Otsingule "elusolendid" leiti 432 faili

elusolendid on tavapäraselt suunatud paremale.
1
doc

Elusolendid - spikker

Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad v√§listele √§rritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. H√Ķimkonnad: Kulendviburloomad (harilik am√∂√∂b), ripsloomad (h√§ndkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad s√ľnteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad...

Bioloogia - Keskkool
58 allalaadimist
7
doc

Evolutsioon

Bioloogia Evolutsiooni t√Ķendid ¬∑ Paleontoloogia andmed ¬∑ V√Ķrdlusmeetodid: a)v√Ķrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda l√§hemal ajas on nende √ľhised esivanemad. b)molekulaargeneetiline v√Ķrdlus- mida sarnasem nukleotiidj√§rjestus v√Ķrreldavate organismide geenides, seda l√§hemal (ajaliselt) on nende √ľ...

Bioloogia - Keskkool
15 allalaadimist
2
odt

Bioloogilise evolutsiooni kokkuv√Ķte

Bioloogilise evolutsiooni all m√Ķistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest t√§nap√§evasteni. Selle evolutsiooni p√Ķhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine ¬≠ liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine ¬≠ organismide anatoomilise ja f√ľsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v√Ķi lihtsamaks...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
2
docx

Bioloogiline evolutsioon

¬†Oletatakse,¬†et¬†Maa¬†tekkis¬†4,5¬†miljardit¬†a.¬†tagasi,¬† esimesed¬†elusolendid¬†4¬†miljardi¬†aasta¬†eest¬†maailmameres.¬†Maakera¬†ajalugu¬†jaotatakse¬†erinevateks¬† aegkondadeks.¬†Esimesed¬†elusorganismid¬†olid¬†v√§iksed¬†ja¬†lihtsa¬†ehitusega¬†√ľherakulised¬†tuumata¬† organismid,¬†mis¬†sarnanesid¬†bakteritele.¬†Nendest¬†kujunesid¬†lihtsamad¬†tuumaga¬†√ľherakulised¬† organismid,¬†kes¬†sarnanesid¬†t√§nap√§eva¬†algloomadega.¬†M√Ķningad¬†bakterid¬†sisaldasid¬†klorof√ľlli¬†ning¬†olid¬† v√Ķimelised¬†s√ľnteesima.¬†Mis¬†t√§hendab¬†et¬†nad¬†said¬†hakata¬†tootma¬†hapniku.¬†Esimesed¬†taimed¬†olid¬† vetikad.¬†Suurema¬†osa¬†ajast¬†arenes¬†elu¬†vees¬†,¬†sest¬†maa¬†atmosf√§√§ris¬†polnud¬†piisavalt¬†hapniku.¬†Kes¬† maismaale¬†minna¬†tahtis¬†pidi¬†harjuma¬†uute¬†tingimustega.300¬≠350¬†mlj¬†aastat¬†tagasi¬†katsid¬†maad¬† s√Ķnajalgadest¬†√ľrgmetsad¬†millest¬†on¬†tekkinud¬†kivis√ľsi,¬†mida¬†t√§nap√§eval¬†tulek√ľttena¬†kasutada¬†saame.¬† Peale¬†neid¬†tekkisid¬†paljasseemneteimed,¬†millest¬†on¬†siis¬†tulnud¬†meie¬†okaspuud.¬†Peale¬†neid¬†tulid¬† √Ķistaimed.¬†Esimesed¬†loomad¬†arenesid¬†nagu¬†ka¬†taimed¬†vees.¬†700milj¬†olid¬†meil¬†k√§snad.¬†Peale¬†neid¬† hakkasid¬†arenema¬†tesised¬†loomad¬†nagu¬†ussid¬†ja¬†limused.¬†500¬†milj¬†aastat¬†tekkisid¬†esimesed¬†kalad.¬† Ma...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
6
docx

Vanem-Edda

Yggdrasil on tohutu puu, mille √ľks juur ulatub Niflheimi (√ľks √úheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, k√§√§buste ja inimeste saatuse √ľle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale J√łtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. K√Ķik olendid s√ľndisid aga √ľrghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli s√ľndinud Ymiri jalgade omavahelisest √ľhtest. Buril oli omakorda poeg Burr, kes sai naishiiuga kolm last, kelle nimed olid Odin, Vili ja Ve. Nendest arenesid jumalad. Esimese naise ja mehe l√Ķid need jumalad aga kahest Midgardri (√ľks √úheksast Maailmast, see, milles elame, meie, inimesed) kaldale uhutud puuhalust. Surnud Ymiri verest sai meri, pea...

