane ja näsaline nn. ,,vaarikmari keel" 4. Kuidas levivad lastenakkushaigused? Laste nakkushaigused levivad inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. 5. Nimeta sagedasemad lööbelised ja lööbeta lastenakkushaigused.
Gaasid ja vedelikud soojenedes paisuvad, tihedus väheneb. Külma gaasi tihedus on suur, vajub alla ja lükkab soojema õhu ülesse 111. Miks tuule käes on külmatunne suurem kui seisva õhu käes? Naha juurest viiakse sooja õhu kiht ära 112. Villased rõivad on puuvillastest soojemad. Miks? Villased riided takistavad soojuse äravoolu meie kehalt 113. Kuuma jooki juue metallkruus kõrvetab huuli, portselankruus aga mitte. Miks? Metall on parem soojusjuht 114. Märg puitlaud tundub katsumisel külmemana kui kuiv. Miks? Vesi suurendab soojusjuhtivust 115. Puidu soojusjuhtivus on mitu korda parem kui sama puidu saepuru soojusjuhtivus. Jää soojusjuhtivus ületab värskelt sadanud lume soojusjuhtivust 22 korda. Mis põhjustab sellise erinevuse? Saepuru vahel on seisvat õhku, mis isoleerib soojusjuhtivust 116. Kui katsuda toas seisnud erinevaid materjale puitu, metalli, riiet, siis tundub, et metall on külm, riie aga soe. Kas nende temperatuur on erinev? Kui katsuda samu
Kuubiline dodekaeedrilised must es, kristallid Grafiit Lehelised, Tumehall Metalne L täiuslik K 1, MO Teeb kriipsu paberile, C soomusjad agreg., katsumisel orgaanilise C määrib sõrmi heksagonaalne; strukt. kihiline muldjad massid; rasvane T 2,2 moondel; HT; heksagon. plaatjad M kristallid KALKOGEENIDE TÜÜP SULFIIDIDE KLASS Galeniit Kuubilised, Tinahall Metalne L täiuslik
mõnikord lihapunane. Palja silmaga ei ole võimalik mikrokliinist eraldada. Tekib magmalistes protsessides ja esineb peamiselt happelistes või neutraalsetes tardkivimites. Allub keemilisele murenemisele, kusjuures mood. kaoliin, opaal ja kaaliumkarbonaat. Savimineraalid Kaoliniit on kahekihilise 1:1 tüüpi stabiilse, mittepaisuva võrega, milles katioonide asendusi ei toimu. Värvus valge, kõvadus 1, erikaal 2,58-2,60. Esineb muldsete agregaatidena ja tundub katsumisel rasvasena. Neelamismahtuvus sõltub osakeste mõõtmetest, olles ibefraktsioonis kuni 24 mg- ekv./100g, savis enamasti 3-15 mg-ekv/100g (pH=7) Paisub nõrgalt, on väikese kleepuvuse, sidususe ja hüdrofiilsusega. Lahustuvus hapetes sõltub osakeste läbimõõdust, happe kontsentratsioonist ning mineraali ja happe hulkade suhtest. Kaoliniidi kristallide agragaadid on petrograafilise mikroskoobi all usjad, ülitäieliku lõhenevusega. Elektronmikroskoobis on nähtavad heksagonaalsed plaadikesed.
Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda sokisümptomid Kinnine luumurd murru kohal puudub haav Lahtine luumurd murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele (võimalik verekaotuse hulk küünaravarde 0,5 l, õlavarde 1 l, säär 1,5 l, reis 2 l, kõhuõõne 5 l) Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112 Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis), jalaluu murru korral on
antusi, mis on mälus alalhoitud ja kombineerunud. Vahetus suhtes objektiga on üksnes kaemus, mõiste vahekord objektiga on vahendatud ettekujutustega nendest tunnustest, mis moodustavad mõiste sisu. Otsustused saavad seega olla üksnes selliseks teadmiseks objektist, mis on vahendatud teiste ettekujutustega. Niisugune ettekujutuste ühendamine mõistetega on kätketud igasugusesse otsustusse, ka sellistesse tajuotsustustesse nagu “Päikese käes olnud kivi tundub katsumisel soe”. Ehkki ka niisugused otsustused on tänu nende ühendavale funktsioonile erinevad nendest tajudest, mida nad registreerivad, sisaldavad nad siiski üksnes neid mõisteid, mis on abstraheeritud meelelisest kaemusest. Tajuotsustustest eristab Kant kogemusotsustusi – objektiivseid empiirilisi otsustusi nagu näiteks “Kui päike paistab kivile, siis soojeneb kivi paratamatult”. Kahe nimetatud otsustusliigi vaheline erinevus on järgmises. Esiteks kehtib kogemusotsustus
Omadused ja töötehnoloogia Ehituskauplustes ja sisustuskaubamajades on tänapäeval levinuim paber-vinüültapeet, mis, nagu nimigi ütleb, koosneb kahest kihist, millest alumine on paber. Sellised tapeedid kannatavad tänu vinüülikihile (PVC) küll pesemist, kuid päris pesuruumidesse pole see siiski mõeldud. Pestavusest räägitakse isegi üleliia. Tegelikult, kui tihti inimesed kodus seinu ikkagi pesevad? Paber-vinüültapeetide plastikpind erineb juba katsumisel neist tapeetidest, mida mäletame lapsepõlvest. Traditsioonilist ehitamist hindavatele inimestele taolised uut sorti tapeedid ei kõlba, sest need ei lase veeauru niisama hästi läbi kui pabertapeedid. Tavalisest ehitamisest rääkides pole tapeedi veeauru läbilaskvusel ehk nn hingamisel siiski mingit tähendust. Traditsiooniliste pabertapeetide kasuks võib valik langeda ka muul põhjusel kui keskkonnasõbralikkuse pärast. Pabertapeeti pole kaasaegses elamises mõtet peljata
32. AJALOOLISED TAPEEDID Ajalooliste tapeetide mainimisel kangastuvad paljudele inimestele nõukogudeaegsed pruunides, roosades ja beežides toonides seinakatted, mida leidub elamutes ja korterites veel kihtide viisi. Kuid kui vaadata natuke kaugemale minevikku, sügavamale tapeedikihtide alla, avaneb uurijale hoopis teine pilt. Paberist seinakatteid on interjööride kaunistamiseks järjepidevalt kasutatud juba üle 300 aasta. Vanim tapeedinäide pärineb 16. sajandi Inglismaalt. Hetkel Eestis teada olevad vanimad tapeedid on Tallinna vanalinnast, Nunne 2 hoonest leitud nn etruski mustriga tapeedi fragmendid, mis on dateeritavad 1790ndatesse aastatesse. Nunne 2 laest leitud teadaolevalt vanimad tapeedifragmendid Eestis. Sama ruumi seinalt avastatud bordüür. Tapeet on sama tähtis osa ajaloolisest interjöörist kui antiikne mööbel, seina- ja laemaalingud, parkett ja teks...
Lõhn on sarnane põlenud karva või sarve lõhnale. Põlemise jäägiks on must, söestunud, pigistamisel lagunev kera. [1] Põletuskatses kasutasin tulemuste saamiseks nii lõime- kui ka koelõnga kiude. Kiud põlesid keskmise kiirusega ning põles puhangutena, leegist eemaldumisel kustus. Põlemisel eraldus sarve või sule põlemise lõhna ning jäägiks oli must, söestunud kera, mis lagunes pigistamisel. II kangas Musta niidi põlemisel tekib kõva tomp, mis katsumisel esialgu ei purune, küll aga hiljem tuhatükkideks. Põletamisel eemaldub terav lõhn. Kui põletada suuremat kangatükki, eemaldub põlemisel musta tossu. Niit sulab ja põleb keskmise kiirusega ja edasi ka veel leegist eemaldades. Leek mingit värvi ei anna. Valge niit käitub leegi lähenedes samamoodi nagu must niit. Põletuskatse järgi eeldan, et tegemist võib olla keemilise kiuga, kas triatsetaadi, nailoni või polüakrüüliga.
