2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...
Mõõgavendade Ordu sõlmimine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD II 1215-1221 2.1. 1215-1218 Vaenlase surve Eestlaste maakonnad 1215 Ridala rüüstamine, Sakala Lõhavere(Leole) tugevneb ristimine Lembitu Mõõgavendade ordu, *Veel püütakse liivlased ja latgalid 1215 3 maleva manööver Riia vastu vaenlane välja tõrjuda
peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus
teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho Läbirääkimistel paluti ugandlastel röövitud vara tagastada, aga see polnud võimalik (latgalite rüüsteretked),
AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal · 1186.a. pühitseti Augustiinlaste Ordu koolihärra Meinhard esimeseks Liivimaa piiskopiks(tema abiliseks oli munk Theuderich, järglaseks Bert...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold ...
Eestlased piirasid sisse Toreida linnuse . Peagi jõudis Riiast kohale sakslaste suur abivägi , kellega piirajatel äge lahing puhkes. Eestlased olid sunnitud paluma rahu ja nõustuma ristimisega. Järgmisel ööl põgenesid eestlased maismaateid mööda 1212. aasta kevadel sõlmiti eestlaste ja sakslaste vahel Toreida vaherahu, mille kehtivusaeg pidi olema kolm aastat Muistse vabadusvõitluse periood ( 1215-1221 ) 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu ridalasse, kuigi rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Asuti rüüstama ümbruskonna külasid, mis kestis kolm päeva. Neljandal päeval pöörduti Liivimaale tagasi Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse, piirati umber Leole linnus. Kolmandal päeval õnnestus linnus põlema süüdata. Eestlased olid sunnitud alla andma 1215
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks
- 1210 Novgorodi vürst Udaloi ja Pihkva vürst Vladimir piirasid 8 päeva Otepää linnust eestlased ostsid end piiramisest vabaks - 1212 Novgorodi vürst suure väega Järvamaale, Harjumaale Varbola linnuse piiramine osteti end vabaks (700 marka) - sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi 2. Võitlused aastail 1215-1221 Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse - 1215 sakslased + abiväed Ridalasse ootamatu (Toreida rahu kestis) vaherahu rikkumine, tapmine ja röövimine 3 päeva, IV pöörduti saagiga tagasi Liivimaale - kevadel sakslased Sakalasse - kogunesid Lõhavere linnuse alla (Lembitu) II päeval süüdati põlema ründajate poolt eestlased andsid alla -vanemad ka Lembitu pantvangi (vabastati pärast poegade vastu vahetamist) Kolme maleva manööver
· Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak merelt piirasid saarlased maalt Sakala ja Ugandi Uue sadama merelahing · Tormi eest varjunud sakslaste laevastiku ründamine · Ebaõnnestus Sakslaste rünnakute intensiivistumine · 1215 lõpul alistati Sakala ja Ugandi · 1216 Ugandi ja Sakala retk Pihkvasse
Tenerife Sth 1310 1645 1225 1600 x 1310 1645 ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV Brüssel Riia 1035 1405 x x x <---- <---- <---- Brüsselisse saabuvad lennud Thessaloniki x 1905 2115 x x Alghero x 1005 1215 x x Bari x x 1425 1650 x Brindisi 1605 1845 x x x Cagliari 0945 1220 x x x Trapani x 1650 1930 x 0930 1210 Agadir 1755 2255 x x x Page 2
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
•Sakslaste liikumist itta õhtuas Lüübecki linna rajamine 1143.a. • mis sa lähtepunktiks järgmistele sündmustele.. •Peale Meinhardi surma määrati uueks piiskopiks Berthold. •1096 said Euroopas alguse ristisõjad. •1186 määrati ametisse esimene Liivimaa piiskop Meinhard •1196 Berthold, tõi kohale esimesed saksa rüütilid. •1201 Asutati Väina jõe suudmesse ristisõdijate tugipunkt Riia. •1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud, olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid. Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetk...
• c) Mees ja naine 12. Õige vastus • a) Mees 13. Kus naiste õigused ja vabadused olid väiksemad? • a) Põhja – Euroopas • b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma spetsiaalset tunnust, et neid oleks võimalik ärä tunda ja teistest eristada? • a) 1214. aastal • b) 1216. aastal • c) 1215. aastal 14. Õige vastus • c) 1215. aastal 15. Väga suureks probleemiks linnas olid... • a) tulekahjud • b) loomapidamine • c) pidalitõbised ja kerjused 15. Õige vastus • a) tulekahjud • b) loomapidamine Aitäh tähelepanu eest
Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212...
