Polariseeritud valgus, saamine ja omadused Polariseeritud valgus eelistatud võnkumiste suunaga lained ristlainetuse sõltuvus võnketasandist Võnkesiht ja võnketasand polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. polarisatsiooni liigid: * lineaarne polarisatsioon; * ringpolarisatsioon; * elliptiline polarisatsioon. loomulik ehk polariseerimata valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud valgus Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht osaliselt polariseeritud valgus polarisatsiooniaste P Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas neeldumist, peegeldumist või murdumist: * Brewsteri seadus * dikroism * kaksikmurdumine polarisatsioonifiltritega päikeseprillid 3D
Uurime esimest maksimumi.
85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja
miinimumi jaoks.
1 ja 2 interfereeruvad.
Leiame optilise käiguvahe joonel AB.
On
peegeldumisel tekkiv poollaine kaotus või võit
ülemiselt või alumiselt pinnalt. "+" tuleb siis, kui n>n0
"-" tuleb siis, kui n
levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi spektriteks. Skaala: 1) madalsageduslained 2)raadiolained 3)infravalgus 4) nähtav valgus 5) ultravalgus 6) röntgenvalgus 7)gammakiirgus Sageduste kasutusala nt. Raadio, röntgen, tolmuimeja, lamp. III Polarisatsioon Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, milll on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel (lainetel, mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad) Liigid: Lineaarselt polariseeritud, ringpolariseeritud, elliptiliselt polariseeritud. Kasutamine: nt. Polarisatsioonifiltritega päikeseprillid. Polariseeritud valgust kasutatakse vedelkristall ekraanid töös. Navigatsiooni eesmärkidel. Keemias kasutatakse opiliste isomeeride kiraalsuse mõõtmiseks. Geograafias kivimite uurimiseks. Kaheksajalad ja mesilased on võimelised nägema.
Erinevatelt, valdavalt siledatelt, pindadelt peegeldunud valgus on polariseerunud ja levib ainult horisontaal- ja vertikaalsuunaliste lainetena. Vertikaalsed peegeldunud valguslained toovad silma nägemisretseptoritesse kasulikku, s.t. nägemiseks vajalikku informatsiooni, samas kui horisontaalsed valguslained, mis silma jõuavad, kannavad endas nn. optilist müra, mis nägemisteravust häirib. Üks enamlevinud kasutusalasid pindade polariseerimisel on päikeseprillid. Polariseeritud lääts e. polaroid on mitmekihiline, polariseeritud pinnakattega, valdavalt rohelist või pruuni tooni prillilääts, mida läbivad ainult pooled peegeldunud valguskiirtest. See ei pruugi kehtida küll odavate prillide ega üldjuhul ka disainerprillide kohta, küll aga kasutatakse seda korralikes spordiprillides, sest need on töödeldud nii, et horisontaalsetelt pindadelt tagasi peegelduv valguskiirgus ei pääseks prillikaasist läbi vähendadest sellega
POLAROID Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2012 · Nägemiseks vajalik informatsioon ja optiline müra · Tööpõhimõte · Polariseeritud lääts e. polaroid · UV-kaitse polaroid prilliläätses Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level · Esimesi polariseeritud prilliläätsi esitles 1928. aastal nüüdseks juba väga tuntud firma ,,Polaroid" asutaja Edwin H. Land AJALUGU · Esimesed polaroidläätsed olid
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena
Valguslaine on ristlaine. Valguslaine levimist kirjeldatakse kas kera- või tasalainetena. 2. Iseloomusta valguse difraktsiooni. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus ruumipunktides võnkumised tugevdavad lained painduvad tõkete taha. või nõrgendavad üksteist. 3. Iseloomusta valguse interferentsi. 4. Iseloomusta polariseeritud valgust ja kus seda kasutatakse? Kui asetaksime loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised
Faasivahe punktis M. On optiline käiguvahe. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega . Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks. Lained 1 ja 2 interfereeruvad. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 86. Mis on lineaarselt polariseeritud valgus? Polarisatsioonitasand. Joonis. Vaatame ainult E (elektriväljatugevuse) vektorit. k on valguse liikumise suund. Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused.
