Eetrid Mai Visnap Mõiste Eetrid on orgaanilised ühendid, kus kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. Kasutusalad Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka v...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O - R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte
lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O H3C-CH2-Cl + NaOH H3C-CH2-OH + NaCl halogeenühend + alus alkohol + sool H3C-CH=O + H2 H3C-CH2-OH aldehüüd + vesinik alkohol Alkoholaat on orgaaniline aine, milles hüdroksüülrühma vesinik on asendatud metalliga, on
1. reageerimine leelismetallidega (I-IIA rühm) tulevad alkohoolaadid, eraldub vesinik nt: · toimub redoksreaktsioon alkohollaadid alkoholi sool · alkohol disotseerub vees 2. Alkoholaadid regeerivad veega, tekib alkohol Nt: 3. Alkoholid plevad, reageerivad hapnikuga Nt: 4. reageerimine karboksüülhapetega, tegib eeter ja vesi Nt: Alkoholide esindajad I Metanool Omadused: · värvuseta · terava lõhnaga · mürgine · vees lahustuv · keeb 65 c juures · sarnane etanooliga Saadakse: Valmistatakse süsinkidioktsiidi redutseerumisel katalüsaatori abil Nt: Kasutatakse · lahustina · keemia tööstuses ainete valmistamisel
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...
etanool. 3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel : Kõrgemal temperatuuril ( 200300 C) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Kasutusalad: *Alkohoolsed joogid *Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) *Värvi ja lakitööstus *Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) *Ravimid ( tinktuurid, eeter) *Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) *Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) *Lõhkeained (suitsuta püssirohi) *Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) *Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) *Piiritustermomeetrid *Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) *Konserveerimisvahendid
Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained eeterlikus õlis võivad olla kuni 100 korda konsentreeritumal kujul, mistõttu ei tohi kunagi unustada nende looduslike õlide mõjuvõimu. Eeterlikke õlisid võib leida taime erinevatest osadest: õitest (lavendel ja roos) viljadest (sidrun) lehtedest (eukalüpt) marjadest (must pipar) puuvaigust (viiruk) käbidest (küpress) puusüsist (sandlipuu) risoomidest (ingver) j...
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees
%3D1-93813f9cd582d1870e6708292716ab0b4fd11a42%26attachmentId %3D2716+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESh56Kr-hjIeqBlLtvw6P- jt_0H2sbYnHBe29UH61ON- t2BH5tJq3mWF_Zq35aEueV9ZcTyFlPPVUSAycGN6VOSKYyatqf5WjAIvbKf0_qlnL- OrxajkPOlUj2bQFJW2rCkkQ2El&sig=AHIEtbRF6jhQzmXmXpRRiKGe-aVE6DHAzw http://aleksa69.hostoi.com/keemia11/Org_RASVAD.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCtserool http://www.suhkrukunst.ee/product.php?id_product=1909 Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter (CH3CH2OCH2CH3) Dietüüleeteril on iseloomulik lõhn, ilma erilise värvuseta ja kõrvetav maitse. Vees lahustub halvasti. Dietüüleeter süttib kergesti. Kunagi kasutati eetrit tuimestina, kuid mitte enam, sest kõrvalmõjuna võib ta pärast tuimastamist põhjustada nohu või oksendamist. Et eeter tekitab joovet, siis kasutatakse seda ka uimastina. Kuid oht elule on eetri tarvitamisel tunduvalt suurem kui näiteks alkoholi tarvitamisel.
lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis . Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Samas on teisi kasutusalasi (koos eelnimetatutega): · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust)
Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). Areen aromaatsete ühendite üldnimetus. Benseenituum. Alkohol orgaaniline ühend, milles üks/mitu vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus. Eeter orgaaniline ühend. Ketoon ühend ketorühmaga. Amiin ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm/rühmad. Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Valk - ehk proteiin on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Fenool benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm. Süsivesik ehk sahhariid, on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo- ja
ALKOHOLID (R-OH): karb.hape R-OH O Saamisviisid ester R-COOR, R-C-OR 1) alkaan + O2 = alkohol eeter R-O-R 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 5) tsükloalkaan + H2O = alkaanOH 6) halogeenühend + leeline = OH halogeeni asemel 7) ester + HOH = karb.hape + alkohol 8) ester + leeline = karb.hape + alkaanOK = alkohol + HCOOK Keemilised om 1) alkohol + O2 = CO2 + H2O 2) alkohol + O2 = aldehüüd + H2O 3) sek. alkohol + O2 = OH asemel kaksiksidemega O + H2O 4) sek. alkohol = HOH + OH asemel kaksikside
olen, siis see ei vastaks tõele, kuna tal puudub keha millega ta oma olemas ja kohalolu tõestada suudaks. Seega arvan, et ,,mina olen, mina eksisteerin" võib õelda keha ja vaimuga inimese kohta, kes suudab arutada et mis ta on ja milleks ta on. Mida tähendab siis ,,mina olen" ning kelleks Descartes ennast varem pidas? Arvata on, et inimeseks, aga kui uurida lähemalt, siis kehaks, kellel on hing. Hinge all kujutles ta midagi peent, nagu tuul, tuli või eeter, mis on laiali levinud keha tihkematesse osadesse. Keha all mõistame seda, mis on mingi kindla kujuga, teda saab liigutada, mida saab tajuda puudutuse, nägemise, haistmise, kuulmise või maitsmisega, aga tal ei ole jõudu. Descartes oli väga üllatunud, kui mõnedes kehades leiti selliseid võimeid. Ta arvab, et see pahatahtlik pettur on teda selles kõiges eksitanud ja eelnevat polegi päriselt olemas. Kuid siis avastas ta, et on üks
·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool- glütserool (kreemid,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad · Üldvalem R -- O -- R' · Funktsionaalnomenklatuur
Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel
Vesinikjodiidhape HJ jodiid vesinikfluoriidhape HF fluoriid Laused: 1. Mis on Alkaanid ? Alkaanid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel üksiksidet. 2. Mis on Alkeenid? Alkeenid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksiksidet. 3. Mis on alküünid? Alküünid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kolmiksidet. 4. Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline ühendm mis sisaldavad hüdroksiid rühma OH. 5. Mis on eeter? Eetriks nimetatakse ühendeid milles kaks süsivesinik rühma on omavahel seotud hapniku aatomiga R-O-R 5. Mis on karboksüülhape? Karboksüülhape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüül rühma. -COOH 6. Mis on aldehüüdid? Aldehüüdid on orgaaniliised ühendid, mis sisaldavad CHO funktsionaalseid rühmi. Ühendid: Alkaan üksikside -AAN Alkeen kaksikside -EEN Alküün kolmikside -ÜÜN Alkohol OH -OOL Eeter R-O-R -EETER Hape -COOH- -HAPE
Glütserool HOCH2CHOHCH2OH, vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan-1,2,3-triool. Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega. Glütserool leiab kasutamist ka kosmeetikapreparaatides. EETRID Eetrid on ühendid, kus kaks alküülradikaali on seotud üle hapniku silla. Nimetuse lõpp eeter. CH3OCH3 dimetüüleeter CH3OCH2--CH3 metüületüüleeter CH3OCH--CH3 metüül(1-metüületüül)eeter CH3 CH3CH2CH2CH2OCH2CH2CHCH3 butüül(3-metüülbutüül)eeter CH3 EETRITE ÜLDISED FÜÜSIKALISED OMADUSED Eetrid on hüdrofoobsed ühendid, sest neil puudub vesiniksidemete tekitamise võimalus vee molekulidega
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool
Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumba käsitlust rohkem usuti? Miks? Rohkem usuti korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet. Mis on eeter? Eeter on nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse levimise koht. Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on omavahel risti. St seda, et valguslaine on ristilaine. Kirjelda valguslainete kahte kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi.
metallihalogeniid bromo-/jodo- +tsüaniidnitriil+ metallihalogeniid +leelismetall alkoholaat+H2 Hüdroksüülrühm OH +H+eeter+H2O Alkoholid R-OH +O2aldehüüd/ketoon+ -ool H2O +O2CO2+H2O O kahe radikaali vahel Eetrid R-O-R +O2CO2+H2O -eeter Ammoniaagi vesinikud asendatud radikaalidega
Fraktsiooni kogutakse temperatuuril 36-40o C. Tert-aromaatse alkoholi töö käik. 250 ml kolmekaelalisse kolbi pannakse 2 g magneesiumi, 30 ml kuivatatud eetrit ning reaktsiooni initsieerimiseks joodikristall. Bromoetaan segatakse 45 ml (?) kuivatatud eetriga tilklehtris. Alguses lisatakse ¼ segust ning jäetakse tilkuma. Mõne minuti pärast algab reaktsioon: reaktsioonisegu muutub häguseks, joodi värvus kaob, segu soojeneb ja eeter hakkab keema. Kui bromoetaan on lisatud, jätkatakse reaktsioonisegu soojendamist 20-40 minutit- magneesiumi täieliku reageerimiseni. Reaktsioonisegu jahutatakse 100C-ni ning lisatakse 0,06 mooli atsetofenooni lahust 15 ml eetris. Kolbi soojendatakse seni, kuni eeter keeb. Kolb jahutatakse, reaktsioonisegule lisatakse mõned tükid jääd ning lisatakse 10&%-list HCl lahust, kuni tahke osa lahustumiseni. Eetrikihid eraldatakse ja
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum
kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63-
Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e
Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e
On viskoosne vedelik, mis seguneb hästi veega, veest raskem, ei ole mürgine, kuid toimib lahtistavalt Kasutatakse kosmeetikapreparaatides ning emailvärvide valmistamisel. Tema reageerimisel HNO3-ga tekib äärmiselt plahvatav lõhkeaine nitroglütseriin, millest saadakse dünamiiti Nitroglütserooli kasutatakse ka alkohoolses lahuses ravimina veresoonkonna haiguste puhul Click icon to add picture Dietüüleeter (CH3CH2OCH2CH3) Dietüüleeter Tava nime all tuntud eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik Süttib kergesti Aur on mürgine Õhust raskem Reageerib halvasti veega 20 °C vee juures saab 100g vees lahutsada 6,9g Lahustub orgaanilistes lahustites Eluohtlik annus võib olla juba 20ml Klorometüüleeter (CH3OCH2Cl) Klorometüüleeter on terava lõhnaga kantserogeenne vedelik Tihedus 1,06 g/ml ja keemistemperatuur 5557°C Kasutatakse seda keemiatööstuses
6 116 HCl 34,46 1,011,21 110 35 Etüülbensoaa 150.17 1.045 212 34 t Etanool 46,07 0,789 78,4 114,3 Väävelhape 98,08 1,84 150 10 1.4 Töö käik Bensoehappe süntees: 250 ml kolvis valmistatakse 3g magneesiumist, 18g bromobenseenist ja 60ml eetrist Grignardi reaktiiv. Selleks lastakse sünteesiks kasutatav eeter täiendavalt läbi kaltsiumkloriidi kolonni. Kolmekaelalisse kolbi puistatakse magneesium, lisatakse 30 ml eetrit. Reaktsiooni initsieerimiseks lisatakse joodikristall. Bromoetaan segatakse 30 ml kuiva eetriga ja valatakse tilklehtrisse. Algul lisatakse magneesiumile ¼ bromoetaani ja eetri segu ning jäetakse tilkuma. Mõne minuti pärast peaks algama reaktsioon: reaktsioonisegu muutub häguseks, joodi värvus kaob, segu soojeneb ja eeter hakkab keema. Nüüd käivitatakse segur
F –fluoriid / fluoro- madal sulamistemperatuur, 2) Reageerimine alkoholaatidega CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl I –jodiid / jodo- hargnenud ahela puhul Nukleofiilne asendus, tekivad eetrid Neid kas. paljude ainete vastupidi. CH3Cl + CH3Ona → CH3OCH3 + NaCl (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. • Veest raskemad. • Kõik Kas. lahustina (rasvade,õlide, halogeeniühendid on vaikude jt. lahustamisel). mürgised, kahjustavad CCl4 (tulekustuti)
