20 korda suurem. Euroopas esineb iga aasta umbes 5 miljonit haiglainfektsiooni juhtu, mis moodustab 25 miljonit lisa voodipäeva ning lisakulud moodustavad 13-24 miljonit . Haiglainfektsioonide tagajärjel sureb Euroopas 135000 inimest igal aastal. 1 KÄTEHÜGIEENI AJALUGU Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevaid infektsioone ja samuti võttis tarvitusele abinõud, oli Viinis töötanud Ungari päritoluga sünnitusarst Ignaz Philipp Semmelweis. Semmelweis pani tähele, et Viini haiglas esines lapsevoodipalavikku 5 korda sagedamini osakonnas, kus sünnitust võtsid vastu arstid ja üliõpilased, võrreldes osakonnaga, kus töötasid ämmaemandad. Põhjus seisnes selle, et arstid ja üliõpilased tulid anatoomikumist ja ei pesnud enne sünnitajate läbivaatamist korralikult käsi. Semmelweis ei teadnud midagi mikroorganismi eksistentsi kohta. Kuid siis haigestus ja
Tudengi emakeel ei ole eesti keel. 5. loengus osalemine või selle asendamine 1. Milliseid hüpoteese Semmelweis käsitles, et seletada nn „lapsevoodipalavikku” ja kuidas ta üritas neid hüpoteese falsifitseerida (ümberlükata/vääraks tõestada)? Semmelweis erinevaid hüpoteese nt: see on epideemia; ebasoodsad tingimused haiglas; ülerahvastatus; poos, kuidas sünnitati; viga, mida tegid arstitudengid. Ta üritas mõningaid hüpoteese loogiliselt võetes välja heita. Vaatles ning uuris maastiku, näiteks, ülerahvastatuse kohta – 1. kliinikus oli see väiksem, kui 2. Kuid enamust oma hüpoteesidest üritas ta järgi kontrollida eksperimentide kaudu, proovis järgi taasteostada oma hüpoteese. 2
palavikke kui ka muid tõbesid. 26. Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest) käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne) Anesteesia- farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat, valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone. Aadrilaskmine- erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel Antiseptika- haavas olevate mikroorganismide hävitus 27. Ignaz Semmelweis. Viini naiste arst, mis oma uurimiste põhjal tuli järeldusele, et arstidel enne patsiendi uurimist tuleb käsi pesta, et vältida haavapõletikke tekkimist. Meetodiks oli hoolikas kätepesu ja sellejärgne kloriiniga loputamine. 28. Tartu füsioloogiakoolkond Tartu füsioloogiakoolkond- tartu füsioloogiaõppejõu Friedrich Bidderi koolkond, kus uuriti närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogilisi probleeme
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati
30 eluaasta kanti. Rootsis meestel 35, naistel 38. reeglipäraselt sünnihetkel üle 40 a ainult kõrgaristokraatial ja heal järjel oleval kodanlasel. 19. saj keskpaigaks jõuti 40 eluaastani ja sajandi lõpuks 45 eluaastat. Probleemiks oli ikkagi väikelaste suur suremus, mis oli veidi väiksem kui varauusajal, kuid endiselt suur. Meditsiini roll (Mckeowni kriitika) ja meditsiini areng (inokulatsioon, E. Jenner ja vaktsineerimine, sanitaarsete tingimuste parandamine, Ignaz Semmelweis, John Snow, Louis Pasteur, hügieen, Robert Koch, nakkushaiguste taandumine, uued haigused, koolera pandeemiad). Roll üha suurenes ja nähti, et meditsiin on igati oluline asi. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine. Mckeown arvas, et Inglismaa rahvaarvu kasv on tingitud pigem majanduslikust kasvust kui meditsiini arengust ja üleüldiselt tervislikust heaolust. Vaktsiini ajalugu