Faasivahe punktis M. On optiline käiguvahe. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega . Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 85. Tuletage kiire 1 ja 2 optilise käiguvahe avaldis maksimumi ja miinimumi jaoks. Lained 1 ja 2 interfereeruvad. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 86. Mis on lineaarselt polariseeritud valgus? Polarisatsioonitasand. Joonis. Vaatame ainult E (elektriväljatugevuse) vektorit. k on valguse liikumise suund. Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Lubatud võnkumiste tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks, mis on määratud vektoritega E ja k. 87. Mis on elliptiliselt polariseeritud valgus? Valem, selgitused.
1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast.
klaasi läbinud valguse hulka. 19. Mingi eseme holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse kiirtekimbu interferentsi. Tugikimp, suunatakse peegliga enne holografeeritava esemeni jõudmist fotoplaadile või – filmile. Esemekimp suunatakse sinna pärast holografeeritavalt esemelt peegeldumist. 20. Kui asetaksime nn loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid, siis sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. 21. Seda polaroidi, mis valgust polariseerib, nimetatakse polarisaatoriks, ja seda, mille abil tehakse kindlaks valguse polarisatsioon – analüsaatoriks. 22. Mere- või järveveelt peegeldunud päikesevalgus on polariseeritud. Ruumilise kujutise tekkimiseks peab vaataja nägema vasaku silmaga vasakpoolse kaamera filmitut ja parema silmaga parempoolse kaameraga filmitut.
56. Murdumisseadus. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiire murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valem: 57. Suhteline murdumisnäitaja. suhteline murdumisnäitaja e. teise keskkonna (kuhu valgus jõuab hiljem) murdumisnäitaja esimese keskkonna suhtes. Joonis: 58. Polariseeritud valgus. Valgus lastakse läbi polaroidi ja siis on ta polariseeritud. Polaroid lasi läbi ainult kindla suunalisi E-vektoreid ning püüdis teise suunalised kinni. Alles jäävad parallellsed E-vektorid. Polariseeritult kaob kõik peegeldunud valgus, pilt on teravam/selgem. Polariseeritud valguses on kõikide lainete E-vektorite võnketasandid paralleelsed. Seda kasutatakse : Päikeseprillides (et vähendada lumelt, järvelt peegeldunud valguse tugevust. Kuna nendelt tulnud valgus on juba polariseeritud)
endast mingisugust “võtmestruktuuri”. D, L-süsteemi kohaselt jagunevad kõik 16 aldoheksoosi konfiguratsiooni kaheks rühmaks (D ja L), kus igal isomeeril on oma individuaalne nimetus. Seega erinevad D- ja L-isomeerid vaid ühe aatomi konfiguratsiooni poolest ning on enantiomeerid. (4) Liigitamine kiraalkeskmete arvu järgi Enantiomeerideks nimetatakse ühe kiraalkeskmega isomeere, mis on teineteise peegelpildiks. Enantiomeerid on optiliselt aktiivsed – mõlevad pööravad polariseeritud valguse tasandit teatud kindla nurga võrra, kuid eri suundades. Isomeeri, mis pöörab valgust kellaosuti suunas, tähistatakse eesliitega „+”; isomeeri, mis pöörab valgust 1 vastupidiselt eelmisele, tähistatakse eesliitega „-”. Absoluutsete konfiguratsioonide tähistamiseks kasutatakse enamasti R, S-nomenklatuuri. (4) Enantiomeeride 1:1 segu kutsutakse ratsemaadiks. Enantiomeeride füüsikalised- ja keemilised omadused on
