Kevin Lynch ,,Image of the city" Linna kuvand ja selle elemendid. Kevin Lynch kirjeldab raamatus "The image of the city", kuidas kolme ameerika linna elanikud oma linna tunnetavad. Ta kasutab 5 peamist mõistet oma mõtete selgitamiseks: rajad, piirid, piirkonnad, sõlmpunktid ja maamärgid. · Rajad ( teed, tänavad) on nagu kanalid, mida mööda inimesed liiguvad. · Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutused. Need on aiad, kaldaääred, raudteed. · Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on oma kindel iseloom. · Sõlmed on strateegilised punktid nagu teede ja tänavate ristmikud ning tänavanurgad. · Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, mäed, tornid, poed. Rajad Liikumisteed on teerajad, teed, tänavad, mida mööda inimesed liiguvad ja jälgivad oma ümbrust. Enam...
7 6 2 1 Kaart Võrdlusalused 1. Suund 2. Kaugus 3. Leppemärgid 4. Pinnavormid 5. Joondamine 6. Lähedus 7. Kuju Asukoha leidmine kaardilt 1. Uurige maastikku 2. Orienteerige kaart 3. Kasutage võrdlusaluseid 4. Määrake oma asukoht Marsruudi valik ? Marsruut künklikul alal Mets ja künkad aeglustavad meie liikumist, seega on mõistlik minna ringiga. Varjatud marsruut Marsruudi lihtsus Orientiir öösel Orientiir päeval Vältige ohtlikke kohti Marsruudi etapid ETAPP PIKKUS (meetrites) 1 2500 2 400 3 550 4 1200 5 1750 6 1250 KOKKU 7650 Direktsiooninurgad ja magnetasimuudid ETAPP PIKKUS Am (meetrites)
Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga orienteerumiskompassid, millega on see imelihtne. Need on läbipaistvast plastikust ja neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata. Oma asukohta on kaardil lihtne leida, kui asutakse kaardile märgitud objekti - maja, silla, metsasihtide nuga vms. juures. Tuleb vaid leid vastav orientiir kaardilt ja määrata, kuspool asutakse. Kui me leiame kätte kaks punkti või objekti, mis on kaardile kantud, siis on asukoha määramine veel lihtsam - nende punktide viseerjoonte lõikekoht ongi meie asukoht. Maastikul liikudes - matkates või teatud ülesandega kaardi abil liikudes hoia kaart orienteeritult liikumise suunas, ka siis, kui kaarti tuleks tagurpidi silmade ees hoida (lõunasse liikumisel). Liikumisel hoia kaardilt suunda, seda aeg-ajalt kontrollides
B C D, D, D, KK115´(+3,´0) T Lg Koha määramine kauguse ja peilungi järgi Seda võtet kasut. Juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peiltungijoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´lähedane. 10,00 3,0 KK180´(+0,´5)
Eriti hoolikas ja täpne tuleb olla liikumisel pimedas. Maastikul liikuvast allüksusest määratakse keegi (allüksuse ülem ise või mõni targem ja kogenum allohvitser-sõdur) tavaliselt kaardilugejaks. Täiesti tundmatul maastikul, isikkoosseisu vähese kogemuse korral või pimedas tuleb kaardilugejaid määrata dubleerivalt. Asimuudi järgi liikudes püütakse võimalusel valida eespool maastikul välja mõni õiges suunas jääv orientiir (näiteks mõni eristatav puu või põõsas) ning liikuda selleni. Kohale jõudes kontrollitakse kompassiga suunda ja valitakse järgmine orientiir. Pimedas hoitakse tavaliselt teede ja orientiiride lähedusse. Peab meeles pidama, et pimedas võib vaadeldav maastik tunduda hoopis teistsugune, kui päevavalges. Kui liigutakse kaardiserva läheduses, peab olema eriti ettevaatlik, et ei eksitaks väljapoole kaardi ala, kus on
