Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11
EESTI MEREAKADEEMIA ******** KF-31 K A L A D E VA K T S I N E E R I M I N E Referaat Juhendaja: Priit Päkk Tallinn 2012 Sissejuhatus Kala immuunsüsteemi tugevdamise peamiseks vahendiks on vaktsineerimine. Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad
veendunud, et vaktsiinid üldse midagi ära hoiavad. Võib-olla tõesti pole meedikute selgitustöö olnud piisav. Ka vaktsineerimisvastastele on vaja selgeid vastuseid. Mis on näiteks pneumokokk või kuidas võiks meid tänapäeval ohustada koolera. Tegu peaks olema teabe erapooletu vahendamisega. Saamaks teaduslikke kinnitusi, tuleks pöörduda spetsialiseerunud vaktsineerimiskeskuste poole. Haiguse vältimine on alati parem ja kergem kui selle läbi põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerimine on osa ,,elukindlustusest" nakkushaiguste vastu. Vaktsineerimine on olnud väga tõhus ka Eestis - riiklikus immuniseerimiskavas olevate vaktsiinide abil välditavaid nakkushaigusi kas enam ei esine või esineb neid väga harva. Seetõttu võidakse alahinnata vaktsineerimisest saadavat kasu, sest nende nakkushaiguste tegelik kuriolemus hakkab ununema
olnud, ei ole leidnud kinnitust juhtude lähemal analüüsil. Pole tõestatud riski autoimmuunseteks tüsistusteks Gardasili kasutamisel on esinenud anafülaksiat 2,6/100 000 vaktsiini doosi kohta Vaktsineerimine Eelkõige tütarlapsed alates 11-12 (9) eluaastast ja noored naised soovitavalt enne suguelu algust või suguelu esimese aasta jooksul enne 26.eluaastat Lubatud vaktsineerida ka > 26 aastasi naisi. Meeste ja poiste vaktsineerimine on nende tervisele kasulik, hoides ära kahest papilloomiviiruse alatüübist tingitud kondüloomide ning peenise- ja pärakuvähi tekke. Samuti vähendab poiste/meeste vaktsineerimine viiruse üldist levikut. Vaktsineerimiseelne testimine ja vaktsineerimis järgne skriining Vaktsineerimise eel ei ole vaja teostada HPV ega Pap-testi Positiivne HPV test ja patoloogiline Pap test ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks Vaktsineeritutel tuleb skriinimist jätkata
rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine: Antigeenide viimine organismi. Valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest Ei ravita antibiootikumidega Esimene vaktsineerimine 1796, lehmrõugete seerumiga, katsetas E.Jenner VIIRUSHAIGU Levikuviis Haigusnähud S Gripiviirus Õhu kaudu; pesemata kätega Palavik, külmavärinad, kurgu-,
C-HEPATIIT HELENA LATTIK JANAR SÕMERIK PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 2014 Mis on C-hepatiit? …C-hepatiidi viiruse ehk HCV poolt põhjustatud maksapõletik. Levib peamiselt nakatunud vere kaudu. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Sümptomid: väsimus naha ja silmade kollasus seedehäired tume uriin ja hele väljaheide kõhuvalud palavik C-hepatiit C-hepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi abil. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida. Võivad tekkida: fibroos maksatsirroos maksakoe armistumine lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus samuti maksavähk C-hepatiit Kiirendavad tegurid: kõrgem vanus nakatumise hetkel meessugu alkoholi tarvitamine (nt vein, õlu, kange alkohol) samaaegne infektsioon (kaasnakkus) B-hepatiidi või HIV-iga ülekaalulisus suhkurtõbi suitsetamine Krooniline C-hepatiit Kui viiruse leid veres (ja maksas) püsib kuus kuud pärast nakatumi...
Viirused Viirused ei ole rakulise ehitusega Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskonna muutustele. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfots...
Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik? Vaktsineerimine-Antigeeni(de) viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu viis kaitsta end tõsiste nakkushaiguste eest. Vaktsineerides aitate kaasa haiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole. Tänu vaktsineerimisele on haigestumine paljudesse rasketesse nakkushaigustesse oluliselt vähenenud ja aastas säästetakse maailmas ligikaudu 2,5 miljoni inimese elu. Mis on antigeen? Antigeen-organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas antikehade tootmise. Milliseid erinevaid vaktsiine on olemas? Vaktsiine on eri tüüpi: Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme, mis ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga kujundavad nakkushaiguse eest kaitsva immuunsuse. Elusvaktsii...
isoleerituks ja järelevalve alla kuni 45 päevaks. Kui loom oli vaktsineerimata, on tungivalt soovitav loom hukata või tuleb ta kuueks kuuks isoleerida. Loomaarst peab võimalusel võtma ka proovi purenud loomalt marutaudi suhtes uurimiseks. Kuidas on võimalik marutaudi tõrjuda? Eestis oli 2005.nda aastani ainukese marutaudivastase ennetava võttena kasutusel koerte ja kasside vaktsineerimine, kusjuures vaktsiini ja vaktsineerimise maksumus tasutakse riigieelarvest. Metsakarjamaadel ja metsaga piirnevatel karjamaadel karjatatavate põllumajandusloomade vaktsineerimine on soovitatav. Selliselt on võimalik vähendada riski, et inimene nakatuks marutõppe, kuid ainult koduloomade, peamiselt koerte ja kasside, vaktsineerimine ei anna aga soovitud tulemust saada Eesti marutaudivabaks
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Ei paljune ilma Evolutsioneeruvad
nõrkus), mida varem põdesid vaid vanemad inimesed. Häiritud immuunsüsteemiga lastest kasvavad haiged inimesed, kes hakkavad tänu oma kroonilistele 3. Vaktsiinide kõrvalnähud • Kui laps on peale vaktsineerimist loid, magab ebatavaliselt kaua või vastupidi kiljub/kriiskab, “viskab silda”, nutab lohutamatult pikka aega, ei maga enam öösiti, siis on need hoiatussignaalid vanematele, et lapsel võib olla vaktsiinist ajukahjustus. Kuna iga järgnev vaktsineerimine teeb kahjustuse ainult hullemaks, on põhjust tõsiselt järele mõelda, kas reaktsiooni kogenud last edaspidi enam vaktsineerida. 4. Haigused, mille põhjustajateks arvatakse olevat vaktsiinid. • Astma, allergiad, autism, vähk, leukeemia, reuma, suhkruhaigus, hällisurm - nende kõikide (üheks) põhjustajaks peetakse vaktsineerimist. • Arvatakse, et vaktsineerimine on peamine hällisurma põhjustaja. 5. Vaktsiinid on ebaeffektiivsed
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist
(2010). Emakakaelavähk. http://www.vaktsiin.ee/haigused/inimese_papilloomiviirus (13.12.2010). Eesti Seksuaaltervise Liit. (2010). Korduma kippuvad küsimused. http://www.amor.ee/17231#5 (13.12.2010). Inimese papilloomiviirus (HPV). (2010). http://www.fertilitas.ee/docs/inimese %20papilloomiviirus.pdf (13.12.2010). Kadstik, Ülle. (2010). Kondüloomid. http://www.inimene.ee/?disease=k&sisu=disease&did=78 (13.12.2010). Kutsar, K. (2006) Papilloomiviirused, emakakaela vähk ja vaktsineerimine. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Papviirused1.pdf (13.12.2010). Merck & Co., Inc. (2010). http://www.hpv.ee/secure/genital_hpv/genital_hpv.html (13.12.2010). Padrik, L. (2007). HPV vaktsineerimine emakakaelavähi ennetamise võimalus. http://www.med24.ee/eesti/perearst/praktiline_nouanne/article_id-837 (13.12.2010). Põder, A. (2010). Kondüloomid. http://www.derma.ee/articles.php?id=63 (13.12.2010). Põder , A. ,Maimets, M. (2007)
Läkaköha Läkaköha Nakkushaigus. Mis kulgeb ägedate köhahoogudega. Põhjustab bakter Bordetella pertussis. Väga nakkav haigus, eriti lastekollektiivides. Levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel. Sümptomid Haigus algab hingamisteede nakkusele sarnanevate sümptoomidega. Lapsel on kerge köha, nohu ja väike palavik, nõrkus ning jõuetus. 12 nädala möödudes köha tugevneb ning muutub hootiseks. Vaktsineeritud lastel ja täiskasvanuil kulgeb läkaköha gripilaadsete sümptoomidega, kaasneb ka kurguvalu. Köha võib kesta 13 kuud, iseloomulikud on ka öised köhahood. Ravi Raviks kasutatakse antibiootikumi erütromütsiini. Köhavaigistitest pole tavaliselt läkaköha puhul abi ning neid ei soovitata kasutada. Alla 6 kuu vanuseid lapsi ravitakse haiglas, kuna nendele on haigus eluohtlik. Et nakkuse levimist vähendada, eraldatakse haige laps tei...