b) fenüülamiinid, millest tüüpilisem on C6H5NH2 (aniliin) C2H5NH- etüülamiin (C2H5)2NH- dietüülamiin Kus leidub amiine ? Amiine leidub looduses. Nad tekivad taimede, loomade ainevahetus protsessidest. Nad tekivad orgaanilised aine mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul on ebameeliv lõhn. Meenutab kala lõhna. Milline keemiline side on amiinis? Kovalentne side, kusjuures N on elektronegatiivsem, kui C või H mistõttu on sidemed C ja N vahel ning H ja N vahel polariseeritud nii, et elektronid on nihkunud N-aatomi poole. Sellest järeldub, et N-aatomil asub nuklefiilne tsenter ja nii saab vaadata amiine, kui tugevad nuklefiile, mis selles süsteemis tähendab, et neil on aluselised omadused. Keemilised omadused Amiinid reageerivad hapetega, kusjuures moodustavad soolad. R-NH2+HCl=R-NH3Cl Füüsikalised omadused Amiinid on gaasilised, vedelad ja tahked ained. Madalamad amiinid lahustuvad väga hästi vees, sest nad moodustavad H-sidemeid
paigal, siis elektrivoolu poolis ei teki. Järelikult tekitab elektrivoolu muutuv magnetväli. Faraday seaduse avastamist peetakse tema suurimaks saavutuseks. Leiutis oli tähelepanuväärne kahel põhjusel. Esiteks on Faraday seadusel põhjapanev tähtsus, et me mõistaksime elektromagnetismi. Teiseks saab elektromagneetilist induktsiooni kasutada alalise elektrivoolu genereerimiseks. Faraday efekt on aines piki magnetvälja leviva lineaarselt polariseeritud valguse võnketasandi pöördumine. Pöördenurk on võrdeline magnetvälja tugevusega ja valguse läbitud ainekihi paksusega; võrdetegur (Verdet’ konstant) sõltub aine omadustest, temperatuurist ja valguse võnkesagedusest. Faraday avastas efekti 1845. aastal. Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide elektrilaengu absoluutväärtust. Faraday konstandi väärtus on 96
Vedeliku pinna kõverdumise tõttu tekkib müntide vahel tõmbejõud ja nad korrastuvad heksagonaalseks (kuusnurkseks) võreks sarnaselt aatomitele kristallides. Demod, Katsed Valguse hajumisel alumiiniumi pinnalt säilub valguse polaristatsioon. Seda asjaolu kasutatakse stereoekraanide valmistamiseks (vt. "Polaroidid"). Tekst on pildil olevale paberile kantud alumiiniumvärviga, valgustatud polariseeritud valgusega ja pildistatud läbi. Tänud kuulamast!!!
On olemas nii otsene piesoefekt kui ka pieso pöördefekt. Piesotajurite töö põhineb otsesel piesoefektil, mille korral välise jõu toimel tekib piesomaterjali pinnal elektripotentsiaal (joonis 3.14). Pöördefekti kasutatakse piesotäiturites, nt. kõlarites ja mootorites, kus piesomaterjali elektilise mõjutamise tulemusena muutuvad tema mõõtmed. Kristallide piesoelektrilised omadused sõltuvad nende struktuurist. Piesoelektrikuteks on kõik püroelektrikud, s. t. spontaanselt polariseeritud dielektrikud. Mehaanilise deformatsiooni korral muutub spontaanse polariseerituse suurus, mille tulemuseks on otsene piesoefekt. Piesoelektriline efekt tekib ka mõnede teiste materjalide, nt. kvartsi korral. Võib väita, et piesoefekti ei teki kristallides, millel on sümmeetriakese, s. t. polarisatsioon tekib vaid mittesümmeetriliste kristallide puhul. PIESOEFEKT - mehaanilised deformatsioonid põhjusatvad laengute liikumist kristallis ja vastasnimelised
Polarimeetrit läbinud valguse intensiivsuse määrab Malusi seadus. I = I 0 cos 2 kus on polarisaatori ja analüsaatori tasandite vaheline nurk , I analüsaatorit läbinud valguse intensiivsus ja I0 analüsaatorile langenud valguse intensiivsus. Käesolevas töös on nii polarisaatoriks kui analüsaatorks Polaroid. Polarisaatorit läbinud valguse elektrivektori võnkumine toimub polarisaatori tsandis. Analüsaator laseb läbi temale langenud polariseeritud valguse elektrivektori selle komponendi Ea , mis on analüsaaoti tasandis , s. o. Ea = Ep cos , kus on polaroidide polarisatsioonitasandite vaheline nurk , Ep analüsaatorile langenud valguse elektrivektor. Nurk on ühtlasi võrdne polaroidide peatasandite vahelise nurgaga. Valgusallikast O tulev valgus , läbinud Polaroidi P (polarisaator) , langeb polaroidile A (analüsaator). Polaroidi A läbinud valgus langeb fotoelemendile F , mille fotovoolu
elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega, nagu SiH 4 ja BH3. Keemilistelt omadustelt on mittemetallide hüdriidid happelised ühendid. Hüdriidide keemiliste omaduste eripära on kerge määrata nende käitumise järgi hüdrolüüsil. Hüdriidide hüdrolüüsi iseloomulik tunnus on vesiniku eraldumine. Reaktsioon kulgeb redoksmehhanismi järgi. Hüdriidis negatiivselt polariseeritud H(I-) aatom ja vees positiivselt polariseeritud H(I) aatom lähevad olekusse, mille o.a on null. Hüdriidide hüdrolüüs kulgeb lõpuni ega ole pöörduv. Aluselistest hüdriididest moodustuvad leelised, happelistest aga happed. Seepärast võin happelisi hüdriide nimetada ka vesinikanhüdriidideks. Aluseliste hüdriidide erinevus happelistest avaldub ilmekalt nende omavahelisel reageerimisel. See reaktsioon saab toimuda vaid mittevesilahustes, näiteks eetris
spiraali kohta oma valgusallikas ning objektiiv. Nagu ka tavatelevisioonis, on vastuvõtjaplaadi taga neoontuub, kuid siinjuhul katab see mõlemat spriaali ning lõpuks tekib kaks pooletollise vahega kõrvutist pilti – üks parema ning teine vasaku silma jaoks. Televisiooni kasutaja vaatleb pilte aga läbi stereoskoopilise vaatlusvahendiga, milles on kaks pilte üheks „sulandavat“ prismat. 1929-1932 lasi patendeerida ja arendas Edwin H. Land polariseeritud materjali (ingl.k polarising sheet). Nitrotselluloosi polümeeri on kindlas suunas „rivistatud“ kristallid. Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad samal polarisatsioonitasandil. Sellega saavutatakse efekt, et üks silm näeb ühte vaadet ning
Kolumnaarne vedelkristall Korrapära Parameeter · - nurk peatelje suhtes · < > - keskmistamine üle kõigi molekulide Kasutamine · elektronkäekellad · kalkulaatorid · mobiiltelefonid · süle-ja pihuarvutid · muud miniatuursed seadmed. MIKS? · On kergemad, vajavad vähem toitevõimsust, LCD (Liquid Crystal Display) · Baseerub vedelkristallide võimele muuta elektrivälja toimel oma polarisatsiooni. · Polariseeritud valgus kujutab endast ühel kindlal tasandil võnkuvat elektromagnetkiirgust. · LCD-ekraanil ongi kasutatud kahte ristuvat polariseerivat filtrit tagavalgustuse ees, nende vahel asub aga vedelkristall. · Kui ekraanirakuke saab laengu, muudab vedelkristall oma polarisatsiooni ning valgus hakkab ekraani antud osa läbima. · Erinevate transistoride ees asetsevad kolme baasvärvi (roheline, punane, sinine) valgusfiltrid, mis annavad segunedes kuni 16,8 miljonit erinevat värvi.
12. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist nim interferentsiks. Tingimused: lained peavad olema koherentsed. *Lainepikkused on ühesugused ja lained on on samas faasis *Pause ei tohi olla või on erineva kastvusega. 13. Kiledse, selgendavad katted, Newtoni rõngad, difraktsioonvõre, holograafia 14. Polariseeritud valgus el.välja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. Rakendus: polaroidides.
1. Vertikaalpolarisaator 2. Klaaskiht ITO elektroodidega. Elektroodide kuju määrab ära kuvatava (tumeda) kujutise. 3. Teineteise suhtes väändunud molekulidega vedelkristall. 4. Klaaskiht ITO-st kattekihiga 5. Horisontaalpolarisaator 6. Peegelkiht. (Taustvalgustusega süsteemides on selle asemel valgusti.) Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Värviline LCD Värvilised vedelkristallekraanid töötavad samadel põhimõtetel, aga iga värviline piksel koosneb punasest, rohelisest ja sinisest alapikslist, mille kombineerimisel erinevatel tugevustel on võimalik näidata erinevaid värve
