määranud sama aasta, kui see toimuski." Arvatakse, et Thales oskas ette ennustada päiksevarjutust tänu Babüloonlastele, kes teadsid, et päiksevarjutus võtab aset iga 19. aasta tagant. Thalest peetakse Joonia natuurfilosoofiks esiteks sellepärast, et ta oli pärit Vana- Kreeka ranniku piirkonnast, mida kutsuti Jooniaks. Teiseks, et kõik Joonia filosoofid, arvasid, et on olemas mingi algaine, millest kõik tuleb ja milleks kõik kord saab. Thales uskus, et maailma algaineks on vesi, sest kõik elav vajab vett: Inimesed vajavad vett elamiseks, loomad sureksid veeta, taimed vajavad vett kasvamiseks, seemne vajab vett idanemiseks, jne. Thales ütles, et maad kannab vesi. Anaximandros Anaximandros sündis aastal ca. 610 e.Kr ja suri ligikaudu 546 e.Kr. Ta elas Mileetoses ja oli Thalese õpilane. Anaximandros oli esimene teadaolev maailmakaardi koostaja. Anaximandros uskus, et maailm on silindrikujuline nagu
Anaximenes Anaximenes • umbes 588 eKr – umbes 524 eKr. • vanakreeka filosoof Mileetosest. • Anaximandrose õpilane. • „aine“, „jõud“ ja „elu“. • hülosoistlik. Anaximenese väide • Anaximenes väitis, et kõigi asjade algaineks on õhk või udu. Veel väitis ta, et vesi on tihenenud õhk, muld tihenenud vesi ning tuli hõrenenud õhk. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav, elustav ja säilitav. • Kujutlus maailma algelemendist - jõuga varutud, liikumapanev ja elusakstegev „hing“. Aitäh Kuulamast !
Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud. II Filosoofid Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks. Kuulus Mileetose koolkonda. Tema arvas et algaineks on vesi. On seotud ka matemaatikaga. Anaximandros- oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast. Thalese õpilane. Ta arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest, mis algavad koosnevad ja lõppevad millestki mida ta nimetas ,,määramatuseks" . Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada. Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm=
100 100 100 käärimine 100 glükoos + hapnik Krebsi tsükkel 12 NADH2 Kuidas Mis aine on algaineks nimetatakse Kuidas nimetatakse aeroobsele glükolüüsile Mitu NADH2 molekuli anaeroobset tsitraaditsüklit teise ning mis selle protsessi siseneb hingamisahelasse? glükolüüsi teise nimega? käivitab? nimega? 200
Thales Mileetosest Thales Mileetosest (sünd 624 eKr, surm 564 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Seitse tarka olid vanakreeka riigimehed 7. ja 6. sajandist eKr, kes paistsid silma oma elutarkusega. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid ja muid muistseid elundeid. Thales ise elas Mileetose linnas Joonias (tänapäeva Izmiri provints Türgis). Arvatavasti õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma
Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod
maailmavaate sündi niivõrd, et inimesed said üksteisega rohkem nõupidada. Minu meelest mõjutas see filosoofia ja teaduse maailmavaadet suhteliselt heast küljest, kuigi mõijutas suhteliselt vähe. Mõjutas pisut teadust inimese kohta kuna riiklik korraldus oli pisut ühetahuline. 4. Kreeka loodusfilosoofid uurisid loodust ja üritasid saada vastust mittmelegi looduslikule küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused
Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte. Tihenedes saab tulest vesi, sellest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida Herakleitos koguni logoseks nimetab
arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT, ehk lõpmatust ning Anaximenes määratles algainet kui ÕHKU. On selgelt näha, et igal inimesel on mõtlemisvabadus, nende kolme filosoofi arvamused isegi ei sarnane omavahel, kuid kõik suudavad oma väited lahti seletada. Kui tuua näiteid tänapäevast, siis kehtib Eesti Vabariigis sõnavabadus ning igaüks võib valjult oma arvamused välja öelda. Praegu on tulemas kohalikud valimised ning vaieldakse väga palju selle üle, et keda peaks valima ja keda mitte
Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal. 3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal
Lõputuna on ürgaine aga määratlematu, aoriston, seega ei saa teda meeltega tajuda, nagu on vesi või õhk vms.--kujutlus apeironist kajastab filosoofilise abstraktsiooni kõrgemat astet. See ürgaine on alatises liikuvuses, kusjuures temast eralduvad kõik need ained, mis moodustavad antud maailma. Esmalt eraldusid soojus ja külmus, mille vastastikusest toimest tekkis omakorda niiskus ja tahked ained ning lõpuks kõik muud üksiknähtused. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine, oli: kui üks nendest oleks primaarne, siis ta vallutaks teised. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt oli Anaximandros väitnud, et need tuntud elemendid on üksteisega opositsioonis. Õhk on külm, vesi niiske, tuli kuum; ,,kui ükski neist oleks lõputu, ei oleks seda praeguseks teised elemendid." Seetõttu peab primaarne element selles kosmilises võitluses olema neutraalne. Olemasolevad maailmad pole Anaximandrose järgi mitte loodud(nagu
Selle all mõtles ta tõenäoliselt seda, et mustast mullast sünnib kõik alates lilledest ja teraviljast kuni putukate ja prussakateni, ning kujutas ette, et maa on tulvil väikesi nähtamatuid “eluvõrdseid”. Thalese õpilane oli Anaximandros. Tema arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest, mis tekivad ja lõpevad milleski, mida ta nimetas “määramatuseks”. Võib-olla arvas ta, et aine, millest kõik on loodud, peabki erinema kõigest, mida see aine ise loob. Seega ei saanud algaineks olla mitte harilik vesi, vaid midagi “määramatut”. Anaximandros õpilane oli Anaximenes. Tema väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Ta väitis, et vesi on tihenenud õhk ja tuli on hõrenenud õhk. Anaximenese meelest tekkisid järelikult nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5
Ja lehvis ümber jälk ja imal raipehais sel, Seal kärsitult ta ootas vist, Märg mädast oli rohuvaip. et saagi kallale taas söösta õhinaga Ja ülal päikene tuld valas ühtesoodu saaks pärast meie lahkumist. Ja hõõgus maa kui lõõmav lee, Ah, sinagi mu arm, kord oled hauas all, kus Et rutem kätte saaks Suur Loodus oma loodu, sind ootab see, mis raibet siin, Kui taas algaineks muutund see. mu ööde kauneim täht, mu päeva päiksevalgus, Ja lihast koorumas skeletti nägi taevas mu ingel ja mu hingepiin. See avanes kui uhke õis. Jah, põrmuks sinagi saad, ilu kuninganna! Sa tundsid iiveldust nii väga lehk meid vaevas, Kui kinni vaotatud on laud, Et vaevalt hingata veel võis. ei enam iialgi siis lillenurm sind kanna,
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust
Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid sel juhul torkab silma, et väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Tollest
· Hallo? Er det noen her? (1996) "Sofie maailm" · "Sofie maailm" on ühteaegu filosoofia ajalugu ja romaan kahest tüdrukust, kelle elud jutustuse käigus põimuvad · Teoses otsitakse vastuseid erinevatele filosoofilistele küsimustele, nt kuidas sai elu alguse? Kas on olemas algaine, millest kõik on tehtud? Antiikfilosoofia Thales · Kõikide asjade tekkeaine on vesi · "Kõiksus on tulvil jumalaid" Anaximenes · Kõikide asjade algaineks on õhk või udu Herakleitos · Nii heal kui kui ka kurjal on oma koht tervikus · Enamik inimesi juhindub omaenda mõistusest, kuigi on olemas loodusseadus, millele alluvad kõik Demokritos · Kõik koosneb pisikestest nähtamatutest ehituskividest, mis on igavesed ja muutumatud aatomitest Hippokrates · Inimese loomulik seisund on tervis · Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu
tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega. · Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb
tase teaduse mõistmises on saavutatud ning tuleks jääda siiapaika, et mitte korrata ajaloos juhtunud vigu. Isiklikult nõustun nendega, kes leiavad et tuleks aina suurema hooga edasi minna, sest kui me jääks pidama, võiks maailm väga aeglaselt edasi areneda (siinkohal pean silmas eelkõige tehnikat). Näite tooksin Vana-Kreekast, kus 6. saj eKr hakati mõtisklema selle üle, mis on algaine. Kui oleks jäädud Thalese arvamuse juurde, et algaineks on vesi, ja selle uurimisega poleks edasi tegeletud ning see sinnapaika jäetud, ehk elaks me siiani algelises ühiskonnas, kus poleks teadmisi nt. molekulidest, aatomitest, rääkimata DNA mudelist. Samas on veider mõelda, et me oleme oma teadmistega universumist ja teadusest jõudnud nii kaugele nagu me praegu oleme vaid paari tuhande aastaga. Seetõttu ongi huvitav mõelda sellele, milline võiks ühiskond tänu
Kui pinnapeale imbunud naftast enam ei piisatud, rajatigi 1859. aastal Hiinas esimene puurauk. Enam-vähem tänapäevane puurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860. aastail. 1973. aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. Tänapäeval toodetakse naftat enamasti puuraukude kaudu, rohketi ammutatakse naftat ka mandrilaval mere põhjast. Nafta tekkimine Nafta algaineks on arvatavasti olnud elusaine ehk miljoneid aastaid tagasi nii meres kui ka maal elanud loomad ja taimed. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. 4 Elusaine mittetäielikult lagunenud jääkide põhja sadenemisel tekkisid merepõhja paksud kihid elusainet, mis on naftaks muundunud anaaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge
Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole 4) Seleta mõisted: 5p b) Thales - filosoof ja matemaatik, Euroopa 1 vanim mõtleja Mileetose koolkonnast, a) fatalism - saatuseusk - kõik mis toimub, paratamatult pidigi toimuma, Kong algaineks - vesi, inimene pea piiri, ära liialda, jää mõõdukaks. Ennustas ette Fuzi - sündmuste paratamatus tingitud loodusseadusest päikesevarjutuse. Mõõtis püramiidide kõrgusi. b) messianism - usk lunastajasse - messiasse, kristlus- trööstiv funktsioon, c) Mooses - judaismi aluste rajaja, juudi hõimude ühendaja, juutide vastupanuliikumise
Pealk) Fredrik Pacius „Maamme“/“Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Jannsen) 28. Kes viljelesid 19. Saj lõpus Eestis Liedertafel stiili? Saksa lauluseltsid (saksa koorilaulud) 29. Kas Friedrich Saebelmann oli professionaalne eesti helilooja? Ei 30. Kuidas nimetatakse kusnstistiili, mis saab ainest mingi rahva ajaloost ja folkloorist? Rahvusromantism 31. Mida kasutasid 19. Saj kunstmuusika loojad sageli oma teoste algaineks? Folkloori, loodust, rahvaviise 32. Kus sai hariduse Aleksander Kunileid? Cimze seminar 33. Kes andis välja Eesti esimest muusikaajakirja „Laulu- ja mänguleht“? Karl August Hermann 34. Kes oli mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane, ajalehe „Postimees“ toimetaja ja koorikomponist? Hermann 35. Milline eestlastele väga tuntud laul on pärit laulelusest „Uku ja Vanemuine“? „Kungla rahvas“ 36
mida ei osatud seletada, seoti jumalatega. Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine. Kuidas see võimalik oli? Esimene teadaolev filosoof Thales, tegutses 6.saj(Mileetos), ta leidis, et kõige olemasoleva algaineks on vesi. Thalest peetakse mitte ainult kreeka filosoofia vaid ka Kreeka teaduse rajajaks. Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika. Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid
Kokkuvõte Tume aine on silmale nähtamatu ja mõõteriistadele mõõtmatu aine, mille olemasolust teatakse ainult tema gravitatsioonilise mõju põhjal tähtedele, galaktikatele ja muule nähtavale ainele. Selle olemasolust teatakse, kuid endiselt ei suudeta selgitada, mis see tegelikult on. Siiski on jõutud arvamusele, et tume aine näib moodustavat nähtamatut skeletti, mille ümber nähtav universum paikneb. On ka jõutud järeldusele, et tume aine on üheks algaineks, milleta poleks võimalik universumi teke. Väga tähtsaks peaks pidama ka Eesti teadlaste uuringuid, seoses tumeda ainega. Nende poolt tehtud töö on tähelepanu pälvinud nii Eestis kui ka mujal maailmas. Referaadis püüdsin teha lühikese ülevaate tumeda aine kohta. Kuigi palju sellest ei teata, on siiski midagi siia toodud. Loodame, et lähitulevikus saame selles vallas veel targemaks. 7 Lisad Lisa 1
kooriosade arvelt, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. "Aheldatud Prometheus" *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses tatraditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja("Antigone"," Kuningas Oidipus", "Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales - kreeka filosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm.Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros - kreeka filosoof, kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose "Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene tekkinud kalast.
rohkus) ning inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna ratsionaalne. Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas Pythagoras universumi võtmeks arve, heliotsentriline maailmapilt; Platon idealist, geotsentriline maailm. Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. Empedokles ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. Pythagoras universumi võti on arvud. Püüdis leida kosmoses geomeetriat, heliotsentriline maailmapilt. Mõistete täpne defineerimine. Hippokrates lõi kehamahlade teooria. Inimene on mikrokosmos, kus algelemendid loovad tasakaalu. Leidis, et tulele vastab veri, õhule kollane sapp, veele lümf ja maale must sapp.
Kr. Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on korrastatud neid huvitas kosmoloogiline(kosmos - korrastatus) huvi: mis on algaine, kuidas moodustuvad teised ained...jne (arche - ürgalge ehk aine). Iseloomustab ka hülosoism ehk looduse hingestamine. Säilinud on filosoofiast üksikuid katkeid, mida püütakse tõlgendada. Kasutati dialoogi või küsimus- vastus vorme. Koolkonnad: 1. Mileetose koolkond VI saj e.Kr. Thales pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem? V: Lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole. Anaximandros Thalese õpilane. Väitis, et algaineks on apeiron ehk midagi piiritlematut ja määratlematut. Väitis , et loodus, s.h inimene, elab võlgu, ning hävimise ja surmaga maksame kinni
Teada on, et ta olevat rännanud Egiptuses ja nõnda toonud kreeklastele teadmised geomeetriast. Ta oskas arvutada laeva kaugust rannikust kahe punkti kaudu maal; samuti püramiidide kõrgust nende varju pikkuse põhjal. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid sel juhul torkab silma, et väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda
Püüdlesid teadmise ja tundmise poole.Oskasid arvutada taevakehade liikumist. Kosmoloogiline huvi, mida püütakse rahuldada maailma algaine avastamisega Nende mõtlemise objektiks oli loodus. Neist sai alguse süstemaatiline ja metoodiline mõtlemine. Teadsid väga palju universumist. Tegelesid füüsilise loodusega. Thales,Anaximenos, Anaximandros. Jne. See oli ka 3) Mida õpetas Herakleitos? Kreeka filosoof.Herakleotose järgi on looduse algaineks tuli, kui kõige muundumisvõimelisem ja liikuv algaina.Tulest on tekkinud maailm tervikuna, üksikud esemed ja isegi hinged. Ütleb, et maailma valitseb äike. Maailm muutub koguaeg,miski pole püsiv. Pidas maailma tähtsamaks omaduseks liikumist, talle omistatakse ka ütlus "kõik voolab? Tema kasutas tule sümboolikat. Maailm on igavene, aga muutuv. See oli ka 4) Mida tähendab Sokratese ütlus "ma tean, et ma midagi ei tea"?
