Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
KLAMÜÜDIA Kaia Teder K112 Üldine Mikroorganism Liigitatakse bakterite alla Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis Levib sugulisel teel Hävineb kuivamisel, temperatuuri muutusel Eestis- teisel kohal Maailmas- esimesel kohal Avaldumiseni kulub keskmiselt 3-14 päeva. Sümptomid Emakakaelapõletik- avaldub rohkenenud limasmädase vooluse tekkes. Emaka limaskestapõletik võib avalduda tsükliväliste veritsuste ja vahekorrajärgsete kontaktverejooksudena . Sümptomid Bartoliini näärmete põletiku puhul tekib
Haiguste perioodid *nakatumine-> peiteperiood (haigust pole)-> eelkik/eelnhtude periood (ldised nhud, ei saa otsustada kindlalt nakkust)-> pdemisperiood-> paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes.
Transduktsioon- osadel viirused on võime võtta kaasa peremeheraku DNA juppe ja kanda neid edasi teistesse organismidesse.. insuliin+selle tootmine Viirushaiguse kulgemine võib olla: *äge nakkus(gripp nt , rakkude surm) *peidetud nakkus- ägeneb kui organism nõrgeneb(ohatis) *krooniline e. pidev nakkus. 27.Endospoor- moodustub mõnedel bakt Endospoor eritel ebasootsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 29. Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 31. Patogeen on mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed bakterid, seened, vetikad jne. 33. Probiootikumid tähendavad tõlkes "elu poolt". Probiootikumide all mõeldakse enamasti piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille ja bifidobaktereid, mille puhul uuringud on näidanud, et need annavad tulemusi soolestiku mikrofloora tasakaalustamisel. 34
Bioloogilise ohuteguri toime Bioloogiline ohutegur võib inimesele mõjudes põhjustada: nakkushaigust allergiat mürgistust (toksiinidest) Nakatumise teed (1) Ülekanne saastunud materjali kaudu - Toidu ja veega nakatumine enterogeensete bakteritega. - Vereülekandel viirustega. - Protseduurid nakatunud vahenditega. Vektorülekanne - Antropoodide kaudu antropozoonoosid nakatumine vaheperemehe kaudu. Nakatumise teed (2) Õhu kaudu - Tolmuosakeste kaudu Mikroorganism aurustub aerosoolseteks osadeks, mida väiksemad on osakesed, seda kauemaks jäävad nad õhku püsima. - Saastunud riietelt Linadelt satuvad kuivanud eksudaat, sekreet, inimese naha sarvkestaosakesed tolmuga hingamisteedesse. Nakatumise teed (3) Kontaktülekanne 1. Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu. 3. Piiskkontakt nakkuse levik õhu kaudu köhimisel, aevastamisel, nuuskamisel,
loomatõugude nimetus. Tegemise võimalused *bakteritel asendatakse looduslikud geenid kunstlike geenidega POOLT ARGUMENDID *uute ravimite loomine *taimed haiguskindlamad ja saagikamad (firmadele kasulik) *likvideeritakse õlireostusi VASTU ARGUMENDID *allergeenide teke ehk kahju inimese organismile *DNA taimede tõttu väheneb taimede mitmekesisus *GM geenide ülekandumine umbrohule, selle elujõustumine Näited GMO kasutusaladest mikroorganismide, taimede ja loomade puhul. *Mikroorganism-likvideeritakse õlireostusi *Taimed-loomasöödana, aine koostisosana (sojajahu), biokütuste tootmiseks *Loomad-lisaväärtus tarbijale
fagotsütoosivõimelised rakud neelavad haigustekitajaid. Robert Koch- teadlane, bakterkultuuride kasvatamise pioneer, kes suunas bakterioloogia põhi tähelepanu mikroorganismide tegevusele. Tema arvates, patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte tekitavad mikroobide elutegevuse produktid. Ta avastas, et siberi katku põhjustavad veres leiduvad bakterid, näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida aastakümneid elujõulistena. Kochi postulaadid: 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 24. Ehrlichi kõrvalahela teooria -Kunstlike antikehade filosoofia, mis seisnes selles, et aktiivseid ja kahjulikke
ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed ja sporogenees Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim
46.C. difficile poolt põhjustatud infektsioon. · Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin- linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. · Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. · Suremus on kuni 30%. 48.Treponema pallidum morfoloogia · Sale, vedrukujuline mikroorganism, · läbimõõt 0.15-0.2 m, pikkus 5-20 m. · Looked on regulaarsed, distants on 1-1.1 m, amplituud on umbes 0.3 m. · Viburid välise ja sisemise membraani vahel (periplasmaatilised). · Liikuv. 49.Treponema pallidum füsioloogia · Kunstlikel söötmetel ei kasva! Väliskeskkonna mõjuritele väga tundlik. Veres ja plasmas 4°C eluvõimeline vähemalt 24 tundi. · Kuivamine surmab kiiresti. Temperatuur > 42°C letaalne.
