Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad
ALGJÄÄK 1200 kokku VÄLJAMINEKUD -11617 -5507 -5612 -22736 kokku SISSETULEKUD 11520 10880 11160 33560 LÕPPJÄÄK 1103 5373 5548 10824 3 kuu jooksul toimunud tehingud saadi laenu 4200 I kuul osteti tootmisvahendid 2400 igal kuul osteti toorainet 3000 1200 igal kuul maksti palk ja töötaja maksud 2017 Arno: I kuul müüdi kaupa 6400 Sinu I kuul laekus I kuu kauba müügist 80% 5120 sünnipäev+kuu+sünniaasta II kuu alguses tasuti laenuintresse (12% a) -490
tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. Mida rohkem inimene jookseb seda tervem on ta. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest. Naised alla 30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS üle 2600 m üle 2400 m üle 2300 m üle 2100 m VÄGA HEA üle 2100 m üle 2000 m üle 1900 m üle 1600 m. HEA üle 1800 m üle 1600 m üle 1500 m üle 1300 m. RAHULDAV üle 1400 m üle 1300 m üle 1100 m üle 1000 m. NÕRK alla 1400 m alla 1300 m alla 1100 m alla 1000 m. VÄGA NÕRK Mehed alla30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS
Xi Yi Ai Märkused A=ab=6040=2400 1 30 20 Suur ristkülik a2 A= =-312,5 2 52 32 2 Välja lõigatud kolmnurk 2 2 r 10 A= = =-157,1 3 40 11 2 2 Välja lõigatud poolring x1A 1+x2A 2+x3A 3 302400-51,66312,5-40157,1 X c= = =25,679 A 1+A 2+A 3 2400-312,5-157,1 y A +y A +y A 202400-31,66312,5 -11,25157,1 Y c= 1 1 2 2 3 3 = =18,825 A 1+A2+A3 2400-312,5-157,1 Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut ......... ............. ........ MATB Kodutöö S-14 Tasapinnalise kujundi raskuskeskme leidmine Tallinn 2007 Xc 25,6797813925 Yc 18,8245311852
Kui õhust tuleb puudus või süda hakkab liiga tugevasti peksma, tuleb jooksutempot vähendada või kõndida, mitte aga seisma jääda. 3. Kui enesetunne lubab, siis edasi joosta, kui ei luba, siis võimalikult kiiresti kõndida, kuni 12 minutit täis saab. Cooperi testi hindamisskaala: 1. harrastajatele Cooperi test Vanus Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb M 2700+ m 2400 - 2700 m 2200 - 2399 m 2100 - 2199 m 2100- m 13-14 N 2000+ m 1900 - 2000 m 1600 - 1899 m 1500 - 1599 m 1500- m M 2800+ m 2500 - 2800 m 2300 - 2499 m 2200 - 2299 m 2200- m 15-16 N 2100+ m 2000 - 2100 m 1900 - 1999 m 1600 - 1699 m 1600- m M 3000+ m 2700 - 3000 m 2500 - 2699 m 2300 - 2499 m 2300- m 17-20 N 2300+ m 2100 - 2300 m 1800 - 2099 m 1700 - 1799 m 1700- m
a) Muutuvkulu transferhinda b) Kogukulu transferhinda c) Turuhinda? Palun kommenteeri saadud tulemust. Millise meetodi valiksid sina? Transferhind ülesande lahendus Kasumiaruanded Kangas Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud Õmblemine(200 000 x1,1) 11 eur 2420 24 eur 5280 30 eur 6600 Väline turg 2400 2400 2400 (300 000(200 000x1, 1))x30 Kokku Tulud 4820 7680 9000 Kulud Muutuvad kulud 3300 3300 3300 (300000x11) Püsivad kulud 3900 3900 3900 (300 000x13) Kokku kulud 7200 7200 7200 Eelarvestatud -2380 480 1800 kasum/kahjum Kasumiaruanded Õmblemine
klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati? 2400 + 384 = 2784
450 3500 2000 1400 2000 1150 1500 200 400 2300 3300 3300 2400 100 400 100 200 300 C 100 1600 665 590 4700
w 96 912 160 912 0 w 112 672 112 944 0 w 112 944 160 944 0 w 368 864 352 864 0 w 272 752 160 752 0 w 160 752 160 784 0 w 304 672 112 672 0 w 240 720 336 720 0 w 272 752 368 752 0 w 336 496 368 496 0 w -560 880 -128 880 0 w -320 -176 -320 992 0 x -60 -197 68 -194 4 34 AscmpsB x 2468 -273 2649 -270 4 34 Multipleksor x 2812 -127 2857 -124 4 24 Y(0) 150 2480 -32 2592 -32 0 2 0 5 150 2480 -96 2592 -96 0 2 5 5 150 2480 -160 2592 -160 0 2 0 5 150 2480 -224 2592 -224 0 2 0 5 w 2400 176 2400 -208 0 w 2400 -208 2480 -208 0 w 2416 240 2416 -144 0 w 2416 -144 2480 -144 0 w 2432 304 2432 -80 0 w 2432 -80 2480 -80 0 w 2448 368 2448 -16 0 w 2448 -16 2480 -16 0 w 2480 -240 2272 -240 0 w 2480 -176 2272 -176 0 w 2480 -112 2272 -112 0 w 2480 -48 2272 -48 0 152 2608 -128 2736 -128 0 4 5 5 w 2608 -144 2592 -144 0 w 2592 -144 2592 -160 0 w 2592 -224 2608 -224 0 w 2608 -224 2608 -160 0 w 2608 -112 2592 -112 0 w 2592 -112 2592 -96 0 w 2608 -96 2608 -32 0 w 2608 -32 2592 -32 0 M 2736 -128 2784 -128 0 2.5
Ülesanne 1 Ettevõte kasvatas 5 hektaril hernest. Keskmine saak hektarilt oli 3 500 kg. Kokku müüs ettevõte antud aasta saagist 14 000 kg, söödaks läks 3 500 kg. Keskmine müügihind oli hernel 2.80 kr/kg. Herne tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2400 krooni ja püsivkulud 6000 kr. Herne realiseerimisega seotud kulud olid 0.15 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): Kogu saak 3500 kg*5 ha=17500 kg Tootmiskulud kokku ha kohta 2400+6000=8400 krooni 1. herne tootmisomahind = tootmiskulud kr/ha toodangu kogus kg/ha 8400 kr/ha : 3500 kg/ha=2,40 kr/kg 2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud
Keele tekkimine Keele tekkimine Keele tekkimise kohta on Ühed ütlevad, et palju hüpoteese, kuid süstematiseeritud keel sai ühelegi pole kindlat alguse juba Homo habilise kinnitust (2,3 - 2,4m aastat tagasi) ajal Samas, kui teised väidavad, et enne Homo erectust (1,8m aastat tagasi) ja Homo heidelbergensist (0,6m aastat tagasi) küll keelt kui suhtlusvahendit ei eksisteerinud Keele tekkimine Igaljuhul keele teke mahub kuhugi ajavahemikku 2,32,4 miljonit aastat tagasi ja 50 000 aastat tagasi. Esimesteks keelteks, mille olemasolu on kindel ja mille ajajärk on teada, on sumeri, egiptuse ja akk...