lahutusvõime. Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad spektrijooned on eristatavad. Mida suurem on difraktsioonivõre pilude arv (ja mida kõrgem on spektrijärk), seda suurem on tema lahutusvõime. Difraktsioonivõret kasutatakse muuhulgas spektromeetrites ja monokromaatorites. 58. Loomulik ja polariseeritud valgus. Mittepolariseeritud ehk loomuliku valguse korral toimuvad valgusvektori võnkumised korrapäratult mis tahes suundades, kuid risti laine levimissuunaga, kusjuures kõik suunad on võrdtõenäosed. Sel juhul on võnkumised levimissuuna suhtes statistiliselt telgsümmeetrilised. Kui mingi siht on natukene rohkem eelistatud, siis on tegu osaliselt polariseeritud valgusega. Kui valgusvektor käitub mingi kindla seaduspärasuse järgi, on tegemist polariseeritud valgusega
polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund Valguse peegeldumise suund Valguse murdumise suund Lineaarselt polariseeritud valgus Polarisatsioonifilter Kahe risti asetseva polarisatsioonitasapinnaga on võimalik märgatavalt vähendada peegeldusi. Tugineb füüsikaseadusel, et peegeldumisel polarisatsioon säilib, kuid hajumisel kaob · Lisaks on veel UV filter, mis arvestab ruumis oleva valgusega ehk ei lase UV kiirtel paberilt tagasi peegelduvat valgust mõjutada Spektromeeter · Tänapäeval kasutatavad densitomeetrid on
HOOCCH2C(OH)(COOH)CH2COOH2-hüdroksü-1,2,3-propaan- (sidrunhape) trikarboksüülhape Karboksüülrühma kolmemõõtmeline mudel KARBOKSÜÜLHAPETE STRUKTUUR Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast. Karbonüülühendite puhul oli karbonüülrühma süsiniku ja hapniku vaheline kaksikside tugevasti polariseeritud, sest süsiniku elektronpilv oli nihutatud veidi hapniku aatomi poole, mille tulemusena süsiniku aatomil on positiivne ja hapniku aatomil negatiivne osalaeng. Sarnane nähtus on ka karboksüülrühmas, ent seal on olukord veidi teistsugune, kuna karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Nimelt karboksüülrühma positiivse osalaenguga süsiniku aatom tõmbab enda poole hüdroksüülrühma hapniku aatomi elektronpaari
väikenurkvalgushajumine (SALS Small-Angle (Laser) Light Scattering). Sarnaselt PLM-ga vaadeldakse õhukest polümeeri lõiget (10 50 m) mis paikneb ristatud polarisatsioonitasanditega polarisaatori ja analüsaatori vahel. Erinevalt valgusmikroskoopiast kasutatakse selle meetodi puhul monokromaatilist laserkiirgust, mis kitsa kimbuna läbi proovi suunatakse. Proovi taha kaugusele l on paigutatud ekraan, millel polariseeritud ja proovis hajunud laserkiirgus tekitab spetsiifilise kujundi. Kui proov sisaldab sümmeetrilisi superstruktuure, nagu sferoliidid, tekib ekraanile nelja sümmeetriliselt paigutunud ovaaliga kujutis Kui tegemist on orienteeritud või ebasümmeetriliste superstruktuuridega, on kujutis mingis suunas välja venitatud. Kristalliinse, kuid väljakujunemata superstruktuuridga materjali korral tekib ringikujuline SALS pilt. Amorfse polümeeri korral kujutist ei teki.
Asbestikiude materjalis saab identifitseerida neile iseloomuliku kuju, optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Laboratooriumis stereomikroskoobi abil eraldatakse materjalist kiud, mis seejärel analüüsitakse. Kui stereomikroskoobi abil materjalis kiude ei leitud, tuleb tulemuse kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi, kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada
displeid jne. Neid kasutatakse väga laialdaselt laiatarbeseadmetes nagu näiteks elektroonilsed mängud, (käe)kellad, kalkulaatorid ja (mobiil)telefonid. LCD'd on kompaktsemad, kergemad, mobiilsemad, töökindlamad, odavamad ning kahjutumad silmadele kui CRT monitorid. LCD'sid on saada suurem lahutusvõime ja suurusevalikuga. Kuna LCD ei kasuta fosforeid, ei teki LCD'del pildi sissepõlemist. Tööpõhimõtted Vedelkristallid, mida LCD-ekraanides kasutatakse, muudavad polariseeritud valguse võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Neid omadusi kasutatakse vedelkristallekraanides ära järgnevalt (vt ka kõrvalasuv skeem): 1. Tavaline (juhuslike polarisatsioonidega) valgus siseneb ekraani. 2. Vertikaalne polarisaator muudab valguse vertikaalselt polariseerituks. 3
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
Fotot vaadates tekib küll mingi ruumilisuse mulje, sest harilikult on fotol meile tuttavad asjad ja neid me oskame omale ette kujutada. Ruumilisuse muljet aitavad tekitada perspektiiv, samuti varjud fotol. Põhiline erinevus foto ja hologrammi vahel seisneb selles, et fotol pole võimalik näha mingi eseme taga olevat teist eset, aga hologrammil on. Selleks tuleb ainult pead liigutada, et vaadata hologrammi teisest suunast. 27.Mille poolest erineb polariseeritud valgus loomulikust valgusest ja kus seda kasutame? Loomulikus valguses võivad valguslainete E-vektorid võnkuda suvalises sihis. Polariseeritud valguses on kõikide lainete E-vektorite võnketasandid paralleelsed. Polaroidprillid kasutavad polaroid-päikeseprille peamiselt kalamehed, mäesuusatajad või autojuhid. Teistel on nad rohkem edevuse asjad. Polaroidprille kasutatakse ka 3D-filmide vaatamiseks. Vedelkristall-kuvar. Vedelkristall-kuvareid (VK-kuvareid,
1. Mida tähendab, et elektromagnetlaine on ristlaine? Elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 2. Kuidas kirjeldas Maxwell elektromagnetlainete levimist ruumis? Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis 3. Nimeta elektromagnetlainete skaala lainealad nende sageduse kasvamise järjekorras. Raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus ja gammakiirgus. 4. Mida nim elektromagnetlaine sageduseks ja mida perioodiks? Kirj nende nende vaheline seos. Sagedus - ajaühikus toimuvate võngete arv. Periood - Lainepikkuse läbimiseks kuluv aeg Nende ka...
Füüsika arvestus Elektromagnetlainete skaala raadio,TV, ultralühilaine jne.(suurim lainepikkus, väikseim sagedus)/mikrolained/infrapuna/nähtav valgus/ultraviolett/röntgenikiired/gammakiired(väikseim lainepikkus, suurim sagedus) Elektromagnetlainete skaala (värvide järjestus) (400 nm) violetne, sinine, roheline, kollane, oranz, punane (700 nm) 00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteo...
Molekulide doonoraktseptortoime Kui ühel molekulil on vaba elektronpaar, teisel aga vaba orbitaal, võib nende vahel moodustuda kovalentne side. Vesinikside Vesinikside on elektrostaatilise ja doonoraktseptorsideme vahepealne side ning seda põhjustab vesiniku aatomi võime moodustada suure elektronegatiivsusega elemendi aatomiga üks lisaside. Vesinikside F H ··· F esineb näiteks vesinikufluoriidi molekulis. Vesiniksideme tekke põhjuseks on positiivselt polariseeritud vesinikuaatomi väikesed mõõtmed. See aatom võib kergesti tungida negatiivselt polariseeritud naaberaatomi elektronkatesse. Kõrvuti elektrostaatilise toimega on suur osatähtsus ka doonoraktseptorsidemel. Sellega seletub vesiniksideme suunalisus.
kasvada? Valguse hajumisel alumiiniumi pinnalt säilub valguse polaristatsioon. Seda asjaolu kasutatakse stereoekraanide valmistamiseks (vt. "Polaroidid"). Tekst on pildil olevale paberile kantud alumiiniumvärviga, valgustatud polariseeritud valgusega ja pildistatud läbi polaroidi viimase kahe erineva orientatsiooni korral: vasakul paralleelne langeva valguse polarisatsiooniga, paremal risti sellega. Klipp (.avi, 186 kB): seesama langeva valguse polarisatsioonitasandi pideval pöördumisel.
