Tartu Kivilinna Gümnaasium VESINIK- Tulest sündiv...vesi Koostaja: Kairit Linnaste Juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2
,,Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" arvamus Hiljuti käisime oma klassiga vaatamas kammerooperit "Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" Eesti Rahvusooper Estonias. Ooperi peategelased olid poistekoori poisid ja kaks pätti Manfred ja Vello. Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid
herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse'' Y tsitaadid : ''kõigest üks ja ühest kõik '' , ''üles mäge ja alla mäe viib sama tee'' , '' sõda on kõige isa ja valitseja ''
soojus. Herakleitos (535-475) asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte. Tihenedes saab tulest vesi, sellest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida Herakleitos koguni logoseks nimetab Demokritose arvates ei vaja maailma tekkimine planeerivat ja juhitavat vaimu ja liikumapanevaid vaime. Selline maailm tekib juhusest, kuid juhuslikkus on meie teadmiste
veidi vähem, kui enne nähtud Nastasja Flippovna pilt. Ta oli ka kuulnud naise õnnetut lugu. Õhtul läks vürst Nastasja korterisse, kus Nastasja pidi otsustama kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Seda käskis ta otsustada Mõskinil, tema ütles ,,ei", ja asi oligi otsustatud. Hiljem saabus kohale Rogozin, kes tõi Nastasjale raha, 100 tuhat rubla, et teda omale naiseks saada, raha tõi ta kaasavaraks. Raha viskas naine vahepeal tulle ja käskis Ganjal selle tulest välja tuua, öeldes, et kui Ganja raha tulest välja toob, abiellub ta siiski Ganjaga. Ganja aga raha tulest välja ei toonud ja Nastasja põgenes Rogoziniga. Paar päeva hiljem sai Mõskin ootamatult Sveitsist päranduse, poolteist miljonit rubla, arstilt, kes teda ravinud oli. Vahepeal oli Nastasja põgenenud Rogozini juurest ja elanud kuu aega Mõskiniga, kuid ka sealt põgenenud (seda filmis ei näidatud, vaid jutustaja rääkis)
HEITI TALVIK Elutee · 9.11.1904-18.06.1947 · Sündis Tartus · Asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiataduskonnas · 1937. aastal abiellus Betti Alveriga · 1945 arreteeriti NKVD poolt · Suri Tjumeni oblastis Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. AITÄH KUULAMAST!
Märguvuskatse. Kiud on suhteliselt vett hülgav, sest elektriseerivus on suur ja kius endas on vähe niiskust. Akrüülkiu omadused: · Kerge · Kortsub vähe · Kuivab kiiresti · Kehv kuumus- ja tulekindlus · Ei talu tuld · Süttib kergelt, suure leegiga, eraldub kemikaalide lõhn · Põlemisjääk on must ja habras tuhk · Elektriseeruv MODAKRÜÜL (MA, MAC, PAM) Põletuskatse. Süttis kergesti ja põles ereda leegiga. Kui tulest eemaldasin, siis põles ikka edasi. Eralduv lõhn on keemiliste ainete ja villa lõhn. Märguvuskatse. Hakkas endasse suht kohe vett imama ja vajus anuma põhja. Veest välja võttes tundus märg. Tulemuste võrdlus. Põletuskatse. Modakrüül on tulekindlam kui akrüül, ometigi süttis see kergesti põlema ja põles ereda leegiga, ka siis kui tulest eemale kiud võtta. Märguvuskatse. Modakrüüli hügroskoopsus on suhteliselt madal muidu, aga see konkreetne kandas hakkas küll suhteliselt
2) PÕIMLAUSE üks osalause kuulub mingi lauseliikmena teise lause koosseisu Nt. Sigrid ütles, et talle aitab. KÕRVALLAUSED 1) MÄÄRUSKÕRVALLAUSE (millal? siis) Nt. Kui Arno kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. 2) ALUSKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Kes ei tööta, see ei söö. 3) SIHITISKÕRVALLAUSE (mida? seda) Nt. Sigrid ütles, et talle eitab. 4) ÕELDISTÄITEKÕRVALLAUSE (kes? see) Nt. Margus oli see, kes kastanid tulest välja tõi. 5) TÄIENDKÕRVALLAUSE Nt. Mees, kes meile külla tuli, oli politseinik.
