normid ja reeglid. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. - SÜNTAGMAATIKA Süntagmaatika on märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, objeki, mõiste asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, objektist või isikust. NT selle asemel, et öelda ,,kokku said Euroopa riikide kuningad", ütleme ,,kokku said Euroopa kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted määravad, millises ulatuses võib elementide järjestusi teineteisega asendada. Näiteks: kui muuta lauses üht sõna, muutub tähendus. reeglid määravad, millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud). - SÜNTAKTIKA Süntaktika uurib reeglite järgimist. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid.
SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja
kasutaja vahel Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla.Семиотическое пространство, по своей сущности равное культуре. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. SÜNTAGMAATIKA - Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest.
kaaviar, dollar, baar jt. Need jagunevad laenatud moodustusstruktuurideks, st eesti sõnadeks, mis on moodustatud võõra eeskuju järgi, nt isamaa (sks Vaterland), eeskuju (Vorbild), seebiooper (soap-opera) ja tähenduslaenudeks, kus omasõna saab võõra eeskuju kohaselt juurde uue tähenduse. Nt rohelised, täht, väljakutse, areng(ud), täna `praegusel ajal', võrgustik. 17. Semantilised seosed sõnade vahel. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed. Keele hetkeolukorras põhineb kõik seostel(F. de Saussure) Nende seoste uurimine on olnud üks strukturalistide juhtmotiive. Tähenduskeskse grammatika uurijad on pööranud tähelepanu sõnadevahelistele seostele, sõnaväljadele ja sõnaperedele Sõnavara võib käsitleda avatud süsteemina, mille elemendid on üksteisega funktsionaalsetes ja formaalsetes seostes. Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid.
Hamleti konversatsiooni kardinate taga pealt kuulata. Hamlet, olles seda kuulnud, rääkis Opheliale hoopis teist juttu, täiesti vastupidist, mida ta muidu talle oli rääkinud. Samaaegselt mängides hullunud meest, et Polonius oma tahtmist ei saaks ning Clausiusele ja Gertrudile muljet, et jääks, et ta armastusest hullunud on. Säärane käitumine nõuab entusiastlikut kindlameelsust ja enesekinlust, et mitte hoolida teiste arvamusest. Need paradigmaatilised iseloomujooned on kõik kooskõlas kangelaslikkusega. Altruistliku omadusega, mis nõuab oma enese vajaduste allasurumist, ning oma riigi heaolu ning õiguste nimel tegutsemiseks. Hamlet saavutas lõpus oma eesmärgi tappis oma isa mõrvari, oma enese onu. Seda ta ihkas. Salakavalalt suutis oma plaanid ellu viia nii, et keegi neist miskit ei aimanudki. Tal oli hea omadus tegeleda just praegusel hetkel, mitte lükata asju homse virna.
Erinevalt helidest ja mõtetest. Tähendus ja väärtus: * tähendus: see, mis seob märgi ja tema keelevälise reaalsusega. Seos keelevälise reaalsusega * väärtus: see on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Nt male. Malenupud ei pea olema mustad ja valged, ega materjal. On vaid oluline, et neid oleks kaht erinevat värvi. Ka nupu väärtus oleneb mängust. Kuidas elemendid on reastatud – süntagmaatika. Keel kui süsteem; keelereegid: * süntagmaatilised * paradigmaatilised Strukturalismi koolkonnad (tulevad kõike Saussure teosest, strukturalism tuletatud tema teosest): * (Genfi koolkond) – sinna kuulusid nt Charles Bally, Albert Sechehaye, H. Frey, R. Gadel, S. Karchevsky. See koolkond eksisteerib ka praegu, kuulsaim esindaja Patrick Seriot. Nullmärgile pühendatakse selles koolkonnas palju tähelepanu, märk, mis on olemas, kuid puudub. * Praha lingvistiline ring – kõige tähtsam koolkond. Sinna kuulusid nt Vilem Mathesius (esitas
Kõige kiiremini areneb baassõnavara laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Millised on kolm sõnadevaheliste semantiliste seoste liiki? Milleks on vaja õpetajal neid seoseid teada? Paradigmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et mõista, miks õpilased üht või teist sõna oma kõnes kasutavad ja miks nad just selle sõna kasuks otsustasid. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajus. (Paradigmasse mööbel kuuluvate mööbliesemete nimetused) Süntagmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et õpetada lastele millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Derivatsiooniseosed (tuletusseosed) Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite
ei esine, keeleüksusi iseloomustab alati 2 tunnust- vorm(akustilis-artikulatoorne; kirjapilt) ja tähendus või tähenduse eristumine. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Semantilised seosed sõnade vahel: Süntagmaatilised seosed on sõnade kokkusobitamine kõneloomes. Süntagmaatiline seos vastab tavaliselt küsimusele missugune/mida teeb(koer- haugub(karvane); punane-kleit. Koolieelikutel on süntag seosed tavaliselt ülekaalus. Paradigmaatilised seosed moodustavad semantilisi(tähenduslikke) välju, semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass). Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel.nt JOOKS ja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb kolmes vormis: suuline kõne, sisekõne, kirjalik kõne
Polüseemia võrgustik-polüseemsed tähendused lähtuvad ühest või mitmest prototüüpsest tähendusest. Metafoorme fraseologism-mitmesõnaline tervikväljend. Iseloomulik kindel tähendus, kuid esineb teatud tähendusnihkeid. Strukturaalsemantika- sõna tähendus selgub ainult seostes teiste sõnadega(komponentanalüüs), tähendusväli- sõnavara jaguneb temaatiliselt. Tähendusvälja moodustavad tähendusliku ühisosaga sõnad. Võib olla hierarhiline struktuur. Paradigmaatilised suhted-seovad tähendusi,mitte lekseeme. Hierarhiasuhted-liigisuhted, üks kahest omavahel seotud tähendusest on kõrgem(hüperonüüm) ja hõlmab teist(hüponüümi). Kõrgem tähendus sisaldab endas kõik temaga seotud hierarhias allpool olevad tähendused. Meronüümia- osa ja terviku suhe: hierarhiliselt madalaim mõiste(meronüüm) on kõrgema mõiste(holonüümi) osa. Nt- holonüüm:inimene, meronüümid:pea, kere, käsi jne. Sünonüümia- e.samatähenduslikkus- seob
Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus.
mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused
• earühmade sõnavara • habituaalne sõnavara • ajutine sõnavara • erialasõnavara Semantilised seosed sõnade vahel • Päritolult kokku kuuluvad lekseemid moodustavad sõnaperesid. • Need on keele pideva rikastamise tulemus (etümoloogiliselt seotud sõnad, mille baasmorfeem on tänapäeva keeles olemas). • Sõnaperre ei kuulu mitte ainult tuletised ja liitsõnad sama põhisõna baasil, vaid ka neist omakorda moodustatud sõnad. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed • Igal lekseemil on teatud morfosüntaktilised ja semantilised omadused. Lekseemi teksti kaasamine tähendab tema süntagmaatiliste omaduste realiseerimist. • Süntagmaatiline seos kajastab lekseemi seost temaga koos esinevate lekseemidega. • Leksika paradigmaatiline jagunemine peegeldab seoseid, mis eksisteerivad objektide ja nähtuste vahel tegelikkuses (tegelikud sisuseosed).
et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Märki võib märgata ja mitte teadvustada (nt. feromoonid). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga
tegelejaid semantikuteks, jagades nad kahte rühma: üldise semantika ja akadeemilise semantika esindajad. Carnap: deskriptiivne semantika kirjeldab nähtusi, mis tingivad aktuaalsete olemasolevate suhtlemismärkide iseloomu (keeleteadlaste ala). Teoreetilise semantika ülesannetesse kuulub abstraktsetes semantilistes süsteemides märkidega teostatavate operatsioonide väljaselgitamine (loogikute ala). 4. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed lingvistikas - (eristus sem-S, lingv- H on minu enda tehtud) (Ivici järgi) semiootikas -> Saussure: süntagmaatilised seosed vs assotsiatiivsed seosed. Tema järgi seostuvad esimesed keelemärkide seostega mingis antud kontekstis, teised aga viitavad mingi keelemärgi assotsiatiivsele ühendusele sama malli järgi moodustatud märkidega. Lingvistikas-> Hjelmslev: paradigmaatika on seotud keeleüksuste vahekordade
ja tähendus muutub. Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Need kaks lähenemist annavad kaks erinevat interpretantide rida, kaks viiteseost, mis aitavad märki tõlgendada. a) selektsiooni puhul märk suhtes koodiga (mälu) b) kombinatsiooni korral märk suhtes kontekstiga, st. teatud asend suuremas kontekstis. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud) MORRISE JÄRGI ON SEMIOOTIKAL KOLM DIMENSIOONI -süntaktika, semantika ja pragmaatika 4. SÜNTAKTIKA Kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, mida omakorda võib ühendada teiste jadadega. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. Keeleüksuste omavahelised seosed lingvistilises järjestuses, näiteks sõnade järjekord lauses.