Salisbury on üks kolmest Suurbritannia katedraalist, millel ei ole kellamängu. Väidetavalt on seal 365 akent, päevade arvu järgi aastas, ja 8760 marmorist sammast, tundide arvu järgi aastas. Samuti on seal 67 ausammast Lääne poolsel küljel. See on suurim Suurbritannia katedraal klooster. Oma toretsevast, traditsioone hoidvast monarhiast hoolimata pole britid üldse mitte tagurlikud, vaid vägagi demokraatlik rahvas. Juba aastal 1215 tuli kuningal rahva nõudmisel välja anda kuningavõimu piirav suur vabaduskiri Magna Charta Libertatum. Üks neljast paremini säilinud Magna Charta koopiaist on hoiul Salisbury katedraali raamatukogus. Koopia jõudis Salisburysse, kuna hilisem Salisbury kanoonik ja ehituse järelvaataja Derehami Elias osales 1215 Runnymedes, kus kuningas John Maata pitseeris Magna Charta ja Elias sai ülesandeks jagada välja mõningad originaalid. 1386
Sõjategevus orduvägedega Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnustpiiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees.1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu
Kuna nii ülikooli kui selle asukohalinna heaolu ning mainekus oli seotud nimekate õppejõududega, seisid Bologna üliõpilased edukalt prestiizsete õppejõudude kohalemeelitamise ning säilitamise eest. Bologna ülikoolist sai tunnustatud kanoonilisele ja tsiviilõigusele keskendunud ülikool. (Gutek 1995: 99100) Pariisi ülikool arenes välja Notre Dame`i katedraalikoolist ja selle alguseks loetakse aastat 1150, kuigi päris ülikooli nime all on ta tegutsenud alates aastast 1215, mil loodi vabade kunstide, õigus-, usu- ja arstiteaduskond (Soe 2004). Pariisi ülikool oli tunnustatud vabade kunstide, eriti aga teoloogia poolest. Õppetöö oli tugevalt verbaalne ja intellektuaalne ning põhines arutelul ning kirjandusel, mille õppejõud ette dikteeris ning õliõpilased sõna-sõnalt järele pidid kirjutama. (Gutek 1995: 102) Pariisi ülikoolis võeti kasutusele ka esimene akadeemiline kraad: magistrikraad kunstides
"Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka sakalased sunnitud rahu paluma ning ristimise vastu võtma. 1217. aastal korraldasid ugalased koos sakslastega juba ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad aga sõlmised liidu Venemaaga ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste,
vähestest muinaseestlaste võitudest, mis andis neile jõudu ja usku oma võimetesse. Läti Henriku kroonika andmetel edastati sõnum kõikidesse maakondadesse ja tõotati olla tulevikus nagu “üks süda ning üks hing kristlaste nime vastu”. 1211. aastal üritasid eestlased vallutada liivlaste vanema Kaupo linnust Turaidat. Kaotused olid suured ja algas ka katk. Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. (Mäesalu, A., Lukas, T., Laur, M., Tannberg, T. 1997). II 1215 - 1221 1215. aastal ründasid sakslased koos liivlase ja lätlastega Läänemaad, sealhulgas vallutasid nad Lõhavere linnuse ja vangistasid Lembitu. Eestlaste vasturünnak ebaõnnestus. Aastatel 1215 - 1217 tuli suurel osal eestlastel lasta end ristida. 1217. aastal ründasid eestlased sakslasi Otepää all. Appi tulid Novgorodi ja Pihkva venelased. Lühikeseks ajaks sai Eesti ala sakslastest vabaks. 21
piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe Ümera lahingus puruks; 1211- ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust; 1211- eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu; 1212 – Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist; 1212 – Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse; 1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu ( Turaida vaherahu) Ümera lahingu tähtsus: eestlased võitsid sakslaseid, latgaleid, liivlaseid. Turaida vaherahu järel olid eestlased võitlemas leedulastega, kuid ristisõdijatega oli vaherahu kasulik, kuna nad said selle ajaga lisajõude juurde. 28) 1215 – ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist koos muu rahvaga.