die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- startkoodon 26. der Stopcodon- stoppkoodon 27. der Klonierungsverktor, -en - kloneerimisvektor 28. der Transformation, -en - transformatsioon 29. die Sequenzierung, -en - sekveneerimine 30. die Synthese- süntees 31. die Labormethod, -en laborimeetod 32. tierische Zelle- loomarakk 33. die Ribosomen- ribosoomid 34. die Morphologie, -n morfoloogia 35. der Embryo- embrüo
vastuvõtlikkuse nakkushaigustele. T-lümfotsüüdid suudavad ära tunda antigeene ja nö lahti desifreerida nende keemilist struktuuri. Pärast seda, kui T-lümfotsüüdid on avastanud ja ära tundnud organismi sattunud mikroobi, hakkavad B-lümfotsüüdid intensiivselt paljunema ja eritama verre võitluseks selle antigeeniga spetsiifilisi antikehi. Antikehad suudavad neutraliseerida ainult neid antigeene, mis asuvad väljaspool rakke (näiteks veres, koevedelikus). Kui mikroorganism (viirus) suudab tungida inimese keha rakku sisse ja ei jätta sellest "jälge" rakumembraanile, siis ta on kaitstud lümfotsüütide eest. Ainukeseks organismi võimaluseks nüüd mikroorganismiga võidelda, on spetsiifilised rakkude poolt toodetavad ained, mis võivad mikroobe hävitada. Üheks selliseks aineks, mida rakud toodavad enda kaitseks on interferoon, mida kasutatakse ka meditsiinis viirushaiguste korral. Kokkuvõteks: Kõikidel inimestel on olemas LOOMULIK
KARJATUSAHEL on toiduahel, mis saab alguse rohelisest taimest (edasi: taimtoiduline loom ja kiskjad). 18. KASVUHOONEEFEKT on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21. KLIIMAKS ehk lõppkooslus on ökosüsteemide kooluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 22. KOMMENSIALISM on ühelel liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kahju ega kasu. 23. SAPROFAAG on heterotroofne organism, kes sööb surnud orgaanilist ainet (kõdutoiduline liik). 24
Mikrobioloogia laborid: · Tööstuses · Haiglates Mikrobioloogia tähendab: Micros väike, Bios elus, logos õpetus. Mikrobioloogia on teadus mikroorganismidest. Mikrobioloogias uuritakse: seened, protistid(algloomad), bakterid, viirused, perioonid. Mikromeetrites mõõdetakse ( v.a. viirused ja perioonid mõõdetakse nanomeetrites ) 1mm = 1000 mikromeetrit, 1 mikromeeter = 1000 nanomeetrit. Mikroorganism = mikroob = pisik. Mikroobid on kõige vanemad elusorganismid maal viirused -> bakterid. Umbes 3,5 4 miljardit aastat tagasi tekkinud. Mikroorganismidele iseloomulik: · Rakuline ehitus · Aine-, energiavahetus ( jäägid ehk toksiinid mõjuvad inimestele kahjulikult ) · Stabiilne keskkond · Reageerimine ärritustele · Paljunemine · Arenemine Mikroorganisme uuritakse molekulaarsel tasemel ( ka rakulisel ) Elusolendid:
Nt: bakterid, protistid (kingloom, pärmseen) Hulkraksed on organismid, mis koosnevad kahest või enamast rakust. Prokarüoot ehk eeltuumne organism, mille rakkudel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Eukarüoot ehk päristuumne organism, mille rakud on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevaid organelle. Mükoplasma on mikroorganism, mis on väikseim looduses vabalt elav bakter. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, kus leidub arvukalt erinevaid organelle. Peamiseks koostisaineks on vesi. Rakutuum on eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell, mis juhib kogu raku elutegevust, kannab endasi pärilikku infot. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon. Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA´d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. AIDS-i olemasolu selgus 1981. aastal, mil teatati ebaselge päritoluga immuunpuudulikkuse levikust Los Angelese homoseksuaalsete meeste hulgas. Mõne aja pärast ilmus teateid selle kohta, et HIV-nakkus oli nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Euroopas olemas palju varem. Esimene kindlalt teadaolev HIV-i põhjustatud surmajuht oli tingitud süvenevast
Hiljem võeti kasutusele termim virus (eesti keeles viirus). Viiruste osa looduses Kuidas ja millal viirused looduses tekkisid, ei ole selge. Viiruste evolutsiooni uurimine on olnud raskendatud, sest viirusosakesed on väga väikesed ja neist ei ole jäänud mingeid fossiilseid jälgi. Viiruste tekkimiste kohta on kolm hüpoteesi: Esimene hüpoteesi kohaselt on viirused tekkinud mõnede rakusiseste parasiitide taandarengu tulemusena. Rakusisene parasitism tekib siis, kui rakku integeeritud mikroorganism muutub sõltuvaks peremeesraku ainevahetusest. Sellise taandarengu näiteks on bakterid klamüüdia ja riketsia, mis on muutunud loomsete rakkude sisesteks parasiitideks. Selle hüpoteesi kohaselt oleksid nad vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teise hüpoteesi kohaselt said viirused alguse peremees raku RNA-st või DNA-st. Selle järgi omandasid plasmiiditaolised rakusisesed replitseeruvad DNA ja RNA molekulid