Vitamiin D puudusehaiguse ehk rahhiidi puhul tekivad kehas mitmesugused ainevahetuse häired: luustiku lubjasoolade sisaldavus väheneb, mille tõttu luud kaotavad oma tarvilise kõvaduse ja muutuvad pehmeks ja järeleandlikuks. Luustikul lasuv keharaskus, samuti ka lihastetegevus kutsuvad esile pehmetes, lubjasooladevaestes luudes mitmesuguseid ebanormaalseid vormimuutusi. Luude kasvamine pidurdub, luu ja kõhre üleminekukoht pakseneb. Mainitud muutusi leiame kogu luustikus. Koljuluu tundub katsumisel pehmemana, hammaste asetus on ebakorrapärane, rindkere kuju muutub. Eriti silmatorkavad on rahhiidi puhul muutused jäsemeluudes. Kasvava lapse jäsemeluude otsad paksenevad, kasv pidurdub. Lubjasooladevaesed jäsemeluud võtavad keharaskuse ja lihaste tõmbe mõjul ebanormaalse kuju. Nn. "X" ja "O" jalad on sageli tekkinud rahiidi tõttu. D vitamiini puuduse ehk rahhiidi ärahoidmiseks ja raviks oleks seega vajalik haige sage päikse käes viibimine ja D vitamiini rikaste toiduainete söömine
Ole valmis elustama Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda šokisümptomid Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Mõnikord tunneb haige ennast paremini kui rindkere on tugevasti kinni seotud, transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. 1-2 roide murd ei ole tavaliselt eluohtlik kuid valu võib kesta vähemalt 2-3 nädalat. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu 112 Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis)
võib areneda invasiivseks lamerakuliseks vähiks. Tegemist on eluohtliku nahavähiga, kui jätta see ravimata. Päikesesarvestumus võib tekkida igaühel korduvast päikesekiirgusest. Nahka mõjutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem päikese käes: näol, kaelal, kõrvadel,õlgadel ja kätel. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on Aktinilised keratoosid naha ülemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. Aktiinilised keratoosid on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate - lamerakk-
metallkonstruktsioone, ehitisi, skulptuure jm. - Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH -ioone) Leelis vees hästi lahustuvad tugevad alused. (IA ja IIA rühma metallide hüdroksiidid). Leidumine: seebilahus, pesupulbrilahus, soodalahus, puhastusvahendid, kaltsiumhüdroksiidi lahus(kustutatud lubi) Indikaator nt lakmuspaber või lahus -> siniseks, fenoolftaleiin -> roosakaspunaseks Omadused: käega katsumisel libedad, söövitava toimega, muudavad lakmuse siniseks Kõik alustele iseloomulikud omadused on tingitud hüdroksiidioonisdest. Ohutusnõuded: Vältida aluste sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui alust satub nahale, siis pesta külma veega ja loputada nõrga äädikhappe lahusega. Ei tohi sattuda silma, võib jääda pimedaks. Alused on kristalsed ained, mis vees lahustudesd jagunevad metalliioonideks ja hüdroksiidioonideks (OH -).
