James Cook Maarjo Põder 10A James Cook isiklikult 7 November 1728 14 e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Feebruar 1779 ase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Elukäik James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal Oli Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja Lapsepõlve veetis ta maapoisina ning ta pere oli suhteliselt vaene Ta õppis paljudes erinevates koolides, sest ta pere vahetas tihti elukohti Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt
James Cook 1729-1779 James Cook oli kuulsaim inglise meresõitja ja silmapaistvaim Vaikse ookeani uurija, kes täitis suured lüngad maailmakaardil. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema prekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. Juba 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus
Jamesi isa tahtis, et poisist saaks kaupmees ning saatis ta ühe kaupmehe juurde õpipoisiks. Pärast 18 kuud põgenes ta sealt 18-aastaselt sai tööd laevafirmas, olles õpipoisiks laeval Freelove. Väidetavalt oli see ta esimene merereis 1755. aastal astus Kuninglikku Mereväkke ning sai seal 4 aastaga kapteniks Cook osales aastail 1754-1763 Seitsmeaastases sõjas, mille inglased võitsid Tegeles ka astronoomiaga Tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 1768-1779 Ümbermaailmareisid Esimene ümbermaailmareis toimus 25. augustil 1768 aastal, mille pardal oli 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Teine reis toimus 1772 aasta 13. juulil, kus sõideti kahe laevaga Aafrika lõunatippu ja sealt edasi ümber Antarktika Kolmas ja viimane reis (1776-79) kestis 3 aastat ja 18 päeva, mille käigus sõideti Vaiksesse ookeani ja sealt edasi Hawaiile, kus rüseluse käigus James Cook tapeti Esimene ümbermaailmareis Toimus aastail 1768-1771
James CookJames cook (27. Oktoober 1728 Yorkshire, Marton 14. Veebruar 1779 Hawaii) oli Briti meresõitja, cartogram ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), PõhjaAmeerika rannikut, Austraalia idarannikut jne. Ta üritas avastada ka lõunamandrit ehk Antarktist, kuid see tal ei õnnestunud. Cook erineb enamikust tolleaegseist meresõitjaist oma väidetavalt inimlikuma iseloomu pärast. Ta ei olnud konkistadoor. Pärismaalaste vastu kasutas ta vägivalda vaid siis, kui muud võimalust ei olnud
külakoolis. Osalesin Seitsmeaastases sõjas, mis toimus 1754- 1763. Selles sõjas täitsin ma ühe raske ja olulise missiooni- ma tungisin Prantsuse territooriumile ning vabastasin St. Lawrenci jõe Inglise laevastikule. Osalesin ka 1759. aastal toimunud rünnakus Quebecile, mis lõppes Inglismaa võiduga. 1755. aastal astusin Kuninglikku Mereväkke . Mind saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Minu tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille sooritasin 1768-1779. Uurisin põhiliselt Vaikse ookeani saari ( Hawaii, Uus-Meremaa). Üritasin avastada ka lõunamandrit ehk Antarktikat, kuid see mul ei õnnestunud. 1762. aastal abiellus ta Elizabeth Battsiga. 1770. aastal jõudsin Austraalias asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, eurooplastel tekkis huvi uue mandri vastu. 1778.aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistel esimene eurooplaste asundus. Pikka aega jäi kauge Austraalia Inglismaa sunnitööliste väljasaatmispaigaks.
1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik Watteau kõrval oli Chardin, keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks. Maalikunst Antoine Watteau Francis Boucher Jean Baptiste (1684-1721) (1703-1770) Simeon Chardin (1699-1779) Kunst Saksamaal ● Saksamaal levis rokokoo nii, et barokk domineerib välis-, rokokoo aga sisekujunduses.
Ungari aadliperekondade hulka) kapellmeistriks ja see sai arvatavasti tähtsaimaks pöördepunktiks tema elus. Haydn pidi kirjutama muusikat vähemalt kaks korda nädalas toimuvateks ballideks või kontserditeks. Sellega seletubki Haydni tohutu sümfooniate arv. Haydn kirjutas üha enam oli töökoormuse kõrval täiesti isoleeritud päris maailmast. Haydnist sai 1776. aastast tõeline ooperikapellmeister, kelle käe all kanti ette 90 ooperit, neist kuue autor oli tema ise. 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi Lahkumine Eszterhazy õukonnast 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi See tõi kaasa suure kuulsuse ja raha ning andis heliloojale loominguvabaduse.
docstxt/.txt
- -- - . , II, 1852 . , -. - -- . , , . , . 1764 II, . 225 . , «» ( ). 1769 , 600 , « », . 1772. «» . , , XVI--XVIII . -- « » , «» , «» , , , , , . - , 1779, ( « » « ») . 5 1781, . -, « », . . , , , . . 1796 3096 . I I , , . - «» « » ( ). 1819 « » . I . 1810- , . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX
9. 2018 «» natrium, , : «», « ». «Na» natrium , . (. Sodium). -- . 1807 . (1779-1848) (1778-1829) . 2,6%. . -- . . , . : - , , ( ) t = 98°C; t = 883°C - : , . : , , , , . . : . : . : . , , 19 . : . , . . https://xn----8sbiecm6bhdx8i.xn--p1ai/%D0%BD%D
1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
, , , . , , . 27 1756 , . . , . , , . . «Versuch einer gründlichen Violinschule» ( ) 1756 -- , , . , . ( ) , , , , . 1762 , , , , , , , . , , , . 1763 . II «La Finta semplice» ( ), , 12 , , , . 17 , 4 , , 13 , 24 , . 1779 . 26 1781 «». . « » («Die Entführung aus dem Serail»), II 1782 , , . , . , . , , , , ( ). «L'oca del Cairo» (1783 ) «Lo sposo deluso» (1784 ) . 1783--1785 6 , , . «Davide penitente» ( ). 1786 , . « », 1786 6 , , . « » , . « », «», .
Molübdeen LEIUTAMINE Carl Wilhelm Scheele Click to edit Master text styles hakkas 1779 a. Second level molübdeeni uurima Third level Fourth level Kuna tal ei olnud Fifth level kõrgtemperatuurilist ahju, pöördus ta Peter Jackob Hjelmi poole Nii on Mo avastamine kahe mehe koostöö tulemus OMADUSED Hallikasvalge Rasksulav raskmetall
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Franz Joseph Haydn Sünniaeg 31.03.1732 Sünnilinn Rohrau Elukoht Viin Telefon 501 03 343 E-mail [email protected] Perekonnaseis Abielus, 1 laps HARIDUSKÄIK 1740- 1749 Püha Stephani katedraali poistekoor TÖÖKOGEMUS 1756-1779 Kapellmeister 1754–1756 Lisamuusik Viini õukonnas 1752-1752 Teener 1749-1752 Muusikaõpetaja, tänavamuusik KEELEOSKUSED Saksa keel Emakeel ARVUTIOSKUS Kasutan igapäevaselt MS Word, Excel, Powerpoint, Internet Spetsialisti tase MAGIX Music Maker Algtase Corel Draw TÄIENDAV INFO
(1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach. Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast Anna Friederika surma (1779) siirdus mõis 1791. aastal tema pojale tulevasele Vene keisririigi krahvile kindralporutšik Hans Heinrich von Fersenile (1743– 1800). Pärast Hans Heinrichi surma pärandati Olustvere mõisa edasi kolm põlvkonda. Kõigepealt sai mõisnikuks kaardiväeleitnant krahv Karl Gustav von Fersen (1779– 1825), seejärel tema poeg ülemjäägermeister krahv Paul von Fersen (1800–1884) ja viimaks 1884. aastal kindralmajor krahv Nikolai von Fersen (1858–1921).
kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine 1812- suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. 1813- Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. 1814- liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis VIII hukatud Louis XVI vend. Viimased eluaastad Pildid
o Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. o 2.juulil 1764.aastal kosis 18-aastane õigusteaduse tudeng Carlo Buonaparte endale 14-aastase Marie Letizia Ramolino o Napoleonil oli 12 õde-venda, kellest seitse jäid elama o 7-aastaselt saadeti ta jesuiitide kooli, kus ta õppis lugema, kirjutama ja arvutama ning sai pisut õpetust ladina keeles ja antiikajaloos. o Aastatel 1779-1784 a õppis ta Brienne sõjakoolis ja elada tuli tal muiste sportlasena o Tema järgi on nimetatud linnu, tänavaid, laevu ja multifilmi tegelasi o Napoleoni pikkuse üle on heidetud nalja. o On tehtud filme, saateid, raamatuid ja isegi lastelaulu, mis kujutavad teda lühikese mehena. o Napoleon on keskmist kasvu ja isegi natuke kõrgem. o Segadust tema pikkuse asjus, võis põhjustada Brittide ja Prantslaste mõõdusüsteemi erinevus.
Poolakt või aktportree väljendas klassitsismi ajal antiigiimetlust. Skulptuure rakendati ka ehituses-reljeefsed kaunistused Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova ning taanlane Bertel Thorvaldsen ANTONIO CANOVA (1.nov. 1757-13 okt.1822 ) Tuntuim varaklassitsistlik skulptor, kelle töödes võib näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tegi peamiselt marmorkujusid. Õppis ja töötas Veneetsias, aastatest 1779 elas peamiselt Roomas. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Autoportree 1792 "Kolm graatsiat" 1814-1815 "Armastus ja Psyche" 1972 ,,Paolina Borghese Veenus" 1801 "Magav nümf" u.1820 "Paris" 1822-1823 "Perseus Medusa peaga" 1804-1806 "Vestal" "Orpheus" BERTEL THORVALDSEN (1770-1844) Kõrgklassitsismi kõige kuulsaim esindaja, kes viis kõige järjekindlamalt ellu klassitsistlikke põhimõtteid
Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist,kes oli 1777 aastal määratud Louis XVI õukonda.Napoleoni ema oli väga range.Muuhulgas vannitas ta lapsi üe päeva (sel ajal oli normaalne kui kõrgklassi lapsed pesid end kord kuus). 1.3 Koolid kus Napoleon õppis Viieaastaselt asus Napoleon õppima nunnade juures tüdrukutekoolis (kus siiski ka poisid võisid käia).Mõni aasta hiljem usaldati poisi õpetamine abee Reccolle kätte.kes õpetas Napoleoni itaalia keeles lugema ja kirjutama.Jaanuaris 1779 pandi Napoleon Autuni usklikku kooli prantsuse keelt õppima.Sama aasta mais asus ta õppima Brienne-le-Chateau sõjakooli. Õpingud Brienne'is lõpetas Naoleon 1784.aastal,misjärel asus edasi õppima Ecole Militaire´i Pariisis.
avastas Hawaii saared. Kogu suve uuris Cook, Ameerika rannikut, sõitis siis ümber Alaska poolsaare ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Seal ei näinud ta midagi muud peale jää ja otsustas lõuna poole tagasi minna, et järgmine kevad uuesti Loodeväila otsima tulla. Otsides kohta kus peatuda, sattus Cook Hawaiile. Seal kuulutati ta kohaliku rahva poolt jumalaks ja teda võeti vastu suure külalislahkusega. Kuu aja pärast mõistis Cook, et ekspeditsiooni peab jätkama ja 1779. aasta 4. veebruaril lahkus Cook oma laevadega Hawaiilt. Kahjuks sattusid laevad tormi kätte ja Cook oli nädala aja pärast sunnitud Hawaiile tagasi minema. Jälle koheldi teda kui saagikusjumal Lonoikamakahiki't. Kuid siis suri üks Cooki meeskonnaliige, kes oleks pidanud surematu olema, kuna ta oli jumala kaaskonnast ja kohalikud hakkasid aru saama, et Cook ei ole mingi jumal. Cook´i saarel olemise ajal varastati ühelt tema laevalt paat.
Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen oli Saksa kirjanik. Ta sündis erinevate andmete kohaselt kas 1621. või 1622. aastal Gelnhauseni külas talupoja perre. 10- aastaselt rööviti ta möödaminevate Hesseni liidumaa sõdurite poolt. Nendega koos rännates koges sõjaväelase elu seiklusi ning osales "30-aastases sõjas", kus ta teenis musketärina protestantlikes vägedes. Pärast sõda asus ta Strassbourgi piiskopi Franz Egon von Fürstenbergi teenistusse ning 1667. Aastal määrati ta Badeni krahvkonnas Rencheni külavanemaks. Olles määratud sellele ametikohale, hakkas ta tegelema kirjandusega, püüdes kirjeldada oma kogemusi rändajana ja sõdalasena. Nii nägigi 1668. aastal ilmavalgust tema teos Simplicius Simplicissimus, mida peetakse 17. sajandi Saksamaa väljapaistvamaks novelliks. Simplicius Simplicissimus kirjeldab Simpliccimuse seiklusi laastava "30- aastase sõja" ajal, mille aluseks võtab autor Hispaania rändurliku novelli ning iseenda elu...
laibaosi, aga ka anumatesse suletud tuld, mesilassülemeid, mürgiseid madusid ja lülijalgseid. Et katapult oleks võimsam ehitati see suuremaks ja määrati statiivile (aparaadi vm kolmene jalaosa). Katapuldi leiutajat pole veel määratud, kuid ajaloolane Diodorus Siculus kirjeldas ajalooliselt kreeklaste katapulti 399. eKr. Originaal katapulte on kaks - üks on kahekordne noole heitja ja teine kivide heitja. Aastal 1779 kasutati viimast korda sõjas keskaegset katapulti. Kõige tuntumat roomlaste katapulti nimetati onageriks. See sõna tähendab metseeslit ja vihjab katapuldi võimsale ,,kabjahoobile" laskmise ajal. Aastal 69, kui roomlased Jeruusalemma piirasid, heitsid nende katapuldid ajaloolase Josephuse andmetel 36 kilogrammiseid kive kuni 350 meetri kaugusele. ,,Pihtasaamisel ei kaotanud elu ainuüksi tabamuse saanud sõdur vaid ka tema taga seisnud isik," selgitab Josephus
1.JEAN.ANTOINE WATTEAU(1684-1721). Prantslane. Kythera saar Gersainti kaupluse silt Pierrot Siivutu ettepanek 2.FRANCOIS BOUCHER(1703-1770) Madam Popadour Diana(sõja-ja Diana suplemas Veenuse tualett viljakusejumalanna) Lamav tütarlaps 3.JEAN-HONORE FRAGONARD(1732-1806) Kiik Varastatud suudlus Riiv(magamistoamaal) 4.JEAN BAPTISTE SIMEON CHARDIN(1699-1779) Autoportree Köögitüdruk Söögipalve Turulkäik
Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka
(itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias päev piiluma kraatri põhjast on viimasest purskest Napoli lahe üle saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, ääres kraatriääre. siis peetakse seda jätkuvalt üheks Napolist maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest
Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on
Tema ümberkorraldused ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele.Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal,Austrias,Itaalias,Venemaal ja mõneski teises riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu.Jaanuaris 1779.aastal astus Napoleon Autini usklikku kooli, et õppida Prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Poisist saaks hea meremees.
находилась деревянная церковь https://www.google.ee/search?q=%D0%B4%D0%BE%D0%BC%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%8C&espv=2&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwio1qLBgezRAhXiA5oKHboQA6YQ_AUIBygC#imgrc=kLJ38ccD_gzfTM%3A История • В 1561 году вследствие Реформации стала лютеранским собором. • В 1778—1779 годах по проекту архитектора К. Л. Гейста была построена западная башня в стиле барокко. https://www.google.ee/search?q=%D0%B4%D0%BE%D0%BC%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%8C&espv=2&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwio1qLBgezRAhXiA5oKHboQA6YQ_AUIBygC#imgrc=7XH65sGR3rwJuM%3A Церковные колокола
Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani. Mozarti jaoks oli alandav ja väljakannatamatu periood. Tekkis vastuolu piiskopi ja Mozarti vahel. Aeg-ajalt õnnestus Mozartil kirjutada tellimusteoseid väljaspoole piiskopi õukonda. ´´Idonomeo`` 1779 Mozart pidas üheks parimaks ooperiks. Sellesse perioodi langeb katse Pariisis edu saavutada. 1777 käis ta Pariisis. Pariisis ei suutnud edu saavutada. Samal ajal suri Mozarti ema ära. 1782 Mozart abiellus Constance Weber`iga. Lahkus piiskopi teenistusest suure tüliga. Viimased üheksa aastat veetis Viinis vabakutselise muusikuna: ta kirjutas tellimuse peale muusikat, andis konserte, andis muusikatunde. Mozart elas pillavat elu, kirjades on palju rahalaenu soove.
Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Vesuuvi nõlval asub vulkanoloogia ja meteoroloogiaobservatoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt
Napoleon Bonaparte Noorus ja karjääri algus Sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel Ajacco linnas vaesunud advokaadi perekonnas, tal oli palju õdesid ja vendi. 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis Tema sõjaväeline karjäär sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal Touloni vallutamisega ja rojalistide mässu mahasurumise eest sai diviisikindraliks. Peale jakobiinide diktatuuri kukutamist oli mingi aeg vangis tänu oma sidemetele jakobiinidega. Esimesed kuulsad sõjaretked ja riigipööre 1796-1797 – sõjaretk Põhja-Itaaliasse,
Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nimega. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel katoliku kiriku ajaccio katedraalis. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele lastele kättesaamatu. 1779 astus Napoleon uskliku kooli, et õppida prantsuse keelt ning samal aastal võeti ta sõjakooli. Teda narriti koolis tema Korsika aktsendi pärast. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga. Tema töövõime oli suur ja vajadusel võis ta ööpäevas vaid 2-3 tundi magada. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Ta oli ka karm ja halastamatu. Napoleon oli ka tujukas, ta võis sattuda
Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning tenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1784 Pariisist tellimus kuuele sümfooniale. 1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu
sajandi lõpus hakkas kõrgklassi haritum osa terves Euroopas tundma tõsisemat huvi rahvakultuuri vastu. See huvi tärkas ka baltisaksa intelligentsi hulgas, näiteks kogus August Wilhelm Hupel tohutu hulga materjali Eesti- ja Liivimaa eluolu, muuhulgas ka rahvaluule ja -muusika kohta. Hupel saatis näited eesti rahvalauludest koos noodinäidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tõlkes avaldas. · 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mõned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksapärase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lähenemist saksapärasele muusikale mõjutasid tublisti ka kool ja kirik
Early life Horatio Nelson was born in England on September 29, 1758, along the Norfolk shore at Burnham Thorpe His mother died when he was nine At the age of 12, Nelson joined the Royal Navy as a midshipman His naval career began on January 1, 1771, when he reported to the third-rate Raisonnable as an Ordinary Seaman and coxswain Early life Shortly after reporting aboard, Nelson was appointed a midshipman and began officer training By 1777 he had risen to the rank of lieutenant In 1779 he became a captain Mediterranean His early years of service were in the West Indies but in 1793 took the helm of HMS Agamemnon patrolling the Mediterranean In 1794 he was shot in the face during a joint operation at Calvi, Corsica, which cost him both half of his right eyebrow and the sight in his right eye Battles 1797- the Battle of Cape St Vincent 1797- the Battle of Santa Cruz de Tenerife (Nelson lost his right arm) 1798- the Battle of the Nile 1801- the Battle of Copenhagen
Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele
Fifth level Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CHRISTIAN ACKERMAN Eesti kõrgbaroki suurim nikerduskunstnik oli CHRISTIAN ACKERMANN. Tähtsaimad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ja Toomikiriku tornikiiver barokkstiilis mis on ehitatud aastal 1779. Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal Niguliste kiriku tornikiiver Algselt valmis see aastal 1682-96 mis on aga mitmeid kordi hävinud. Barokseid tornikiivreid hakati ehitama 17. sajandil veel on sellist stiili raekojal ning pühavaimu kirikutel. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Niguliste kirik
Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele
Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pursete ajalugu: Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 79, 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Pääses 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus.
.................... 8 Allikad.......................................................................................................................................... 9 3 NAPOLEON I (15. VIII 1769 5. V 1821) Napoleon Bonaparte oli sündinud Korsika saarel ja oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. 9 aastasena saadeti ta Prantsusmaale Briennei sõjakooli 1779-84 ja 1784-85 õppis ta Pariisi kõrgemas sõjakoolis, astus 1792 Jakobiinide Klubisse. Sõjaliste teenete eest Touloni vallutamisel ülendati 1793 brigaadikindraliks ja teenete eest rojalistide mässu mahasurumisel Pariisis 15. X 1795 diviisikindraliks. Napoleon juhtis 1796-97 Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajana Põhja-Itaalia sõjakäiku ning sundis Austriat Lodi, Arcole, Rivoli jmt. lahingus saavutatud võitudega sõlmima 17. X 1797 Prantsusmaale soodsa Campoformio rahu
Ma peksin ja hammustasin teda. Ja isegi selle eest sai ta riielda, sest veel enne, kui ta oli hirmust toibunud, jõudsin juba emale kaevata.'' Napoleon kasvas sünge ja kergesti ärrituva lapsena. Ema armastas teda kuid kasvatas kõiki lapsi üsna karmilt.Elati kokkuhoidlikult. Tõeliseks perekonnapeaks oli Laetitia, kindel, karm ja töökas naine ,kelle käes oli laste kasvatamine.Armastuse töö ja range korra vastu päris Napoleon oma emalt. Haridustee 1779. aastal pärast suuri pingutusi õnnestus isal saata kaks vanemat last Napoleon ja Joseph- Prantsusmaale ning panna nad Autuni kolledzisse. 1779. aasta kevadel aga viidi kümneaastane Napoleon üle ja võeti riigi stipendiumile Brienne'i linna sõjakoolis Ida-Prantsusmaal. Brienne'i sõjakoolis jäi Napoleon süngeks ja kinnise iseloomuga poisiks. Ta ärritu kergestija pidas viha, ei lähenenud kellelegi, suhtus
Napoleon Bonaparte Sünd : Napoleon sündis 1769. aastal, 15. augustil Korsikal (saar), mille Prantsusmaa oli äsja Itaalialt ostnud. Teismelisena mängis ta pidevalt sõjamänge. Surm : Napoleon saadeti seekord Püha Helena saarele, kus ta veetis oma viimased 6 eluaastat inglaste vangina. 05. mail 1821. aastal ta suri 51aastasena. Levinud arvamuse kohaselt oli tema surma põhjuseks mürgitamine. Õppinud : Ta õppis 1779 1784 Brienne sõjakoolis ja 17841785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis. Abielu : Napoleoni esimene abielu kestis 13 aastat koos Josephine de Beauhardnais'ga. 1810. aastal abiellus Napoleon Austria hertsoginna MarieLouise'iga ja neil sündis 1811. aastal poeg FrancoisCharlesJosephNapoleon. Iseloomustus : Napoleon oli oma iseloomult auahne, tahtejõuline, suure töövõimega ning tujukas. Tema loodud seadusandlus on eeskuju andnud ka teistele riikidele ja ta on sellega jätnud suure jälje
Pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske on Jean Honore Fragonard`i (1732-1806) looming. ("Kiik") Kuulus, suuremõõtmeliste, õhuliste ja valgusküllaste dekoratiiv-maalide looja oli itaalia kunstnik Giovanni Battista Tiepolo (1696-1770) . 18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti
enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat ning joonistamist. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. Aastal 1788. suundus ta tagasi Eestimaale ja asus Lüganuse pastori kohale
- Parim sõda on sõda, mis jääbki pidamata. - Iga vastasseisu parim lahendus on selline, kust mõlemad pooled väljuvad rahuloleva ja võitjana. · Thukydides (u.460-396 e.Kr) "Pelopennesose sõja ajaloost" · Vegetius (4 s p. Kr) "Sõjaasjandusest": - Si vis pacem para bellum Sõja mõtestamisest · Niccolò Machiavelli (1469 -1527) "Sõjakunst" · Carl von Clausewitz (1780-1831) "Sõjast": Sõda on poliitika jätkumine teiste vahenditega" · Antoine-Henri Jomini (1779-1869) Tehnika areng ja sõjandus · Tehnika on muutnud sõjapidamist efektiivsemaks, aga ka ohvriterohkemaks; · Raudtee 2-3 päevased marsid mõnetunniseks teekonnaks (1x 1859); · Mitmed tehnilised leiutised on esmalt sõjaväes ja tsiviilvaldkonnas; · Sidepidamisvahendid tõid sõja "koju kätte" Ja veel · Eesti Sõjamuuseum www.esm.ee · Imperial War Museum http://www.iwm.org.uk/
Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739) mõisnike piiramatu omandiõigus talupoegade vara ja isiku suhtes Browne'i positiivsed määrused (1765) Pärisorjuse teemal enne Merkeli "Lätlasi" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717-1779) Heinrich Johann von Jannau (1753-1821) August Wilhelm Hupel (1737-1819), Wilhelm Christian Friebe, Karl Philip Michael Snell kritiseeriti pärisorjust "Mõistus on võitnud ja algab õigluse sajand. Inimväärikuse ja inimõiguse tuline tunne on haaramas kõiki, ka kõige tooremaid rahvaid." - Merkel keskne argument polnud ebaefektiivsus, vaid see, et see oli vastu valgustuslikele ideedele Inimsoo ajalugu, inimsus
värava kaitseehitis, millest on säilinud 2 valvetorni. Viru värava ehk Savivärava (saksa k. Lehmporte) esialgne nimi tulenes Viru väljaku kohal asunud suurtest saviaukudes Suur rannavärav Suur Rannavärav oli 14. sajandil rajatud Tallinna linnamüüri kaitserajatis linna põhjaküljel Pikal tänaval, mis lammutati 1779 . aastal. Suurt Rannaväravat on esimest korda selle nime all mainitud 1359 . aastal. Siis kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________________ RBy = 1779 N RAy = – 279 N, märk näitab et jõu suund on vastupidine RBx = 1300 N RAx = 1300 N Koostame epüürid ______________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
avastas Hawaii saared. Kogu suve uuris Cook, Ameerika rannikut, sõitis siis ümber Alaska Poolsaare ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Seal ei näinud ta midagi muud peale jää ja otsustas lõuna poole tagasi minna, et järgmisel kevadel uuesti Loodeväila otsima tulla. Otsides kohta kus maabuda, sattus Cook Hawaiile. Seal kuulutati ta kohaliku rahva poolt jumalaks ja teda võeti vastu suure külalislahkusega. Kuu aja pärast mõistis Cook, et ekspedit -siooni peab jätkama ja 1779. aasta 4. veebruaril lahkus Cook oma laevadega Hawaiilt. Kuid laevad sattusid tormi kätte ja Cook oli nädala aja pärast sunnitud Hawaiile tagasi minema. Jälle koheldi teda kui saagikusjumal Lonoikamakahiki't. Kuid siis suri üks Cooki meeskonnaliige, kes oleks pidanud surematu olema, kuna ta oli jumala kaaskonnast ja kohalikud hakkasid aru saama, et Cook ei ole mingi jumal. Cook saarel olemise aeg varastati ühelt tema laevalt paat
annaabi.ee 