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub...
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest. ELi tervishoiustrateegia keskendub peamiselt koostöö ja kooskõlastamise parandamisele, toetades tõenditele tugineva teabe ja teadmiste v...
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
hammustuse kohast, 2-8 nädalad Vaktsiin/Ravi Olemas, kuid Plaaniline Plaaniline Plaaniline Olemas, enam ei vaktsineerimine vaktsineerimine vaktsineerimine Eestis kasutata (Eestis viimane alates 1880) haigusjuhtum kuna viimane 1986. aastal haigusjuhtum leidis aset 1977. a.
Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta
ülitundlikus mingi organismivõõra teguri suhtes. Epideemia on nakkushaiguse laiaulatuslik puhang. .Haigustekitaja. ….…Haigus…….Peamine kahjustatud piirkond..…........Nakatumisviis…….….. …….…Haigusest hoidumine.……..… Algloom Düsenteeria Jämesool Saastunud vesi ja toit Puhtuse hoidmine Algloom Malaaria Maks, punased verelibled Siirutajad Vaktsineerimine Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega
- Paralüütiline staadium. Kestab umbes 1-2 päeva. Esmalt tekib puretud jäseme halvatus. Peale seda levib halvatus ka ülejäänud jäsemetesse ning neelamis- ja hingamislihastesse. Surm saabub tavaliselt 4-8 päeva pärast ja on põhjustatud hingamishalvatusest ning haige on sel ajal selge teadvuse juures. 10% juhtudest esinevad paralüütilised vormid, kus puuduvad täielikult hüdrofoobia ja erutusstaadium Vaktsineerimine Kokkupuutejärgne vaktsineerimine: Pärast hammustust on väga tähtis kohene haavatöötlemine. Kõigepealt peaks haava loputama ja pesema seebiga. Peale seda tuleks puhastada 70-kraadise alkoholiga või jooditinktuuriga. Seejärel peab pöörduma arsti poole, kes viib läbi vaktsineerimise. Vaktsineerimiseks kasutatakse vaktsiini VERORAB. See on inaktiveeritud vaktsiin, mis on mõeldud marutõve vältimiseks kõrge riskiga isikutel ja pärast kokkupuudet marutõve viirusega.
Viiruse pinnal on retseptorvalgud, mis tunnevad peremeesraku ära. 6 MILLINE OSA VIIRUSEST SISENEB PEREMEESRAKKU? Peremeesrakku siseneb ainult genoom. 7 NIMETA VIIRUSE 2 ELUTSÜKLIT. KIRJELDA LÜHIDALT. Lüütiline tsükkel viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, peremeesrakk hävib, rakus pannakse kokku uued viirusosakesed. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremeesrakku oma genoomi, viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi hulka. 8 VAKTSINEERIMINE: MIS ON, NÄITED HAIGUSTEST, MILLE VASTU VAKTSINEERITAKSE, VAKTSINEERIMISE POOLT- JA VASTUARGUMENDID. Vaktsineerimine on looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Mumps, punetised
Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt
Nt: AUG CCG AAG GCA UCA - mRNA Met-- Pro-- Lys-- Ala– Ser – valk 18. Matriitssüntees on ühe biomolekuli järjestuse alusel teise biomolekuli süntees. Nt: replikatsioon, transkriptisoon, translatsioon 19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt
ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsineerimine plaaniline vaktsineerimine - Mumps Levikuviis piisknakkus Haigusnähud kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteaeg 16-18 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsinoorimine - Ohatis Levikuviis kontaktnakkus Haigusnähud villid huultel
KROONILISTE PÕLETIKE VÄLJARAVIMINE KÜLMETUSEST HOIDUMINE KAITSE VIIRUSHAIGUSTE EEST: LISAKS TUGEVALE IMMUUNSÜSTEEMILE KAITSEVAD ORGANISMI KA BIOBARJÄÄRID JA ANTIKEHAD. BIOBARJÄÄRIDEKS ON TERVE NAHK JA LIMASKESTAD (MARRASKIL NAHA VÕI LIMASKESTADE KAUDU VÕIVAD ANTIGEENID KEHASSE TUNGIDA). ANTIKEHAD ON ORGANISMI POOLT TOODETUD ERILISED VALGUD, MIS VÕITLEVAD ORGANISMI SATTUNUD ANTI- GEENIDE VASTU. ANTIKEHAD SAADAKSE: EMALT (rinnapiimaga) TEKIVAD HAIGESTUMISE KORRAL VAKTSINEERIMINE ANTIKEHADE ÜLESANDED: RÜNNATA HAIGUSTEKITAJAID, ET NAKKUSEST JAGU SAADA KAITSTA INIMEST EDASPIDI SELLE NAKKUSHAIGUSE EEST ANTIKEHASID EI HAKATA TOOTMA KOHE, KUI INIMENE NAKA- TUB, VAID SELLEKS KULUB AEGA. SENI VÕIVAD HAIGUSTEKITAJAD INIMESE KEHAS PÕLETIKKU TEKIDADES JA MÜRKAINEID TOOTES TEHA PALJU KAHJU. JÄRGMISEL KORRAL SAMADE HAIGUSTEKITAJATEGA NAKATUDES ON IMMUUNSÜSTEEM ÕPPINUD NEID ÄRA TUNDMA JA NENDEST JAGU SAAMA- HAIGUS EI TEKI VÕI TEKIB