1 400 220 880 1500 2 600 800 200 1600 lisaväärtus 500 580 1080 - kogutoodang 1500 1600 - 3100 Uus planeeritav kogutoodang esimeses harus on 2100 ja teises harus 2400. Tootmistehnoloogia jääb samaks. Leia lõptarbimisse jõudvad toodangumahud. Lahendus: 1. Leian otsekulukoefitsentide maatriksi. Jagan vahetarbimisse minevad toodangumahud vastava veeru kogutoodanguga. 4 A= 0,3 0,1 0,4 0,5 2. Leian maatriksi E A. 3. E A = 1 0,3 0 0,1 = 0,7 -0,1
Wksl = (W-0,05) * (1 + t * v) (vt. L.T3 ja L1.T4) Wksl=(0,68-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,71 Wtsl=(0,78-0,05)*(1+1,32*0,1)=0,82 W1 järgi määra pinnase tugevuskarakteristikud E=?Mpa, F=?,C=?Mpa Kihis h E1 E2 E R C 0 MPA MPA MPa MPA MPa F 1.Tihe asf.betoon 4 2400 1200 3600 2,4 2.Poorne asf.betoon 6 1400 800 2200 1,6 3.tsemendiga st.pinnas 10 700 0,4 4.Killustikalus 20 400 5.Keskmise tervausega liiv 25 120 0,006 40 dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 25 49 0,012 35 kerge saviliiv 7.Looduslik pinnas mulde all: 32 0,010 13 tolmne saviliiv
Majanduskeskkond logistikas Vaheeksam (20 punkti) - 17.03.2020.a. I osa Valige vastamiseks viis küsimust (5*2=10 punkti) 1. Millised on riigi majandusse sekkumise viisid, nimetage kolm (2 p.) ● Riik sekkub majandusse turutõrgete kaudu. (monopol, määramatus, välismõjud, avalikud hüvised). o Avalike hüvitise loomine on oluline; o infrastruktuuri loomine ja arendamine (aitab ühtlasi kaasa äride paremusele, kuna kaubaliikumine on kergendatum ja sihtkohti saab rohkem olla, kuna ei pea nii palju tiirutama punktide vahel); ● Kui võtame vaatluse alla ettevõtluse ja nende huvid, siis sellest tulenevalt lähtuvalt hinnatakse ettevõtetele osaks langevaid koormised, olgu selleks kasvõi maksukoormus, ning erinevaid hüvesid, näiteks maksusoodustus. ● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läh...
jaamade sulgemine - Riikidevahelised ülekandevõimsused, suhted nende riikidega ja sealsed poliitilised (häda)olukorrad - KÜTUSTE HINNAD - Ilmastikuolud, seejuures hüdroreservuaaride olukorrad Norras ja Rootsis, sademetehulk Lätis, tuul ja temp - Kliimapoliitika: kekskkonnamaksud ja CO2 hind, sellest sõltuvalt kaasnevad kulud - Tarbimise hulk Päevas toodab jaam 200 MW * 24 h * 50% = 2400 MWh elektrienergiat. Kütust ja CO2-te peab aga selleks kulutama/paiskama siiski 4800 MWh. Seega päevas kulub (15 € + 4 €)*4800 MWh + 2400 € = 93600 € Selle tasateenimiseks peab elektrijaam teenima 93600 € 2400 MWh elektrienergia eest, seega peab 1 MWh eest peab elektrijaam teenima 93600 € / 2400 MWh = 39 € / MWh. Turupakkumine tehakse seega hinnal 39 € / MWh (või võimalusel rohkem et kasumit ka teenida) 3) Elektrienergia ülekanne ja jaotamine Elektrisüsteem koosneb:
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
Millise koguse juures saavutatakse kasumilävi? Kui palju teenitakse kasumit tellimuse täitmise korral? T= n X H = 640000 64000 531129= 108,871 KKu = FK +n X MK = 531129 n= FK: (H-MK) = 639,11 Kasumilävi saavutatakse 639,11 ratta juures Tellimuse täitmise korral on kasum 108,871 euri Ülesanne nr 3 Brutokasum 12000 euri Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta kui makstakse välja dividendidena? Tulumaks 25% netosummalt ehk 20% brutosummalt 12000brutosummalt 2400 tulumaksu ja dividendideks 9600 Tuleb maksta dividendidelt 2400 euri tulumaksu ehk 20% brutosummalt. Muid makse ei ole. Ülesanne nr 4 Andmed: Koolitus 220 euri Erisoodustus Käibemaksu ei Kui palju ja milliseid makse tuleb maksta? Kogukulud? Tulumaks 220X20:80 = 55 euri Sotsiaalmaks 275 x 33% = 90,75 euri Riigile lisaks koolitusele 220 euri tulumaks 55 euri ja sotsiaalmaks 90,75 euri Kogukulu 220+55+90,75=365,75 euri Ülesanne nr 5 Andmed:
Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening. Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDAV; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest. Mehed alla 30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS üle 2800 m üle 2700 m üle 2500 m üle 2300 m VÄGA HEA üle 2400 m üle 2200 m üle 2000 m üle 1900 m. HEA üle 2000 m üle 1800 m üle 1600 m üle 1500 m. RAHULDAV üle 1600 m üle 1500 m üle 1300 m üle 1200 m. NÕRK alla 1600 m alla 1500 m alla 1300 m alla 1200 m. VÄGA NÕRK Naised alla 30 a. 30-39 a. 40-49a. üle 50 a. TULEMUS
Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja
12.20x1, kui seisuga 31.10.20x1 oli jääk 1200 eurot. ÜLESANNE 4 Teha r. Käibemaksuvõla jääk seisuga 1.03.20x1 on 5600 eurot. Majandustehingud 20x1.aasta märtsikuus: 1) Tarnijatelt osteti kaupa, saadi arve: kaup 10 000 eurot ja käibemaks 2000 eurot, kokku 12 000 eurot. Arve on tasumata 2) Osteti masin, mida hakatakse kasutama põhitegevuses. Saadi arve: masina maksumus 12 000 eurot ja käibemaks 2400 eurot, kokku 14 400 eurot. Arve tasumata. 3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata 4) Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot. 5) Saadi arve sideteenuste eest summas 200 eurot ja käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Arve tasumata. 6) Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot. 7) Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%).