Mullad muutuvad happelisemaks Tervisehäired Võimalikud lahendused Energia kokkuhoid, sest enamik elektrist ja muudest energiatest saadakse fossiilsetest kütustest, mis eraldavad põlemisel õhusaastet Alternatiivne liiklemisviis auto asemel Õhukonditsioneeri mõõdukas kasutamine, sest see suurendab kütusekulu ja süsihappegaasi eraldumist umbes 5% võrra Aias prügi mittepõletamine ja võimalikult harv lõkke tegemine, sest lahtisest tulest pärit suits saastab õhku Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õhusaastus http://www.nip.ee/page/346/12/213 http://uudised.err.ee/failid/238970_01.jpg 11. klassi geograafia materjal
vabadust. Tsüklid ,,Pohmelislikke mõlgutusi"1931, ,,Jumalate hämaras", ,,Dies irae" Postuumselt avaldati valimikud ,,Väike luuleraamat "(A.Sanga koostatud)," Luuletused", ,,Kogutud luuletused". Mõjutas oma loomega J.Kaplinskit, H.Runnelit, V.Luike, J.Viidingut, D.Karevat. Vaatamata loomeaja lühidusele, kuulub H. Talvik eesti luuleklassikute hulka. Ah, ma teadsin juba noorelt: Kandes risti eikellegi kasuks Ma uuena tõusin tulest, Raheroosk mu rapsab toorelt viimne veri me soonist nõrgus. sai tuhaks mu koltuv kest. ja ma kukun valmimata Kõigi me piinade tasuks Ma kergem udusulest kõrgelt elupuust. on paigake põrgus. ja tugevam terasest. Kukun viljaks valmimata (,,Jumalate hämaruses" (luuletus ,,Fööniks"-näeb mahajäetuse meeleheide ja ette enda tuhast tõusmist.
Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest.
enesevalitsuse, tarduda või lausa minema joosta. Tavaolukorras oleks ta kindlasti teisiti reageerinud. Sel hetkel valitseb inimesi midagi saladuslikku, mis muidu on peidus ja millest ei pruugitagi isegi teada. Midagi sarnast juhtus "Idioodis" ka Ganja Ivolginiga. Ta oli väga auahne mees, teda oli võimalik ära osta ning ta ihkas elada rikkalikult. Aga kui Natasja Filippovna sada tuhat rubla kaminasse viskas, selleks, et vaadata, kas Ganja võtab raha tulest välja, siis Ganja seisis liikumatult. Ta soovis ruumist lahkuda, kuid peale mõnd sammu kukkus kokku. Natasja võttis raha ise tulest välja ja pani Ganja kõrvale, ise öeldes: " Näe, ei läinud ikka, pidas vastu! Enesearmastus on siiski suurem kui rahaahnus." "Idioodi" peategelane, Lev Mõskin, on üdini hea inimene, ta on hooliv ja aitab teisi hea meelega. Ta võttis sureva Ippoliti lahkelt vastu ja aitas teda sellest hoolimata, et Ippolit kasutas ära Mõskini heatahtlikkust
Pöletuskatse: Kergesti süttiv. Pöleb senikaua, kuni mittemidagi enam järgi ei jää. Pöleb ereda leegiga ja pöleb osade teiste kiududega vörreldes suht aeglasti. Lõhn on siuke keemiline ja väga ebameeldiv. Märguvuskatse: ei ima endasse eriti vett ja isegi füüsiliselt surudes ei taha põhja vajuda.Välja võttes on ta aga täiesti märg. 6. Modakrüül (karvane) Pöletuskatse: kergesti süttiv, pöleb ereda leegiga ja kui tulest eemaldada, siis pöleb edasi. Lõhn on nagu villal enam vähem, aga selline väike keemiline lõhn oleks ka nagu juures. Märguvuskatse: Imab endasse kohe suhteliselt palju vett, ning suhteliselt kiiresti vajub põhja. Välja vöttes on nagu tavaline märg karv..
andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid õppetunde eriti need, kes jamasid võõraste valuutadega. Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja
Tuli on igavene, elav, jumalik jõud, millest Kosmos tekib ja milleks ka muutub. Herakleitos oli veendunud, et kõik olemasolev on absoluutselt muutuv, ka "ühte ja samasse jõkke ei saa kaks korda astuda", sest sellesse voolavad üha uued ja uued veed. Maailmakorraldus on allutatud seaduspärasusele-- logosele. Logost ja ürgtuld käsitles Herakleitos samastena-- tuli on logos, logos aga on tule seesmine korrastatus, mõõt. Igavene muutumine läbib kolm põhivormi: tulest saab vesi ja veest maa; maast saab vesi ja veest uuesti tuli. Esimene muutumine on tee allapoole ja viimane ülespoole; sellest tuleneb vastandite ühtsuse idee. Herakleitos juhtis tähelepanu sellele, et tee mäkke ja mäest alla pole mitte kaks erinevat ja vastassuunalist vaid üks ja seesama tee. Kui su joomakaaslane ütleb, et su veinipudel on pooltäis ja sina vastad, et pooltühi, siis ei vaidle sa talle vastu, vaid nõustud temaga. Kõik moodustub vastanditest või
Tunnid helepalgsed pikka kaovad, pikka läände lookleb raugust õhkav rand. (Hennoste 1998:82) Nii südaööni sumpasime ringi. (Hennoste 1998:85) Ja vahel juhib ta mind üle maisest piirist, kuid asjata! - ma pagen jälle varju. (Alver 1989:191) Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuulte. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. (Alver 1989:261) Ma uuena tõusin tulest, (Hennoste 1998:88) viin kõikjale valgust ja rõõmu. (Hennoste 1998:88) Selles kirjus ilmas, taevas aita, võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989:264) Läks luhta nõiavägi ning ainult lapse pilk mus kullatükki nägi. (Hennoste 1998:83) Vahupärleid ritta lükib meri, hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir. (Hennoste 1998:82) Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike
Don Quijote ei olnud kohal püsiv mees, ta tahtis rännata ja avastada uusi paiku ning seada õiglus jalule. Kurva Kuju rüütel on eeskujuks paljudele noormeestele ja isegi neiudele, kes ei usu, et nad suudavad võimatut. Pole olemas võimatut, tuleb uskuda ja tegutseda. Don Quijote pidas oma perest väga lugu, kuid ei suutnud siiski loobuda Dulcinea päästmise retkest. Ta pidas tähtsamaks armsamat, kes vajas abi ja rüütellikkust. Rüütel oli valmis läbi käima nii tulest kui ka veest. Don Quijote perekond oli väga mures ta tervise pärast ning nad kutsusid teda koju tagasi, kuid rüütel polnud nõus. Prioriteedid olid paigas ja rüütel peab neist lugu ning järgib neid. Kurva Kuju Rüütel kehastab justkui kurba rüütlit, kes on kinni oma maailmas ja kellel on kinnisideeks läbida samu teekondi ja võita võitlusi just nagu rüütliromaanides aumeestel kohane. Peale pikka teekonda mõistisd Don Quijote ja
Kristluses või juudi teoloogias), vaid arenenud. Nii on toimunud areng ka loomariigis. Ürgainest eraldunud ainetest kõige raskemat kandis maa, mis asetus kõige keskele; maad kattis esmalt veekiht, mis soojuse mõjul auras ning tekkis kuiv maapind. Aegamisi kuivava maa niiskusest olla sündinud elusolendid; inimene nagu loomadki olevat tekkinud kalataolistest olenditest. Maa ise oli ümbritsetud kergemaist ainekihtidest--õhust ja tulest, millest omakorda moodustusid taevakehad ja asusid ringlema ümber Maa. Küllaltki kesiste andmete põhjal võib siiski oletada, et tema kosmoloogia kohaselt kulges maailmas pidev ning perioodiline sünd ja kadu, teke ja häving. Anaximandros üritas luua kõikehõlmavat ja igasugusest mütoloogiast vaba maailmapilti. Puhtratsionalistlikud olid tema seletused ka tähtede ja nende liikumise, pilvede, maavärinate jms. kohta.
· Enno sümbolistlik, Liiv realist · Peategelase erinev saatus Enno arvates pidi kõik algama iseenese äratundmisest: ,,Iseenese juurest viib tee iga teise juurde, viib oma põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · .
Inimesed teevad valeraha, aga sageli teeb raha valeinimesi Oma eesmärkide saavutamiseks ollakse tihti valmis läbi minema tulest ja veest, mõtlemata sellele, millised võivad olla hilisemad tagajärjed. Miks on tihti nii, et enne tehakse ja alles seejärel mõeldakse? Kuna ka sihtide saavutamise puhul kehtib ütlus, et mida rohkem, seda uhkem, siis paljudega juhtub ka nii, et pärast esimese mäetipu ületamist soovitakse rühkida juba järgmise ja kõrgema poole. Miks tahetakse alatasa rohkem, kui on võimalik saavutada? Soov ja vajadus teiste ees silma paista pulbitseb
puud ning nendel ja nendes olevad, põlengu järel allesjäänud organismid alustavad uut elutsüklit. Põlengualasid hakkavad asustama sellele spetsiaalselt kohastunud liigid. Väga paljudel taimedel on seemned võimelised mullas üle elama ebasoodsaid aegu või sagedaste põlengutega piirkondades on tekkinud põlengukuumuse mõjul avanevate käbidega okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse. Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut 4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised
kuis ihkad isamaa poole! Mina sain sellest luuletusest aru nii, et me võime olla isamaast kaugel, kuid alati on ta meid ootamas. Ta võib olla viletsates oludes, kuid isamaa on siiski koht, mis on alati meie südames. Olles kodumaast kaugel, tunneme me kõik paratamatult koduigatsust. Arvan, et Juhan Liiv mõtles järgmiste ridadega seda, et Eesti oli sellel ajal küll viletsates oludes, kuid minnes läbi tulest ja veest, unustades surma ja hoole jõuame me ükskord siiski vabaduseni: Ja puhugu vastu sull' surmatuul ja lennaku vastu sull' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! Deivi Suiste
LUULENÄITEID Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Tütarlapsele, keda ma nii väga armastin! Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased, mis oma ladvastikud peitnud uduloori. Ning omi sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi värisevi lehi paista lased. Ja vaade selge sul kui kaljust karglev läte, mis ripsmeilt vuliseb kui pehmest lepavõsast, sääl joomas käisin ma kui lõo, kes eksin pesast, uus elu vulas mul sääl üle pää ja käte. Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väärmina ning ebamaailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike
viimane tegu enne põgenemist oli nö. halastussurm mehele, kes tõi patsientidele sisemise vabaduse. Vaatamata sellele, et McMurphyt enam ei olnud, elas edasi see lootus ja see väärikus, mille ta oli neile meestele tagasi andud ning see sisemine vabadus oli midagi, mida ka võim ei suutnud ära võtta. Seega kokkuvõttes suri üks paljude eest- ka see motiiv on juba varasemast Piibli temaatikast tuttav. Keegi peab kastanid tulest välja tooma. Keegi peab surema, et paljud saaksid elada. Minu jaoks haakus see film ka meie Eesti vabadusega, see hind, mis vabaduse eest on makstud, on kallis ja verine. Keegi pidi surema, et meil oleks oma riik ja et meil oleks vabadus. Film rääkis lootusest, uhkusest ja inimeseks olemisest ning minu jaoks oli see väga raputav ja mõtlemapanev.
Järsku ilmusid aga taevasse tumedad aukartustäratavad moodustised, kus oli näha tuleleeke, mis maapoole sööstsid ning kogu küla valgustasid, kusjuures neid saatis kurjakuulutav mörin. See oli hirmuhäratav, kuigi seda oli ka varem juhtunud. Kui taevas hakkas alla sadama, jooksime kõik hüttidesse varju. Siis tabas aga üks tulekeel minu lähedal asuvat teist hütti, mis koheselt punase koletise meelevalda sattus. Mäslevast tulest jooksis punase katkuga kaetud Vana välja, ise täiest kõrist röökides. Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Vanaga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt ning panime püsti
ventilatsiooni abil ning kasutage õhupuhastit Välisõhuna peame silmas maapinna lähedast õhukihti, ning kõik välisõhu proovid võetakse kuni kahe meetri kõrguselt maapinnast. Saasteained õhus põhjustavad kliimamuutust, hapestumist, osoonikihi kahanemist, õhukvaliteedi halvenemist linnades. Need kõik mõjuvad kahjustavalt inimese tervisele ja elukeskkonnale. Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja põllumajandus, aga ka inimesed ise (lahtisest tulest, näiteks kaminast ja lõkkest pärit suits saastab õhku). Katlamajadest õhku paiskuvad saasteained on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid ja raskemetallid. Õhuheitmete koostis ja hulk sõltub kasutatava kütuse liigist, kvaliteedist, kasutatavast tehnoloogiast ja kogusest. Lisaks katlamajade heitmetele satub saasteaineid õhku tanklatest kütuste