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Üm...
Albert Misjonär 1202 Läti Henrik Muistne vabadusvõitlus 1208 Valdemar II Rüütliordu 1210 Lembitu Mõõgavendade ordu 1212 1215 Kaupo Latgalid 1217 veebruar Vjatsko Liivi ordu 1217 21. september Aleksander Nevski Liivimaa 1219 1220
Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel sõjaretki Eestisse, lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk. Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ka pinevad vahekorrad venelastega. II PERIOOD (1215-1221) Sakslased murdsid vaherahu ja tegid 1215 rüüsteretke Ridalasse ja Sakalasse. Pärast eestlaste kaotust Leo all, koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. See aga loodetud tulemusi ei toonud, sest osalenud jõududest jäi lihtsalt väheseks. Seejärel tahtsid ristisõdijad Saksamaale tagasi minna, kuid sattusid tormiga Saaremaale ja seal peeti lahing Uues sadamas. 1215 tegid sakslased rüüsteretki Ugandisse ja nende olukord muutus lootusetuks
2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad uue hooga pihta 4. 1215 - 1216 on paganarahvastest edukamad ristisõdijad, vallutatakse Otepää koos venelastega (sest sakslaseda ohustavad ka venemaad) 5. 1217 Ühiste jõududega + venelased piirati linnust 20 päeva, sakslased andsid alla, nad lahkusid kogu Eestist. (Eesti taaskord vaba ristisõdijatest!!!) Võitu püütakse kindlustada eesotsas Lembitu (Sakala vanem) Meinhard: tõi ehitusoskusele täienduseks lubimörti kasutama, lubas
He also establised grand juries who gathered evidence. · Richard I- Also known as ''the Lionhearted'' was the eldest son of Henry II. He and Henry held revolts agains Phillip II of France(He was trying to held revolts and stir troubles against them). · Magna Charta 1215- Henry II's younger son John I was not a good king. He spent lots of money in war against Phillip II and lost that war(raising taxes) and got in trouble with the Pope. All that led into the signing of Magna Charta in 1215. Charta contained the clause, that not even the king was above the law and that no free man could be arrested without due process of law and trial by his peers.
ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7. juunil 1238. Stensby leping oli ka aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks, kohta vaata Ristisõjad Venemaal Lahingud · Saaremaa lahing, 1206 · Otepää lahing, 1208 · Võnnu piiramine, 1210 · Ümera lahing, 1210 · Turaida lahing, 1211 · Viljandi lahing, 1211 · Lehola lahing, 1215 · Riia lahing, 1215 · Soontagana lahing, 1215 · Otepää lahing, 1217 · Soontagana lahing, 1217 · Madisepäeva lahing, 1217 · Lindanise lahing, 1219 · Lihula lahing, 1220 · Tallinna piiramine, 1221 · Saaremaa lahing, 1222 · Soela lahing, 1223 · Teine Ümera lahing, 1223 · Viljandi lahing, 1223 · Tallinna piiramine, 1223 · Tharbata lahing, 1224 · Muhu lahing, 1227 · Novgorodi Vabariigi ja Mõõgavendade ordu vahelisest sõjategevusest Eesti- ja Liivimaal vaata Mõõgavendade ordu
Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4 NH3 H2O Saagiks 4 erinevat aminohapet Urey Miller Katseseade Katse UUS analüüs Milleri kunagine õpilane Jeffrey Bada Üle 50 aastat vanad proovid
3 1430 1546 + II 3 1172 26 + 26 41,911 1097 + 26 + 27 41,938 4 1146 VP1 1071 1277 - 180 41.731 III 4 1215 - 106 - 107 41,938 1301 - 108 - 106 41,832 5 1321 VP2 1409 1477 - 176 41.762 IV 5 1124 - 392 - 392 41,832 1101 - 393 - 391 41,441
See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas
1546 3 2 1172 + 26 + 261 41,871 1097 + 26 + 27 3 1146 1071 Vp1 1237 - 140 41,731 4 3 1215 - 106 - 1081 41,898 1301 - 108 - 107 4 1321 1409 Vp2 1437 - 136 41,762 1
III 2 1172 + 26 + Jaama nr 1097 + 26 + 3 1146 1071 Vp1 1234 - 137 IV 3 1215 - 106 - 1301 - 108 - 4 1321 1409 Vp2 1434 - 133