● reproduktsiooni põhiprotsesside toetamine: sugurakkude teke, viljastumine, loote kasv/areng, sünnitus ● organismi kohastumise tagamise erinevate tingimustega: stress, trauma, temperatuuri kõikum ● homöostaatiline funktsioon: organismi füs.parameetrite hoidmine suht püsivana (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel) ● ainevahetuse ja energeetilise tasakaalu regulatsioon ● Erandlikud toimemehhanismid: steroidhormoonid (algaineks kolesterool), D-vitamiin, kilpnäärmehormoonid Hormoonid jaotus toime alusel: ● H mis toimivad vahetult efektorelundile (nt suguhormoonid) ● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so GLANDOTROOPSED hormoonid (nt türeotroopne hormoon) ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes, reguleerivad adenohüpofüüsi (ajuripatsi tagasagara) tööd.
Sissejuhatus Thales Mileetosest oli Sokratese-eelne vanakreeka filosoof, kes elas 600 eKr paiku. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt mitte mõtoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele
enam seda ning hakkasid leidma vastust algsele küsimusele: millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Esimesena kerkisid esile Mileetose koolkonna filosoofid, kellest esimeseks peetakse Thalest algaine on vesi. Maailm tekkis tema meelest veest ning ka ujus sellel. Ta oskas ennustada päiksevarjutust, oli pädev geomeetrias, matemaatikas ning astronoomias. Samast koolkonnast kerkisid esile ka Anaximenes algaineks on õhk/udu ning Anaximandros võib olla olemas ka midagi sellist, mis on määramatu- APEIRON. Tänapäevaseima seletuse maailma ehitusele leidisid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli Demokriots tühjuses langevad ja omavahel põrkuvad algosakesed- aatomid. Filosoofia alguses käsitles see vaid maailmakorraldust ja loodust, kuid hiljem oli see iseseisvatele teadusharudele. Matemaatika: Kreeklased võtsid eeskuju Idamaate teadusest, eriti Mesopotaamiast
Kolesteroolil on meie organismis nii struktuurne (rakumembraanide koostiskomponent) kui ka metaboolne roll (kolesteroolist lähtub sapphappete, suguhormoonide, vitamiin D eelühendite süntees). Kolesterooli funktsioonid organismis: · tugevdab rakumembraane; tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust · tähtis koht steroolide ainevahetuses · on mõningate bioloogiliselt aktiivsete ühendite (sapphapped, steroidhormoonid, D vitamiin) sünteesi algaineks, osaleb nende ühendite moodustumises Paljudes soovitustes on rõhutatud mitte tarbida ööpäevas üle 300 mg kolesterooli. Selline täpselt reglementeeritud dieet on oluline neile, kellel on tõsised probleemid ateroskleroosiprotsessidega. Vastupidiselt, inimpopulatsioonis on küllaldaselt indiviide, kes peavad kolesterooli kindlasti toiduga saama, tagamaks vere lipoproteiinide normaalselt töötava süsteemi säilumist organismis.
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge
korrastatud). Pythagoras U. 570(582) - 4 0 Sündis amose saarel, tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Rjab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli lahkunud kodumaalt, kus ta sattus konflikti türann Polukratesega. Algaineks arv, mitte aine. Meelelise reaalsuse aluseks peab ta koo Empedoklesega tuld(tetraeeder), maad(kubus), õhku(oktaeeder) ja vett(ikosaeeder). Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Kui arv on maailma olemus, siis peab olema ka kõik matemaatiliselt väljendatav. Igal arvul oli oma tähendus: 1 - jumalik printsiip 2 - naiselik arv 3 - mhelik arm 2 + 3 = 5 - abielu Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust.
hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogide osakaalu kooriosade arvelt. Ilmekad, jõulised karakterid, tihe kompositsioon. Kirjutas 80 näidendit. Nt ,,Aheldatud Prometheus" *Sophokles Kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali. Saatustragöödia suurim esindaja (,,Antigone","Kuningas Oidipus","Elektra"). Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. *Thales Kreeka fiosoof. Pidas vett algaineks, millest on arenenud kogu maailm. Mileetose koolkonna rajaja ja üks seitsmest targast. Talle on omistatud ka mitme geomeetriateoreemi tõestamine. *Anaximandros Kreeka filosoof. Kuulus Mileetose koolkonda. Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest" autor. Anaximandrose kosmoloogilise teooria järgi on universumi keskpunktis madala silindri kujuline Maa. Tema esitas ajaloos esimesena evolutsiooni idee: nagu paljud teisedki elusolendid on ka inimene arenend kalast. *Demokritos
kalasoomustet lipule, pea ülel teise serva pea surematuses koidu mõrk oopium ruumi hääletu torm sammastik laual 6 ,,Kõigi nende alaliselt moonduvate sümbolite tagaplaanil näisid aga lumi ja liiv säilitavat mingi põhilise pidevuse. Kogu selles moondumises ja muutumises ja rahutuses tundusid paiguti lahendusena maailma pihustumine kargeks algaineks lumes ja liivas. See jahvatamise sümbol kordub ka autori hilisemas loomingus luuletegevuse vastena. Maailm ei lagunenud mitte ainult kildudeks, vaid jahvatus selles luules liivaks ja lumeks, mille külmus ja neutraalsus enam hinge ei solvanud. Mässulise fantastika all peitus puhtust nõudev vaim. (Aspel,1989) Kord ammu haarasin ma tühja peekri ja trotsisin ta kalki väljakutset sestsaadik uhab lõppematu sõõm
Euroopasse ja koos kaupadega liikusid ka teadmised edasi. -) Esimesed filosoofid olid palju rändavad kauplejad. * Juri Lotman on kujutanud kultuuri kui rakku, mille keskel on alati tuum, mis on seotud kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri. * Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) kõik uurisid algainet. -) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi. -) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada. -) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb ,,kosmos" ehk kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas
Anaximandros (vt Lisa 2) Anaximandros arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest, mis tekivad ja lõpevad milleski, mida ta nimetas "määramatuseks". "Määramatuse" all mõtles ta mingit ainet, millest kõik on siia ilma loodud, ning mida ei saa määrata. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 37) 8 Anaximenes (vt Lisa 3) Anaximenes väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Anaximenese arvates tekkisid nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ka tema arusaama, et looduses toimuvate muutuste allikaks on teatud algaine. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38) Parmenides (vt Lisa 4) Parmenidese arvates oli kõik olev alati olemas olnud. Ta arvas, et miski ei saa tekkida mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Tema arvates loovad meie
a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros (610-547) - Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad. (Kreeklaste maailmas oli kõik [muu] piiriline.) Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi (piiritu) kohta enneolematu: kuna pole piire, saab olla lõputu-igavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu. Anaximenes (u. 585-525) (Anaximandrose õpilane) - temal arche piiritletud, õhk, mis on nii
sekundaarne. Rakukestades on avaused poorid. Rakukest on oluline vastupidavuseks tsentraalvakuooli poolt tekitatud osmootsele rõhule. Rakukestad moodustavad rakule toese, kaitstes rakku väliskeskkonna, kahjustuste eest. On täheldatud ka signaalmolekulide teket rakukestas kaitseks patogeenide eest. Rakukesta areng algab kesklamelli tekkega telofaasis. Viimane koossneb peamiselt pektiinainest ja hemitselluloosist. Selle algaineks on Golgi kompleksi põiekestes olev pektiinhape, millest moodustuvad pektaadid. Primaarkest tekib üksikkilekeste ladestumisel vahelamellidele. Kõik sahhariidsed elemendid tekivad tsütoplasmas, kus nad transporditakse rakuseintele. 8. Taimerakule ainuomased raku osad. Taimerakule väga iseloomulikud raku osad. tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged)
· Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks. · Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest. · Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks · Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised, sarnased süzeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise. · Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. (hisp- novela, ik- novel, it- novella) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid. · Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod
c) Anaximenes Anaximandrose õpilane Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, õhk seostub eluga Hakkab rääkima juba hingest ja see õhk seostub hingega (õhk sama, mis hing) d) Herakleitos Pärit Efesosest Mitu hüüdnime: tume-paljud tema vaadetest jäid arusaamatuks, allegoorilised e palju mõistukõnet; nutja-palju nutnud inimeste nõmeduse pärast Samuti monist, tema algaineks tuli-liikuv, ei hävi, paljud asjad sünnivad tulest, maa meenutab hõõguvat tuld (maa samastab tulega) Tema kuldfraas: Panta rei e kõik liigub; Kunagi ei saa astuda 2x ühte ja samasse jõkke (jõgi voolab, vesi liigub) Maailma juhib logos-maailma paratamatu seaduspärasus, maailm allutatud korrastatusele Relativist-rõhutab seda, et kõik on suhteline (ida mõju siin). "Eesel eelistab kullale põhku"
Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus V sajandi loodusfilosoofia V sajandi filosoofid otsisid uusi teid maailma tekke seletamiseks. Erinevad mõtlejad pidasid lisaks veele algaineks muuhulgas ka õhku, tuld ja maad. Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses
Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus V sajandi loodusfilosoofia V sajandi filosoofid otsisid uusi teid maailma tekke seletamiseks. Erinevad mõtlejad pidasid lisaks veele algaineks muuhulgas ka õhku, tuld ja maad. Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses
· Pealinn Washington Pilet 12 1.Filosoofia ja teadus Vana-Kreekas · filosoofia mõtteteadus, tarkusearmastus = uurib kõige üldisemaid seaduspärasusi looduses ja ühiskonnas · Thales VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi. · oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat, oskas ennustada päikesevarjutusi = peetakse Kr. filosoofia ja teaduse tajajaks · järgnevad fil pidasid algaineks õhku, tuld, maad; kuidas tekkis algainest kogu loodus · Demokritos V IV saj. vahetuseul = maailm koosneb langevatest ja põrkuvatest aatomitest (jagamatud osakesed) · ka hing koosneb aatomitest st hing pole surematu · algus arutles fil kogu looduse ja maailmakorralduse üle, pikapeale kasvasid sellest välja iseseisvad teadusharud · Matem: - teoreem (theorema vaatluse tulemus, vaatlusel põhinev tulemus)
demokraatia lõplikult polises ja tema ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Osav demagoog, kes suutis rahva enda poolele kallutada ja oli ka Sophoklese, sokratese sõber. Pidas maha mitmeid võidukaid sõdu, aga Peloponnesose sõja ajal laastas tüüfuseepideemia (kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega) Ateenas, kus ta ka ise elu kaotas. Thales- (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse
Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) Asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte, olles ühtlasi midagi "mõistusaine" taolist. Tihenedes saab tulest vesi, selllest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida H. koguni logoseks nimetab. Tema
meditsiiniajaloo kohta): · joonia (6. sajand e.m.a.); · ateena (klassikaline 5.-4. sajand e.m.a.); · hellenistlik (4. saj e.m.a.-1. saj. m.a.j.) ja · rooma. JOONIA tähtsamad mõtlejad: Thales, Pythagoras jt, kes ise end sofistideks, e tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Thales (peab algaineks vett, sama lähenemine, mis sumeri müütides ja Piiblis, kuid ta jätab välja Looja). Pidas kõike põhimõtteliselt elavaks. Siit kasvab välja elementide teooria (Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu ja tuli). Herakleitos panta rhei pidas algelemendiks tuld (on väga muunduv). Herakleitos tõi Kreekas mängu vastandite idee maa, õhk, vesi, tuli nende võitluse pinnal areng. Teooriat arendab
annaabi.ee 