Eesti keel - Keskkool
3 allalaadimist
8
doc

Biokeemia sissejuhatus

istest s√ľsiniku√ľhenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku s√ľsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine v√§ikseim osake, millel on k√Ķik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja √ľlesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisv√Ķime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- k√Ķik elusolendid , kes elavad samal ajal samas elupaigas √Ėkos√ľsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos √ľmbritseva eluta keskkonnaga Biosf√§√§r- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koe√Ķpetus Anatoomia- organismi ehituse √Ķpetus F√ľsioloogia- √Ķpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest 2. Elu tunnused Vastus: Rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisv√Ķime...

Biokeemia - P√Ķhikool
2 allalaadimist
1
doc

Bioloogiline evolutsioon

Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Maakera ajalugu jaotatakse √ľrgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. Esimesed elusorganismid olid v√§ik...

Bioloogia - Keskkool
283 allalaadimist
5
doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-M√ľkeene periood, tume ajaj√§rk, tsivilisatsiooni uus t√Ķus, klassikaline ajaj√§rk, hellenismiperiood. Kreeta-M√ľkeene ¬≠ Kujunes umbes 2000 ¬≠ 1000 e.Kr. Algselt arenes v√§lja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli √ľhtlasi vanem Euroopa k√Ķrgkultuur. T√§htsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B ka...

Ajalugu - Keskkool
545 allalaadimist
2
doc

Aristoteles

Kolis Ateenasse, kus √Ķppis Platoni all. P√§rast Platoni riigist v√§ljasaatmist p√Ķgenes tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander suure √Ķpetaja. L√§ks tagasi Ateenasse ja l√Ķi oma √Ķppeasutuse. Pripateetika ¬≠ √Ķppematerjal kantakse edasi looduses ringi k√§ies. Elu l√Ķpus l√§ks ta tagasi Makedooniasse, kus temast sai Alexander Suure n√Ķuandja. Ta on loonud √ľle 400 teksti...

Filosoofia - Keskkool
84 allalaadimist
2
txt

Inimene

Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust vljuvad nrvid. Need ulatuvad kikidesse kehaosadesse ja elunditesse. Nrvissteemi abil reageerib inimene kigele, mis teda mbritseb. Hormoonid mjutavad vere kaudu erinevate elundite td. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost. Rakud: Kik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on niteks miljoneid rakke. Nende lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida nrviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, videlda haigustekitajatega, vimaldada paljunemist jne. Vastavalt oma lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja lesandega rakud moodustavad kehas koe. Vib eristata kattekude...

Bioloogia - Keskkool
128 allalaadimist
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Muinasaja uurimine Esiaeg ehk muinasaeg on ajaj√§rk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusv√Ķitluse kaotuseni 13. s. alguses p.Kr. Sellest ajast saame teadmisi inimeste endi poolt rajatu v√Ķi mahaj√§etu p√Ķhjal. Muistis on muinasj√§√§nus. Muinasaega uurivad arheoloogid, neile on suureks abiks t√§ppis- ja loodusteadused. Dendroloogiline skaala on skaala, mis kajastab puude kasv...

Ajalugu - Keskkool
198 allalaadimist
1
doc

Globaalprobleemid - kliima soojenemine

Globaalprobleemid ¬∑ Maailma rahvastiku kiire kasv ¬∑ Linnastumine ¬∑ Vihmametsade maharaiumine ¬∑ Metsaala v√§henemine ¬∑ Veekriis ja vee reostamine ¬∑ Toiduprobleem ¬∑ K√Ķrbestumine ¬∑ √ēhukeskonna saastamine ¬∑ Keskkonnam√ľrgid ¬∑ Happesademed ¬∑ Loodusvarade liigne tarbimine ¬∑ Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soo...