või muu kiirguse difraktsioon. Polarisatsioon: hajumise teel saab alguse, kui tavaline valgus tabab võnkuvat osakest, millesse ta neeldub ning siis uuesti hajuvalt välja kiirgub. Peegeldumisel on 100%, kui valgus langeb peegelpinnale Brewsteri nurga all. Sellisel peegeldumisel on kogu valgus polariseeritud ning elektrivälja vektorid on paralleelsed peegelpinnaga. Kaksikmurdumise teel on kasutuses kaheselt polariseeritud valguse lahutamiseks, kui selles valguses esinevad kaks polarisatsioonisuunda on omavahel risti. See on võimalik, kuna osades materjalides on erinevate polarisatsioonisuundadega valguskiirgusel erinevad murdumisnäitajad. Hajumine on protsess, mille käigus kiirgus kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu
temperatuurist väga palju. Gaasi tihedus=rõhk; gaasi tihedus= pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga (idekas) ❏ Iga aine kohta saab teha faasidiagrammi - näitab, kus toimub faasi üleminek ❏ Faasidiagramm aitab visualiseerida aine käitumist erineva temperatuuri ja rõhuga keskkonnas. ❏ Ideaalne gaas - osakeste mõõtmed ei mängi mingit rolli (punktmass) , on üksteisest väga kaugel, ei teki polariseeritud osakest. Näiteks: heelium. Ideaalse gaasi oleku võrrand, seob rõhu, molekulide arvu, temperatuuri, ruumala. ❏ Reaalgaas erineb ideaalgaasist rõhu ja ruumala tõttu. ❏ Polariseeritud molekul - molekuli sees tekivad kaks poolust Kvantfüüsika
. Kus k1- reaktsiooni kiiruskonstant; k2- reaktsiooni kiiruskonstant; k-1- reaktsiooni kiiruskonstant. Laboratoorse töö teoreetilised alused: Reaktsioon kulgeb vesilahuses esimest järku reaktsioonina. Kuna reaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väike ,seetõttu kasutatakse katalüsaatorit (ensüümkatalisaator). Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [eri] = 66,550), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab paremale (eripööre [eri] = 52,50), fruktoos aga vasakule ([eri] = -91,90). Eripööripöörde mõiste: Eripöörang [] on ainet iseloomustav suurus, mis lahuste puhul võrdub pöördenurgaga,
Laseris on katoodiga ja anoodiga varustatud toru He ja Ne rõhk selles torus on vastavalt 1 mm Hg ja 0,1 mm Hg. Laseri töölerakendamiseks kuumutatakse katoodi ja rakendatakse katoodi ja anoodi vahele kõrge pinge - umbes 1500 V. Gaaslaseris viiakse aatomid ergastatud seisundisse elektriväljas kiirendatud elektronide põrgetel gaasi aatomitega. Toru otsad on kaetud tasaparalleelsete kvartsplaatidega, mis moodustavad toru telje suhtes Brewsteri nurga (täieliku murdumise nurk). On teada, et polariseeritud valgus, mille polarisatsioonitasand langeb kokku langemistasandiga, läbib sellise akna peegelduskadudeta. Niisiis võimaldavad sellised aknad vähendada peegelduskadusid ja põhjustavad genereeritud kiirguse lineaarse polarisatsiooni. Nõguspeegel ja tasapeegel moodustavad lahtise resonaatori. Need peeglid on kaetud mitmekihilise dielektrilise kattega, mistõttu on neil suur peegeldustegur (98,99%) ja väga väike neeldumistegur. Läbipaistvuse tegur peeglil pole suurem kui 0,1%, peeglil aga
Interferents allub energia jäävuse seadusele. 2.2. Interferentsipildi arvutus kd I = 4 E 02 cos 2 x 2l l Maksimumide vahe x = d 2.3. Valguse polarisatsioon Loomulikus valguses on võnketasandid ruumis orienteeritud suvaliselt. Valgust, mille võnketasandid on korrastatud, nimetatakse polariseeritud valguseks. 10 Malus'i seadus I 1 = I 0 cos 2 Peegeldunud või murdunud valgus on osaliselt või täielikult polariseeritud. Brewsteri seadus: Kui langemisnurk on võrdne murdumisnäitajaga, siis on valgus täielikult polariseeritud. 2.4. Valguse difraktsioon Difraktsioon on omane igasugusele lainelisele nähtusele. Mida suurem on lainepikkus ja mida väiksem on ava, seda rohkem levib laine geomeetrilise varju piirkonda.
süstoolsest rõhust kõrgemale (st õlavarreartes surutakse täiesti kokku kuni verevool selles lakkab) ja siis lagetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Kui rõhk mansetis langeb süstoolsest madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin. Edasisiel rõhu langetamisel kvaliteet ja tugevus vähenevad kahinatel, sel hetkel kui kaovad on rõhk diastooli rõhust madalam. 24. Raku puhkepotentsiaali olemus? Raku sise- ja välispinna potentsiaalide erinevus (rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, st tema välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on põhjustatud katioonide (Na+; Ka+) ja anioonide (põhiliselt Cl-) ebavõdsest jaotumisest ekstra- ja intertsellulaarvedelikus. K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuvälises 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25
KEEMIA KT. - Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. - Kuna hapnik on märgatavalt elektronegatiivsem kui süsinik või vesinik, on sidemed süsinik hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ( - ), hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aautomitel aga elektrofiilsed tsentrid ( + ). Side süsinikhapnik (CO) on palju püsivam kui side vesinikhapnik (HO).