läbi põhjavee arseeni ja bakter suudab kasutada arseeni oma DNAs kui rakumembraanides. Arvati, et elu põhineb vaid süsinikul, vesinikul, lämmastikul, hapnikul, fosforil ja väävlil, kuigi see bakter suudab kasutada fosfori aseainena arseeni, mis muide on fosforiga väga sarnane. Bakterid sünteesivad endale orgaanilist ainet, kuigi nad tarvitavad fotosünteesi nagu rohelised taimed, ei tarvita nad fotosünteesi reaktsioonides hapnikku, vaid arseeni. Arvatakse, et see bakter on iidne mikroorganism. Peale seda avastust on leitud selliseid baktereid umbes paarkümmend liiki. Ka on leitud super-vihmaussid, kes elavad endiste kaevanduste reostatud maapinnas, nad suudavad elada ülimürgises pinnases. Nad söövad mürgiseid metalle, sealhulgas ka arseeni, mida nad söövad päevas umbes 30 korda rohkem enda kehakaalust. AJALUGU Arseeniühendeid tunneb inimkond juba enam kui 4000 aastat. Ammustel aegadel kasutati neid
0,1-0,3 mm. Ujub ripsmete abil paks tömps ees. Suuvälja ripsmed juhivad bakterid rakusuu juurde. Paljuneb enamasti ristpooldudes. PÄRMID Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toitained ka toidulisandid. Pärmid on ainuraksed mikroskoopilised seened. Esmakirjeldajaks mikrobioloogia kaudu loetakse Louis Pasteuri, kes avastas, et alkohoolset käärimist põhjustav pärm on elus ja paljunemisvõimeline mikroorganism. Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi. Raku diameeter võib olla 3-40 mikromeeter. Paljunemiseviisiks võib olla pooldumine või pungumine. Esineb nii haploidseid kui ka diploidseid paardumistüüpe. Kui diploidsed pärmirakud satuvad ebasoodsatesse kasvutingimustesse siis nad läbivad meioosi ning sporuleeruvad. Sporulatsiooni käigus moodustub eoskott ehk askus, milles paikneb 4 haploidset askospoori
4. Nimetada 7 või enam abiootilist tegurit, mis tekitavad taimehaiguseid. Selgitada vahet nakkus ja mittenakkushaiguste vahel ja tuua konkreetseid näiteid erinevate tegurite seoste kohta. Abiootilised tegurid e mittenakkushaigused -nende tekitajateks ei ole elusorganism. Nad on vähem ohtlikud ja tõrjeviisid vähem kulukad . saagi langus siiski märgatav. Neid on võimalik ennetada optimaalsete kasvutingimustega. Biootilised tegurid e nakkushaigused -nende tekitajaks on mikroorganism . Abiootilised tegurid: 1.Mineraalse toitumise häired- kõige sagedasem on N-puudus ( selle tagajärjeks on kloroos e lehtede kolletumine ) lämmastikupuudus pidurdab taimede kasvu. P-puudusel esineb juurestiku alaarenemist. Õitsemine ja viljade valmimine aeglustub .K- puudusel kolletuvad taimelehed alates lehe äärest ja muutuvad hiljem pruuniks. 2.ebasoodne temperatuur- ohtlikud on temperatuuri järsud kõikumised (
Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke MIKROORGANISM MAKROORGANISM 2. Reinfektsioon on: pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga, põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks, põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks, haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik. 3. Üldist antitoksilist ravi teostatakse spetsiifiliste antibiootikumi manustamisega rohke vedeliku ülekandmisega manustades söetablette
Põhineb osmoanabioosil. Osaline vee eemaldamine ja suhkru lisamine tõstab lahuses osmootset rõhku ning alandab vee aktiivsust. Tingimused tootes muutuvad enamiku mikroorganismide arenguka ebasoodsaks, toode pole steriilne. 7. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) kuivatamisel? Põhineb kseroanabioosil. Ulatuslik(peaaegu täielik) vee eemaldamine tootest. Saavutatakse väga madal vee efektiivsus. Sellises füsioloogilises kuivuses ei suuda ükski mikroorganism areneda, toode pole steriilne. 8. Nimetada piima pastöriseerimise eesmärgid piimakonservide tootmisel (vähemalt 2 traditsioonilist ja 2 eriülesannet)? Piima pastöriseerimise traditsioonilised ülesanded on järgmised: a) patogeensete mikroorganismide täielik hävitamine; b) mikroorganismide üldarvu vähendamine; c) ensüümide lõhustamine (inaktiveerimine), et vältida biokeemilisi protsesse valmistootes.
· Robert Koch avastas, et nakatajaks pole mitte veri, vaid bakterid(1876), näitas, et bakterid võivad spoore moodustada. ,,haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid" · Koch tegi bakterioloogiast teaduse · 1882. indentifitseeritakse tuberkuloosibakter e Kochi kepike, siis koolera · Kochi postulaadid o Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; o Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; o Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; o Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav.
viivitatud oht võib ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks e. liitmõjuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel. GMO-de riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata. Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või inimtervisele ohtlik olla, kui sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist
o metanool ei ole mürgide, kuid tema aldehüüd metanaal oksüdeerub organismis. Võib põhjustada pimedust. · paljud ravimid toimivadki kui konkurentsed inhibiitorid (antimetaboliidid) o sulfanüülamiidid (p-aminobensoehaope stuktuuranaloogid) blokeerivad dihüdrptereohappe süntaasi (bakterirakus biokeerub foolhappe eelühendi ja seega ka foolhappe süntees ning blokeerub baterite kasv. Mikroorganism sünteesib foolhapet. Sulfanüülamiidi manustamisel inhibeeritakse mikroorganismi kasv. Ensüümaktiivsuse regulatsiooni variandid Regulstiooni variant Tüüpefektor Tulemus Vajalik aeg Substraadi toime Substraat Reaktsioonikiiruse muutus Sisuliselt momentaalne (isosteeriline regulats)
shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist Patogeensus ja virulentsus Patogeensus/patogeen mikroorganism, mis on võimeline esile kustuma infektsioonhaigust Virulentsus patogeensusse kvantitatiivne aste, infektsiooni esilekutsumise tõenäosus Adhesiivsus Invasiivsus Toksigeensus Virulentsusfaktor mikroobi komponendid (nt. geenid) või tema poolt produtseeritud ained, mis vahendavad tema poolt esilekutsutud kahjustust Mikroobide patogeensust määravad omadused Adhesioonivõime - P- fimbriad võimelised seostuma urotrakti epiteeliga (uropatogeenne E.coli). Polüsahhariidkapsel - S
7. Millist skeemi kasutatakse toiduainete mikrobioloogilistel analüüsil bakterite identifitseerimiseks sugukonnani või perekonnani? 8. Millised etapid nähakse ette bakterite esmasel identifitseerimisel Shewan'i skeemi järgi? 9. Kuidas määratakse glükoosi kasutamist mikroorganismide poolt? 10. Kuidas määratakse kindlaks mikroorganismi võime fermentatiivselt kasutafa glükoosi? Glükoosi metaboliseerimisel tekib rida saadusi, milliseid just, sõltub ensüümidest, mida mikroorganism toodab. Happe moodustamisele viitab söötme värvi muutus punakasvioletsest kollaseks. Gaasi tekkele viitab gaasi kogunemine Durhami torukestesse. 11. Mida näitab oksüdaastest? Oksüdaastesti puhul määrab oksüdaas ära, kas mikroob on võimeline oksüdeerima teatud aromaatseid amiine. 12. Mida näitab katalaastest? Selle abil saab kindlaks määrata mikroorganismid, kes on võimelised tootma katalaasi
seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi nii KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem. 3. Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim- resistentsete mikroorganismide arengut? * Valel eesmärgil manustamine * Ravikuuri enneaegne lõpetamine * Antibiootikumide jäägid kodus * Empiiriline ravi * Laia toimespektriga antibiootikumid * Pikad ja korduvad ravikuurid · Mikroorganism võib olla antibiootikumile: *tundlik-mikroorganism tapetakse või kasv inhibeeritakse; *resistentne-mikroob ,,tegutseb" edasi. · Resistentsus: *loomulik resistentsus-liigiomane tunnus *omandatud resistentsus-mikroobi geneetiliste omaduste muutused. Resistentsuse areng on suur probleem. Uusi antibiootikume on turule tulemas väga vähe. Samas areneb pidevalt resistentsus. Ulatuslik ja ebavajalik antibakteriaalsete preparaatide kasutamine soodustab resistentususe arengut! 4
kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmenteeritud laigud. Võib esineda mõõdukat nahasügelust, peamiselt on see haigus aga kosmeetiliseks probleemiks. Mitmevärviline kliiketendustõbi Mitmevärviline kliiketendustõbi (Pityriasis versicolor) on ohutu, kuid korduv, väga pindmine nahahaigus, mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv pärmseenetaoline mikroorganism . Need seenorganismid esinevad ka täiesti tervel nahal, asustades rasunäärmete rohkeid alasid nagu rind ja selg . Kui seened nahal aktiivselt kasvama hakkavad, tekib mitmevärviline kliiketendustõbi. Iseloomulikud on pruunikad ja/või heledamad laigud, mis tekivad kaelale , ülakehale, kõhule, käsivartele, esineda võib vähene ketendus ja sügelus. Päevitunud nahal on laigud heledamad, kuna seened toodavad pigmentrakkude tööd häirivat ainet ja nahk ei päevitu ühtlaselt
Keskkonnast rakku transporditud ja mikroobide enda ainevahetuses tekkivad produktid lõhustatakse nii, et tekivad mitmesugused tsentraalsed prekursorid ning vabaneb energia, mida mikroob saab kasutada tööks, s.o. anaboolsetes protsessides raku komponentide ehitamiseks. Energiat mõõdetakse kalorites. Energiat saadakse energeetilise ainevahetuse ehk katabolismi abil: oksüdatsiooniga, mida nimetatakse ka hingamiseks, fermentatsiooniga ja fotosünteesiga. Selleks, et mikroorganism paljuneks, on üks ülal nimetatud protsessideks vajalik. Fermentatsioon Kõige tavalisemaks substraadiks, mis allub fermentatsioonile, on glükoos. Kui tegemist on teiste süsivesikutega, siis toimub nende metabolism vastavate ensüümide olemasolul. Metaboolne rada on kõigil süsivesikutel ühesugune peaaegu raja viimaste reaktsioonideni, kus võib toimuda lahknemine erinevatesse lõpp-produktidesse.
Na ioonide väljutamisest rakust (tekib gradient), hõlmab vaid rakumembraani transportsüsteeme 2. Milleks vajab mikroob energiat ja kust ta seda saab? ORGANOTROOFID – Saavad energiat väliskeskkonna orgaaniliste ühendite (suhkrud, AH-d) fermentatsioonil või oksüdatsioonil. PARATROOFID – Energiaallikaks on mõne teise organismi rakud ja nende poolt toodetavad substraadid (selleks võib olla taimne v loomne rakk v mõni teine mikroorganism) Mikroobide toitumiseks on vajalikud ligi 30 elementi, millest tähtsamad 6 on süsinik, lämmastik, vesinik, hapnik, väävel ja fosfor. Süsiniku vajaduse järgi jaotatakse: o HETEROTROOFID – hangivad orgaanilist substraati väliskeskkonnast, nt osad inimesel haigusi põhjustavad mikroobid o AUTOTROOFID – sünteesivad kõik vajalikud ained ise kasutades selleks lihtsaid anorgaanilisi ühendeid, nt vee ja mulla mikroobid
Kolmandaks, vigastused glükofüütidel on seotud spetsiifiliste ioonide mürgisusega, eriti Na+ ja Cl-. NaCl mürgisust noorel odral, maisil ja teistel taimedel saab vähendada Ca2+ sisalduse suurendamisega. Biootilised stressifaktorid. Jasmonaadid on taimehormoonidega, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut Elikiitorid on metaboliidid, mis on isoleeritud patogeenidest, kutsudes esile ülitundlikusreaktsiooni peremeestaimes. Tihedus (konkurents); patogeenid - mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi; herbivooria - taimetoidulisus. Stressiained. Antioksüdandid – vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vit, uraat), rasvas lahustuvad (A, E, D-vit), ensüümid. Polüamiinid. Glütsiin. Suhkrud ja polümeersed alkoholid. Rakuseinte materjalid Fütoaleksiinid. Kallus – taimel vigastatud kohas moodustuv haavakude. Proteiinid. Taime regulaatorained.