....................................................................4 1.2 Kuidas teada saada, kas loom/inimene oli ikka marutaudis?............................................ 4 2.Kuidas ennetada marutõve?..................................................................................................... 5 2.1 Mida ette võtta loomahammustuse korral?........................................................................5 3.Metsloomade suukaudne vaktsineerimine............................................................................... 6 3.1 Vaktsiini külvamine......................................................................................................... 6 4.Statistika...................................................................................................................................7 5.Kokkuvõte...........................................................................................................................
Nimeta viirusi: HIV, linnugripp, marutaud, puukentsefaliit, Newcastle'i haigus, tuulerõuged. Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega? Vaktsineerimine. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirushaigus Nakatumine Ravi Sümptomid Rõuged Piisknakkus ennetav -inkubatsioon 10...12 vaktsineerimine päeva (7...17 p) -palavik külmavärinatega (39...40°C) -valud nimme piirkonnas
koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka
Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV. Marutaudi põhjustav viirus. Marutaudis koer. Marutaud inimesel. Papilloomviirus. Rõugeid põhjustav viirus. Rõuged. Tuulerõugeid põhjustav viirus. Tuulerõuged. Gripiviirus
Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja 6-7 aasta vanuselt) Ravi Spetsiifiline ravi puudub. Leevendatakse konkreetseid sümptomeid ja lisaks soovitatakse üldtugevdavaid vahendeid-protseduure ning taastusravi. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/polio.htm http://www.tarbija24.ee/?id=276913
- enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal) - sagedamini põevad lapsed ja noorukid - peiteperiood 15- 50 päeva - tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu - diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG ) - ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral - ennetamine hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel "riski"alale, ka osade elukutsete esindajatel E hepatiit - levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel - enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed - rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % ) - peiteperiood 15- 65 päeva - peamised tunnused palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine - iseparanev haigus, ravi sümptomaatiline
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped
mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html antikehade viimine organismi, millega tekitatakse immuunsus teatud nakkushaiguse suhtes. Kaasasündinud Pärandub vanematelt järglastele. Aktiivne immuunsus Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism
• Pese käsi • Puu- ja juurviljad pesta enne söömist • Ära tarbi saastunud toitu ja joogivett • Vaktsineerida Eriti enne reisimist Nt. A-hepatiidi ja rotaviiruse vastu • Vältida kontakti haigega Loomade kaudu levivad viirused • Levivad looma hammustamisel süljega, looma verega, ka nakatunud looma pastöriseerimata piima ja piimasaaduste tarbimisel Vältimiseks: • Tarbida pastöriseeritud piima • Hoiduda võõrastest loomadest • Vaktsineerimine nt puukentsefaliit, marutaud • Metsa minnes kanda heledaid riideid, kasuta putukatõrjevahendeid, pärast kontrollida kogu keha Kokkuvõtteks • Kõige tõhusama kaitse annab vaktsineerimine • Vältida kontakti haigetega • Hoida puhtust ja hügieeni • Kasutada kaitsevahendeid • Kui oled haige, ära ise viiruseid levita • Vajadusel konsulteerida arsti või apteekriga Tänan kuulamast!