Kaubakoo Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Oktoobri ostud Lõppvaru d 1.01.20X9 31.12.20X9 111 3 tk a 4800 5 tk a 4900 kr 6 tk a 5000 5 tk a 5100 kr 6 kr 122 6 tk a 2080kr 10 tk a 2100 kr 11 tk a 2200 kr 7 tk a 2220 kr 7 133 4 tk a 2000 5 tk a 2000 kr 4 tk a 2100 kr 2 tk a 2150 kr 3 kr 144 3 tk a 2250 9 tk a 2400 kr 7 tk a 2450 kr 4 tk a 2500 kr 5 kr 155 1 tk a 2950 1 tk a 3000 kr 3 tk a 3150 kr - 2 kr ***Siin ülesandes saab kasutada ainult perioodilist süsteemi, sest andmed müügi kohta puuduvad. I LIFO (perioodiline) Lõppkogus Lõppmaksumus Kaup 111 6 29 100 Kaup 122 7 14 580
materjalide kogus markide lõikes värvide kogus markide lõikes matejalide maksumus markide lõikes värvide maksumus markide lõikes materjalide kogus markide lõikes värvide kogus markide lõikes matejalide maksumus markide lõikes värvide maksumus markide lõikes materjalide kogus markide lõikes värvide kogus markide lõikes 020278 28 Liimpuidu margid ja hinnad Liik Hind Kr/m3 LP01 2300 LP02 2400 LP03 2500 LP04 2600 LP05 2700 LP06 2800 LP07 2900 LP08 3000 LP09 3100 LP10 3200 LP11 3300 LP12 3400 LP13 3500 Õlivärvide margid, normkulu ja hinnad Mark Kulu L/m2 Hind Kr/L V101 0,52 56,70 V102 0,47 65,20 V103 0,35 45,80 V104 0,65 55,00 V105 0,48 62,85 V106 0,52 52,30 V107 0,45 44,00 V108 0,43 61,30
1300 444.44 1400 388.89 1500 333.33 1600 277.78 1700 222.22 1800 166.67 1900 111.11 2000 55.56 2100 0 2200 0 2300 0 2400 0 2500 0 kuupalgast (brutopalgast) Maksuvaba kuus 500 1000 1500 2000 2500 3000 Kuupalk Palgaarvutus juhul, kui kuupalk aasta jooksul ei muutu Variant Brutopalk Maksuvaba Tulumaks Netopalk 1 0 0 0 0 2 100 100 0 100
, , . tium reficit vires . 1913 300 , 16131913. 2400 . 18041809. .
