Tallinn LASKESUUSATAMINE AJALUGU JA 20. SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril.
Samuti on konteinerile ära märgitud ka päästeparve tüüp (kas taavetiga veestatav, üle parda visatav ning ise püstuv). Päästeparve veeskamine · vabastada kinnitusots; · kontrollida, kas painter on laeva küljes kinni; · visata parv üle parda; · tõmmata painter laevale, viimane tõmme võimalikult tugevasti; · parv läheb õhku täis ja võib sisse minna, kas köit mööda või vette hüpates (mitte mingil juhul ei tohi hüpata otse parve katusele!); · lõigata painteriots läbi. NB! Parve tuleks kasutada vaid juhul, kui päästepaati ei ole võimalik enam alla lasta. Päästeparve varustus. Vaatamata erinevatele tootjatele, parvetüüpidele ning laeva sõidurajoonile on päästeparvede varustus analoogne. Päästeparve minimaalne varustus: 1. üks päästerõngas koos min. 30 m ujuvliiniga 2. kaks nuga 3. kaks veekühvlit 4. kaks käsna 5. kaks ujuvankrut 6. kaks ujuvaeru 7. kolm konserviavajat
KEVADE Milline oli Arno, kui tuli kooli? Ta tuli 1 korda siia kooli. Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas?
Ülesanded IV Lahendusi 10. Ristkülikulise kujuga parv, mõõtmetega 5 m korda 2 m, ujub jões. Leia: a) kui palju sügavamale vajub parv, kui talle laaditakse 0,4 t massiga hobune; b) mitu hobust saab laadida parvele, kui parv võib koorma laadimise tagajärjel vajuda vaid 15 cm. parve pikkus a = 5m parve laius b = 2m hobuse mass m = 0, 4t = 400kg vee tihedus vesi = 1000kg m3 parve vajumissügavus h2 = 15cm = 0,15m a) parve vajumissügavus h1 = ? b) maksimaalne hobuste arv n2 = ? Lahendus a) Kui parvele läheb hobune, siis parv vajub parajasti nii palju, et väljatõrjutud vee kaal Pvesi = vesiVvesi g võrdub hobuse kaaluga Phobune = mg : vesiVvesi g = mg vesiVvesi = m Arvestame, et väljatõrjutud vee ruumala on parve pindala S = ab ja parve vajumissügavuse h1 korrutis ning avaldame vajumissügavuse h1
MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses. Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises ja võitis hõbemedali 5 km distantsil.
Kõik poisid ei saa suureks Autor: Ivar Soopan Tegelased:Jan,Villu,Mart,Silver,Rain, Guido jne Oli Suvi. Jan ja Villu olid kalal, Villu nöökis Jani, sest Jan oli esimest korda kalal. Neil tuli mõte settejärve saarele teha onn. Võtsid siis järgmine päev tööriistad kaasa ja hakkasid parve ehitama. Seal samas oli maha raiutud mets kus olid veel jäätud pakud ja oksad. Said siis parve valmis ja tegid proovi. Pidas ainult üht poissi. Jan ja Villi kutsusid Mardi ja Silveri ka kampa. Nad tegid suurema parve,Mart oli tüürimees ja Silver kamba juht.Nad hakkasid end saatanateks kutsuma. Neid nägi Guidu kes tahtis ka kampa kokku ajada.Guido ajaski võttis isegi Vaiast paar poissi nii oligi Guidol 5 liikmeline kamp koos. Saatanand olid teinud endale saarele hütti mida üritasid vallutada Guido kamp, aga nad said valusalt lüüa.Oli tulemas suve lõpp, see
a murdmaasuusatamises Marina Vahi-Bachman 1983. a murdmaasuusatamises ja 1987. a laskesuusatamises Tiit Voodla 1985. a murdmaasuusatamises ja 1988. a laskesuusatamises. Eesti laskesuusatajate medalivõidud maailmameistrivõistlustel ajavahemikus 1968-1999.a: Tõnu Pääsuke - Östersundis Rootsis 1970. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal Even Tudeberg - Anterselvas Itaalias 1983. a juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal, 15 km laskesuusatamine pronksmedal Kaija Parve - Chamonix's Prantsusmaal 1984. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, Eggis Sveitsis 1985. a 10 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Lahtis Soomes 1987. a 10 km laskesuusatamine hõbemedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Chamonix's Prantsusmaal 1988
Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 813 miljardi aasta vanused. Nii hajus- kui kerasparvedel on see hea omadus, et kõik tähed neis on enam-vähem ühevanused. See annab hea võimaluse tähtede evolutsiooni uurimiseks. Kui õnnestub kindlaks teha parve vanus, saab ka selgeks, mil määral on eri tüüpi tähed selle ajaga arenenud. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist.