1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja 2. Analoogia mõju 3. Laenamine c) XX sajandil (strukturalism - Saussure) Ferdinand de Saussure 1916 - Cours de linguistique générale Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia
Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. Märk - objekt (see mida märk asendab) - tõlgend (kuidas aru saadakse). Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 V. Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum. 20. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses
• Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid: • Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine. defineeritavate reeglitesüsteemina, • Keele struktuuris on mis genereerib ja seletab kõik antud süntagmaatilised keele grammatilised (õiged) laused (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised • Keeleteadlane võib usaldada oma suhted. intuitsiooni. • Keelestruktuur on tasandiline • Süva- ja pindstruktuuri eristamine. – (süntaks) • Keeleõppimise võime on – morfoloogia kaasasündinud – fonoloogia 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel). Keele päritolu.
modernistlikud voolud, kes manifesteerisid end esiteks läbi teksti ja alles seejärel lõid manifestidele vastavaid teoseid). (Vaata ja võrdle Heie Treieri skeem ,,Teosest paradigmani") Iga stiili tutvustamiseks võiks valida üks-kaks teost, mis vastaks võimalikult täpselt stiili põhijoontele ning mille abil oleks neid iseloomulikke omadusi lihtne meeles pidada, need on nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist, poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning ideelisi murranguid loob õpetaja põhjuse-tagajärje seose uue stiili ja ajastu vahele ning näitab, kuidas vajadus väljendada uusi ideid leidis ühe või teise kunstniku töö abil uue visuaalse vormi. Ühe või kahe ikoonilise töö näitel saab selgitada peamist kujutatavat teemaderingi, peamisi stiilivõtteid, kompositsiooni ja koloriiti. Sellisel
Semioos (semioosis): M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst). Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum ehk kommunikatiivne ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Keel kui süsteem; keelereeglid · süntagmaatilised · pragmaatilised · (hierarhilised) Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad). Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised reeglid determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev.
ontogeneetiline- inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu kohane osalause- liitlause koostisosade kohta kasutatav nimetus palataal- konsonant, mis tekib keeleselja tõustes suulae suunas palatalisatsioon e. peenendus paradigma- selle moodustavad asendusseoses olevad elemendid paradigmamall e. WP mall- seda tüüpi kirjeldus, kus sõnade muutumist on kirjeldatud kõigi paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendi esitamise teel paradigmaatilised suhted e. asendatavus- e. rinnastussuhted parafraas e. paralleelväljend (ümbersõnastus) parole- kõne partikkel e. muutumatu sõna partitsiip e kesksõna pidzin- algselt tähendas niisugust inglise keele lihtsustatud varianti, kus sõnad küll ingliskeelsed, aga neid ühendatakse hiina keele kombel muutmatul kujul. Sama nimetust on hiljem hakatud kasutama muudegi samalaadsete loomulikest keeltest sündinud ja struktuurilt lihtsustunud abikeelte kohta.