Aineklass Funktsionaalne rühm Nimetus(lõppliide) Alkaanid Üksiksidemed - -aan Halogeenühendid - - Alkoholid -OH -ool Amiinid -NH2 -amiin Alkeenid Kaksikside = -een Alküünid Kolmikside -üün Areenid Aromaatine side Benseen(tolueen) Aldehüüdid -CHO -aal Ketoonid O -oon -C- Karboksüülhapped -COOH -hape Estrid -COO- (-üül) aat Amiid O Amiid // -C NH2 Eetrid -O- -eeter
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
etanool etanaal etaanhape 2) Etanool on hästi nõrk hape ja indikaatorite värvust seetõttu ei muuda. Sellest tulenevalt reageerib etanool aktiivsete metallidega: Hape + metall sool + H 2 2HCl + 2Na=2NaCl+H 2 Alkohol + metall sool + H 2 2 CH 3 CH 2 OH + 2Na 2CH 3 CH 2 ONa + H 2 Na-etanolaat alkoholaat NB! Metall asendab ainult OH-rühma H-aatomi! 3) Väävelhappe (H 2 SO 4 ) juuresolekul saadakse etanoolist eeter (dietüüleeter) Kahest etanoolist 1 mool eetrit: CH 3 CH 2 OH *kahepeale annavad ära ühe vee CH 3 CH 2 O H CH 3 CH 2 - O - CH 2 CH 3 + H 2 O Etanooli ja teiste alkoholide tootmine - saadakse sahhariide sisaldavatest ainetest: o kartul, teravili tärklis hüdrolüüsuvad glükoos pärm etanool + CO 2
vaba orbitaali järgi. Nukleofiili ehk nukleofiilse tsentri tunneme ära negatiivse laengu/osalaengu ja vaba elektronpaari järgi. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Halogeenühenditega toimub nukleofiilne asendusreaktsioon st ründavaks osakeseks on tugevam nukleofiil, reaktsioonitsentriks on halogeenühendi elektrofiilsustsenter, lahkuv rühm eraldub halogeenühendist halogeniidioonina. 1. halogeenühend + leelis = alkohol + metallihalogeniid 2. halogeenühend + alkoholaat = eeter + metallihalogeniid 3. halogeenühend + tsüaniid = nitriil + metallihalogeniid
heksaan C6H14 peaahelas 4 C aatomit C aatomite ahel hargnenud 2,2dimetüül 2,3dimetüül butaan butaan KOKKUVÕTVALT heksaani C6H14 isomeerid 2metüülpentaan 2,3dimetüülbutaan nheksaan 3metüülpentaan 2,2dimetüülbutaan NÄIDE 2 aine koostis C2 H6 0 ehitus on erinev ALKOHOL EETER omadused aine olek vedelik gaas on erinevad omadused keemistemperatuur 78,4° C 23,7° C on erinevad Lusti isomeeride valemite koostamisel! http://antoine.frostburg.edu/cgi-bin/senese/tutorials/isomer/index.cgi
Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Dietüüleeter CH3CH2OCH2CH3 Lahustuvus väike, Narkoos Mürgised tihedus väiksem vee (ebameeldivad aurud, (eeter) omast, kõrvaltoimed), kergestisüttiv, ravimid, lahustid aur kergem õhust, tuimastav, eetrit kasutati sulamis- ja anesteesiana uimasti
hüdroksüülrühm CH2 CH CH 2 propaan-1,2,3-triool (annavad vesiniksidemeid) OH OH OH hüdroksü- * alkoholidel esinevad vesinik- Eetrid lõppliide butaan-2-ool CH3CH(OH)CH2CH3 sidemeid ka oma molekulide C-de vahel O -eeter CH3OCH2CH3 etüülmetüüleeter vahel: kõrgem keemis- temperatuur kui alkaanidel. KAR Aldehüüdid O R-CHO metanaal HCHO H C BO karbonüülrühm lõppliide -aal * omavahel vesiniksidemeid ei
ALKOHOLID Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon
Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. 9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad.