(korraldavad vastavad institutsioonid) ohus inimestele (kokkuleppel tööandjaga tööandja kulul või inimese enda kulul) ägeda või kroonilise HBV infektsiooniga isikute perekonnaliikmetele ja püsivatele seksuaalpartneritele narkomaanidele prostituutidele homoseksuaalselt aktiivsetele meestele doonoriverd ja veretooteid sageli saavatele patsientidele (sh dialüüsipatsientidele) inimestele, kes seda ise soovivad Vältimine vaktsineerimine kondoom tuleb vältida ühiste süstlanõelte kasutamist isiklike tualetitarvete ühiskasutamist, millel võib esineda verejälgi (nt hambaharjad, pardlid, maniküürkäärid, juukselõikurid) ja hoolikalt eemaldada igasugused verepritsmed kasutades desinfektante. Tänan!
• võivad põhjustada inimese rasket haigestumist • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • oht elanikkonnale • nende vastu on tõhusad ravi- ja ennetusmeetmed IV ohurühma ohutegurid: • võivad põhjustada inimese rasket haigestumist (haigestumine elukeskkonnas); • ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • ohtu elanikkonnale • nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed. Tooge näiteid. Mycobacterium tuberculosis 3 Vaktsineerimine Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt.
eriti ebahügieeniliste inimeste puhul. Polioviirus võib samuti nakatada vaktsineeritud inimesi. Vaktsineeritud inimestel poliomüeliiti ei arene, kuid nad võivad kanda seda enda soolestikus ning edastada viirust teistele, ebakvaliteetse hügieeniga inimestele. Polioviirusele ega poliomüeliidile pole ravi, seda saab vaid ennetada vaktsineerimise teel. Andes lapsele mõned korrad polio vaktsiini kaitseb see last peaaegu alati terve ta elu. Täielik vaktsineerimine polioviiruse vastu vähendab märgatavalt inimese riski saada poliomüeliit ehk lastehalvatus. Täielik vaktsineerimine kaitseb enamus inimesi, kuid osad inimesed võivad siiski haigestuda vaktsiinile mittereageerides. Kui polioviirus on end juba soolestikus sisse seadnud, siseneb see vereringesse ning tungib kesknärvisüsteemi, levides mööda närvikiudusid edasi. Paljunedes hävitab viirus närvirakke, mis aktiveerivad lihaseid. Neid närvirakke ei saa taastada ning
Tüüpilised nakatumisteed on vere- ja verekomponentide ülekanded, ühiste süstlanõelte kasutamine, saastunud või ebapiisavalt steriliseeritud instrumentide ja nõelte kasutamine meditsiiniliste ja stomatoloogiliste protseduuride juures, kõrvade või kehaosade augustamine, tätoveerimine. Sellised viiruse ülekandeteed on iseloomulikud ka B- hepatiidi viirusele. Parim kaitse A- ja B- hepatiidi vastu on vaktsineerimine. B-hepatiidi vastu vaktsineerimine on samaaegselt ka maksavähi ennetus. A-hepatiiti on võimalik vältida hügieeninõudeist kinni pidades, st tuleb hoolikalt pesta käsi. C-hepatiidi suurimad riskifaktorid on nakkamine vere kaudu, tätoveeringud ja augustamine. Samuti on võimalik nakatuda seksuaalse kontakti kaudu. Nimetatud nakatumisriskid kehtivad ka B- hepatiidi viiruse puhul. Allikad: http://ariturg.ee/cms/7/78 http://www.hepatiit.net/index.php?id=10 http://www.vaktsiin.ee/hepatiit
veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem) Harkelund: tagab kehasisese immuunsuse. lümfotsüüdid: valmistavad kaitsevalke. Lümfisõlmed: hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Põrn: moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud punased vererakud. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Kaasasündinud: sündides kaasa saadud immuunsus. Omandatud: kujuneb elu jooksul. vaktsineerimine, nakkushaiguse läbipõdemine. Vaktsineerimine Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajad või nende mürke või viimaste vastaseid antikehi. Aktiivne- ja passiivne immuunsus Aktiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organism toodab ise antikehi. Kestab kauem. Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Kestab vähem. Südame- ja veresoonkonna haigused
Spetsiifilised antikehad RT-PCR väga sensitiivne ja spetsiifiline Antikehade uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris Postmortaalne aju histoloogiline uurimine Negri kehake Profülaktika Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine Haava pesemine vee ja seebiga,surnud koe eemaldamine, teetanuse vastane profülatika Passiivne ja aktiivne vaktsineerimine peale kokkupuude - marutõve vaktsiini manustamine 0, 3, 7, 14, 28 päeval - antiraabiline immunoglobuliini ( "Imogam" ) annuses 20 IU/kg kohta. Profülaktiline vaktsineerimine - veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad, turistid Tänan tähelepanu eest!