? üks pool on tähistaja ja teine tähistatu. Üks pool ei saa olla ilma teiseta, nagu paberileht. Tähistaja ja tähistatu vahel on suhe. Märk on struktuur, mis nendest kahest asjast koosneb. Keeles tuleb eristada kahte seisundit: Sünkroonia selles sisaldub diakroonia; Diakroonia tuleb välja otsida, kuidas see kujuneb. Keele reegleid on 2 tüüpi (sünkroonia): Süntagmaatilised käsitlevad seda, kuidas elementidest moodustada ahelad; assots. Morrise süntaktikaga Paradigmaatilised käsitlevad seda, kuidas element varieerub, muutub; iga element võib olla esindatud erinevates variantides (näiteks nimisõnade käänamine, verbide pööramine) Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Keel on märgisüsteem; Saussure'i arvates: · Märk on suvaline, arbitaarne kägu ei ütle kukkuu, see on tema häälitsus, mille inimkeeles kirjutamine on ainult märk. Erinevates keeltes teeb kägu erinevaid hääli. Näiteks eesti keeles teeb lehm
struktuuri reeglid, kuidas moodustada häälikust silpi jne) 3. PARADIGMAATIKA Märk suhtes koodiga(mäluga) mitte reaalse teatega, metafoor. Näiteks kui muuta üksuste omavahelist suhet. Nt asendada lauses üks sõna teisega ja tähendus muutub Adressaat võtab teate vastu kui kombinatsiooni, mis on moodustatud erinevatest osadest (laused, sõnad, foneemid jne) millede valik on teostatud keelelise koodi kõikidest võimalikest komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. Fredrich Ludwig Gottlob Frege(1848-1925)
kokkulepetest (võimalike kombinatsioonide hulgast valitakse üks, nt deliver a lecture, aga eesti keeles peetakse loengut). Arutlusainest: Kas kollokatsioone nõudvad valikureeglid tekitavad võõrkeelte õppimisel probleeme või ei? Mida te arvate, milliste sõnadega koos esinevad eesti keeles kõige sagedamini sõnad mees ja naine? Miks on üldse oluline kollokatsioone uurida? Semantiline võrgustik Sõnade põhitähendusi seovad kollokatsioonid ja paradigmaatilised leksikaalsed suhted (homonüümia, antonüümia, sünonüümia, polüseemia). Tähendussuhteid on F. Karlsson kirjeldanud hierarhiana ehk kahevalentsete predikaatidena, mis ühendavad kaks võrgustiku sõlme üksteisega (nt joonisel HÜPO, tähendab, et a on b hüponüüm, ATRI a on b atribuut). - Tähendusvõrgustikul on mitu n-ö sisse- ja väljapääsu. - paradigmaatilisi suhteid välj. predikaadid joonisel:
samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on võimalik teadlikuks saada näiteks introspektsiooni ( sisekaemuse) või intuitsiooni vahendusel. Kasuistika konkreetsete juhtumite analüüsil põhinev lähenemine moraalireeglite tõlgendamisele. Kasuistika lähtekohaks on paradigmaatilised olukorrad, kus on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste juhtumiseeriate analüüsimisega püütakse kindlaks teha moraalselt olulised erinevused ja sarnasused olukordade vahel. Kategooriline imperatiiv
D) XX sajandil (strukturalism - Saussure) - Ferdinand de Saussure o 1916 - Cours de linguistique générale o Strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20
Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse.
seisukohast. (nt me ei saa uurimust kirjutada lihtminevikust, kui me ei tea midagi olevikust, minevikust, täisminevikust) • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline(keeleajalugu arvestamata) keele uurimine, diakroonilised argumendid ei ole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. • Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Keel on struktuur, kõne selle väljendus. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia) Ferdinand de Saussure’i mõtteid keelest • Nagu on võimatu kääridega paberit lõigates lõigata ainult ühte poolt, nii ei saa keeles eristada märgi tähendust ja vormi (signifiant ja signifie). • Keel kui struktuur on olemas ainult tervikuna, luues iseennast eristuste kaudu. Kontrastidest moodustuvad paradigmaatilised suhted.
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
biosfääri mõiste mõjul. Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, tähendusruum e. kommunikatiivne ruum. Semioos – märgitoime. Siis kui märk on, toimub semioos. Semioosiks on vaja märki ja interpreteerijat. See on protsess, märk on semioosi tulem. Morris on Peirce’i järglane Semiosfäär – Juri Lotman. Semiosfäär on see ruum, millest väljaspool on semioosi olemasolu võimatu. See on kui teoreetiline piir semiootikale. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. Saussure eristas kahte tüüpi keelereegleid: * süntagmaatilised reeglid - determineerivad selle, kuidas elemendid on reastatud (laused, sõnad, foneemid. Süntagma on loogiliselt järjestatud märkide jada. * paradigmaatlised/assotsiatiivsed reeglid - determineerib, mis ulatuses võib märki antud reastuses asendada teisega, kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga
Sõnastas strukturalismi põhitõed: Keel on autonoomne märgisüsteem. Üksikut fakti tuleb uurida süsteemi kui terviku seisukohast. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Diakroonilised argumendid pole sünkroonilises uurimuses vastuvõetavad. Keel on sotsiaalne nähtus. Tuleb eristada keelt ja kõnet. Keel on struktuur, kõne on keele väljendus. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) suhted ehk süntaks ja paradigmaatilised ehk morfoloogia. Keelestruktuur on tasandiline (süntaks, morfoloogia, fonoloogia). Keel on foneetiliste eristuste hulk, mis on vastavuses mõisteliste eristustega. Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse.
Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus.
->kas sa saad akna kinni panna? Otsene vs kaudne ütlus MÕTE TÄHENDUS 2. Üks keeleüksus(semantika) <-> pragmaatilise tähenduse võimalik mitmekesisus (erin mõtted) <-> situatsioon/kontekst Tähendus: Keeleüksus(lause): Palun korda, mida ütlesid! > ma ei kuulnud > ma ei saanud aru > ütle veel, kui julged > ülihästi öeldud, palun korda Kui lapsel ei ole piisavalt sõnavara, siis ta ei saa väljendada mõtteid. Semantilised seosed sõnade vahel 1. Paradigmaatilised: semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel (sõnade, sõnavormide, morfeemide, sõnaühendite paradigmad)- sama sõnaliigi vahelised seosed. Aluseks sellele, et me saame ühe sõna välja vahetada teise sõna vastu selleks, et väljendada paremini. VALIK (KÕNELOOMES) JA ÄRATUNDMINE (KÕNE TAJUMISEL). Moodustavad semantilisi välju, mida tugevamad need seosed on, seda täpsemini saame väljendada.
Kõne on keele aluseks, ei ole vajalik keele olemasoluks. Surnud keelt pole olemas, sel juhul liht parole puudub. Kõne on seotud aja ja ruumiga, keel seisab sellest väljaspool. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide realisatsioonid. Saussure eristab kahte tüüpi keelereegleid: - süntagmaatilised reeglid (süntagma - loogiliselt järjestatud märkide jada) - determineerivad seda, kuidas elemendid on reastatud. (laused, sõnad, foneemid) - paradigmaatilised/assotsiatiivsed reeglid (paradigmaatiline - asendatavusel põhinev) - determineerib, mis ulatuses võib märgi teatud reastuses asendada teisega. (Olulisemad, moodustavad kokkuvõttes süntagmaatilised reeglid.) Esiisad: John Locke, William Ockham, Augustinus Järgijad: Praha lingvistiline ring, Ameerika strukturalism, Kopenhaageni koolkond. Kristeva, Baudrillard, Foucault, Derrida, Lévi-Strauss, Barthes. Põhiteemaks inimmärgid ja diskursus.
2. Ferdinand de Saussure (Sveitsi keeleteadlane) 3. 1916 "Cours de linguistique générale" (kirjapandud tema õpilaste poolt) 4. Strukturalismi põhitõed: 1. Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). 2. Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). 3. Uurima peab midagi, mida ei näe. 4. Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. 5. Keele reeglid on süntagmaatilised (kõnes näha) ja paradigmaatilised (kõnes pole näha) 6. Keele struktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. 5. Strukturalismi mõisted: 1. keeleüksus e -element ühe keele kategooria esindaja; 2. distributsioon e jaotumine mingi elemendi kõikide kontekstide summa; 1. distributsioon on kas distinktiivne (tunnused ei sõltu kontekstist) või komplementaarne (tunnused sõltuvad kontekstist); 3
Nt: S a S b S aSa S bSb SØ Keele reeglid · Süntagmaatilised kuidas märgid ritta on pandud ühes lauses · Paradigmaatilised mingi märgi või keele elemendi kõik variandid (käänd või pöördkonnad) · Hierarhilised reeglid, kuidas väiksematest pannakse kokku suur ja suurematest väike. Lause koosneb nimisõna süntagmast ja tegusõnasüntagmast. Keel Kõige tavalisemas mõttes on keel kõige tavalisem keel. Semiootikas tähendab keel mistahes märgisüsteemid. Mis on ühist semiootilistel ja lingvistilistel keeltel nad tähendavad kõik midagi
Gestaldivahetus – ma nägin kunagi planeeti, aga nüüd näen ma satelliiti (eelmine taju võib olla õige). Paradgima vahetus – ma nägin kunagi planeeti, aga ma eksisin. On tõsi, et anomaaliad ja kriisid on määratletud relatiivselt järskude ja ebastuktuursete sündmuste puhul nagu gestaldi vahetus. Millal vaate vahetus toimub?: Geenius ja intutsioonid. Paradigmaatilised gestaldivahetused – limiteeritud. Erinevad teadlased tõlgendavad oma vaatlusi erinevalt? Ei! Vaatlused- andmed on alati ise erinevad; vaatlused on juhtitud – andmed kogutud paradigmaatilise raamistikuga, tõlgendav osapool saab artikuleerida paradigmat, mitte parandada seda. Mitte inimloomuse ja taju pärast. Olemasolev paradigma ei suuda sobituda – jah.
inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes. Süntagmaks nimetatakse vähemalt kahest sama keeletasandi üksust (sõnast) moodustatud lineaarset (kõrvuti asetsevat) keelendit. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Süntagmaatilised seosed on keeleüksuste lineaarse sobivuse seosed ja fikseerivad, millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagmaatilised seosed on kõneloomes
ja teistele kunstidele ühised koodid; 3) allkoodid: autori, kunstivoolu, koolkonna või ajastu koodid. Psychoanalysis and Cinema. Filmikujundid. Referentsiaalsed sidemed: keele sidemed välise maailmaga, diskursiivsed sidemed: keelesised sidemed. Filmis on metafoorid ja metonüümid omavahel alati seotud. Süntagmaatilised sidemed on keele horisontaalsed (koos eksisteerivad) sidemed (sõnade või keeleelementide vahelised sidemed). Paradigmaatilised suhted on vertikaalsed: käänded, grammatika. 39 · Referentsiaalne võrreldavus ja diskursiivne külgnevus (süntagmaatiliselt esitatud metafoor): kaks kujutiste motiivi (kujutis ja heli) on esitatud kõrvuti, seonduvad omavahel kontrasti või sarnasuse järgi. Nende vahele tekib sisuline kontrast/sarnasus ja nad moodustavad metafoori. Lambakari, rahvahulk.
2. Kirjalik eksam (konspekti põhjal, kusjuures konspekt ega arvuti ei tohi eksami ajal laual ega kasutuses olla!) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS Eluslooduse seletamisel ning loodusteaduste arengus on tooni andnud mõned paradigmaatilised konstruktsioonid ja vastandumised: · Algainete / partikulaarosakeste küsimus Traditsiooniline on haiguste (ja terve olemise) seostamine algainete või -olekutega. Võimalik on ette kujutada neljatist süsteemi (ka kahetine on võimalik yin ja yang), milles vastandid üksteist organismist välja tõrjuvad, asendavad või toetavad. Neli (viis) algainet, kaks (yin ja yang) viisid nii üldise looduse seletamise juurde, kui ka näiteks inimloomuse (sh
Nt mitu sõnavormi vahel vaja lapsel mitu korda uuesti omandada. Me keelgi ei tea oma sõnavara mahtu. Sõnavara puhul olulin: ühe ja sama snaga saab nimetada eri obektje nt jalg. Konkreetses situs tuntakse ära algub vb aint pool sõnadest, huljem u 30%. Kui situt pole, siis sõna ei aktiveeru sõnavaras. Konkreetsus ja abstraktsus mis teave on sõnaga seotud. Kas see toetub tajudele w mitte. Mitmenda astme üldistusega on see seotud? Seosed on süntagmaatilised (sobitamise alus) ja paradigmaatilised (valiku alus) sõnakasutsed on mõlemaid on vaja. Koera jalg seos on süntagmaatiline. Aga inimese jalg, lauajalg, keora jalg, siis on see paradigmaatiline. Ehk mis tunnuse alusel mõistetakse sõna ... . mÕistetakse otseses tähenduses. Teadvustatus - kui palju suudame seletad, mida see süna vüib tähendada. Õps tihti küsib, mida see sõna tähendab, siis oskab, aga kui õpsilt ise küsida, määratlege sõna tähendus. Siis ei osata. Sõnas on märk, mis ühendab meid mingi teabega
annaabi.ee 