Panin lahuse katse toru teatud aja tagant vaatasin näitu ja panin selle kirja. Kõige alguses tegin katse p hiljem arvutustes teha kalibratsioon. Kõige viimase tulemuse saatis mulle labo ja vmax määramine Lineweaver-Burki s on glükoos ja fruktoos: C12H22O11 + H2O uses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt tsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on e reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud e kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka
Laboratoorse töö teoreetilised alused: Reaktsiooni produktideks on glükoos ja fruktoos: Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt suurem sahharoosi kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on neutraalses keskkonnas väga väike, seetõttu kiirendatakse reakstsiooni katalüsaatorite kas mineraalhapete või (antud töös) ensüümkatalüsaatorite abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [eri] = 66,550), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab paremale (eripööre [eri] = 52,50), fruktoos aga vasakule ([eri] = -91,90). Eripöörde mõiste: Optiliselt aktiivset ainet läbinud valguse polarisatsioonitasandi pöördenurk sõltub ainest,
Automaatikaks nimetatakse teaduse ja tehnika haru, mis haarab inimese vahetu osavõtuta tegutsevate juhtimissüsteemide ehitamisprintsiipe ja teooriaid. Automaate teevad inimesed ja nad töötavad inimeste poolt tehtud programmi järgi. Inimesed teenindavad ja häälestavad automaate vajalikule reziimile, lülitavad neid sisse, jälgivad nende töötamist, vajadusel remondivad ja seadistavad neid. Igas automaatseadmes on juhitav objekt ja juhtimisseade. Automaatelemendid koosnevad järgmistest elementidest: 1)andurid-seadmed, mis mingi mitteelektrilise suuruse viib üle elektriliseks signaaliks. 2)distantsülekandeseadmed-signaal mõõtmiskohast viiakse täiturseadmeni. 3)täiturseadmed-saadud signaali põhjal korrigeerivad tegevust. Andurid:kõige levinumad andurid töötavad elektritakistuse-,mahtuvuse või induktiivsuse muutumise teel või neis tekitatakse elektromotoorjõud mehaanilise,akustilise,soojuse,magneetilise või optilise mõjutuse tõttu.(generaator...
Aluste aluselisuse vrdlemisel kasutatakse happena hdrooniumiooni (H3O+) Alustele on iseloomulik vaba elektronipaar => sarnased nukleofiilidega Aluselisus on kitsam miste, sest aluselisust mdetakse he konkreetse elektrofiili (H+) suhtes . Amiinid on nrgad alused. Amiinid on tugevad nukleofiilid. Lämmastik on nukleofiilsustsenter ,kuna ta on + elektronnegatiivsem kui süsinik või vesinik( mitte H hapnik) ja C N ja N H sidemed on polariseeritud + - nii, et elektronid on nihutatud N aatomi poole. CH3 N N-H side on üpris püsiv. + H Orgaaniliste alustena reageerivad amiinid hapetega, moodustades sooli. · Amiinidest moodustunud
4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - intrferents, käiguvahe. Elektromagnetväli - vastused: 1. Elektrivool laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine. On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit. Magnetit poolis/poolis magnetit liigutades tekib muutuv magnetväli, mis tekitab voolu. Voolu saab ka juhtme liigutamisel magnetväljas (tekib pinge, pinge tekitab voolu). 2. Induktsiooni emj on võrdeline magnetvoomuutumise kiirusega. Faraday
nimetatakse polariseerituks. Juhul, kui valgusvektori võnkumised toimuvad ühes tasandis, nimetatakse valgust tasapinnaliselt e lineaarselt polariseerituks. Seadmed, mis korrastavad valgusvektori võnkumisi, nimetatakse polarisaatoriteks, milleks võib kasutada anisotroopseid kaksikmurdvaid kristalle. Valgus polariseerub ka peegeldumisel ja murdumisel, kusjuures teatud langemisnurga korral on peegeldunud kiir täielikult lineaarselt polariseeritud. Valguse läbiminekul polarisaatorist selle intensiivsus väheneb. Lineaarselt polariseeritud valguse korral sõltub see vähenemine valgusvektori võnketasandi ja polarisaatori optilise telje vahelisest nurgast.
1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