. - , 10 000 . . , . . . -. . . , , , 70 . , , , , , . . ,, ". . . · 1200 , 7000 · - - · - · , , , · · · · · · · · - 50 · - 2400 · · - 318 · · - 110 · - 16 · , , · , , ,
17 690 237 2 18 780 237 0 19 900 239 2 20 1200 241 2 21 1500 243 2 22 1800 245 2 23 2400 248 3 24 3000 252 4 Integraalse jaotuskõvera lähteandmed. Aeg t, s OOx mg V m/s Raadius rt , m Fraktsiooni suhteline sisaldus Q tmin=690 32 1,49*10-4 7,55*10-6 68,09~68% 780 33 1,32*10-4 7,11*10-6 70,21~70% 900 34 1,14*10-4 6,60*10-6 72,34~72%
kinnine kõver. Nt ring, ellips, ovaal, kuu tiirleb umber maa. Kui jõud on konstantne, ja jõu ja kiirusevaheline nurk on 90kraadi, ss tekib ringliikumine. Joonkiirus näitab punktiliikumise kiirust ringjoonel. 1 toll- 2,54 cm Auto liigub kiirusega 54km/h rataste diameter on 50 cm, arvuta rataste nurkkiirus. Andmed v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis. Leia võlli pöörlemissagedus. 2400/60= 40 pöörest ühes sekundis Sagedus on 40 hrz Leia pöörlemisperiood. (T) Periood näitab aega mis kulub ühe täisringi tegemiseks ja mõõdetakse seda sekundites. F= 1/40= 0,025 sek. Ketas teeb 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörlemisperiood. Andmed: n= 20 t= 2 min. Leida: f-? T-? Lahendus: F= 20:60= 1/3 T= 1: 1/3? 1: 1/3= 3 sek. Kesktõmbe kiirendus. a =v2:r Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h
Siberi lehisest talad, 3040 2500 2400 300 1600 160 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
, . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . -. 2400 . . -. , 26,5 16 , -. 1555-60 . , , . . , , , , . , . « » , ... . . , . X . 1812 . . , , , , , .
Laeva laius: 37,3 m Maksimaalne süvis: 12 m Maksimaalne mahutavus: 3600 TEU Dedveit: 58 500 ton 4.Kaubatöötlemismahud: 4.1 Aastane: Qeilaov = Qeif .t × valin = 1 Qeif.t = 580 000 Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000 4.2 Päevane: Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. Päevas peab sadam laadima-lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga. 4.2.1Maalt-merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv Merelt maale liigub 55% ja maalt merele 45% Merelt-maale : 580 000 * 0,55 = 319 000 TEU-d Maalt-merele : 580 000 * 0,45 = 261 000 TEU-d 4.2.2Autotranspordi osakaal Autotranspordi osa on 35% 580 000 * 0,35 = 203 000 TEU Auto ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU Ladu auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU 4.2.3Raudteetranspordi osakaal Raudteetranspordi osa 65 %
kokkulepet, millele USA ja Nõukogude Liit Moskvas 1972 alla kirjutasid: 1) raketitõrjesüsteemide rajamine lepiti kokku, et kumbki pool ei ehita neid rohkem kui kaks, hiljem otsustati piirduda ühega 2) strateegilise relvastuse piiramine (SRP -1, SALT-1 Strategic Arms Limitation Talks) kumbki pool külmutab järgmiseks viieks aastaks oma strateegiliste kandurite (pommitajad ja raketid) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärne) tasandil kummalgi 2400 ühikut SRP-1 oli relvastuse piiramise, mitte vähendamise leping Esimest korda hakati relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle läbirääkimisi pidama 1973. aastal Viinis, kuid tulemusteta. 1977 tegi USA Nõukogude Liidule ettepaneku hakata strateegiliste kandurite arvu vähendama. SRP-2 valmis 1979. Selle kokkuleppe järgi pidanuks kumbki pool oma strateegiliste kandurite arvu vähendama 1985. aastaks 2400-lt 2250-le. USA jättis kokkuleppe ratifitseerimata. Miks?
LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08
maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Võidurelvastumine Tuumarelv I USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
Kuivkrohvplaadid (kipsplaadid) ..on mõlemalt poolt kartongiga kaetud kipsplaadid. Plaatidel on esi ja tagakülg (tagaküljel paiknevad jätkukohad) Kipsplaate tuleb kaitsta ilmastikumõjude eest ning neid paigaldatakse: • Kipsmajakatele Kleebitakse mastiksiga Kinnitatakse kruvidega kas puit- või metallkarkassile Kipstahvleid valmistatakse pikkusega: 1800, 2000, 2400, 2500, 2600, 2700, 2800, 2900, 3000, 3200, 3300, 3600, 4000 mm (eritellimusel pikkusega kuni 6m), laiusega: 1200, 900, 600mm (1250mm Saksa standard) ja paksusega: 6,5-40mm (enimkasutatavad 12,5mm). Koostis: kips 93%, kartong 6% ja niiskus 1%, lisaks tärklis, orgaanilised ained. Kipsplaadi esikülge pikiservale pressitakse rant selleks, et pärast tahvlite paigaldamist saaks pikivuugid kergesti kartongi või teibiga katta.