PROTSESSID LAHUSTES: Elektrolüütiline dissotsiatsioon: aine lagunemine ioonideks vees lahustumisel. (Ioon - laenguga aineosake, tekib aatomist siis, kui aatom liidab või loovutab elektrone.) Elektrolüüt: laguneb ioonideks vees lahustumisel või sulamisel.( Happed, alused ja soolad. Näiteks NaCl) Mitteelektrolüüt: ei lagune ioonideks (näiteks suhkur , eeter jt.) Keedusoola ( naatriumkloriidi) NaCl lahustumisel vees lähevad vee (H2O) molekulid Na+ ja Cl- ioonide vahele ja lammutavad kristallivõre laiali. Vee molekulidel on 2 poolust vesinik on + ja hapnik on - Positiivse osaga (H) on vee molekulid pööratud Cl- ioonide poole ja negatiivse osaga (O) Na+ ioonide poole. Toimub ioonide seostumine vee molekulidega ehk ioonide hüdratatsioon (hüdraatumine). Erinevad ained lagunevad ioonideks erinevalt. Seda saab arvuliselt
Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul temperatuuril (°C) Alumiinium Elavhõbe Eeter Hapnik Hõbe Kuld Lämmastik Piiritus (etanool) Plaatina Plii Raud Räni Tina Tsink Vask Vesi Vesinik Volfram 4. SI mõõtühikud Füüsikaline suurus Tähis Mõõtühik Ühiku tähis Pikkus meeter Mass kilogramm Aeg sekund
oligo sahharoos, maltoos, laktoos. polü tsulluloos, tärklis. aldehüüd (v ketoon) + alkohol) tekkib tsükkel, poolatsetaal, OC ja OH nukleofiilne liitumine. poolatsetaal + alkohol > atsetaal + H=O nukleof as. oksüdeerumine: suhkur + O2 > 2hape (COOH). redutseerumine: suhkur + H2 > alus (CH2=OH). di ja polüsahhariidid. 2x glükoos > maltoos (glükosiid, eeter, atsetaal) nukleof as. hüdrolüüs. polüsahhariidide tekkimine. energia, varuaine, taimede ehitus, pärilikkusaine, antikehad Valgud. NH2RCOOH (NH3(+)RCOO()) aluseline kk (OH) NH2RCOO. happeline kk (H+) NH3RCOOH. aminohapped ühendid, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. inimese kehas on alfaaminohapped, st aminorühm on teise süsiniku juures. tahke olek (iooniline side).
koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude ja õhu segu, mitte lahusti ise Üldiselt Kui kinnises ruumis tekib lahusti aurude ja õhu segu, võib see suure jõuga plahvatada (nt benssiniaurud). Tahked ained on vähem tuleohtlikud. Plastmassid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole eriti tuleohtlikud. Küll aga võib plastmasside lagunemisel tekkida mürgiseid gaasilisi lagunemissaadusi.