Antiseptika/aseptika Lapsevoodipalavik tappis mõnedes haiglates nt sünnitajaist 20-40%. Seda peeti loomulikuks ja samas üleloomulikuks sünnitamise ja naistega kaaasas käivaks nähtuseks, millega polevat võimalik võidelda. Õnnelik juhus aga näitas, et tegemist siiski veremürgistuse laadse, seega tuttava, asjaga nimelt keegi lapsevoodipalavikku surnud naist lahkav arst (st mees) lõikas näppu ja suri ka ise, kusjuures sümptomid olid samad, mis surevatel emadel. Ignaz Semmelweis (1818-1865) pani 1840. aastatel Viinis tähele, et ühes haiglas suri 10% ja teises 3% sünnitajaist. Vahe oli selles, et esimeses haiglas tegelesid sünnitajatega arstiks õppivad (sh siis ka lahkamisega tegelevad) üliõpilased, teises valmistati ette aga ainult ämmaemandaid (kes ei lahanud). Semmelweis tuli selles olukorras puhtempiiriliselt (enne Pasteuri jt) järeldusele, et on vaja ,,puhtust pidada", eeldades, et arstid ise kannavad om kätega edasi midagi, mis põhjustab haavapõletikke
tuimestina kasutusele eeter. Enne seda polnud tõsised kehasisesed operatsioonid võimalikud. Kirurgia oli väga algeline(surmus äärmisel suur). Seega meditsiion ei saanud anda tõuget demograafilisele plahvatusele.; inokulatsioon- rõugete pookimine, väga ohtlik ja kallis. Valitseja propageerisid seda(eriti Inglismaal ja Venemaal), E. Jenner ja vaktsineerimine- 1798 alates hakati vaktsineerima lehmarõuged annavad immuunsuse inimesterõugete vastu, odavam ja ohtu.; Ignaz Semmelweis- avastas, et võiks käsi pesta enne kui võetakse last vastu sünnitusel. Elankkond teda ei kuulanud, mees läks lõpuks hulluks, John Snow- 1849 leidsin, et koolera pole piisknakkus vaid levib vee kaudu, kuid ei suutnud oma avastust tõestada., Louis Pasteur- 1857 avastas piimhappebakteri, 1880ndatel lõi mikroobiteooria- haiguse tekitajad on mikroobid ning nende hävitamiseks on hügieen esmase tähtsusega
Simpson eelistas kloroformi eetrile, sest see ärritas vähem silmi ja polnud nii tuleohtlik Braun segas lokaalanesteetikumi adrenaliiniga ja sai alus veretustamise kasutamisele lokaalanesteesias Corning 1895. a võttis kasutusele spinaalanesteesia 3) Antiseptika/aseptika Ignaz Semmelweis jagab empiiriliselt ära (enne Pasteuri katsetusi), et arstid kannavad ise oma kätega haigustekitajaid ja seetõttu on vaja haiglas ,,hoida puhtust" Joseph Lister võtab kasutusele karboolhappe haavade desinfitseerimiseks Ernst v. Bergmann (Tartu ülikooli lõpetanud 1860, 1871-1878 Tartus
kartuli saagikus on suurem kui teraviljal. Kartul on rikas c-vitamiini poolest. Kartulit kasvatati ka linnas väikese maalapi peal. Kartul ei vaja harimiseks hobust. Meditsiini areng. 19 sajandil hakati arusaama, kuidas ennetada haigusi ning tekkis haigete eest hoolitsemine. 18. saj sai alguse ka vaktsineerimine. Uueks haiguseks sai tuberkoloos. Teiseks haiguseks koolera. Homo hygienicus. Edward Jenner Ignaz Semmelweis avastas, et lihtne kätepesemine enne operatsiooni vähendab nakatumist. John Snow Louis Pasteur avastas bakteri. Robert Koch. 19 .saj ilmusid veel uued haigused. 1805 a meningiit, kus mõne päevaga pooled nakatunutest surid, seda kandsid eriti edasi Napoleoni soldatid. Lastehalvatus haigus, mis ei olnud seotud vaesuse v ebahügieeniga. SB tegi läbi kõige suurema rahvastikujuurdekasvu. Euroopas oli kaks riiki, mis eristusid demograafiliselt juurdekasvust, nt prm
saj-19. saj alguses vähe, oli siiski eesmärgiks valude vähendamine ja teatava elukvaliteedi tagamine. 19. sajandi keskel oli haiglameditsiinis väike mõõn. Haiglaid tekkis palju, inimesi neis oli samuti hulganisti ning nakkusnäitajad kippusid tõusma. Tundus, et põletikud haiglas on endeemilised, mõeldi isegi välja termin ,,hospitalism" (haigla haigus), mille vastu esialgu võideldi seinte lupjamise, värske õhu jms-ga. 19. sajandi keskpaigas astusid ajalooareenile inimesed nagu Semmelweis, Lister ja Pasteur (vt ptk 9) ning olukord muutus. 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alul (seoses eeskätt aseptika arenguga) hakkasid haiglas ravil käima ka keskklass ja rikkad. Lisaks tingimuste paranemisele haiglates põhjustas seda ka meditsiini ja ravi järjest kompleksemaks muutumine kodus enam teenijad kõiki ajastule omaseid meditsiinivõtteid ei osanud, spetsialistid (nt kirurgid) olid koondunud haiglaisse.
annaabi.ee 