piiriküsimus uuesti üle. Sõlmitakse trantspordilepind L-Berliini ja I Saks vahel. 1972 SLV ja SDV suhete aluste leping.Rahulik kooseksisteerimine 2 erineva reziimi vahel. 1973 Võeti nad ÜROsse *Strateergilise relvastumise piiramislepingud(ehk SRP1 ja2 või SALT1 ja2 kumbki pool külmutab järgmiseks 5 aastaks oma strateegiliste kandurite (rakettide ja pommitajate) arvu saavutatud pariteetsel (võrdväärsel) tasemel kummalgi 2400 ühikut) *Helsingi nõupidamine e Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine.-OSCE(OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba Helsingi lõppaktis olid julgeolekuprobleemid orgaaniliselt seotud inimõiguste küsimusega. OSCE tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega
Тарту Территория Тарту Территория 39 км² 95 074 человек Флаг Герб Тартуский университет • Густавом II Адольфом 1632 АХХАА Эстонский национальный музей 1909 году в Тарту Тарту старый город Ратушная площадь В качестве главной рыночной площади просуществовала она столетия. Ботанический сад Среди 2400 ботанических садов мира одним из старейших является Ботанический сад. Ангелски мост Надпись на мостике Оtium reficit vires призывает отдохнуть и освежить свои силы в старинном парке на Домберге. Тартуская Яановская церковь Средневековые памятники зодчества составляют, пожалуй, наиболее ценную часть довольно богатого архитектурного наследия Эстонии. Использованные источники https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_vanalinn https://et.wikipedia.org/wiki/Inglisild https://et.wikipedia.org/wiki/Tar...
Üldandmed Pindala 455 km² Rahvaarv 80 500 (2003) Rahvastiku tihedus - 176,9 in/km² Pealinn - Victoria Loodus 115 saart Suurim saar on Mahé Inner Islands Outer Islands Kliima Troopiline Keskmine temperatuur 26-28 °C Sademeid keskmiselt 2400 mm aastas Taimestik Palju endeemseid taimeliike Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed ja viigipuud Väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim Loomastik Imetajaid 6 liiki Linde 239 liiki Roomajaid 38 liiki Kahepaikseid 12 liiki Majandus Maailma väiksem riik oma rahaga Turism, kalapüük, pangandus Toiduainetetööstus, laevaehitus ja mööblitööstus 458 maanteed Vasakpoolne liiklus Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Sei%C5%A1ellid
settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna. Üle 6000 meetri. 4000 meetrit. ine kõrgus Kõrgei Mount Everest(8848m) Aconcagua(6959m) Mount Blanc(4807m) m tipp Pikkus 2400 km 9000 km 1200 km Pilt Pildi http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klas http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klas http://miksike.ee/documents/m s/3loodusvoondid/83571.htm s/3loodusvoondid/83562.htm s/3loodusvoondid/83551.ht allikas
921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2.rms.com/rs/729-DJX-565/images/eq_chi_chi_taiwan_eq.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Jiji_earthquake https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#executive https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#map https://media1.britannica.com/eb-media/72/143072-004-C79BCA30.jpg http://onlinelibrary
Mittesüsteemsed pindalaühikud Aaker – Mittesüsteemne pindalaühik – Tuleb vanainglise sõnast æcer – Võrdub 10 ruutketiga, 4840 ruutjardi ehk 43 560 ruutjalaga – Tuntumad aakrid: Rahvusvaheline aaker, USA maamõõduaaker Adramaa – Oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis – Varaseimad andmed pärinevad 13. sajandi esimesest poolest – Mida sel ajal adramaa all mõeldi, pole aga selge Tiin – Vana pindalaühik – Üks tiin = 2400 ruutsülda Vakamaa – Endisaegne pindalaühik, mida kasutati Baltimaades – Riia mõõdustiku järgi suurus umbes 0,37 ha – Tallinna mõõdustiku järgi umbes 0,18 ha Tündrimaa – Endisaegne pinnamõõt – Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart – Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev Kasutatud kirjandus – https://et.wikipedia.org/wiki/Aaker – https://et.wikipedia.org/wiki/Adramaa – https://et.wikipedia
Megalithic Sites in England Alina Trussova 10b klass Contents Overview Purpose Monuments How they were built Overview Monument Large stones Neolithic-Bronze Age Divided: Menhir Dolmens Tumulus The Megalith Map Purpose Religion Astronomical Stonehenge Burial place West Kennet Long Barrow Stonehenge Wiltshire, England Stone Circles 3100 1100 BC Astronomical Alignment Avebury Henge Avebury, Wiltshire Stone Circles Surround the village 2600 -2400 BC Rollright Stones Little Rollright, Oxfordshire 4000 - 1500 BC 77 stones 3 elements: The King Stone The Whispering Knights dolmen The King's Men West Kennet Long Barrow Wiltshire 3700 - 2000 BC. burial chamber The Hurlers Cornwall 3 Stone circle about 1500 BC Silbury Hill Wiltshire 2,400-2,000BC High: 30 m Wide: 160 m How they were built Questions? Thank you!