aastal määras Cavendish pöördkaalu abil gravitatsioonikonstandi suuruse ja selle abil arvutas ainult 1% veaga Maa massi. Gravitatsioonikonstandi määramine võimaldas arvutada ka Kuu, Päikese ja teiste taevakehade massi. Henry Cavendish oli Londoni Kuningliku Seltsi liige aastast 1760. 1871. aastast on Cambridge'i ülikoolis Cavendishi-nimeline füüsikalabor. Avastamine ja nime saamine Nagu ka eespool mainitud avastas Henry Cavendish vesiniku ja sellest ka nüüd täpsemalt. Vesi tulest! See näib uskumatuna, kuid see on fakt, mille esmakordselt tegi kindlaks (1781-1782) inglise teadlane Henry Cavendish. Ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea täpseid katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning
ja asusin sellega känsakat materdama, kuni tulekeeled kadusid. Järsku ilmusid aga taevasse suured tumedad moodustised, kus oli näha tuleleeke, mis maapoole sööstsid ning kogu küla valgustasid, kusjuures neid saatis kurjakuulutav mörin. See oli hirmuhäratav, kuigi seda oli ka varem juhtunud. Kui taevas hakkas alla sadama, jooksime kõik hüttidesse varju. Siis tabas aga üks tulekeel minu lähedal asuvat teist hütti, mis koheselt punase koletise meelevalda sattus. Mäslevast tulest jooksis punase katkuga kaetud Börka välja, ise täiest kõrist röökides. Kui ta järvepoole jooksis, sõid leegid teda nii tugevalt, et ta vajus korisedes poole maapeal maha, lastes tulel tema maiustamise lõpetada. Hiljem pärast tulenooletormi lohistasime söestunud kondid metsaäärde, kus Börkuga hüvasti jätsime ning siis oma töödega jätkasime. Mina Jörka ja Õrr tõime metsast paar toigast, korjasime sammalt
õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopiski lõpututesse põrgupiinadesse. Tolleaegse maailmapildi aluseks oli usk jumala kõikvõimsusesse. Keskaegse maailmakäsitluse järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa. Ka inimene koosneb kahest poolusest: hingest ja kehast. Inimese ihu olevat loodud maast, veri veest, hingamine õhust ja kehasoojus tulest. Samuti on ühiskond jaotatud õilsateks aadlikeks ja vaimulikeks ning alamateks talupoegadeks ja linlasteks. Keskaegse arusaama kohaselt koosneb universum kontsentrilisteks ringidest, mille keskpunktis asub Maa. Kloostrites ei peetud puhtusele mingit tähelepanu. Paastumise käigus tekkisid inimestel seedehäired ja tänu sellele levisid haigused kloostris, sest hügieeninõuded puudusid. Esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid
suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse tugev sõprus saab üle nii tulest kui jääst. Ent kas tõelist sõpra võib tunda siiski vaid hädas? Igaüks peaks olema valiv oma sõprade suhtes ning kuna nemad võivad osutuda saatuslikuks sinu tuleviku suhtes, tuleks latt võimalikult kõrgele seada. Vastastikune täiendamine mängib suurt rolli, kuna esialgu veel pea tühised eriarvamused võivad muudkui suuremaks käriseda ning kui midagi ette ei võeta, pole sõprusest varsti enam halligi järel
materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleus, achilleuse kand müütiline kangelane vapraim võitleja Trooja sõjas, kelle ema oli muutnud ambroosia ja tule abil kannani haavamatuks 8. hades allmaailm , surnute riik 9. ambroosia surematuks tegev jumalate toit,ka healõhnaline salv,õli vms. 10. prometheus - ..lõi savist inimese ja pettis ohverdamisel sellega Zeusi. Karistuseks jättis peajumal inimesed ilma tulest. Varastas taevast tule,tehes võimalikuks käsitöö ja kunstid. Ta aheldati Kaukasusse kalju külge ja kotkas nokkis päeval ta maksa, mis öösel asemele kasvas 11. retoorika kõnekunst,sõnaseadmisanne,eneseväljendamislust. 12. aischylos esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmakirjanduses vanim kolmest kreeka klassikalisest tragöödiakirjanikust 13. sapho- ...naislüürik, kes elas üliklikku päritolu tütarlastest kaaskonnaga Lesbose
kuid see oli midagi, rohkemat kui ainult mina, Õnn tuure võttis ja soojaks läks keha, mõtete laviiniga, ei oskand midagi teha, kas ma magasin, või oli see ilmsi, silmade sära ei kustunud ära, kust tekkisid need tunded, ilmsi või tõsi, näpistus ei andnud, ei selgust ei vastust, Ei julgend ma näha, sest kartsin, et tõsi, kuid natuke piiludes, ma jahmusin mis nägin, Meie sarnasused loodud, kui ühest sulest, nagu samast taimest, või ühest tulest, Kas nüüd on hilja, või natuke veel vara, nüüd hoopis, õigel täpsel ajal, kuid, kui tema poole pööran, kui korra vaatan, mis ma siis tunnen, kui hetkeks silmad sulen, Ta energia mõõtmatu ja vägi piiritu, näen suurt headust mis kiirgab kui elu, Näen tähtede sära ja rõõmu pärleid, kristallide heli, ning looduse indu, Näen valguse sammast mis ühendab tarkust, näen rõõmu ja rahu mis suurendab kõiksust,
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis...
tõenäoliselt oleks te tavaolukorras hoopis teisiti käitunud. Miski saladuslikku valitses meid sel hetkel, mingi osa meist mis on muidu peidus ning millest meil aimugi pole. Midagi taolist võib võrdluseks tuua Ganja Ivolgini käitumisest, kui tekkis suur probleem Nastasja suhtes. Ganja oli auahne ja isekas mees, teda oli võimalik rahaga ära osta ning ta ihkas suurt võimu ja palju rikkusi. Kui Nastasja 100000 rubla ahju viskas vaatamaks, kas keegi päästab raha tulest siis aga Ganja ei liigutanud. Miski nagu hoidis teda, kuigi tavaolukorras oleks ta teistmoodi käitunud. Vürst Mõskin oli `Idioodis' peategelaseks. Mees, kes oli viibinud aastaid Sveitsi raviasutuses oma vaimuhaigust ravides. Ta oli ülimalt heatahtlik ja hooliv inimene, kes ei pannud kätt ette kellelegi ja aitas teisi hea meelega. Näiteks võttis Mõskin Ippolit Borissovi lahkelt vastu ja aitas teda, kuid Ippolit, kes oli varsti suremas, tegi
Müütilised olendid ja koletised Ragnar Rebane Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik Tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Kentaurid Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad Graiad ehk hallid naised Silma kandsid nad keset olid Phorkyse ja Keto otsaesist nagu kükloobid tütred Graiade nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abig...
Loomulikku veereziimi rikub ka allmaakaevandamine põlevkivimaardlate piirkonnas. Puudele võib mõnikord kahjulikult mõjuda ka kuivendamine. Näiteks kõdusookaasikutes on soodsamad tingimused mõningate lehekahjurite (hele-villkäpp) esinemiseks, kuivendatud siirdesoomännikutes kahjustab noori puid kohati hiidürask. Metsatulekahjud Enamiku metsatulekahjusid põhjustab inimene ise. Tuli hävitab nii metsa, kui ka ohustab inimasulaid. Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente (põleseen) levikut. Piiratud ulatuses on tulel ka positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Piiratud ulatuses on looduses alati tuld olnud ja seetõttu on ka näiteks putukaliike, kes on küllalt haruldased ja sigivad just tulest kahjustatud puudel. Õhusaaste
Semele pidas seda tõendiks, et Hera räägib tõtt ja et Zeus tegelikult ei armasta teda, ning jäi endale kindlaks. Zeus oli vandunud Styxi nimel, et täidab naise soovi, ega saanud enam taganeda: Styxi nimel antud vannet ei tohi ka jumalad murda. Zeus ilmuski välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Kuna Dionysus sündis jumalast, sai temast surematu. Ta oli ainus jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Dionysus 8. Alkmene oli Mükeene kuninga Elektryoni tütar. Ta abiellus oma onupoja Amphitryoniga. Zeus, kes temasse armus võttiski Amphtitryoni kuju ning sigitas temaga kreeklaste kuulsaima kangelase Heraklese
tekitamiseks 6580 % vähem energiat. Kompaktluminofoorlampe on saadaval ka koos väliskestaga, mis varjab gaasiga täidetud torusid ja muudab need veelgi sarnasemaks hõõglampidega. CFL-lampide tööiga on sõltuvalt lambi tüübist ja kasutamisest 6 00015 000 tundi. Hõõglampide tööiga on ainult ligikaudu 1 000 tundi. Kompaktluminofoorlampe tuntakse nende tõhususe ja pika tööea tõttu säästulampide nime all. 3.Leek. Leek (ladina flamma ) on nähtav (valgust kiirgav), gaasiline osa tulest. Leek on gaasilise või gaasi eraldava aine intensiivse põlemise ala, milles harilikult ilmnevad valgusnähtused. Leegi loomus ja kuju sõltuvad suurel määral nii põlevast ainest kui ka põlemise tingimustest. leek koosneb kolmest osast. 1) siseosa, 2) keskosa, 3) välisosa. Madala temperatuuriga ja mittehelendav siseosa sisaldab põlevaine termilisel lagunemisel tekkinud (kuid veel mitte süttinud) gaasilisi süsivesinike. Keskosas algab süsivesinike põlemine, aga
punaselt hõõguvate süte kohal, suuremad tükid vajavad aga pikemat küpsemisaega ja madalat kuumust. Kui toit kipub kõrbema, siis nihuta see resti ääre poole kus kuumus väiksem. Kuumuse reguleerimine: Süte liigutamine, kaanega reguleerimine, veega jahutamine Kaua küpsetada? Nii küpsetamisereziim ( kuumust) kui küpsemise kestvust mõjutavad esmajärjekorras: · Grillaparaadi suurus ja kasutatavad põletusaine · Grillresti kõrgus tulest Suuremaid lihatükk, nt. Karbonaadi, keerake grillimise jooksul üks kord, u. poolel küpsemisajal Väiksemaid portsjoneid nagu vardaroogi, kanakoibi ja vorstikesi , tuleb pöörata tihedamini Tavapärast pikemat küpsemisaega vajab fooliumisse pakitud toit(30-34 minutit, grilli serval küpsevad kartulid aga tund ja isegi rohkem. Liha pruunistamine Et kiiresti küpsev liha ei kuivaks , vaid valmiks mahlasena, tuleb seda kõrgel kuumusel
segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on tunginud turbasse või kõdukihti vähemalt 5- 7cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, olles alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. Maatuli eeldab küllalt kuiva põleva materjali leidumist pinnases. Selleks võibki olla turvas või kõdu. · Tulest kahjustatud metsas sigivad putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate juuremädanikku tekitavate seente levikut. · Tulel piiratud ulatuses on oma positiivne roll metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea looduslik uuendus. Õhusaaste · Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitav kasvatada enam lehtpuid. · Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme
4 Avastamine Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21.augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime, ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna
· Äädikhappe anhüdriid Tuleohtlik. Mitte sisse hingata ega peale ajada. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada dermatiiti. Üle 49° C võivad tekkivad plahvatusohtlikud aurusegud. · Atsetofenoon süttiv. Üle 82° võivad rekkida plahvatusohtlikud aurusegud. Ärritab silmi ning võib kahjustada kesknärvisüsteemi. · Etanool Tuleohtlik. Segunedes õhuga tekivad kergelt plahvatusohtlikud segud. Hoida eemal lahtisest tulest ning hoida ventilatsiooni all. Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp. (g/cm3) () () Veevaba 78 0,88 80,1 5,5 C6H6 (CH3CO)2O 102 1,08 139 -73 Veevaba AlCl3 133.5 2.48 120 192.4
ka traditsioon, kuidas seda teha ei ole siin olnud läbi lõigatud ). Nils Gregerson pakkunud välja mõiste ’’süvainkarnatsioon’’(deep inkarnatsioon), mis peaks tähistam Jumala radikaalset inkarnatsiooni kogu mateerias. Inkarnatsioonilises ja sakramentaalses teoloogias väidetakse , et jumal on kohal tervenisti igas seemneivas. Kristus on kohal kõigis loodutes ning ma võin leida Kristuse kivist, tulest, veest ja isegi köiest, sest Kristus on seal sees (Tsit. Larry Rasmussen , ’’Weiting for the Lutherans’’ , 37.). Kasutatud kirjandus : ’’Jumala armu poolt vabastatud’’ Loodu pole müügiks. Toimetaja: Anne Burghardt EELK Usuteaduse Instituut 2016 ’’Alandlikkus ja jumalakogemus’’ Anselm Grün
Argentina-osa keskus. Saare Tsiili-osa keskus on Porvenir. Avastamislugu Saare avastas eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21. augustil 1520. Saar arvatakse olevat nime saanud arvukate lõkete järgi, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nendega kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad ainult tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus- lõunapöögist kanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril 1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks ning mis praegu kannab Magalhãesi väina nime ning tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkonna
Kuid ta saab haavata ja jääb haigeks, Dany kutsub maegi, ehk mingi jumalanaise, kes teeb Drogo terveks, nõudes vastu ühe elu. See on Dany lapse elu. Siis aga selgub, et maegi pettis Danyt ja Drogo ei saa iial endiseks. Dany tapab mehe, sest ta teab et mees ei saa enam endiseks ja nii on talle endale parem. Matuseriidal põletab ta koos Drogoga ära ka maegi ja kolm draakonimuna. Kui tuleriit põleb, jalutab ta selle sisse. Järgmisel hommikul avastatakse ta, ta on täiesti terve, tulest puutumata, sest temas voolab lohede veri, tema on lohede Ema ja ta ei karda tuld. Tema õlgadel istub aga kolmest kivistunud lohemunast koorunud lohepojad.