Bioloogia - P√Ķhikool
146 allalaadimist
1
doc

Oksiidid meie elus

Oksiidid meie elus Oksiide leidub maailmas k√Ķikjal ning neid kasutatakse paljudeks asjadeks. Ilma m√Ķne oksiidita ei leiduks maal isegi elu. Vesi, mida loetakse elu aluseks, koosneb 2-st vesiniku ja √ľhest hapniku aatomist ning seda nimetatakse divesinikoksiidiks. Ilma veeta ei saaks maal kasvada taimed, mis on eluks maal samuti h√§davajalikud. Taimedele on eluks...

Keemia - P√Ķhikool
35 allalaadimist
15
doc

Kärbseseened

√úlenurme G√ľmnaasium K√ĄRBSESEENED ¬≠ M√ľrkseened Referaat Koostaja: Elis Vink 12A Juhendaja: Evelyn Kostabi Tartu 2008 2 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 M√úRKSEENED...

Bioloogia - Keskkool
75 allalaadimist
44
doc

Grammatika edasij√Ķudnule

√Ķpilane! K√§siraamat on m√Ķeldud Sinule, kui oled keelt juba m√Ķnev√Ķrra √Ķppinud ja teatava s√Ķnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelk√Ķige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on p√ľ√ľtud esitada s√ľsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse √Ķpitava keelematerjali kohta seletusi...

Vene keel - Keskkool
180 allalaadimist
6
doc

Filosoofia eksami kordamisk√ľsimuste vastused

Metaf√ľ√ľsika- k√ľsimine oleva terviku j√§rele, oleva p√Ķhjuste ja algup√§ra j√§rgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. K√ľsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. K√ľsib mida me saame teada? Eetika- √ľldine moraaliteooria. K√ľsib mida me peame tegema. Loogika ¬≠ √Ķpetus v√§idete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt m√Ķistetud tervik, milles ta asub ja millesse...

Filosoofia - Eesti Maa√ľlikool
961 allalaadimist
6
doc

Epikuros

aasta paiku eKr Ateenast p√§rineva kolonisti Necklese pojana. Tema √Ķpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose √Ķpilast Nausiphanest. Hiljem t√§iendas ta oma √Ķpinguid mitmel pool mujal ¬≠ n√§iteks Xenophanese k√§e all. P√§rast l√ľhiajalisi mitte just k√Ķige √Ķnnestunumaid p√ľ√ľde Mitylenes ja Lampsakoses √Ķpetus...

Filosoofia - Keskkool
56 allalaadimist
11
odt

Rootsi

Kool Nimi Klass Rootsi Referaat Juhendaja: √ēpetaja nimi Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 Rootsi √ľldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend...

Geograafia - Keskkool
46 allalaadimist
1
doc

11. klass Bioloogia 1.1 ja 1.2 KOKKUV√ēTE

1 BIOLOOGIA UURIMIS VALDKONNAD Bioloogia- on teadus mis uurib elu Raku√Ķpetus-ts√ľtoloogia Evolutsiooniteooria-uurib organismi teket (teatud) 1.2 ELUVALDUSED K√Ķik elusorganismid on rakulise ehitusega Rakk- on k√Ķige v√§iksem ehituslik ja talituslik √ľksus, millel on k√Ķik elu tunnused. Eluslooduses jaguneb kahte r√ľhma ; Ainuraksed ja Hulkraksed . AINURAKSED ¬≠ bakterid, kingloom , am√∂√∂b, roheline silmv...

Bioloogia - Keskkool
232 allalaadimist
2
doc

Valik m√Ķisted Eesti muinasajast

eKr murdsid Balti j√§√§paisj√§rve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni m√§gedest p√Ķhja poolt l√§bi ookeani, selle tagaj√§rjel langes L√§√§nemere pind korraga 20- 30 meetri v√Ķrra. Eesti pindala suurenes m√§rgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja m√§nnimetsad jne. Sellest ajast p√§rineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- K√Ķ...

Ajalugu - Keskkool
45 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !