Anette Haidak EL GRECO Dominikos Theotokopulos 1541 Kreeta 7. aprill 1614 Toledo Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. El Greco sündis Kreetal. El Greco stiili peetakse. nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Lapsepõlv ja perekond El Greco sündis 1541. aastal kas Fodele või Candia külas. Pärines jõukast linnaperekonnast, El Greco isaoli kaupmees ja maksukoguja. Tema emast ega esimesest abikaasast ei ole midagi teada. El Greco vanem vend Manoússos Theotokópoulos oli jõukas kaupmees ning veetis oma elu viimased aastad El Greco Toledo kodus. Elulugu 26 aastasena suundus ta Veneetsiasse Tiziani õpilaseks. 1570 aastal siirdus El Greco Rooma, kus ta tutvus Micelangelo loominguga.
· Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujutamine · Harmoonia puudumine liigutustes ja poosides · Diagonaalsus, südava perspektiiviga ruumid · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · ,,Püha õhtusöömaaeg" valguse terav metalne läige · ,,Linnutee sünd" · ,,Püha Jüri võitlemas lohega" EL GRECO (Domenikos Theotokopoulos kreeklane) Veneetsia Hispaania 1541-1614 · Eeskujuks Tintoretto · Inimkehade venitamine · Müstiline valgus · Dramaatiline nägemuslikkus · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · Külm koloriit · ,,Krahv Orgazi haudapanek" · ,,Püha Martin ja kerjus"
aastal 1534 jäi ta lõplikult tööle rooma Tähtsamad noorpõlve tööd "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498 1501) "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501 1504) 6 tööd mis hõivasid ta loomingu 60.aastaks 1505 kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas 1508 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu Aadama loomine (Sixtuse kabel) Viimne kohtupäev Vaade Sixtuse kabeli saali ja altarile Sixtuse kabeli laemaal Taavet Võit Surev ori Kristus ristil Bacchus Sixtuse kabel, mille Michelangelo ise oma poistega ehitas
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus
Kuulsamad muusikud ★ Lauljad: Ricky Martin, Enrique Iglesias ★ Kuulsamad dirigendid: Placido Domingo Enrique Iglesias Placido Domingo Ricky Martin Kuulsamad kunstnikud ja nende teosed ★ Pablo Picasso (1881-1973) “The Weeping Woman” 1937 ★ Salvador Dali (1904-1989) “The Elephants” 1948 ★ El Greco (1541-1614) “View of Toledo” 1600 Retseptid Kartulitortilla Crema Catalama
be/qqM4R93khX8 Millisel pildil on liivtatik? Kasutatud allikad: ● http://www.wikiwand.com/et/Liivtatik ● http://ceened.pbworks.com/w/page/9255593/liivtati k ● https://mariliisilover.com/2012/08/petite-tender- liivtatikud-ja-lehtpeet/ ● http://www.naturephoto-cz.com/liivtatik-picture_e t-17173.html ● + Korilase käsiraamat (Tarmo Niitla * Valdislav Koržets) Veel kasutatud Allikaid: ● http://identification.growing-mushrooms.com/isedible/suil lus-variegatus-1541/ ● http://toidutare.ee/v/tööriistad/sõnastik/seened/söögisee ned/13E64/ ● https://public.fotki.com/vardi2/loodus/seeneretked-tiheme tsas/seen4sept2011-037.html ● http://nagi.ee/photos/Mels/9735327 Tänan kuulamast!
Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. "Ema portree"-näha on itaalia kunsti mõju. "Aadam ja Eeva"-ei ole nii konkreetne kui Madalmaades, kuid mitte nii üldistatud kui Itaalias.
Veenus Peegliga Perekond 1523/ 1524 abiellus Tütar Lavinia ja 2 poega Lavinia Väljakutse Märtsi Peetruse Vendluse kiriku altaripilt Palma Vecchio ja Pordenone vs Tizian Kes võitis? Pietro Aretino Kuulujuttude levitaja Miks oli Tiziani sõber? Kartus või peegeplilt? Tizian ja Karl V 1532 I korda maalis Karl V 1533. 10. mai Tizian aadliks ja keisri ,,ihumaalija" 1541. a. Saab Tizian keisrilt pensjoni 1558. a. Karl V suri. Kroonimispilt (1530) Karl V istuv portreeMüncheni Karl V koeraga (1533) Mõningaid Tiziani töid Adam ja Eeva Urbani Veenus Maarja taevaminek (vasakul) Bakchos ja Ariadne (paremal) Kasutatud kirjandus Beazley, M. (2001). Kuidas mõista maalikunsti. Varrak (lk 154, 257) Carrassat, P. F. R & Marcadé, I. (2002). Maalikunst Renessansist tänapäevani. Eesti entsüklopeediakirjastus.
Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. Oma riiki Tsiili indiaanlastel ei tekkinud. Esimene eurooplane, kes jõudis Tsiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tsiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tsiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes kulda otsides jõudis siia Peruust. Tsiili vallutas Pedro de Valdivia 1540. 12. veebruaril 1541 asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tsiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tsiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tsiili sai osaks Peruu asekuningriigist. Eurooplased ei hõivanud Tsiilit korraga, vaid vähehaaval. Maputsed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598 ja 1655
enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. ISIKLIKULT On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. KOLUMBUSE PÄRAND
Teoseid · "Taavet" · "Viimne kohtupäev" · "Kentauride lahing" · "Mooses" · "Surev ori" · "Võitlev ori" · "Madonna Doni" · Sixtuse kabeli laemaal · Peetri kiriku kuppel · "Öö" · "Koidik" Michelangelo Buanorreti "Taavet" · Valmis vahemikus: 1501 1504 · On elusuurune · Asub Firenzes Fresko "Viimne kohtupäev" · Valmistatud vahemikus 1536 1541 · Mõõtmed: 1370 cm × 1200 cm · Asub Vatikanis Sixtuse kabelis Vatikani Sixtuse kabeli laemaal · Maalitud ajavahemikus 1508-1512 Relijeef "Kentauride lahing" · Valmis arvatavasti 1492 · Mõõtmed: 84,5 cm × 90,5 cm "Mooses" · Valmistatud vahemikus 1513-1515 · Kõrgus 2,35 m · Asub Roomas Püha Peetruse Basiilikas · "Mooses" on osa Julius II hauamonumendist "Surev ori"
• Perspektiiv liialdatud, ruumi piirid mattuvad hämarusse „Paradiis“ - Tintoretto Suurim kunagi lõuendile maalitud pilt (7x 12 m) EL GRECO 1541 – 1614 • Tänapäeval peetakse teda kuulsaimaks maneristiks • Pärit Kreeka saarelt, kolis Veneetsiasse • Elas kaua Hispaanias, seetõttu peetakse teda hispaania kunstnikuks • Usutunnete väljendamine • Kehade venitamine • Seletamatu valguse ja ruumi kujutamine • Erinev värvivalik – püüe tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest • Kujutab keskaegset sündmust
Impact Andrea Palladio (1508-1580) Basiilika Kunst Itaalias 16. sajandil Leonardo da Vinci (1452-1519) Mona Lisa Leda and the swan Raffael (1483-1520) Autoportree Madonna Sistina (Sixtuse madonna) Skulptuurid 16.sajandil Itaalias Michelangelo Taavet Giorgione (u. 1478-1510) Äike Tizian (u. 1490-1576) Flora Manerism Itaalias Parmigianino (1503-1540) Madonna del Collo Lungo Tintoretto (1518-1594) Püha õhtusöömaaeg El Greco (1541-1614) Krahv Orgazi haudapanek Püha Martin ja kerjus Kasutatud leheküljed/ materjal: 11.klassi kunstiajaloo õpik. www.google.com www.wahooart.com
El Greco El Greco oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Tema pärisnimi oli Domenikos Theotokopoulos, kuid teda tunti hüüdnime "El Greco" (kreeklane)all, mis viitas tema Kreeka päritolule. Ta sündis Kreetal 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614 Toledos. · 1560. Aastal läks El Greco Veneetsiasse, kus ta vaimustus Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. · Edasi siirdus ta Rooma, kus tundis, et ei leia õiget rakendust ja tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. · 1572 jõudsi kunstnik Hispaaniasse, kus ta armus Jeromina de las Cueva s'se . · 1577. a jõudis El Greco Toledosse, kus ta leidis
aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. Isiklikku: On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando
Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastanud. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta algul siiski Valladoli kloostrisse, 3 aastat hiljem Sevillasse ning lõpuks 1541. aastaks sängitati tema säilmed ümber San Dominago katedraali. Kokku transporditi ka hilisemalt Cristoph Kolumbuse luid üheksa korda. Oma otsusest, leida meretee Indiasse esitas ta oma plaani algul Portugali kuningale, kes selle tagasi lükkas. Peale seda läks ta aga Hispaania kuningakotta ning tutvustas neile oma plaani. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping ning Kolumbusele anti ,,Ookeani Admirali’’ tiitel ning ta
" Works Two of his best-known works, the Pietà and David, were sculpted before he turned thirty. In a demonstration of Michelangelo's unique standing, he was the first Western artist whose biography was published while he was alive. Pieta Created between 14981499. This famous work of art depicts the body of Jesus on the lap of his mother Mary. Michelangelo's interpretation of the Pietà is unique. The Last Judgement The work took four years to complete and was done between 1536 and 1541. David David is a masterpiece of Renaissance sculpture created between 1501 and 1504, by the Italian artist Michelangelo. It is a 5.17-metre marble statue of a standing male nude. The statue represents the Biblical hero David, a favoured subject in the art of Florence. Michelangelo's work ,,David" is located in Florence; Galleria dell'Accademia. Florence Cathedral The Galleria dell'Accademia was founded in 1784 by Pietro Leopoldo.
7. novembril läks kuulus meresõitja Hispaanias maale. Ta viimased eluaastad möödusid viletsuses. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas.Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema
pilke.Palju kujutati igasuguseid hukkamis,võitlus ja röövimisstseene.Loomulikkuse poole püüdles ainsana itaallane CARAVAGGIO (1573-1610).Tema maalide ainestik on võetud elust,sündmustik hargneb enamasti pimeduses,mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgus (nn.keldriluugivalgus).Uudne on heleduse-tumeduse käsitlus.Kuulsaimad "Peetruse ristilöömine","Lautomängija". Hispaania barokkmaali rajaja oli kreeklasest kunstnik keda tuntakse tema hüüdnime EL GRECO (1541-1614) järgi.Tema tööd tunneb ära inimeste pikaks venitatud nägude järgi,nende näod on kõhnad ja piinatud.Maali rahutud ja teravad vormid tõusevad taeva poole.Üheks kuulsaimaks tööks "Püha perekond"
ümbritsevad Vana ja Uue Testamendi tegelased- v.a. klassikalised sibüllid, kes olevat ette näinud Jeesuse sündi.Võlvinurkadel on neli maali, mis kujutavad stseene Iisraeli rahva ajaloost. Altariseina alustas ta 20 aastat peale lae lõpetamist.Selles tellis paavst Paulus III Farnese. Selle jaoks oli vaja eemaldada mõned vanemad freskod ja kaks altari kohal asunud akent.Uued seinad laoti sissepoole kaldu, et tolm ei jääks seintele.Ta sai selle valmis 7 aastaga(1534-1541), ta tegi seda üksi.Sixtuse kabeli altariseinal kujutas meister hiiglafreskos viimset kohtupäeva. Selles maalis on 350 üksikut figuuri.Maalil on surnute hinged, kes tõusevad Jumala raevunud palge ette. Seda teemat kasutatakse altarikujunduses harva. Paavst valis selle hoiatusena katoliiklastele, et nad reformatsiooniaja segaduses oma usule ustavaks jääksid. Michelangelo on siin üle astunud renessansi kunstiideaali raamidest. Kristus ei väljenda
valmistuva "Taaveti", "Moosese" ja "Aheldatud orja". Hauamärk mille kallal ta 30 aastat töötas jäi lõpetamata. Aastatel 1508-1512 maalis Michelangelo Vatikani Sixtuse kabeli laemaali. Ta veetis neli aastat laeal poolseljakil asendis. Sixtuse kabeli llaemaal kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks oli seal veel stseene ning isegi pilte argielust. Umbes 500 m 2-sel pinnal on umbes 350 figuuri. 1534.-1541 aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva kus jumal mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis pole enam kõrgrenessansile omast rahu ja selgust ning Michelangelo on jõudnud juba baroki piirimaile. Michelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti. Arhitektina kavandas ta Rooma Peetri kiriku kupli, mis küünib 132 meetri kõrgusele, ja kapitooliumi väljaku. Projekteerides oma üht suursaavutust,
Ruumikujutuse ähmastumine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Rahutu pildikompositioon. Inimeste moonutatud kujutamine. Kunstnikud: Parmiginanio (1503 - 1540), hüüdnimega "pisikene parmast" - Oli Firenze, Rooma, Bolognaja ja Parmas tegutsenud maneristlik maali- ja trükikunstnik. Pikakaelaline madonna El Greco (1541 - 1614) - On tänapäeval kuulsaim manerist. Algselt pärit kreeka saarelt, kuid läinud ajalukku hispaania kunstnikuna. Talle on omane kehade venitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. Püha Martin ja kerjus Tintoretto (1518 - 1594) - On Veneetsia kunstnik, tuntud oma usulise sisuga hiigelpiltide pooles
Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil. Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige tavalisem element maapeal, kuid see on 23-s kõige tavalisem element päikesel. 3) Füüsikalised omadused Faas tahke tihedus (toatemperatuuril) - 2,985 g · cm-3 Vedeliku tihedus sulamistemperatuuri juures - 2,80 g · cm-3 sulamistemperatuur - 1541 °C keemistemperatuur - 2836 °C sulamissoojus - 14,1 kJ · M-1 aurustumissoojus - 332,7 kJ · M-1 Elektronegatiivusus 1,3 4) Keemilised omadused · Lahustub aeglaselt kõigis hapetes · väga aktiivne · Skandiumoksiid on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt). Amfoteersed oksiidid vees ei lahustu. · Skandium on reaktiivne metall.
Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine, Kolumbuse esimene reis, 1492-1493 · Väljumine 3. augustil 1492 · Karavellidel Santa Maria, Nia ja Pinta, kokku 90 mehega pardal
jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego.
El Greco Elulugu. El Greco oli kreeka päritoluga kuntsnik, arhidekt ja skulptor. El Greco (õige nimega Domenios Theotokopulos) sündis 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614. aastal. Ta oli üpris noor (26 aastane)kui ta läks Veneetsiasse, et õppida maalikuntsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida kuidas elada maailma kõige kõlvatumas linnas. 1570. aastal kolis ta Rooma. Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577.
kunstivool. Maalilooming • 16. sajandi algul läksid moodi laemaalingud. Paavst Clemens VII palus 1530. aastate alguses maalida Sixtuse kabelisse sünge pildi. Teema, mille Clemenes valis, oli viimane kohtupäev. • Ülesanne oli tehniliselt väga raske, maalida tuli üles vaadates. Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli renessanssmaali suurteos. • Michelangelo lõpetas selle tohutu suure maali 1541. aastal. Michelangelo tööd Sixtuse kabel ja selle kuulus laemaal, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni. Sixtuse kabel on tänapäeval oma kuulsa laemaali pärast populaarne turismiobjekt . “Püha perekond” „Viimne kohtupäev“ Skulptuur • Michelangelo on skulptuuris kujutanud Dionysost, kentaure, Marsyast ja sibülle. • 1537 ehitas ta alussamba Marcus Aureliust kujutavale skulptuurile, mis
Laele maalis 5 väiksemat ja 4 suuremat pilti. Need kujutasid Maailma loomist ja Noa laeva lugu. Pilte ümbritsesid prohvetid, sibüllid (ennustajad) ja alasti noormeeste figuurid. Kolmnurksetesse võlvisiiludesse akende kohal maalis Kristuse eelkäijate maalid. Võlvi nurkadesse 4 stseeni Iisraeli rahva ajaloost. Kogu lage liigendasid maalitud arhitektuuri osad. Kokku on loetletud üle 350 üksikfiguuri. Firenzes tellisid Medicid oma hauakambri, kus kasutas allegooriaid. 1536-1541 tegi gigantse maali Sixtuse kabeli idaseina, mis kujutab viimset kohtupäeva. Viimaseks skulptuuritööks oli Pieta Firenze toomkiriku jaoks. RAFFAEL (1483-1520) sai oma esimesed oskused oma isalt, siis suundus õppima Perugino ateljeesse, lõi esimese suurema töö ,,Maarja laulatus". 1504 läks Firenzesse, kus omandas täielikult renessansi vormikõne. Lõi terve rea madonna pilte: ,,Madonna roheluses", ,,Madonna kadakaoksaga". Mütoloogia ainetel ,,Kolm graatsiat". Firenze perioodi lõpus
Pettunud Coronado siis jagas ekspeditsiooni mitmeteks väiksemateks gruppideks. Üks liikus läände Colorado jõe poole, teine jõudis hopide külla, kolmas läks loode suunas ja jõudis Grand Kanjoni juurde, neljas grupp Hernando de Alvarado juhtimisel uuris ülem Rio Grandet. Talvel Coronado liigutas oma armee Rio Grande juurde ja vallutas tiguexi külad tänapäeva Albequerque piirkonnas. Nendes tiguexi külades kuulsid hispaanlased rikkast maast põhjas, mille nimi oli Quivira. Kevadel 1541 Coronado siis hakkas liikuma põhjapoole, et seda legendaarset maad leida. Asuti siis liikuma idapoole üle Pecose jõe, sealt keerati põhja poole Llando Estacado poole Texases. Kui ta aga Arkansase jõeäärsesse Quivirasse jõudis avastas ta eest vaid ühe vaese indiaani küla. Ülimalt pettunud oma läbikukkumises ta jättis kolm misjonäri seda piirkonda ristiusustama ja pöördus tagasi Tiguexi poole, kus ta kogus oma järelejäänud väe ja siis hakkas kodupoole liikuma
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541 Raffael (1483-1520) Teostab vormilise täiuslikkuse ideaali Vastuvõtlikkus mõjude suhtes Produktiivne kunstnik Abilised moodustasid tema otsese koolkonna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Madonna roheluses"
Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas, jäi lõpetamata, katkestatuna aina uutest tellimustest. Aastatel 1508- 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laemaali, mis kujutas piiblilegende maailma loomisest kuni suure veeuputuseni, lisaks on seal veel stseene ning isegi pilte argielust; umbes 500 m -sel pinnal umbes 350 figuuri, ei olnud tema eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni, vaid kujutada mitut ruumi. 1534.- 1541. aastail lisandus "Viimse kohtupäeva" stseen altariseinal, mis kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Selles maalis ei ole enam jälgegi kõrgrenessansile omasest rahust ja selgusest ning siin on Michelangelo jõudnud juba baroki piirimaile. Sixtuse kabeli maalingud kuuluvad Michelangelo kui maalija tähtsamate teoste hulka. Michelangelo hilisemas skulptuuriloomingus ilmnevad järkjärguline eemaldumine
Michelangelo arvas aga, et see oleks “liiga vilets” ning mõeldi välja uhkem ja erudeeritum plaan. Nüüd ümbritsesid masesteetlikud Vana Testamendi prohvetid ja antiiksed 5 sibüllid peavõlvi, kuhu maaliti maailma loomise ja Noa laeva eepiline lugu. Laemaalil on 350 figuuri. (3) 2.2. Viimne kohtupäev “Viimne kohtupäev” maaliti aastatel 1534 – 1541. See kujutab viimset kohtupäeva, kus Kristus mõistab kohut elavate ja surnute üle. Asub Sixtuse kabeli idaseinas. Sellel tööl on 400 figuuri, iga figuur on sooritamas vägivaldset tegu või on vägivalla ohver. “Viimse kohtupäeva” tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII.(4)(5) “Aadama loomine” 3.PIETRO PERUGINO
ümberhindamise kui ka koloniaalimpeeriumidetekkimie seisukohast. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. On teada, et tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego.
Üheks suurmeistriks, kelle paavst enda teenistusse palkas, oli Leonardo da Vinci(1452-1519) “Mona Lisa“ “Püha õhtusöömaaeg“ Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal Renesanss Prantsusmaal Prantsuse maalikunst oli kaua itaalia kunsti mõju all. Õukonna kunstnike hulka kuulus prantslane Jean Clouet ´(u 1475-1541) Tema Francois I portrees on juba näha eht prantslaslikku peent maalimislaadi. Kuningat on kujutatud väärika ja samas muhedana, tema rüü mustrite ja materjali detailne väljamaalimine on iseloomulik renessansile põhja pool Alpe. Francois I portree Kuninga õukonna maalijate hulka kuulus ka Jean Clouet poeg Francois Clouet(1510-1572). Mõlema kunstniku stiili on väga palju jäljendatud.
1589, kui suri Catherine de Medici, põgenes Chartres`isse ja liitus Navarra Henriga. Henri III surmaga lõppes Valois`de dünastia. Minjoonid - õukondlikud homoseksuaalsed partnerid. JEAN FOUQUET (1415-81) Francois I stiil, portree, miniatuur, tahvelmaal. Etienne Chevalier` palveraamatu miniatuurid, "Madonna inglitega" (Agnes Sorel- Charles VII favoriit), Charles VII portree (Ch. VII Võidukas, s. 1403, valitses 1423- 1461). JEAN CLOUET (1485-1541), Francois I õuemaalija - Fr. I portree. FRANCOIS CLOUET ( 1505- 72), Jeani poeg, portretist, "Suplev naine" (Diane), H II, C de M, Ch IX portreed PIERRE LESCOT (1510-78), arhitekt, Louvre (1546). JEAN GOUJON (1510-68), arhitekt, Louvre, Süütute kaev (5 reljeefi, Louvre`is), "Diana hirvega". GERMAIN PILON (1535-90), skulptor, Henri II ja Katariina di Medici hauamonument Saint-Denis` kirikus, Kolm graatsiat Henri II südamega. LOSSID:
Paljud ettevõtted paigutavad toidu kaardi ka vaate aknale, samuti uksele ja välisstendile. Restoranides pakutavat suurt valikut nim. paljudes keeltes toidu kaardiks. Menüü on trükitud või käsitsi kirjutatud, mida siis pakutakse toitlustus ettevõttes, või ürituste puhul.Toidukaarte hakati kasutama 19 saj. algul. Ennem seda teatas kokk külalistele pakutava roa nime. See traditsioon on ka tänapäeval. Inglased on veendunud et paberile pandi kirja roogade plaan juba 1541 aastal. Standardkaart- On restorani järgunõuetele vastav roogade vaba valiku kaart. (A´la carte) Restorani sdandardkaardis võivad olla: *Tellitavad portsjonroad *Väljastamiseks valmis või pool valmis road (ntx: valveroad) *Lihtsama valmistus viisiga odavamad lõuna road. Tellitavad ja valveroad- trükitakse alalisele müügikaardile. Roogade valik peaks hooajati vahetuma. Tellitavate roogade toidukaarti nimetatakse a´la carte menüüks(tuleb prantsuse keelest)
kasutusel nn. Torino skaala, millel number 1 tähistab kokkupõrke ülimalt ebatõenäosust, 10 aga globaalset kliimakatastroofi põhjustavat kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Eestiga seotud Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile nimeks "1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime "2099 Opik". Asteroid "3738 Ots" sai nime eesti laulja Georg Otsa järgi. Asteroid number 1743 kannab nime "1743 Schmidt" Eestist pärit optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. Kaali järv Saaremaal- Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall. Küsimused:
(1599-1660) Tema loomingut läbib humaansus ja tõetruudus. Loomulikult pidi maalima kuningliku perekonna liikmete portreid, need pidid olema esinduslikud ja kaunid. Esinduslikkust pole saavutatud mitte kujutava idealiseerimisega, vaid kompositsiooni ja piduliku koloriidiga. Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga. Figuurid on alati eriskummaliselt pikaks venitatud ja tema maalides reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828)
Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Nimelt kogus Giorgio Vasari (1511- 1574) lugusid ja andmeid renessansskunsti suurkujudest ning andis need 1550. aastal välja raamatuna "Väljapaistvate kunstnike elulood". Samuti silmapaistvateks maalijateks peetakse :Parmigianinot(1503-1540) ja tema"Pikakaelalist Madonnat ,,. Angolo Bronzinot(1503-1572) kes maalis esinduslikus poosis ja luksuslikus riietuses tardunudilmelisi aristokraate. El Grecot (1541-1614) kes oli pärit Kreeta saarelt, õppis Veneetsias, töötas Hispaanias. Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood"