2 III 2 1172 + 26 43,042 1097 + 26 3 123 Vp1 7 - 140 I V 3 1215 - 106 43,112 1301 - 108 4 143 Vp2 7 - 136 V 4 1124 - 392 42,915
· 1211 ristisõdijad piirasid 6 päeva Viljandi linnust. · 1211 Eestlaste malevate sõjakäigud Toreida liivlaste vastu. · 1212 Novgorodi ja Pihkva väed rüüstasid Eestis ja piirasid Varbola linnust, lahkudes pärast lunaraha saamist. · 1212 Sakala malev eesotsas Lembituga rüüstab Pihkva linna ja selle ümbruse. · 1212 1215 kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. · 1215 ristisõdijad vallutasid Leole linnust Sakalas ja Lembitu ristiti pärast allaandmist koos muu rahvaga. · 1215 Eestlaste ebaõnnestunud "kolme maleva manööver" Riia alla ja liivlaste ning latgalite aladele. · 1217 Muistse vabadusvõitluse suurimas välilahingus
Padise klooster Püha Katariina klooster Tartu Maarja Magdaleena klooster Püha Anna klooster Viljandi klooster Püha Mihkli klooster Pirita klooster Dominiiklaste ordu Kerjusmunkadena tuntud dominiiklaste ordu tekkis katoliku usuelu suurte sisemiste kriiside ajal 13. sajandi alguses Dominiiklaste ehk jutlustajate vendade ordu - ordo fratrum praedicatorum - rajas hispaanlane Dominicus (Domingo) Gusman 1215. aastal Dominiiklaste taktika üheks iseloomulikuks jooneks oli õppida ära kohaliku rahva keel, säilitada võimalikult kohapealsed traditsioonid ja siduda need uue ideoloogiaga ordu mees/naisklooster koht nimi aeg Dominiiklaste ordu meesklooster Tallinn Püha Katariina klooster 1229-1525
a asutati eriline vaimulik rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Kolme maleva manööver- Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased tegutsema. Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid
Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu. Pm tugevdasid ennast sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Lembitu pani põlema Pihkva linnuse Venelased piirasid sisse Varbola linnuse Eesti ja Läti aladel katk o 1215 Lõhavere linnuse alistumine. Ugala ja Sakala alistumine ning nende ristimine II periood 1216 - 1222 o 1217 vastu, Otepää linnus saadi tagasi, sakslased Venelaste sekkumine lahkusid ugandist. muistsesse vvsse. Madisepäeva lahing
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur...
RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- Üksküla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- ...
III 2 1172 + 26 + 26+1 43,011 41,839 1097 + 26 + 27 3 1146 41,866 1071 Vp1 1206 - 109 41,730 IV 3 1215 - 106 - 107+1 43,081 41,866 1301 - 108 - 106 4 1321 41,760 1409 Vp2 1406 - 105 41,761
Keskaegne Inglismaa Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga ...
· Polen (Warschau) · Õsterreich (Wien) · Scweiz (Bern) · Frankreich (Paris) · Belgien (Brüssel) · Luxemburg (Luxemburg) · Niederlande (Amsterdamm) Sachse · · · · n Sachsen liegt im Osten Mitteldeutschlands Fläche ist 18449,99 km² ~4100000 Einwohner Landeshauptstadt und größter Ballungsraum ist Dresden · Der wichtigste, größte und einzig schiffbare Fluss ist die Elbe · Die höchste Erhebung Sachsens ist der 1215 Meter hohe Fichtelberg · Der Freistaat Sachsen hat vier traditionsreiche und leistungsstarke Universitäten · In Sachsen gibt es 79 Krankenhäuser · Die Legislative des Freistaates Sachsen ist der Sächsische Landtag Schulferien in Deutschland · Sie haben vier, fünf oder sechs Schulferien · Jeden haben Ostern-, Sommer-, Herbst- und Weihnachtenferien · 13 Bundesländer haben Winterferien · 12 Bundesländer haben Pfingstenferien
III 3 1172 41,846 1097 4 1146 + 26 + 26+0 41,872 1071 + 26 + 26 Vp1 1212 - 115 41,767 IV 4 1215 1301 5 1321 - 106 - 106+1 41,376 1409 - 108 - 105 Vp2 1412 - 111 41,761 V 5 1124 1101 6 1516 - 392 - 393+2 41,425