1400 1200 3050 1200 1950 1200 2400 400 3300 200 A 2999,97 200 4900,03 400 C 400
likvideerimine Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest) 41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast Hävituspataljonid Punaarmee 07.07 Saksa ületab piiri 20.07 üldmobilisatsioon 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima. Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda Uus üldmobilisatsioon Saksamaa poolt Ohvrite arv Narva lahingus umbes 1400 inimest. Lahingud Sinimägedes Soome Tartu vallutamine augustis Uluots nimetab ametisse Tiefi, kes proovib iseseisvust taastada Pika Hermanni torni tõmmati sinimustvalge lipp.
6 1500 300 92 86 884 1 77,74 40,75 153,27 0,000231 7 1800 300 92 87 884 0 77,74 40,75 153,27 0,000000 8 2100 300 92 86,5 884 0 77,74 40,75 153,27 0,000000 9 2400 300 92,5 86,5 881 3 74,74 37,75 147,36 0,000694 10 2700 300 92,5 86,5 874 7 67,74 30,75 133,56 0,001620 11 3000 300 92,5 86,5 871 3 64,74 27,75 127,64 0,000694
Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool atikainstituut Detail Õppemärkmik Õpperühm EAKI-21 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05 3600 BK300 540 LP07 1900 Te08 2700 Pla07 2400 Al07 4200 BK501 250 LP08 3000 Te10 3900 Pla08 1500 Al08 4500
Sisukord: 1.1 Jooksmine 1.2 Maratonid 1.3 Tervisejooks (Cooper) 1.4 Kasutatud kirjandus 1.1 JOOKSMINE Jooksmine on üks kõige levinuim viis oma füüsilist vormi parandada. See tekitab hea enesetunde, aitab rasvu põletada ning on suurepärane vahend stressi vastu. Jooksmine on kõige kergem viis treenimiseks see on võimalik igal pool ja igal ajal. Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla jo...
mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. ·Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise võrreldes paljude teiste riikidega ökonoomsekaks ja keskkonnasõbralikumaks. PÕLLUMAJANDUS · Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. · Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km2 MAJANDUS · Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. · Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest. · Norra on kujunenud heaoluriigiks, mis on üks jõukamaid riike. · Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. LOODUSVARAD · Leidub: naftat, maagaasi, vase-,nikli-,raua-,tsingi-, · titaani- ja
Laanekuklane Risto Valk 8a ELUKOHT Elavad Euroopas Skandinaavias põhjas kuni Itaalia ja Bulgaariani lõunas ning Suurbrittanniast läänes Venemaani idas. Euroopa mägedes elavad kuni 2400 meetri kõrgusel. Eestis Elab peamiselt Ida-Eestis, kus moodustuvad kõige suuremad asurkonnad. Igas asurkonnas on umbes 2000 pesakuhilat. Mõni looduskaitseala LAANEKUKLANE Must ümar tagakeha Punakas esiosa Töösipelgas on 4-8,5 mm pikk Iseloom ja eluviis jms. Pesade kõrgus ulatub kuni kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini (Suurimad pesad on Soomes) Elavad kolooniatena ja pesas elab kuni100 000 putukat. Pesas on mitu emast. Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