loss. Krahv Orgazi haudapanemine El Greco tuntuim töö, kirjeldab populaarset kohalikku legendi. Erakordselt suur maal, mis on selgelt jagatud kaheks: taevane tegevus ülal, maine all. Sellel teosel on müstiline õhustik, rahutu valgus, nurgelised vormid, justkui pikaksvenitatud figuurid ja erilise väljendusrikkusega maalitud usulised tunnused. El Greco El Greco (1541 7. aprill 1614) oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Teda tunti hüüdnime "El Greco" (Kreeklane) järgi, mis viitas tema Kreeka päritolule. Maalidele kirjutas ta oma pärisnime kreeka keeles.El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20. sajandil hakati tema kunsti kõrgelt hindama. El Greco stiili peetakse nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Tema isik ning teosed on olnud
Tal oli kolm venda - Giovanni, Giacomo ja Bartolomeo ning kaks poega Diego ja Fernando. Usult oli ta Rooma katoliiklane. Ta oli juudi päritolu maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia ehk Hispaania lipu all Altlandi ookeani ning jõudis Ameerikasse. Ta suri 20. mail 1506. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati 1541. aastal Kolumbuse poja Diego lesel transportida äia ja mehe põrm ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele. Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Hiljem toodi need 1898. aastal uuesti Sevillasse. Kokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Avastusretked
intriigide ohvriks ja suri hüljatuna. Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et jõudis siiski Indiasse (võib-olla alles viimasel reisil hakkas aimama tõde). Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.Sinna jäid mõlemad säilmed kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannase, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1989 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Kolumbuse pärand Kolumbuse eksituse tõttu hakati Ameerika põliselanikke nimetama indialasteks (hisp
kaasaegseid ilukirjanduslikke tekste. Ta kasutas seejuures osalt traditsioonilisi tüüpe, mida itaallased rakendasid pühakirja teemades, mõningal juhul aga lõi ta suure vabaduse ja fantaasiaga ka ise uusi tüüpe, mida ta oma kompositsiooniks vajas. Nende kujundamisel arvestas te eelkõige esi- ja tagaplaani vahekordi ning üksikuid prostseeniumi tegelasi ("Taavet saab Sauli surmasõnumi") Jean Clouet Jean Coluet (ka Janet või Jehannet, 1475/80-1541), prantsuse renessansmaali silmapaistev esindaja, oli päritolult flaamlane. Sündis ta arvatavasti Brüsselis Burgundia hertsogi õuemaalija pojana. Enne 1515. aastat oli ta juba Tours'is ja 1522. aasta paiku Pariisis. Madalmaade portretistid olid olnud juba XV sajandil eriti lugupeetud ja otsitud. 2 Nähtavasti oli ka Clouet kaasaegsete silmis nii
Kuigi viikingite laevad judsid Phja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal psiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tnu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sngitati silmed mber Sevillasse. Lpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe prmuga i mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu silmed judsid 1541. aastaks. Sinna jid mlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jnused kaevati taas les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jid kuni Hispaania-USA sjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. htekokku maeti Kolumbuse luid videtavalt mber heksal korral Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Luna-Ameerika rannikut klastanud eurooplased. Kuid kigil neil oletustel puuduvad kllaldased tendid, seeprast kuulub Christoph
Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne,
metallitöötlemise ja kudumisega. Guaraniid elasid rohkem ida pool. Teiste rahvaste seas olid Tapes, Chanás, Charrúas, Querandí, araukaanid ja patagoonlased. Maa keskosa indiaanlased alistati lõplikult alles 19. sajandi lõpus. Hispaania vallutus Tegelik koloniseerimine algas veebruaris 1536, mil saabus esimene Hispaania sõjaväeline kuberner piirkonnas Pedro de Mendoza, kes samal aastal rajas Santa María del Buen Aire sadama, millest hiljem sai Buenos Aires. 1541 tegid sõjakad indiaanlased selle maatasa. Hispaanlased, kes olid end juba sisse seadnud Paraguays ja Peruus, hakkasid asustama Paraná ja Paraguay jõe vahelist piirkonda. Samal ajal hakkas levima karjakasvatus, mis pani aluse stabiilsele põllumajandusele. 1537 rajasid hispaanlased Asuncióni linna, millest sai baas edasiseks ekspansiooniks La Plata piirkonnas. Koloniseerimine lähtus ka Boliiviast ja Tsiilist
tähistuste andmine on vajalik seepärast et paljud esialgse tähistuse saanud asteroididest on tegelikult juba kunagi varem avastatud, paljusid aga ei nähta enam iial. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasi olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid. Soome astreonoom Yrjö Väisälä andis tema pool 1939 avastatud asteroidile number 1541 nimeks ,,1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime ,,2099 Opik". Asteroid number 3738 kannab nime ,,3738 Ots" eesti laulja Georg Otsa järgi. Asterid number 1743 kannab nime ,,1743 Schmidt" Eestist pärit ptiku ja astronoomi Bernhard Schmidti järgi. ASTEROIDIDE LIIGITAMINE Värvuse järgi Asreroide liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest nad koosnevad.
oma esimesele misjonikeskusele nime Texas St. Franciso. Ajalugu Väheke ajaloost, et Texase indiaanlaste esivanemad kuulusid nii-nimetatud Llano tsivilisatsiooni,mis eksisteeris umbes 12 000 aastat tagasi.Esimese valge mehena jõudis 1519. aastal Rio Grande suudmesse hispaanlane Alonso Alvarez de Pineda.Sügavale sisemaale tungisid 1539. aastal frantsiskaani munk Marcos de Niza ja legendaarse kullalinna Cibola otsinguil aastail 1540-1541. Francisco Vasquez de Coronado. Esimese ameeriklaste asula rajas 1822. a Stephen Austin San Antonio jõe äärde.Indiaanlastest elasid Suur-Texases atakapad,tonkawa´d,Pecose indiaanlased ja mitmesugused hõimud,kes kõik moodustasid omavahed liidu.Kuni 19.sajandini tundsid Ameerika Ühendriigid Texase vastu vähe huvi.Pärast Prantsusmaalt Louisiana ostmist hakati huvituma ka Hispaania valduses olevatest territooriumitest New Mexicost,Arizonast,Californiast,Texasest.Pärast Mehhiko
Piirnormid Toksilise toime ohjamine piirnorm: 8 - tunnine tööpäev või 40 - tunnine nädal lühiajalise toime piirnorm: 15 minutit piirnormi lagi Mis on mürgid? „Kõik ained on mürgised; ei ole sellist, mis ei oleks mürgine. Õige doos eristab ravimi mürgist" . Seega pani Paracelsus aluse toksikoloogia peamisele põhimõttele, doossõltuvuse kõverale. Toksikoloogia "isa" Paracelsus (1493-1541), Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid
Peres oli veel kolm õde - Anne, Elizabeth ja Margaret. Tema perekond oli seotud kuninglike suguvõsadega. Williami vanaisa teenis leedi Margaret Beauforti, samuti oli ka Nottinghami ülemšerif ning isa oli teenijapoiss Henry VIII kambris, kellele Richard sümpatiseerus ja sai Henry favoriidiks. Enamik aja lapsepõlvest oli William teenijapoiss õukonna garderoobis. Kui ta oli 20. aastane, armus ta John Cheke õesse, Marysse, kellega kohtus Cambridge’s. Nad abiellusid 1541. aastal, naine suri 1543. aastal, jättes maha nende ühise poja Thomase. Kolm aastat hiljem, 1546. aastal abiellus William Mildrediga, Sir Anthon Cooke’i tütrega, kes oli üks hinnatumaid naisi Inglismaal. Perre sündis kaks tütart - Mildred ja Anne ning poeg Robert. Robert Cecil käis isa jälgedes ning peale isa surma oli Elizabeth I nõuandja. Aastal 1571 sai William Cecilist esimene parun Burghley
annaabi.ee 