4. Teleskoopidega on meie Galaktikast leitud paarsada kerasparve ning erinevalt hajusparvedest neid eriti kuskil peidus pole, sest kerasparved paiknevad Galaktika tasandist kaugel, moodustades omaette sfäärilise halo Linnutee keskpunkti ümber. 5. Ühes kerasparves võib tähti olla kümnetest tuhandetest kümnete miljoniteni. 6. ilus korrapärane sfääriline moodustis, kus tähtede tihedus suureneb välisservast keskpunkti poole, ulatudes parve keskmes tuhande täheni kuupparseki kohta. vähemalt 8–13 miljardi aasta vanused. Nii hajus- kui kerasparvedel on see hea omadus, et kõik tähed neis on enam-vähem ühevanused. See annab hea võimaluse tähtede evolutsiooni uurimiseks. Kui õnnestub kindlaks teha parve vanus, saab ka selgeks, mil määral on eri tüüpi tähed selle ajaga arenenud. Täheparved ja muutlikud tähed on kaks alustala, millele tuginevad meie arusaamad tähtede evolutsioonist.
Menhir Menhir on muinasajast (Neoliitikumi aegne) pärinev inimese püstitatud vertikaalolekus olev kivirahn. Prantsusmaal, Carnacis on neid kõige rohkem. Suurim ja tuntuim menhir asub Locmariaqueris ja seda tuntakse nime all Suur menhir. See küll kukkus pikali aga kunagi oli see oma 20 m pikkune. Enne oli see siuke Andreas Parve
26. Mida tähendab väljend plaani pidama? Poiss ja tüdruk hakkavad teineteisega käima. 27. Mis ametit pidas Lible? Kellamees 28. Kust sai Toots püstoli? Võitis loosimisel 29. Mida ütles Toots püstoliga sihtides? Sure koer 30. Miks Tootsi arvates püss lahti ei läinud? Ta kartis, et tamasseri rauad, läheb lõhki. 31. Miks Arno kord koolist kojuminekuga hilja peale jäi? Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida. 32. Kes nägi Tõnissoni ja Liblet jõe ääres enne parve põhjalaskmist? Köögi-Liisa 33. Arno talu nimi.? Saare 34. Teele talu nimi? Raja 35. Mis oli Arno armsaim ajaviide? Jõe ääres istumine. 36. Köstri hüüdnimi? Julk Jüri 37. Kelle lubas Lible naiseks võtta? Mari, kes oli tüdrukuks Saare talus 38. Mida arvas toot, et kuidas oleks Teelet lihtsam jääaugust päästa? Toots arvas, et Teelet oleks jääaugust lihtne päästa,kui sild otse kaldast jääaugu juurde viiks. 39. Kes käisid haiguse ajal Arnot vaatamas? Miks teised ei käinud?
