seina läbilaskvus on tõusnud nt:infektsioonhaigused. 7001300 ml kiire pulss, veenide kokkuvaje, jahedad jäsemed. 13001800 ml pulsisagedus 120140 x min, kahvatus, hingeldus, külm higi, rahutus. 20002500 ml pulsisagedus maksimaalne, äärmine kahvatus, külm higi, kiire kaotus on kiiresti surmav http://ingepaju.googlepages.com/verejooks http://ingepaju.googlepages.com/verejooksuklassifi katsioon http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KK T/VERERINGEH.html http://www.hemofiilia.ee/ravivotted.html www.hemofiilia.ee/pics/jpg/joon11.jpg
Nakkushaigus Tiisikus Mycobacterium tuberculosis Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tube...
tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/KASVAJAD.html http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/GEN_21_24.htm#q22 `'Molecular Biology of the Cell'' Fifth Edition Alberts, Johnson, Lewis, Raff, Roberts, Walter 2008
Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Subkuutis e. alusnahk Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe põletik. Kasutatud kirjandus 1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. 2. Mesila, I., jt. (2012). Patoanatoomia õpik kõrgkoolile. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Hätmametsa Talu kirjastus
taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas fagotsütoosi. Töötas Pasteuri Instituudis. Venelasest juut. Morgagni, G. (uusaeg, XVIII saj) pani aluse patoanatoomia süstemaatilisele käsitlemisele (pealeast-jalatallani). Morgan, T. (uusaeg, XX saj) näitas, et geenid asuvad kromosoomides. Pärilikkuse mehanismid. Paracelsus (uusaeg, renessanss) oli sveitsi päritoluga arst, arstikeemia isa. Juurutas ravimi täpse doseerimise. ,,Annus teeb mürgi!". Võttis kasutusele oopiumtinktuuri ja mineraalvee, elavhõbeda. Paré, A. (uusaeg, renessanss, XVI saj) operatsiooni meetodid, proteesid. Raamat kirurgiast. Pasteur, L
Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida. Santorio Santorio (1561-1636) Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne (Tegi koostööd Galileiga). Muuhulgas ka eksperimentaalfüsioloogia eelkäija (tegi katseid enda peal). J.B. Morgan (1682-1771) nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel. Linne klassifitseeris ka haigusi (Genera morborum, 1763), jagades haigused 325 perekonda. William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel.
käima ka keskklass ja rikkad. Lisaks tingimuste paranemisele haiglates põhjustas seda ka meditsiini ja ravi järjest kompleksemaks muutumine kodus enam teenijad kõiki ajastule omaseid meditsiinivõtteid ei osanud, spetsialistid (nt kirurgid) olid koondunud haiglaisse. Teaduse arengule haigla juures panid aluse statistika (meditsiinistatistika tekib 18. sajandi teisel poolel) ning lahkamiskultuuri levik. Oluline oli haiguskäsitluse somaatiliseks muutumine (patoanatoomia), kasutusele võetud stetoskoop (jm füüsilise vaatluse meetodid). M. Foucault räägib sellest kõigest kui ,,kliiniku sünnist" endise humoraalteoorial põhineva skolastilise meditsiini taganemisest uue anatoomilis-kliinilise lähenemise ees. Uus nn hospitaalmeditsiin oli analüütiline ja reduktsionistlik. Foucault' lähenemist, mis seletab neid arenguid Prantsuse revolutsiooni (1789) mõjudega, on ka kritiseeritud
18. sajandi keskel näitas K. Wood, et organism koosneb rakkudest. Tekkima hakkas rakuteooria. 18. sajandil tekib patoloogiline anatoomia. Juba 17. sajandi teisel poolel olid sveitslased Bone ja Vapfer tegelenud patoloogia-alaste avastuste süstematiseerimisega, püüdes antud materjali kõrvutada kliiniliste andmetega. Oluline mees antud suuna jätkamisel oli inglane J.B. Morgan (1682-1771), kes nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Patoanatoomia tugevdas materialistlikke trende meditsiinis. On öeldud, et 18. sajand oli süstematiseerimise ja tugitoolis teoretiseerimise sajand. Näitena tuuakse K. Linné. Loodi haiguste klassifikatsioon, inimrasside klassifikatsioon, meditsiiniline statistika, meditsiinibibliograafia alused. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide
aedkool, voltamper (V·A), pimekurt, mustvalge foto. 7. sõnaühenditest tuletatud omadussõnades: avalik-õiguslik (< avalik õigus), katselis- foneetiline (< katseline foneetika), patoloogilis-anatoomiline (< patoloogiline anatoomia); NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole: sotsiaaldemokraatlik (< sotsiaaldemokraatia), eksperimentaalfüüsikaline (< eksperimentaalfüüsika), patoanatoomiline (< patoanatoomia). 49 8. rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna ja: Molotovi-Ribbentropi pakt, Karpovi-Kasparovi mats, Cricki-Watsoni avastus, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Eesti-Vene läbirääkimised, Tallinna-Tartu linnavõistlus, Islandi-Rootsi-Soome film, Vene-Jaapani sõda, Eesti-Ungari selts, Rootsi-Eesti ühisfirma, Leedu-Poola piir, Rivaali-