. -- -- , . , . 500 .. : ( ), . 1911 . 1919 "" . 1928 . 2002 . 350 , , , , , , . 50 . 13 . 30% , 16% , 11% ( ) 7% . ( ), . , , , , , . , ( ) , . , . , 3,5 . . , , , , ( . vrus «») -- , . : : () : , , , , . - , , , . (1854-1915), , . 1891 . . . , . 1747 (James Lind) . 1880- . 1911 - - , «» . 1940 . , , . ()-- . - 1896 -- - -1952 ~ ( , ), ~ ( , ), ~ ( , ). ...
teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19. sajandiks; näljaaja hädatoit söödavus sageli tinglik) * ravimid 'ROHI', rohuteadus=farmaatsia; aga ka sõnajõu kinnitamine haruldaste taimede abil * sööt väheoluline, ebatäpne * tehnika eelkõige värvimine, aga ka muud silmapaistvad omadused nt. jugapuu, niinepuu, näsiniin. - silmail: sinilill, kuldking - võõrnimede laenamine sõna väänamine 2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on
teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus kohta eri kihelkondades) kui ka keelte vahel laensõnadena (eriti suur!) d) Mis määrab "keskpäraste" taimede nimed: olulisus - kasutmisväärtus (nii positiivne kui negatiivne=vaja kasutamisel vältida) * toit (Eestis põline kasutus suuresti unustatud juba 19. sajandiks; näljaaja hädatoit söödavus sageli tinglik) * ravimid 'ROHI', rohuteadus=farmaatsia; aga ka sõnajõu kinnitamine haruldaste taimede abil * sööt väheoluline, ebatäpne * tehnika eelkõige värvimine, aga ka muud silmapaistvad omadused nt. jugapuu, niinepuu, näsiniin. - silmail: sinilill, kuldking - võõrnimede laenamine sõna väänamine 2. Tunnetamine Taimede "väljad" - on ilmselt objektiivne taust, see on rakendatav, arvestades mõõtmisveaga. Määravaks on
Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia tsivilisatsioonist sai I aastatuhande teisel poolel ja I aastatuhande alguses antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja (ülikoolid- Euroopas esimesed vastavad haridusasutused, matemaatika ja astronoomia). Islami ja ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad ja elushoidjad. Meditsiinis- humoraalteooria. 9. sajandil Bagdadis tekkis islami kultuuriruumis ilmalik haigla. Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline ja organiseeritud- kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse. Lõuna Itaalias, Monte Cassionos, töötas munk- Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Tänu sellele kasvas välja Salerno meditsiinitraditsioon, mis domineeris keskaeguses Euroopas paarsada aastat.
haridusasutused. · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg). · Islami (Avicenna, elas 980-1037 Teos Meditsiinikaanon ja Rhazes, 10. sajand Meditsiini Raamat), aga ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad (eksperiment) ja elushoidjad. Meditsiinis humoraalteooria. · Islami kultuuriruumis tekkis ilmalik haigla (9. sajand Bagdadis). · Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline, lisaks organiseeritud, kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil hakkavad araabia (islami) meditsiinitarkused tasahilju Euroopasse infiltreeruma. Peamised kohad selle protsessi jaoks olid Hispaania ja Itaalia. Lõuna Itaalias, Monte Cassinos, töötas munk, Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid. Siit kasvas omakorda välja naabruses asuva Salerno nn
- tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist.
Eos alamate taimede, sammal- ja sõnajalgtaimede üherakuline paljunemisühik. Eoskupar sammaldel varrest väljakasvava harjakese tipul olev eoseid mahutav osa. Eospea peakujuline eospesi kandvate lehtede kogumik eostaimede varre tipul. Erikaelsus erikaelsuse puhul on ühes õies emakakael pikk ja tolmukaniidid lühikesed ja teises õies on emakakael lühike ja tolmukaniidid pikad. Nähtus aitab ärahoida isetolmlemist, esineb nt. nurmenukul. Farmaatsia e. rohuteadus, teadus ravimitest, nende valmistamisest, katsetamisest, säili- tamisest ja standardiseerimisest. Glei sinakashalli või rohekashalli laigu, soone või kihina esinev sekundaarsete raua- ühendite kogum liigniisketes muldades. Gleimuld kestvalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Gleistumine liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess.
annaabi.ee 