tähtedest ja tähtedevahelisest ainest. Mõhn- Galaktika tsentraalne mõhn on piirkond mida moodustavad vanemad tähed Halo on enam vähem sfääriline komponent, mis koosneb vanadest tähdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu. 21. galaktikad ei paikne ühtlaselt, vaid on kogunenud parvedesse, kihtidesse, ahelatesse. 1) LOKAALNE RÜHM- linnutee + 30 lähimat galaktikat , ligikaudu 1 Mpc (suurus) 2) VIRGO PARVE - sisaldab ligikaudu 2500 galaktikat , ligikaudu 3 Mpc 3) LOKAALNE PARVE 22. galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega
ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia,
Eesti sadamad. Jahisadamad Asukoht Hiiumaa Mereagentuur AS Hiiumaa Külalistemaja Varastatud Parve Hotell Tartu Lõmala sadam Saaremaa Nasva Jahtklubi hotell-külalistemaja Saaremaa Orissaare jahisadam Saaremaa Pirita sadam Harjumaa
Nipernaadi August Gailit Tegelased: Loki- häbelik ja arglik tütarlaps, Silveri tütar Milla- kadunukese Liisi sugulane Tralla- kõõrdis silmadega teenija ja karjane Ello- tark ja haritud peretütar Anne-Mai- töökas naine,abistas alati Küüpi Kadri- Madis Parve tütar, kes on oma eluga rahul Kati- vaene neiu Inriid Nipernaadi- Nipernaadi abikaasa Toomas Nipernaadi- raamatu peategelane. Inimene kes armastab loodust. Ta käis külast külla ja fantaseeris inimestele lugusi, mis pole tõeväärne. Tegevuspaik: Kevadest sügiseni rändas Toomas Nipernaadi Eestimaal mööda külasid ja talusid, nautides loodust, mis ümbritses teda. Parvepoiss Kaunid kevadpäevad olid saabunud
Raamat andis ka teadmisi juurde, sest see käsitles palju geograafia ainestikku ja pisut ka ajalugu. Mulle meeldib , kui raamtus on palju dialooge ja selles raamatus neid oli. Muidugi oli ka igavaid kohti , kus mindi asjade kirjeldamisega liiga detailseks . Alguses, kui ma seda raamatut lugema hakkasin , tundus see igav. Aga mida rohkem ma loetud sain , seda huvitavamaks läks. Ilmuskumatuid kohti esines ka . See pole võimalik , et tuline laava kannab puust tehtud parve ülesse. Tohutu lainetuse peale jäid alati kõik mehed pardale, mis tundub natuke kummaline väikese parve korral. Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist :
Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . ...
Vaja imetada 78 kuud Iga päev joob väike vaal 400 liitrit piima võtab päevas juurde 90 kg FAKTE Ainus looduslik vaenlane on mõõkvaal Inimeste süül on sinivaalade arvukus vähenenud märgatavalt Sinivaalade küttimine on keelatud, aga paljud ei saa sellest siiamaani aru Sinivaala suu on nii suur, et selle avamine nõuab jõupingutust. Seetõttu sinivaalad suud niisama ei avagi, vaid ainult siis, kui nende lemmiksöök -- koorikloomad -- on läheduses parve kogunenud ja on valmis nahkapistmiseks. Maailma suurim elusolend
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi.
Võsu rannafest · Toimus Võsul · Esinejad : TENFOLD RABBIT - Andres Kõpper (muusik ja rezissöör), Rain Parve (muusik, on õppind mängima trumme, kitarri ja tuubat), Meelik Samel (basskitarrist) ja Martin Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma.
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja Arno läks teda päästma ning kukkus ka ise sisse. Lible kuulis karjeid, ning tõttas appi. Ta viskas Arnole nööri ja tõmbas lapsed välja. Arno ja Lible said hästi läbi, ning tänu Arnole sai Lible ka oma töökoha tagasi.
MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses. Kaia Parve tuli kahekordseks maailmameistriks naiste laskesuusatamises ja võitis hõbemedali 5 km distantsil.
ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia,
,,Odüsseia" - lood Odysseusest. Koosneb rohkem kui 12 000 värsist. Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm.
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel - Viibis kükloop Polyphemose juures - Jõudis saarele, kus elas tuultejumal Aiolos - Aiolos annab talle vastutuuled ja käseb neid hoida - Meremehed näevad Ithaka saart ja kui Odysseus magama läheb, siis avavad nad koti.
ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rääkimist. Kui ta lõpuks lõpetas, siis avastas, et Anne-Marit tegelikult polnudki seal ja ta rääkis jälle oma ilusaid sõnu hoopis lammastele, oinastele ja lehmadele. Selle peale Nipernaadi vihastas ja jooksis kõrtsist välja parve juurde. Küsimus: Miks Nipernaadi vihastas, kui avastas, et Anne-Marit kõrtsis polnudki?
Seejärel kannab MES jaama juht silda ette, et ollakse valmis MES käivitamiseks. Vastavalt sillast saadud korraldusele käivitatakse evakuatsioonisüsteem. Etapid evakuatsioonisüsteemi kasutamisel Etapp 1 : Reisijad on evakuatsiooniks ette valmistatud. Valvepaat on veesatud. Vastavalt kapteni korraldusele tõmbavad evakuatsioonisüsteemide juhid evak. süsteemi aktiveerimise kangi, et lasta vette evakuatsioonisüsteem koos parvega. Evakuatsioonisüsteemi juht pingutab parve vangliini (fikseerib parved laeva parda ääres). Etapp 2: Parveoperaator 1 laskub parvele. Kinnitab päästesuka parve nr.1 külge. Etapp 3: Laskub parveoperaator 2. Parveoperaator 1 võtab vastu reisijad. Parveoperaator 2 kinnitab üleminekutee parvel 1 parve 2. Reisijad juhatatakse parve 2 kuni parve mahutavuse täitumiseni. Etapp 4: Evakuatsioonisüsteemi juht annab korralduse vabastada parv nr.2 kui on saadetud alla 100 inimest. Parveoperaator 2 siseneb parve nr.2 Parveoper
29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41. Kadri Lehtla laskesuusataja 42. Kaija Parve laskesuusataja 43. Tõnu Pääsuke laskesuusataja 44. Eveli Saue laskesuusataja 45. Indrek Tobreluts laskesuusataja 46. Kristel Viigipuu laskesuusataja 47. Priit Viks laskesuusataja 48. Hillar Zahkna laskesuusataja 49. Jens Salumäe suusahüppaja 50. Jaan Jüris - suusahüppaja
"Napoleon Bonaparte tähtsus ajaloos" Arutlus Korsika saarel sündinud Napoleon Bonaparte saadeti 9-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli, kus ta juba nõnda noorelt oma vapruse ja sihikindla tahtejõuga silma paistis. Revoutsioon avas poisile kiire tõusutee 24- aastasena ülendati ta kindraliks. Parima vabariikliku kuulsusega kindral haaras sõjaväe abil 1799. aastal 9. novembril riigipöördega Prantsusmaal võimu ning kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi, saades ise Prantsusmaa esimeseks konsulaadiks. Usun, et see jättis Prantsusmaa ajalukku sügava jälje Bonapartest. Napoleon Bonaparte üks tähtsamaid saavutusi on minu arvates see, et ta korraldas riigi siseolusid kodanluse huvides. Napoleon pani 1804 kehtima uue seadusekogu, mis tühistas sünnipärased õigused ja vaimulike eesõigused ning tagas kõigi prantslaste võrdseks olemise seaduste ees, tänu millele muutus ühiskond ü...
ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi
Suured parved võivad moodustada nii tiheda pilve, et jääb mulje, nagu leiaks aset päikesevarjutus. Rändtirtsude rüüstetest on andmeid ajast enne meie aja arvamise algust. Pildid Emane rändtirts Pildid 2 Oluline teada Elavad enamasti parved, aga ka üksikult. Parvede isendid väiksemad. Rüüstavad põlde jm. Laialt levinud. Olenevalt parvest, väga palju isendeid. Üksik rohelised, pruunid. Parve isend kollasest oranzini, mustade laikudega.
Klassitsism 1770-1820-eitab vana ühiskonda, Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige...
diferentsiaalvõrrandiks. (1.1) F(x, y(), y'(), ...)=0 Kui otsitav funktsioon y sõltub ainult ühest muutujast, siis seda nim harilikuks diferentsiaalvõrrandiks. Kui otsitav funktsioon sõltub mitmest muutujast, siis on tegemist osatuletistega diferentsiaalvõrranditega. Kõrgema järguga tuletis dif.võr määrab ära selle võrrandi järgu. Esimest järku dif võrrand on (1.2) Def 1.2 N-järku dif.võr (1.1) üldlahendiks nim n-parameetrilist lähtuvat funktsioonide parve või peret, mis muudab võrrandi samasuseks sõltumata parameetrite väärtustest. (1.3) Dif.võr lahendamist nim selle võrrandi integreerimiseks ja selle lahendid integraaliks, lahendi graafikut nim integraaljooneks. Kui n-järku võrrandile lisada n-algtingimust: (1.4) Siis saame algväärtuseks ülesande (1.1). esimest järku algväärtus ülesanne koosneb võrranditest ja ühest algtingimusest. (1.5) Def 1.3 Võrrandi (1.1) lahendit, mis rahuldab ka algtingimusi (1
leiutamata. Siis läks aega,enne kui sai selgeks omapäraste pilvede olemus. Pilvede esimese arvestatava teadusliku uurimuse tegi inglise astronoom John Herschel 1834. aastal, kui ta reisis koos oma perega Lõuna Aafrikasse, kus ta neli aastat lõunataevast vaatles. Kaasavõetud teleskoop oli enam kui piisav,et aru saada Pilvede olemusest need osutusid tähesüsteemideks. Hämmastav oli täheparvede suur arv nendes. Herschel kirjeldas Suures Pilves 375 täheparve ja Väikeses pilves 39 parve. Tähed Palja silmaga näeme umbes 1000 tähte, läbi teleskoobi tehtud fotodelt miljardeid. Kokku on neid Linnutee tähesüsteemis ehk Galaktikas 150 miljardit, galaktikaid omakorda on sadu miljardeid. Esimese tunnustust leidnud klassifikatsiooni lõi itaalia astronoom Angelo Secchi 1860. aasta paiku. Uurinud 4000 tähe spektrit, jaotas ta need neljaks. Secchi klassifikatsioon oli kasutusel 50 aastat.
kiirendust? Kõik ta äsjased tõotused olid ununenud, olematuks pühitud võimsast leebest hoovusest. Ja siiski, ei mingit süütunnet, ehkki täitmata jäid iseendale antud tõotused. Sellised vandeandmised, arvas ta nüüd, on välja mõeldud lindudele, kes lepivad TAVALISEGA. Kes kordki oma otsinguis puudutab täiuslikkuse võlu, ei vaja siduvat lubadust. Päevatõusul harjutas kajakapoiss Jonathan taas. Viielt tuhandelt jalalt paistsid kalapaadid täpikestena, HOMMIKUEINE PARVE võis aimata ähmase tolmukübemete sülemina nende ümber ringlemas. Ta oli elus, ainult võbises pisut õndsusest, aga rohkem vist uhkusest olla oma hirmude peremees. Siis, ilma liigse poosita, sulgus oma tiivanukkide embusse, vaid lõigatult mõõkjaid otsi rooliks jättes, ja pikeeris välguna. Hetkel, mil ta neljandat tuhandet jalga läbis, puudutas ta võimalikkuse piiri, kus õhuvool tihenes pekslevaks seinaks - see taltsutas kiiruse. Aga nüüdki oli see tunnis kakssada neliteist miili
Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfääri. Meteoroidid on raua ja kivitükikesed. Kui meteoroid jõuab atmosfääri suurel kiirusel, siis puutudes kokku hapnikuga lahvatab ta põlema. Kui ära ei jõua põleda, siis kukub maapinnale. Meteoroidid tiirlevad parvedena ümber päikese ja on tekkinud komeetide lagunemisel. Kui Maa läbib seda parve, siis on meil näha nn tähesadu. Viimasel ajal tulevad paljud meteoriidid Maale ka väljaspoolt päikesesüsteemi. Kui meteoriit langeb maapinnale tekitavad nad meteoriidikraatreid. Kaali kraater Saaremaal, Jlumetsa kraatrid Põlvamaal. Neugrundi meteoriidikraater mere põhjas. TÄHTEDEVAHELINE AINE Lisaks väikekehadele, mis peale planeetide tiirlevad ümber päikese ja tähtede on ka kosmilist tolmu, ning prügi. See muudab paljud taevakehad meile nähtamatuks. MUST AUK
käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas
See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust nad ostavad leiba ja piima ning lõõgastuvad, mängides harmoonikat*. Kui Mall on parvepoistega palju suhelnud ja tihtipeale ka linnas käinud, siis Loki on vastupidi väga paikne ja pole parvepoistega suhelnud, selle eest hoiatab teda ka konservatiivne isa. Ühel päeval märkab Loki jõel oskamatut parvetajat, kes näeb parve juhtimisega suurt vaeva, see on Toomas Nipernaadi, kes vastandub teistele parvepoistele sellega, et tal on palju aega: ,,Issandal on palju päevi ning mul on aega veelgi rohkem!" Tema teeb ka ainsana peatuse kaldal, veetes esimese öö parve peal taevasse vaadates. Ta tunneb kevadeti iga loodusilmingu vastu suurt huvi, vaimustub kõigest. Kui Nipernaadi kahe püütud haviga ühel päeval Kudisiimu onni sisse astub, pajatatakse talle muuhulgas ka
Sel ajal pole siidisaba nii suurel määral okaspuumetsaga seotud, ning kuigi toitu hangib ta põõsastaimedelt, peatub ta alati ka tihedate metsade ligiduses. Kui siidisabade parv oma rännuteekonnal erakordsele toiduallikale peale satub, peatuvad nad selles kohas niikaua, kuni kõik saab nahka pandud. Talvel läbib parv sageli sadu kilomeetreid. Harjumused Siidisaba on seltsiv lind. Sageli võib kõrge liiklustihedusega tee ääres näha rahulikult pihlapuul marjadega maiustavat siidisabade parve. Nad söövad rahumeeli marju, seejärel puhkavad või lendavad jooma, siis aga jätkavad taas maiustamist. Kui siidisabade parv marju täis puul kohad sisse võtab ja sööma hakkab, lasevad linnud kuuldavale läbilõikava karje, et teisi linde toidust eemale peletada. Siidisaba lühikesed teravatipulised tiivad ning sirgjooneline, vahelduseks liuglev lennustiil meenutab kuldnoka oma. Paljunemine Enne paljunemist saadab isaslind välja valitud partnerit ning laseb kuuldavale iseloomulike
sest erinevate puude vilju vedeles igal pool. Tondinahad aina pikutasid, sõid ja magasid. Midagi muud nad teha ei tahtnud ja ei teinudki. Nad olid karvased, pruunide silmade ja suurte kõrvadega. Nende kõrvades elasid sinised ämblikud. Ainult üks tondinahk erines teistest. Ta oli hallide silmadega ja väga uudishimulik. Talle meeldis päeval ringi rännata ja uusi asju avastada. Teda kutsuti Hallsilmaks. Ühel ööl kui tondinahad magasid, otsustas ta teha parve ja minna merele, et uus koht elamiseks leida. Ta võttis kaasa korvi seemnete ja viljadega. Samuti võttis ta kaasa noored tondinahad. Merel tekkis torm ja tondinahad oleksid peaaegu ära uppunud, kuid neil vedas, sest merekoerad tulid neile appi ja vedasid tondinahad ühele saarele. Sellest saarest sai tondinahkade uus kodu. Nad ehitasid koobastesse pesad ja hakkasid kasvatama viljapuid. Neile üllatuseks ei paistnud sellel saarel alati päike vaid oli hoopiski neli aastaaega
Ta pani aerud paadi äärele ja hakkas kuulatama. Kalevipojale tundus nagu seesama uppunud tütarlaps laulaks. Kalevipojale tundus nagu näeks ta tüdrukut vees. Ta hakkas tütarlast taga igatsema. Seejärel hakkas ta kahetsema möödaläinud aega, Soome sepa poja ning tüdruku surma. Kuid ta ei saanud midagi olematuks teha. Ta võttis aerud kätte ning hakkas uuesti kodu poole sõudma. Kalevipoeg laulus tüdrukust ning oma emast. Koidu ajal jõudis ta kodu kaldale. Ta aheldas paadi parve külge ning läks oma vendi otsima. Ta jõudis Irumäe harjale ja kuulis, kuidas keegi laulab. Ta pööras pea kuuldud laulu poole. Naise laulust sai Kalevipoeg teada, et ta ema on surma saanud. Ta kiirustas koju. Koduväravas hakkasid koerad haukuma ning vennad tulid väravasse. Kalevipoeg kuulis vendadelt, et ka isa oli surma saanud. Nad arutasid, et peaksid hakkama liisku tõmbama, kes isa asemel kuningaks saab. Nad leppisid kokku, et hakkavad järgmisel päeval rammu katsuma
Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid. Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda.
Robinsonil ja teistel suhkruroo kasvatajatel tekkis idee minna Afrikasse orjade järele Teel Afrikasse tõusis torm ja laev jäi madalikule Ja laev läks põhja. Laeva hukk ja uus elu saarel. Laev jäi madalikule ja meeskond otsustas varu paadiga edasi minna. Lisapaadiga juhtus õnnetus ja meeskond hukkus peale robinsoni. Hommikul ärgates avastas robinson ennast tundmatust kohas ja märkas , et laev on jäänud madalikule. Robinson valmistas endale parve ja püüdis vedada nii palju mis ta jõudis ja leidis kõik saarele vedada. Uue eluga tuleb harjuda Robinson ehitas omale maja. Hiljem avastas, ta oma vilja ja rajas lõpuks põllu. Ta õppis valmistama: riiet, nõusid, tööriistu. Ta pidas iga päev jahti. Ta jaotas oma päeva alati ära. Ta pidas kalendrit ja märkis üles oma tähtsamad sündmused Ta kodustas kitsed ja papagoi. Aastad mööduvad Aastaid hiljem avastas crusoe et samal saarel käivad
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil Hendrik Parve Karli Kraanat Tanel Tammeveski Revo Roosaar Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2015/2016 Prantsuse õukond 18. sajandil ● Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. ● Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt. Nad olid võõrdunud ühiskondlikult kasulikust tegevusest ja veetsid aega pidutsedes. ● Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit sellest ajast.