energavarude kogumisega. Reguleeriva rolliga on siis kui organism on puhkeseisundis. * Liigutustegevuse juhtimise ülesanded : 1. Kirjeldage kuidas liigub info tahtlikuks põlveliigese sirutamiseks. kortikaalne tasand 2. Kirjeldage kuidas liigub info automaatseks küünarliigese painutamiseks heegeldamine, kudumine, subkortikaalne(mittetahtlik) tasand. Tagasiside ülanevate juhteteede kaudu, taga 1. Millist teed mööda liigub info sõrmedest kuuma eseme katsumisel hakkame sõrmedest peale, õlavarrepõimiku retseptorid, jõuab seljaajju, (seljaaju närvi 4 alumist sensoorset kiud) liigub seljaajju), liigub valgeaine tagumisse vääti, jõuab seljaajust peaaju posttsentraalvagusse. 2. Millist teed mööda liigub info varvastest kontrollima basseini vee temperatuuri tuleb ristluupõimikusse, ristluu segmentidesse(+ 1 nimme), liigub mööda valgeainevääte - kulgevad alt üles peaaju posttsentraalkääru. Posttsentraalkäär võtab vastu tundmuse
2) Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. 3) Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. - Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. - Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. - Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. - Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. Tegutsemine külmumise korral - Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. - Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. - Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. - Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega
lamada ja võtta endale mugavam asend · Kui esmaabioskused puuduvad, rahusta kannatanut, · võimalda tal võtta talle sobiv asend ning · pane vigastatud kohale külma (käteräti sisse pakitud jääkuubikud või külma · Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse · Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel · Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse · Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt 23. Esmaabi koerahammustuse korral Loomahammustuste vigastuse korral on alati oht haigestuda nakkushaigustesse (nt. marutõbi surmav närvisüsteemi viirusinfektsioon). Esmaabi loomahammustuse puhul · Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. · Peata tugev verejooks.
läikivam kui linakiud. Bambuskiud Bambuskiu valmistamiseks kasutatakse toorainena töötlemata 3-4 aastat vana loodusliku bambust, millest omakorda saadakse kaasaegsete teadustehnoloogiate abil bambustselluloosi. Tselluloosist valmistatkse lõnga, millest omakorda kootakse bambusriiet. Bambusest toodetud asjad on küllaltki kulumiskindlad, hoiavad suurepäraselt värvust, eriti meeldivad käega katsumisel, mugavad nahaga kokkupuutel. Välimuselt on tooted ilusad ning omavad hulgaliselt tervendavaid omadusi. Bambuskiu peamisteks väärtusteks võib pidada kiu enda struktuuri, mis koosneb mikropooridest ja mikroavadest ning ka bambuskiu loomulikke antibakteriaalseid omadusi. Bambus on puhtaim looduslik kiud, see on petitsiidivaba, kerge, pehme ja soe. Tänu oma unikaalsetele antibakteriaalsetele omadustele vähendab bakterite arvu kasvu. Samuti piirab tolmu ja hallituse ning takistab ka
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium..............................................................................
Tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta Autonoomsed häired – sümpaatilise närvisüsteemi häire o Vererõhu muutused o Südame rütmi muutused o MSA - Multisüsteemne atroofia o POTS – Tahhüardia suureneb kogu aeg ortostaasis, mitte ei teki korraks Tavalised kaebused: Migreen Fibromüalgia - Fibromüalgia on haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine. Unehäired Funktsionaalsed seedehäired Väsimus Kliiniliselt ärev Kurnatud patsient Tahhükardia Pea- ja seljaaju haigused Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises Dementsus Vähemalt kaks järgnevatest: Kahjustunud: o uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu)
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama. Kuid ettevaatust! Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) Oht tervisele ja keskkonnale.Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril ja puuduliku tõmbega, on ohtlik, sest osa plaste ei põle ära, vaid aurustuvad ja võivad kondenseeruda korstnas. Tagajärjeks on suitsulõõri selline ummistumine, et korstnapühkija soovitab kogu korstna uuega asendada... Korsten on aga väike mure
o Luumurru liigutamisel võivad luuotsad tekitada lisavigastusi, mille tulemusena võib rasv luuüdi seest sattuda verre. o Verre sattunud rasv tähendab aga, et võib tekkida rasvemboolia, mis omakorda võib tappa. Kutsu 112. Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse (vaata allolevat videot) ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse. Roidemurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Kui tekib probleeme hingamisega, kutsu kiirabi. (Esmaabi käsiraamat ... 2004a, Pukk jt. 2010.) http://tthkkesmaabi.weebly.com/luumurru-esmaabi.html 13. Mis asi on riskianalüüs ja kuidas seda teha? Riskianalüüs selgitab välja töökeskkonna võimalikud ohutegurid, mis võivad mõjuda töötajate tervisele ning mis vajavad tähelepanu juhtimist. Riskide viimine miinimumini. Dokument, mida peab tutvustama iga tööandja. Oskus käituda, kui midagi juhtub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