A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud
bakterkultuuride kudedes markeerimiseks. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris 1882. aastal tuberkuloositekitaja (,,Kochi kepikese"), edaspidi ka kooleratekitaja (prantsuse koolkond ei saanud viimasega hakkama, otsides kooleratekitajat verest, mitte veest). Töö käigus formuleeris Koch oma postulaadid (nn Kochi postulaadid, vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. 19. sajandi lõpuks tehti kindlaks nakkushaiguste mikroobne olemus, defineeriti enamus
bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Vaieldi toona ja veel aastakümneid hiljem, kas tuberkuloos on nakkus- või pärilik haigus. Koch, kasutades erinevaid värve identifitseeris lõpuks tuberkuloositekitaja. Nende otsingute käigus formuleeris Koch oma postulaadid (vajalikud tõestamaks, et haigus on bakterioloogilist algupära): 45 1. Mikroorganism peab olema (peremees)organismis haiguse igas faasis; 2. Mikroorganism peab olema kultiveeritav kehaväliselt ning elus hoitav läbi mitmete rakukultuuri põlvkondade; 3. Kultiveeritud kultuur peab organismis esile kutsuma haiguse; 4. Vastavalt nakatatud organismist peab omakorda vastav mikroorganism olema ekstraheeritav ning edasi kultiveeritav. Tuberkuliin Kochi poolt väljapakutud tuberkuloosivaktsiin aga oli ebaõnn. Ta teatas sellest 1890
eelmise praksi ül.3): UURITAVA MATERJALI NUMBER. ………….. • Pesa morfoloogia ja hemolüüs veriagaril • Pesa morfoloogia ja värv soola-manniitagaril • Puhaskultuuri morfoloogia Grami preparaadis • Katalaasireaktsioon 14 • Lateksaglutinatsiooni test A-proteiini määramiseks stafülokokkidel • PYR test streptokokkide eristamiseks • Isoleeritud mikroorganism oli: Ülesanne 2 . Hinnata ninakülvi tulemusi soola-manniitagari sektoris Ülesanne 3. Määrata bakterite hulk erinevates uriiniproovides. Kas tegemist on saastusega või tõelise uroin- fektsiooniga? Uriin 1 Uriin 2 Uriin 3 Enterobakterite põhjustatud sooleinfektsioonide diagnostika Ülesanne 4. Erinevatest rooja proovidest teha külv tampooniga kolmele selektiivsele söötmele: MacConkey, Hektoen Enteric ja XLD agarile. Tulemuste hindamine toimub järgmises praktikumis.
Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest Narmad ehk karvad on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapslist Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks
Pärmseened on mikroorganismid mis kasutavad oma elutegevuseks suhkruid tootes selle tulemusena fermentatsiooni käigus alkoholi. Pärm on fermenetatsiooni käivitaja (agent), mis muudab teraviljas oleva suhkru alkoholiks. Lisaks fermentatsioonile toimub ka soojuse ja süsinikdioksiidi vabanemine. Õlle valmistamise protsessis tekkiv (üleliigne) soojus peab hajuma võimalikult kiiresti. Protsessis tekkiv süsinikdioksiid põhjustab õlle karboniseerumise Õherakuline eukariootne mikroorganism (pole seen), liikumisvõimetu Tüüpiline raku diameeter 8-12 µm Paljuneb pingimise või pooldumise teel, kuni 30 korda Mõned liigid on sporogeensed : · Pinnakäärituspärmid kääritavad temperatuuril 15...25 °C, modustavad rakkude ahelaid, mis tõusevad intensiivsel kääritamisel pinnale Sacch. cervisiae · Põhjapärmid kääritavad temperatuuril 6 ja 10 °C juures, ei moodusta pikki rakkude ahelaid ning vajuvad käärimisel põhja . Sacch
kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest Narmad ehk karvad on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapslist Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks
Infektsioonhaiguse dünaamika · Mikroobi sissetungimine · Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk. Iga anatoomilises piirkonnas eristatakse: a) Residentmikrofloora: mikroobis on vastavas keskkonnas juurdunud b) Transiitmikrofloora: satuvad antud keskkonda väljaspoolt Inimese normaalne mikrofloora: 1. Suus 2. Nahal 3. Maos 4. Soolestikus 5. Eritus- ja suguelundites Õõneselundites: limaskesta ja valendiku mikrofloora
Kõik need organismid asetsevad kindlas ruumis. Bakterite vaheline kaugus on ca 100 mikronit ehk 200 kehapikkuse kaugusel (inimesed selles võrdluses 1,5km kaugusel). Mikroorganismid ei ole ühtlaselt jagunenud. Kinnituvad vetikatele, kasutavad nende lima (vähendavad limakihi paksust) ning takistavad vetikate üksteise külge kleepumist. Kui aga protistid vetikatele kinnituvad, siis see neile ei meeldi, sest nemad ei söö ainult lima, vaid ka vetikat ennast. Kinnitunud mikroorganism ei suuda end enam lahti rebida. Bakterid kasvavad, paljunevad väga kiiresti (rekord iga 10 minuti järel). Looduses 1 kord ööpäevas. Kasv ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi. DNA puhastatakse (mõõdetakse raku produsteerimise kiirust) 2) triitiumiga märgistatud leutsiiniga (mõõdetakse biomassi juurdekasvu). Bakterite juurdekasvu pidurdab: nende ära söömine, ressurssid, suremus
· Ja pH ei tohiks olla alla 5 Soodustavateks teguriteks mullas on veel happeliste muldade lupjamine. On teada, et rida mikroobe saavad energiat ammoniaagi oksüdatsioonil nitrititeks ja teised jällegi oksüdatsioonil nitraatideks. I etapis osalevad nitrosomonase spp, ja teises osas osalevad nitrobakteid nitrobacter spp. Nitrifikatsiooni etapilisust iseloomustab metabioosi nähtus. See iseloomustab mikroobide sellist vastast suhet, mil üks mikroorganism areneb pärast teist, kasutades esimese elutegevuse produkte. Ammoniaak oli valgulagundajate ainevahetuse saadus, mida kasutasid nitroosu bakterid, produtseerides nitriteid, mida omakorda kasutavad nitrobakterid oma elutegevusel. Denitrifikatsioon Keskonnas toimub rida protsesse, kus lämmastiku oksüdeerunud vormid võidakse järk-järgult taandada kuni molekulaarse õhu lämmastikuni. Selle tulemusel tekib taimedele vajaliku lämmastiku kadu
· Ja pH ei tohiks olla alla 5 Soodustavateks teguriteks mullas on veel happeliste muldade lupjamine. On teada, et rida mikroobe saavad energiat ammoniaagi oksüdatsioonil nitrititeks ja teised jällegi oksüdatsioonil nitraatideks. I etapis osalevad nitrosomonase spp, ja teises osas osalevad nitrobakteid nitrobacter spp. Nitrifikatsiooni etapilisust iseloomustab metabioosi nähtus. See iseloomustab mikroobide sellist vastast suhet, mil üks mikroorganism areneb pärast teist, kasutades esimese elutegevuse produkte. Ammoniaak oli valgulagundajate ainevahetuse saadus, mida kasutasid nitroosu bakterid, produtseerides nitriteid, mida omakorda kasutavad nitrobakterid oma elutegevusel. Denitrifikatsioon Keskonnas toimub rida protsesse, kus lämmastiku oksüdeerunud vormid võidakse järk-järgult taandada kuni molekulaarse õhu lämmastikuni. Selle tulemusel tekib taimedele vajaliku lämmastiku kadu
Toimub sihtmärk-organismide ja kõikide proovis olemasolevate mik- roobide paljunemine. 2. Selektiivne rikastamine, et võimaldada uuritavate organismide kasvu ning samaaegselt inhibeerida konkureerivaid mikroorganisme puljongis. Rikastamis- protseduurile järgneb sihtmärk-organismide isoleerimine selekteerival agaril. Viimaseks etapiks on kahtlustatavate kolooniatega teostatavad biokeemilised ja seroloogilised testid. Tabel 3.2. Isoleerimise nõuded patogeenidele Mikroorganism(id) Eelrikastamine Rikastamine Salmonella spp. + + Verotoksikogeenne E. coli + + Campylobacter jejuni/coli + Yersinia enterocolitica mittekohustuslik + Listeria monocytogenes + Inkubeerimise tingimused. Pärast tassidele külvamist peab võimaldama sihtmärk-
Tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Infektsiooni e. nakkusallikas koht, kust infektsiooni tekitaja üle kantakse. Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus. Puhastatud pind on visuaalselt puhas. Sterilisatsioon protsess, mis hävitab kõik mikroorganismid, ka eosed. ANTISEPTIKA Antiseptika (anti- + kr.k
Põhjustab kopsutuberkuloosiga identset haigust. Leviku laienemise põhjus immuunsupresseeritute suur hulk. Infektsioone ravitakse isoniasiidi, rifampiini ja etambutooliga koos või ilma streptomütsiinita. Ravi kestus ja koostis sõltub ravile vastamisest ja interaktsioonidest teiste ravimitega (HIVi ravis kasutatavad PId näiteks) Bakterid mõmm :) 05/06 Treponema Üldist. Sale vedrukujuline mikroorganism, regulaarsete loogete, teravate tippude ja sirgete otstega. Aktiivselt liikuv, kummaski otsas periplasmilised flagella. 13 liigist on inimpatogeensed T. pallidum 3 alaliigiga ja T. carateum. Liigid on morfoloogiliselt identsed, põhjustavad sama seroloogilist vastust, on tundlikud penitsilliinile. Ei värvu Grami ega Giemsa järgi, uuritakse pimeväljamikroskoopial. In vitro kasvab ainult rakukultuuris. Elastse rakuseinaga, G- bakteritele sarnase rakuseinaga. Epidemioloogia.
Steriilses lahuses ei teki iseenesest elu. Avatud purgis sadenedis õhust suppi mikroobid ja hakkasid seal paljunema. Vastuargument- puudus hapnik, mil on eluks hädavajalik. Kurekaelaga kolvid- Louis Pasteur. John Tyndall: 1820-1893 Tündaliseerimine- vaheaegadega korduvkuumutamine. Endospoorid- bakterite termoresistentne staadium. Louis Pasteur: 1822-1895 Esmalt tegeles kristallograafiaga (teadus kristallidest). Viinhappe kristallid (D- ja L- isomeerid). Üks mikroorganism kasutas ära ainult ühe optilise isomeeri. 1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1
Varasem ajalugu nimetus ensüüm kujunemine Ensüümide kohta öeldakse ka tänapäeval veel ferment. Ensüüm tuleb kreeka keelsest sõnast e`n zi`mi (in yeast) (1878) Liebig fermentatsiooni eest vastutavad mingid keemilised ühendid. Organiseerimata ferment Saadi teada, et see õige! Pasteur fermentatsioon on elusast lahutamatu kui elu pole, siis pole ka fermentatsiooni. Organiseeritud ferment=mikroorganism. Buchner näitas, et fermentatsioon on võimalik ka surmatud pärmi rakkudega, seega pole elus olemine vajalik fermentatsiooni läbiviimiseks. 1926 näidati, et ensüümid on kristalliseeritavad nagu ka teised keemiast tuntud ühendid. Varasemas ensümoloogias oli uurimisobjektiks invertaas. Invertaasi reaktsioon sõltub keskkonna happelisusest, reakt kiirus langeb substraadi äratarbimisel jne. Invertaas ise reaktsiooni käigus ei muutu, on tõeline katalüsaator,
Esmalt tunneb makrofaag mikroorganismi ära oma pinnaretseptoritega, mis on võimelised eristama oma pinnamolekule võõrast. Need retseptorid on mannoosiretseptor (ainult makrofaagidel), scavenger- retseptor, mis seostub lipoteihhoidhappele, CD14 lipopolüsahhariidiga seostumiseks. Mikroorganismi seostumisel koemakrofaagidega hakkavad makrofaagid vabastama tsütokiine, tekitamaks koes põletikuseisundit ning meelitamaks infektsioonikoldesse neutrofiile ja plasmavalke. Arvatakse, et mikroorganism indutseerib tsütokiinide-kemokiinide sekretsiooni retseptorite kaudu, millele ta seostub. Lisaks on retseptoritel veel roll, indutseerimaks kostimulatoorsete molekulide ekspressiooni makrofaagidel ja dendriitrakkudel – antigeeni esitlevatel rakkudel on nii võimalus initsieerida adaptiivse immuunsuse reaktsioone. Põletik. Põletikul on infektsioonivastases võitluses kolm üliolulist rolli: (a) tuua kohale uusi
................................145 16.6. Inimese patogeenid ja kommensandid endofüütidena...........................146 3 Füsioloogia on bioloogia teadusharu, mis uurib elutegevuseks vajalikke protsesse ja funktsioone, mis võimaldavad organismil kasvada ja paljuneda. Mikroobifüsioloogia on füsioloogia haru, mille uurimisobjektiks on mikroorganism. Käesolev loengusari keskendub eubakteritele. 1. Bakterite kasv ja toitumine Raku kasv on bakteriraku kõigi füsioloogiliste protsesside koosmõju, see on keerukas protsess, mis hõlmab: 1. toitainete sisenemist rakku; 2. toitainete muutmist energiaks ja elava raku koostisosadeks; 3. raku massi ja mahu suurenemine; 4. kromosoomi replikatsioon; 5. bakteriraku jagunemine kaheks tütarrakuks, mis mõlemad sisaldavad genoomi koopiat ja raku osiseid.
annaabi.ee 