RETSENSIOON Nimitirikene Retsenseeritakse Eeter Peetri (CXSDSS) XX XX praktikaaruannet, mis on esitatud Moodle keskkonda 06.01.2017. Töö eesmärgiks on hinnata XXXX-u töö vastavus XXXX praktikaarunande juhendile ning XXXXX kirjaliketööde juhendile. Praktikaaruanne on 37 lehte pikk koos kõigi lisadega. Töö ülevaade on hea- tiitelleht ja lehekülgede numbrid korrektsed. XXXX valis rakendusülesandeks finantsanalüüsi millega on tulnud ootustele hästi hakkama. Tehakse kokkuvõte, kuidas ettevõtlus
3-pentanool 88 0,82 -63 115,3 1.4. Töö käik Etüülformiaat Reaktiivid: · Sipelghape 15g (12,5ml) · Etanool 16g (20ml) Aparatuur: fraktsioneeriva destillatsiooni seade, 50ml kolb 50ml kolvis segatakse 15g sipelghapet, 16g etanooli ja 4g veevaba kaltsiumkloriidi. Koostatakse fraktsioneeriva destilaatsiooni seade (deflegmaatoriga). Segu soojendatakse elektrilisel soojenduspesal nii, et eeter desitleeruks aeglaselt. Vastuvõtjat on soovitav jahutada jääveega. Produkt pestakse veega, 10%-lise naatriumkarbonaadi lahusega ja uuesti veega. Kuivatatakse veevaba kaltsiumkloriidiga ja destileeritakse kuivast fraktsioneeriva destillatsiooni seadmest. Saagis on ligikaudu 70% teoreetilisest 3-pentanool Reaktiivid: · Bromoetaan 0,2mol · Magneesium 5,5g · Etüülformiaat 7g · Kuiv dietüüleeter 80ml
Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige kiiremini aurustub eeter. 8. Miks tekib inimesel pärast suplemist külma tunne ? Vedelik vajab aurumiseks soojust, mida ta vötab kehast!! 9. Miks jää ei sula ruumis, mille temperatuur on 0 ºC ? Kuna sulamiseks on vaja soojust 10. Mis on keemise tunnuseks? Mullide eraldumine on keemistunnus. Mullidena eraldub vees lahustunud hapnik 11. Millest sõltub aine keemistemperatuur ? Ainest, öhuröhust, soola sisaldusest 12. Milleks kasutatakse kalorimeetrit ?
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku
Keemilised omadused: 1. 9. 17. Hüdrolüüsimin 10. Reageeri 18. Reageeri e vad leelistega mine 2. CH₃Cl + H₂O 11. CH₃CH₂B alkoholaatideg -> CH₃OH + r + NaOH -> a (alkohol sool) HCl CH₃CH₂OH + -> eeter 3. NaBr 19. CH₃Cl + 4. 12. CH₃CH₂OK -> 5. 13. CH₃OCH₂CH₃ 6. 14. +KCl 7. 15. (etüülmetüüle 8. 16. eter) 20. 21
muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Kogu inimesega vahetult kokkupuutuv etanool (farmaatsiatooted, kosmeetika, alkohoolsed joogid) peab enamiku maade seaduste järgi olema valmistatud kääritamise teel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide, lahustite (lahustab rasvu, vaike, bensiini), ravimite ( tinktuurid, eeter) ja lõhkeainete (suitsuta püssirohi) tootmiseks, värvi- ja lakitööstuses, parfümeeriatööstuses, meditsiinis (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid), kummitööstuses, piiritustermomeetrites, kütusena reaktiivmootorites ja rakettides ning konserveerimisvahendina.
avastamist leiti et tal on palju paremad uimastavad toimed: sissehingamisel nõrgestab selle aur kesknärvisüsteemi, tekitab kerget pearinglust, väsimust ja teadvuse kaotust, mis läbi on arstil palju kergem operatsiooni läbi viia. Kloroformi hakkasid kasutama kõik arstid üle maailma, kuid siis suri kohutavalt palju inimesi ja avastati, et kloroform tekitab südame arütmiaga sarnast nähtust, mis lõppeb kiire surmaga. Seetõttu ongi tänapäeva maailmas kasutusel eeter ja selle hind on lastud ka üle maailma madalaks, et oleks kergem kätte saada. Muidu ostaksid kõik kloroformi, kuna see on efektiivsem. FAKTID Molekulvalem: CHCl3 Molaarmass: 119,38 g/mol Esinemine: värvitu vedelik Tihedus: 1,48 g/cm³ Sulamispunkt: 63,5ºC Keemispunkt: 61,2ºC Molekulaarne ehitus: tetraeeder Kloroform on orgaaniline ühend valemiga CHCl3.See ei hakka õhu käes põlema, kuid kui segada teda tuleohtlike ja kergesti süttivate
annaabi.ee 