D-päeva eelõhtul oli liitlasvägede juhte vallanud närviline murelikkus. Briti peaministrit Winston Churchilli painasid mälestused liitlaste 29 aasta tagusest katastroofilisest lüüasaamisest Gallipoli all. Britid ei aimanudki, et oma kodumaad kaitsvate türklaste vastupanu võib olla nii tugev. Tagajärg? Vetevood, mis kobrutasid liitlaste verest. Churchill soovis oma naisele head ööd sõnadega: "Kas mõistad, et selleks ajaks, kui sa hommikul üles ärkad, võib olla tapetud 12 000 meest?" Dwight Eisenhoweri taskus oli kiri juhuks, kui dessant peaks läbi kukkuma. Liitlasvägede ülemjuhataja oli valmis kogu süü enda peale võtma. Edukas maabumine Normandia rannikul pidi tema hinnangul maksma minema vähemalt 10 000 sõduri elu ning lööma haavatuna rivist välja 30 000. Kuid liitlasvägede juhid olid valmis veelgi rängemateks kaotusteks . Sõjaajaloo meeleheitlikumaid operatsioone Liitlasvägede dessant Normandiale 6. juunil 1944 oli sõjaajaloo meeleh...
kirjeldamiseks ei leidu sobivaid sõnu. · Nende käed on kaetud soomustega. · Nende juuksed on kasimata, sassis. · Neil on kitkutud sokku habe ning keha on kaetud sulgedega. · Neil on jalgade asemel kotkaküünised ning seljal nahkhiiretiivad. · Nad on peamiselt raipesööjad, kuid vajaduse murravad ka ise ohvri maha. Fööniks · Föönikseid peetakse lindudeks, kellel on võime uuesti sündida · Nende hinge elutuli, ja tulest on need linnud ka loodud, on nii hele ja püsiv, et kui keha hukkub, ei jää hing ekslema vaid sünnib uuesti fööniksina. · Vahel öeldakse, et fööniksite hinged on sündinud ka inimestesse või haldjatesse. · Föönikseid on vähemaks jäänud kui ammustel aegadel hõivasid nad suuri alasid ja neid võis siin ja seal näha, siis nüüd on see, kes fööniksit näeb, õnnega koos. · Fööniksi sulestik koosneb punastest ja kuldsetest sulgedest, tiivad on vikkerkaare
mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest. Taimestik
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: kuidas edasi? Kakskümmend ja üks aastat on Eesti olnud taas iseseisev. See on peaaegu sama pikk aeg, kui suutis meie esimene vabariik eksisteerida. Viimase saja aasta jooksul on riigikorrad vahetunud, rahvas läbi käinud tulest ja veest, ent eestlus on püsinud. Kuna tänapäeva Eesti on kohe-kohe astumas suurema venna rolli, peaksime tagasi vaatama ning küsima: kas oleme minevikus toimunust õppinud? Kas oleme edukad olnud? Kas meil on muutuvas maailmas tulevikku? Mõned on praeguse Eestiga rahul, teised on aga kindlad, et arenguruumi on küllalt ja me ei saa saavutatuga rahul olla. Üks on aga kindel: pikk tulevik on alles ees. Eestlaslik jonnakus on meie eripärasid säilitanud ja edasi viinud. Olime ühed viimased Euroopa rahvastest, kes said ristisõdades alistatud. Keskajal ei suutnud katoliku kirik maarahvast muuta kristlusele täielikult lojaalseks ning selle mõju vähenemise korra...
primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus vesi, mis kattis maapinda, seejäral tuli aga kuumus, mis aurustas meie maa veekihi ja tekkis niiske maapind ja kuiv maapind. Niiskest maapinnast sündisid loomad, inimesed ja muud elusorganismid. Maa atmosfäär koosneb õhust ja tulest, millest moodustusid taevakehad, mis asusid maa ümber tiirlema. Anaximenes Anaximenes sündis aastal ca. 585 e.Kr. ja suri ligikaudu 525 e.Kr. Anaximenes elas Mileetose polises ja kuulus ka Mileetose koolkonda. Ollakse suhteliselt kindlad, et Anaximenes oli Anaximandrose õpilane Anaximenese arvates on Maa ümmarguse ketta kujuline, mida ümbritseb õhk. Anaximenese arvates oli maailma algaineks õhk või udu. Ta väitis, et vesi on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