Rüüstas eestlasi ja ka ristirüütleid, aga sellel ajal ei olnud katk väga suure levikuga,aga oli siiski üks põhjustest. 1215 ristirüütlid ründasid uuesti Eesti alasid, asusid ründama Leola e Lõhavere linnust, mis oli ühtlasi ka Lembitu linnus. Ta püüdis moodustada suurt malevad maakondadest, oli tugevalt ristirüütlite vastu, sakslased tahtsid seda vallutada. Teise perioodi jooksul lõuna ja kagu eestis langesid risti rüütlite kätte. Alates 1215 tuli eestlastel sõdida ka venelastega. Nad olid ühel puhul eestlaste liitlased, teisel puhul aga ristirüütlite liitlase, vastavalt sellele, kumb kasulik. 1215 liitusid ristirüütlitega. Teisest perioodist on teine kuulus lahing 1217 Madisepäeva lahing Leola linnuse lähedal, kuid täpne paik on siiani leidmata. Nõukogude ajal nimetati seda Paala lahinguks. Puhkes, sest ristirüütlid olid suure väega saabumas Eesti aladele, eesmärgiks liikuda kaugemale kesk-eestisse
(tehaseid mki panna). vliskaubanduse bilanss- kaupade sisse- ja vljaveo summade vahekord riigis kindla perioodi vltel. transiitkaubandus- kaubavedu hest riigist teise lbi kolmanda riigi. negatiivne vliskaubandus bilanss- ostetakse sisse rohkem, kui makse vlja. eelarve- eeldavate tulude ja kulude arvutlus eelolevaks perioodiks (riigieelarve puhul tavaliselt aastaks). defitsiidiga eelarve- eelarve, milles kavandatud kulud on suuremad kui eeldatavad tulud. eelarve snniks vib lugeda 1215. aastat, mil inglise kuningas johni sunniti alla kirjutama suurele vabaduskirjale ehk magna charta libertatumile ja piirati sellega tema igusi. valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. valdkonniti kulub raha jrgmiselt: 1)sotsiaalsfr (pensionid, toetused jms). 2)kultuur(palgad, investeeringud). 3)tervishoid(palgad, investeeringud jms). 4)sport
Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud. Arvas, et temast kõrgemal on vaid Jumal.
elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele. Sõjakäik oli küll väga hästi mõeldud, kuid vaenlast hävitada siiski ei jõutud. Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest
arv 11.06 kell: 13.00 Kohvipaus: 27 x 2 40.- 2160.- & kell 15.00 Kohv ja tee Puuviljasuupistevalik Küpsised soolased ja magusad 11.06 kell: 19.00 Õhtusöök: 27 45.- 1215.- Eelroog Suitsukala- pastasalat virsikutega. Pearoog Spinati- 80.- 2160.- fetatäidisega kanarind, ürdirisotto, praetud magus pipar, kreemjas mangokaste
Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal, kus eestlaste varitsus tabas orduvägesi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1215. aastal toimus eestlaste üks suurimaid ja paremini organiseeritud sõjalisi operatsioone - Riia piiramine. Sellest võtsid osa nii sakalased, ugandilased, läänlased kui ka saarlased. Siiski polnud sõjaline organiseeritus ja relvastus piisav orduvägede hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu.
(161 km). Cubs learn to freeze. Caribou. Covered with winter coat. Wear antlers. Releases special scent when faced with danger. Live about 4,5 years. Very fast. Moose. Largest members of the deer family. Good sense of smell and hearing. Lives about 1525 years. "Twig eater." Can run up to 56 km. Very good swimmers. Mountain goat. Goatantelopes. Thick white fur (double coat). In spring they rub their body against the rocks. Offers various sounds. Lives about 1215 years. Bison. Largest North America's land animals. Predators: human and wolves. Thick fur. They rub, roll and wallow. Don't mallow before breeding season. Dall sheep. White, wooly coat. Age can be counted. Predators: wolves, eagles and bears. Males and females live separately. Lives up to 10 years. Orca. Fastest marine mammal. Apex predators. Intelligent and higly social. Secondheaviest brain after humans. Females go through menopause. Fish. Salmon boat 37 ft
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