HAMMUSTUST) • pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga • töödelda haava joodipiirituse lahusega • panna peale steriilne side • viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu. HAIGUSE ENNETAMINE (ENNE HAMMUSTUST) • kodu- ja metsloomade vaktsineerimine • kokkupuute haigete loomadega vältimine • kokkupuute metsloomadega vältimine • riskirühmadesse kuuluvate inimeste vaktsineerimine. • Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb luteri usu kiriku meetrikaraamatu sissekandena 1713. aastast Kullamaalt • Maailmas nakatub ja sureb marutõppe igal aastal 50 000–100 000 inimest
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Milliseid reisidokumente teate? Reisidokumentide hulka kuuluvad dokumendid, millega iga riik identifitseerib oma kodanikud ning võimaldab riikide valitsustel reguleerida reisimist. Nendeks on eelkõige: - ID-kaart- Eestis isikut tõendav dokument. - Pass – Eesti kodaniku pass on eelkõige reisidokument, samuti isikut tõendav dokument. 6. Mida tuleb teada reisimisega seonduvatest tervise- ja turvanõuetest? (reiskindlustuse liigid, terviseprobleemid, vaktsineerimine, reisiapteek, tollieeskirjad, välisvaluuta). Reisikindlustus ja –liigid - katab arstiabi omavastutustasu( nt visiiditasu, haiglapäevatasu, transport). Haigekassa ravikaardi alusel hüvitatakse ainult otsene raviteenus, näiteks raviprotseduurid ja operatsioonid. Terviseprobleemid- Vaktsineerimine- Reisiapteek- Tollieeskirjad- Välisvaluuta-
manustatakse kas tablettidena suu või vedelikena veenide kaudu. Kemoteraapiat nimetatakse ka süsteemseks raviks, sest medikamendid ringlevad vereringesse sattudes kogu organismis ja hävitavad seal vähirakke (Kliinikum, 2009). 5.2 Ennetus Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus vaid nakkushaigus. Et mitte sellesse nakatuda tuleb hoiduda riskifaktoritest, teostada regulaarselt PAP-testi ning väga kasulik on vaktsineerimine enne suguelu alustamist HPV vastu (Emakas, 2009). 6. Vaktsineerimine milliste HPV vastu, millal kasulik ning kui tõhus? 6.1 Milliste HPV vastu? Praeguseks on olemas kaks vaktsiini. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad HPV 16 ja HPV 18 vastu (mis on sagedasemad vähitekitajad); üks vaktsiin sisaldab lisaks kaitset ka kahe teise HPV vastu (HPV 6 ja HPV 11), mis põhjustavad tüükalisi muutusi genitaalide piirkonnas 6.2 Millal kasulik? Vaktsineerimine HPV vastu on soovituslik enne suguelu alustamist või nakatumist HPV-
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
herpes, papiloomi viirus, marutõbe põhjustav viirus RNA viirused on väga muutlikud nt. gripiviirus, HIV (paljuneb üle DNA) Viirushaigused Tuulerõuged-hingamisteed-lööve (sügelevad villid), palavik- vältida kokkupuutumist haigetega, parem lapsena läbi põdeda Punetised -kontakt ja piisknakkus-kurguvalu, lümfisõlmede suurenemine, nahalööve- vaktsineerimine Leetrid-kontakt, piisk-palavik, köha, nohu, silmapõletik, lööve algab kõrvade tagant (alguses roosa) vaktsineerimine, haige isoleerimine lastehalvatus (poliomüeliit) -kontakt, piisk-palavik, meningiit ja halvatussümptomid- vaktsineerimine Genitaalherpes- suguliselt- palavik, lihasvalulikkus, punetavad villid välissuguelunditel, urineerimine valulik- kondoomi kasutamine Marutaud- looma hammustus- veekartus, hammustuskoht valutab, paanikahood, unehäired- loomade vaktsineerimine AIDS- kehavedelikega-gripi tunnused (lihas, liigesvalu, palavik, väsimus) -kondoomi
● Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. ● Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale ● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