last, kes ütleb aitäh ja palun, pakub vanematele istet, ei ropenda, ei ole kade jne. See on äärmiselt lihtsustatud variant kasvatuse mõistest. Millised on need väärtused, mida oma lastele pakume? Väärtused, mida me oma kodus tähtsaks peame, sisaldavad näiteks traditsioone, suhtlusviisi, kultuuri, käitumismalle erinevates olukordades jne. See on kompleksne tervik meie elustiilist. Lapsed võtavad selle omaks kergelt, see on neile ainukene orientiir, mille järgi sihti seada. Kas eeltoodu põhjal võime öelda, et "hukas" laps näitab meie ebaõnnestumist lapsevanemana? Usun küll. Siin tuleks kasuks enesekriitiline lähenemine, mis võib aidata väljuda stereotüüpsest arvamusest ja panna maailma vaatama noore pilgu läbi. Toon paar näidet olukordadest, mis on Sakus silma hakanud. Esimesel juhul jalutavad kolm noorhärrat tänaval, suitsud suus ja õlu kaheliitrise plastikpudeliga näpu otsas. Sellel pildil ei
kinni. 3. Milline seos on Aristotelese jaoks poliitikateadusel ja täpisteadustel? Igaüks otsustab õigesti asjade üle, mida ta tunneb ja teeb nende suhtes hea otsuse -- just nendes asjades, milles ta on haridust saanud, üldises mõttes aga siis, kui on kõigis asjus haritud. Täielik täpsus ei ole võimalik. Poliitika ei ole puhas teadus, sest koondab hästi palju erinevaid teaduseid kokku. Poliitikas orientiir puudub. Latt olgu alati pigem liiga kõrge, sest siis on püüdlused maksimumi peal. omane otsida iga tegevusliigi puhul täpsust niivõrd, kuivõrd asja loomus seda võimaldab. 4. Mille poolest erinevad Platoni ja Aristotelese käsitlused filosoofia ja poliitika vahekorrast? Platoni arvates peaksid poliitikas tegutsema vaid filosoofid. Aristoteles arvas, et meeltega maailm on sama tähtis kui mõistusega tajutav maailm
peab iga sõdur tundma oma laskesektorisse jäävat maa- ala. SIHTMÄRGI OSUTAMISE MEETODID: · LASKESEKTORI JÄRGI · ORIENTIIRIDE JÄRGI · KELLA NUMBRILAUA JÄRGI · LIIKUMISEL ( SUUND KL 12) · LIIKUMISEL, LIIKUMISUUND KELL 12 Kasutatakse liikumisel, kui pole kasutada orientiire. Sihtmärgi osutamisel antakse suund lähtuvalt liikumissuunast, mis on sel juhul alati kell 12, kaugus vaenlaseni ja kui on siis ka täpsustav orientiir. Ehk kui vaenlane ründab paremalt küljelt on suunaks kell 3. Näiteks: "kell üks -150 üksik kask " (pilt 2.40). 59 Pilt 2.40 · TRASSEERIVA LASKEMOONA ABIL · KÄENURKADE ABIL · BINOKLIGA Laskesektori järgi Seda meetodit kasutatakse hästinähtavate sihtmärkide osutamisel. Antakse kaugus, vaatlussuund ja sihtmärgi kirjeldus. Kasutatakse järgmisi termineid (pilt 2.38):
Viimaseks ülesandeks on jätkata tööandjate nõudmistele mittevastavate oskuste ja teadmistega tööotsijate täiend- ja ümberõppega ning tööpraktikaga. (Ibid:6) Kõik püstitatud ülesanded viitavad selgelt kliendikesksele lähenemisele. Haaratud on kõik kliendirühmad nii tööpakkujate kui ka tööotsijate poole pealt. Ainus klient, kes vastavalt auditi aruandele võiks olla rahulolematu on riik. Töötukassa on osalenud 2012. aastal erinevatel infomessidel: Intellektika, Suunaja, Orientiir, Õigusring, Invamess, Teeviit. On korraldatud hooajatööde messi Tallinna Ülikoolis ja Rahvusraamatukogus töötukassa töömess.Viidi EURES teabepäevi läbi Soome tööle suunduvatele Eesti elanikele Tallinn-Helsingi laevadel. Need võtted aitavad potentsiaalsel kliendil märgata töötukassa teenuseid ning töötukassal aitavad korrigeeerida oma teenuseid kliendile sobivaks.(Ibid:12) Töötukassa ei paku kõiki teenuseid ise, vaid ostab olulisel määral teenuseid sisse.
Geomeetriliselt tähendab see seda, et mõlemad ringjooned langevad kokku ning laev ja orientiirid asuvad kõik ühel ja samal ringjoonel. Kui on kahtlust, kas on tegemist määramatuse juhtumiga, tuleb leida ülalmainitud nurkade summa. Nurga B suurus määratakse kaardilt. On ka tunnused, millede puhul määramatuse juhtum on välistatud: - kõik orientiirid asuvad enamvähem ühel sirgel - orientiirid asuvad mõlemal pool laeva - keskmine orientiir on tunduvalt lähemal kui äärmised Laeva asukoha täpsust hinnatakse valemiga: 1 DS DT D D M s12 s22 ,kus s1 m ja s2 V T m sin d ST DVT Asendades need väärtused ja lugedes m = m, saame: 2 2 D m DS DV M T sin d ST dTV
ühesugune, vaid lokaalsete erijoontega, näiteks Viljandi- ja Pärnumaal kehtis heinategemise keeld, Muhus on olnud kombeks tuld teha nagu jaanipäeval. Virumaal sel päeval heinale ei mindud ka. Selle asemel läksid noored Iisaku khk. lääneosa küladest juba eelmisel õhtul, kotid-korvid ja söögimoon kaasa, Muraka raba äärde. Rukki- ehk külvima arjapäev 15.VIII on lauritsapäeva (10.VIII) ja pärtlipäeva (24.VIII) vahel keskmine rukkikülvi orientiir. Virumaal ja ainult siin on see päev veel eriliselt tähtis ja tuntakse seda rohkem Kuremäe päeva (bogorooditsa) nime all. Vana kalendriarvestuse kuupäev on 28.VIII. Pärtlipäev 24.VIII on rukkikülvi tähis nagu lauritsapäev ja rukkimaarjapäevgi, ent märgib ka fenoloogilise sügise saabumist, saakide valmimist ning lõikusaja tööjärge. Germaani rahvastel ja soomlastel esinevast uskumusest, et selle päeva juurde kuulub sügistorm -
Sihtmärgid, mis asuvad telgjoonest 1600 tuhandiku kaugusel. “Pisut”, “Veerand”, “Pool” või “Kolm-veerand” ja “Vasakul” või “Pa- remal” Sihtmärgid, mis asuvad telgjoone ja sektori vasaku või parema ääre vahel. 41 Orientiiride järgi Vähemnähtavate sihtmärkide osutamiseks võib koos otsese meetodiga kasutada orientiire ning täpsustuseks sõnu “ülalpool” või “allpool”. Näiteks: “300 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal - väike põõsas (sihtmärk)” “200 - metsatukk (orientiir) - pisut paremal ja allpool” - värav (sihtmärk)” Kella numbrilaua järgi Raskesti leitavate sihtmärkide osutamiseks kasutatakse orientiire koos kella numbrilauaga. Osutamise ajal kujutage ette kella numbrilauda, mil- le keskpunkt on kindlaksmääratud orientiir. Sihtmärgi osutamisel antakse kaugus, orientiir, kas sihtmärk on sellest vasakul või paremal ning vastav kellaaeg:
abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse
abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse
Lokalisatsioonid: Realiseeruvad erinevalt käändesüsteemides IN sees APUD kõrval SUB all SUPER kohal POST taga AD pinnal Nt POST-separatiiv – orientiir, mille tagant tuleb objekt (teema) Teema, lähtekoht ja sihtkoht – semantilised ruumirollid Ruumirollid - TEEMA – Mängija lõi PALLI üle võrgu (näitab seda, mis ise liigub) - LÄHTEKOHT – Tulin POEST (source) - SIHTKOHT – Läksin POODI (goal) 20. Possessiivsus.
kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu. Dünaamiline, muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. •Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) •Laias mõttes psühholingvistika uurib (1) keele omandamist (L1 ja L2) (2) keele mõistmist (comprehension); (3) keele produktsiooni. Seega: psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Biheiviorism (alates 20. sajandi algusest): õppimine seisneb stiimulite ja reaktsioonide
aprillis – tähistamaks EHTE sünnipäeva. Praktikant pakkus välja suhtekorraldusüritusena tudengivarjude kutsumist. EHTE osaleb ka valdkonna messidel - Toidumess (FoodFest), Tourest – kus on võimalik isiklikult vestelda potentsiaalsete klientidega, mitte ainult jagada infot, vaid ka seda saada. EHTE messiboksi külastab nii kliente kui ka koostööpartnereid. Samuti osaletakse noorte infomessidel Teeviit,Studia (Helsingi), Orientiir, Noor Meister. Messidel on potentsiaalsete klientidega tunnis kordi rohkem kontakte kui muidu nädalas. Üle Eesti on teisigi noortele edasiõppimisvõimalusi tutvustavaid messe, millel osalema peaks, leiab praktikant. Praktikant leiab veel, et müügitoetustegevusena on alahinnatud müügiedendamise võimalus. Seda kasutatakse küll täiendkoolituse toodetel (varasemalt koolitusele registreerujad saavad soodustusi vms), kuid see rakenduks hästi ka tasemeõppe puhul – enne teatud kuupäeva
Abiõppelaste puhul tuleb aga kommenteerimisel tihti osaleda õpetajal. Näiteks: Mille moodustasid'? Nimeta tüvi või koguni Õige. Sa moodustasid tüve. Tüvevorm on kuuse. Toimingu kinnitust õige-vale- põhimõttel tuleb alakõne korral pidada oluliseks. Oskuse arenedes materialiseerimise osatähtsus väheneb. Näiteks häälimisel ei ole enam lapsel ees skeemi ja ta laob sõnaskeemi nööpidega ise või vastupidi — skeem kui orientiir on ees, kuid tulemus fikseeritakse pilguga (esialgu võib osutada näpuga, klassi ees kaardikepiga jne.). Toimingu sooritamine materialiseeritult võib olla vajalik erisuguse aja jooksul. Kuid niipea, kui õpilane suudab täita ülesande materialiseerimisvahendite abita, tuleb üle minna järgmisele etapile. Vastasel korral võib lapse oskuste areng pidurduda. Reaalselt on siiski tegemist nn. üleminekuetapiga, kus
hästi säilinud skulptuure. On ka nn. Kirik, millel ei ole mingit tegemist kristlusega, selle fassaad on kaetud maskide ja mütoloogiliste olendite kujutistega. Chichen Itza ülemvõim ei kestnud kaua. Paistab, et linn jäeti maha 1224. aasta paiku pärast Mayapani linna valitsejate rünnakut.[7] Lunastaja Kristuse kuju Hiiglaslik Jeesus Kristuse kuju (vaata lisa pilt 14) vaatab mäelt alla vilkalt kihavale linnale. Kõige silmatorkavam orientiir Rio de Janeiro on inimese poolt loodud Lunastaja Kristuse kuju. 30 meetri kõrgune kuju seisab 7-meetrisel pjedestaalil 740 meetri kõrguse graniidist Corcovado ehk. Küürakamäe tipus. Kuju rajamise idee kerkis esmakordslt esile 1921. aastal, kui Brasiilias tähistati iseseisvuse sajandat aastapäeva. Üks populaarne ajakiri soovitas korraldada võistluse rahvusliku mälestusmärgi loomiseks, Hector da Silva Costa tuli selle võistluse võitjaks gigantse Kristuse
kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu. Dünaamiline, muutub pidevalt. Grammatika alla kuuluvad väljendid võivad olla kui tahes keerulised. Korduvkasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, aga vähene kasutus/mittekasutamine nõrgendavad. Langacker: · Keeleüksuste kirjeldusmudel - algul Space Grammar, hiljem Cognitive Grammar · Skemaatiline grammatika. Jaguneb 2-ks: asi, suhe, protsess trajektoor ja orientiir 25. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Suhtluse intentsionaalsus. Lingvistilise pragmaatika sünd: Morris 3 märkide uurimise valdkonda : · Süntaks märkide omavahelised suhted abstraheerutakse kasutajast ja maailmast, tegeletakse märkide omavaheliste suhetega · Semantika märkide ja objektide suhted abstraheerutakse kasutajast, analüüsitakse väljendi vastavust
mõjusid, tiheasula struktuuri loetavuse halvenemise ja inimeste orienteerumisvõime vähenemise. Tiheasula identiteet, ajalugu ja oma nägu: Sageli, ilma et mõtleksime selle üle teadlikult, esindavad rohestruktuuri osad tähtsaid ajaloolisi või kultuuriloolisi sündmusi ja tiheasula või paiga identiteeti. Sellised sündmused ei pea olema tingimata rahvusliku tähtsusega, vaid mõni kena vanem aed või park, eriline puu, huvitav reljeefivorm või orientiir (maamärk: kiriku- või mõne teise hoone torn, kõrgemal pinnavormil paiknev hoone vmt) võib olla ka kohalikus plaanis oluline. Sellised seosed annavad rohestruktuurile ajaloolist sügavust ja suurendavad temaga seotud elamuslikkust. 60. Tiheasula rohestruktuuri peamised funktsioonid (5 tk, lühiiseloomustus) üleminekualad linna ja maa vahel, o võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsamassiivid linnapiirist kaugemal
Koordinaatide täisväärtused on kirjas sioon, liikumise lähtepunkt vm, po- kaardi nurkades raamijoonel. laarteljeks aga magnetiline meridiaan Joonis 8.7. Koordinaatide määramine kaardil 131 Topograafia Joonis 8.8. Polaar- ja bipolaarkoordinaadid (kompassi magnetnõela suund) või des ja sälkides ning miinivälju kaar- mingi kauge orientiir (joonis 8.8). dile kandes. Kahest kaardil määratud vaatluspunktist mõõdetakse suvalise Bipolaarkoordinaatide ehk kahe kolmanda punkti suund ja kaugus või poolusega koordinaatide süsteemi mõlemad parameetrid kas põhjasuuna rakendatakse kõige sagedamini liht- või vaatluspunkte ühendava sirge (baa- vaatluspunktidest sihtmärke vaadel- si) suhtes.
tingimustes omaks võetud halssidevahelise kaugusega. Iga kahe järgneva halsi pikkus suureneb ühe halssidevahelise kauguse võrra. Otsingu kordamisel tuleb halsside suunda muuta 450 võrra. Joon. 18.3. Otsing sektorites (Joon.17.4) sobib samuti siis kui õnnetuskoht on enam-vähem täpselt teada ja otsinguraadius ei saa olla suur. Alguspunktis tuleb vette lasta mingi orientiir (raadiopoi, suitsupoi vm). Sellest orientiirist lähtub iga otsingusektor, mille laiuse laius kraadides ja raadiuse pikkus määratakse olenevalt olukorrast ja teadaolevast infost. Mugav on kasutada sektoreid keskse nurgaga 600. Sel juhul kujunevad vahehalsside pikkused võrdseks otsingu- Joon. 18.4. raadiusega ja iga pööre uuele kursile on võrdne 120 0. Otsingu jätkudes tuleb skeemi 300 võrra keerata
otsusel surmatavad lapsed 28-sse selleks tarbeks loodud keskusse (kusjuures lapsi üle ei vaadatud, ega suheldud ka vanemate või hooldajatega). Viimastele räägiti uuringutest, lapse surma põhjendati aga äkilise haiguspuhanguga. Tegelikkuses lapsed valdavalt mürgitati, kuid esines ka näljutamist ning alajahutamist. Surnukehad kremeeriti, põhjendades kiiret tegutsemist nakkusohuga. 1940. a anti mõista, et vanusepiir kolm aastat ei pruugi enam olla orientiir. Kokku tapeti u 5000 last. Loodi süsteem, tuntud kui T-4, mis allus organisatsioonile nimega ,,Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee" (järjekordne näide natside künismist eufemistlike nimetuste väljamõtlemisel). Esimesed täiskasvanud ohvrid tulid okupeeritud Poolast, kus jaanuaris 1940. a raporteeriti 4000 parandamatu haige hukkamisest. Poolas toimus mahalaskmine, Saksa aladel hukkamiseks loodud kuues keskuses olid gaasikambrid. Kokku surmati 1941
28-sse selleks tarbeks loodud keskusse (kusjuures lapsi üle ei vaadatud, ega suheldud ka vanemate või hooldajatega). Viimastele räägiti uuringutest, lapse surma põhjendati aga äkilise haiguspuhanguga. Tegelikkuses lapsed valdavalt mürgitati, kuid esines ka näljutamist ning alajahutamist. Surnukehad kremeeriti, põhjendades kiiret tegutsemist nakkusohuga. 1940. a anti mõista, et vanusepiir kolm aastat ei pruugi enam olla orientiir. Kokku tapeti u 5000 last. Täiskasvanute ,,eutaaniaprogrammi" ettevalmistamine algas 1939. aastal. Loodi süsteem, tuntud kui T-4, mis allus organisatsioonile nimega ,,Raskekujuliste Pärilike Haiguste Teadusliku Ravi Komitee" (järjekordne näide natside künismist eufemistlike nimetuste väjamõtlemisel). Esimesed ohvrid tulid okupeeritud Poolast, kus jaanuaris 1940. a raporteeritakse 4000 parandamatu haige hukkamisest. Poolas toimus see
koormusele, teiselt poolt on see võrdlemisi hõlpsasti mõõdetav ja jälgitav. Seepä- rast on südame löögisagedus väga käepärane ja samas objektiivne näitaja, mille alusel saab treeningukoormusi doseerida (tabel 1). Südame löögisageduse alusel on võimalik eristada treeningukoormusi, mida rakendatakse vastupidavusalade sportlaste põhi-, tempo- ja maksimaalvastupidavuse sihipäraseks arendamiseks. Südame löögisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastu- misprotsesside hindamisel praktiliselt kõigil spordialadel. VERERINGESÜSTEEMI TALITLUS KEHALISEL TÖÖL Vereringesüsteemis toimuvad kehalisel tööl märkimisväärsed muutused (tabel 2). Töötavates lihastes veresoonte valendik suureneb, mille tulemusena suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Samasuunalised Võrreldes puhke- muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses
rekreatiivse marsruudi planeerimisel. Ruumianalüüsi käigus kasutatakse K. Lynch’i poolt defineeritud viit elementi, mis võivad omakorda olla jaotatud, sõltuvalt intensiivsusest maastikus, eri tasemeteks (nt väikese, keskmise ja suure tähendusega): K. Lynch’i nimetus 1. Liikumistee – nii maa- kui veepeal path 2. (Ruumi või iseloomuliku piirkonna) serv/ piir, barjäär edge 3. Sõlmpunkt (sotsiaalne kokkusaamiskoht) node 4. Iseloomulik (homogeenne) piirkond district 5. Maamärk (orientiir) landmark Lisaks analüüsitakse vastavalt vajadusele ka vaatelisust ja teisi piire, mis maastikus visuaalselt väga selgelt esile ei tule, kuid mille kaudu saab ruumistruktuuri kirjeldada. Analüüsi teostamiseks ei piisa vaid kaardianalüüsist, st analüüsija peab analüüsitavat maastikku ka ise vaatlema. Metoodikas esineb teatud annus subjektiivsust VÄÄRTUSANALÜÜS Kasutatakse ka nimetusi nagu “probleemianalüüs”, “konfliktanalüüs” või “boniteedianalüüs”.
annaabi.ee 