teiste oma, näiteks hüübi, kummastav (Miksike, http://www.miksike.ee). Suhtlemine häälte abil Laul on paljude linnuliikide olulisim suhtlemisvorm. Hääl mängib äärmiselt tähtsat rolli metsades, kus pole võimalik silmsidet hoida. Parvedena elavad linnud otsekui ütleksid: "Mina olen siin. Aga kus sina oled?" Ülejäänud parv kordab seda signaali pidevalt. Niisugust ilmingut nimetatakse kontakthäälteks. Need on väga tähtsad parve ühtsuse säilitamisel. Parve liikmeid äralennuks kutsuv signaal on teistsugune. Pildil kuldnokk laulmas (Foto: Arne Ader, www.loodusemees.ee) Laul on ka spetsiifiline liigitunnus, mille põhjal saab eristada nn. paariheitvaid liike. Klassikalisteks näideteks on siinkohal salu- ja väike-lehelind. Välimuse järgi on neid raske eristada, kuna mõlemad linnud asustavad sama keskkonda metsaga kaetud alasid
lutsutada. 6.Püügi tehnika Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast minema pääseb, võib kogu parve hulgaks ajaks eemale peletada. Haagitud kala tasub tema väsitamise ajaks juhtida haakimispaigast mõnevõrra eemale, et teised latikad plehku ei paneks, ning tuua võimalikult ruttu, kuid kiirustamatta, veepinnale. Õhku sisse hingates saab latikas hapnikusoki ja jääb lapiti veepinnale. Nüüd tuleb latikas lähemale tuua ja tõsta veestvälja kahva abil. Latikas 7.Kasutatud kirjandus: 2. Raamat
seiklusi.Nad piinlesid janu käes,üritasid leida maa alt vett,kaotasid üksteist ära,läksid vales suunas .Pärast pikka käimist Sneffelsi vulkaani sisemuses leidsid nad uue avastamata paiga.Seal oli meri,kaljud,neemed ,liivarand .Seal elasid eelajaloolised loomad,taimed isegi inimese moodi olendid.Maakera südant nad siiski avastada ei suutnud ,kuna nad olid jõudnud Itaaliasse tegutsevasse vulkaani, mis hakkas purskama. Mehed olid puust parve peal,ning tuline laava kandis nad vulkaanist välja.. Nende seiklus lõppes õnnelikult ,nad kõik pääsesid eluga ,ning nad said kuulsaks. Nende auks korraldati Hamburgis pidustusi,kus professor Liedenbrock rääkis seiklustest maakera sissemuses. Axel aga abiellus oma armastatud naise Graubeniga. Raamatu peategelasteks on Axel ,kes oli professor Otto Liedenbrocki vennapoeg. Axel ei julenud oma onule vastu hakata.Teda huvitas samuti, nagu ka tema onu Maa ja see ,mis maakoore all peidus on
Second level · 1935. aastal asus Riigi Kunsti Third level Tööstuskooli õppima keraamikat. Fourth level Fifth level · Ajakirjandustöö Noore Hääle toimetuses. · Algus luule kodumaast, armastusest, kirest. · Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödunud sõjast. "Lamav tiiger"(1964) Üks tema parimaid kogusid. Iseloomustab hea vormitaju ja isikupärane stiil. Palju kirjeldatud tegevuskohta. "7 kirja Poolast"(1965)
temast veel kuulda. Karina ja Pärt taaskohtuvad . Pärt on vana koera endale võtnud , nimetab teda nüüd Hundiks. Pärt juhatab tüdruku enda ehitatud onni juurde , kus Pärdil on Karinale üllatus. Karina must spordikott. Karina räägib Pärdile kohtumisest Kerliga. (Loe lk 149 -151- miks teda õekeppijaks nimetati). Nad hakkavad koos otsima teed maja juurde kuhu Aap maha jäi. Maja on teisel pool järve ning nad peavad minema ümber järve. Ühel hetkel märkavad nad järvel parve, mida Karina testima läheb, et ehk saab sellega üle järve. Kuid kui Karina parve peal on kaotab ta tasakaalu ning kukub istukile ning samas tuleb laine mis viib parve kaldast eemale. Karina libiseb parvelt vette ning upub. Ühel hetkel ärkab Karina haiglas, tema kõrval seisab Marius, kes rääkis talle et Karina oli Tartu bussijaamas kukkunud ja pea nii õnnetult ära löönud, et on sellest hetkest peale koomas olnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
