Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"mesopotaamia" - 800 õppematerjali

mesopotaamia – matemaatika, astronoomia(taevakehade liikumise järgi sooviti tulevikku teada), astroloogia (tähtede järgi taheti tulevikku teada) Hammurapi seadused - Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana- Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, Vana-Idamaade tähtsaim õigusmälestis.
thumbnail
3
doc

Mesopotaamia

· Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usundit ja Juutide usku Mesopotaamia Juudid · Igal linnal oli oma kaitsejumal · Üks jumal, Aadam, eeva, Noa · Jumalaid oli palju, nad moodustasid · Jumal oli Jahve-kogu maailma looja ja perekonna valitseja · Nt. Sin, Samas, Istar, Tammuz, Marduk, · Kujunes ainujumalakultus ehk monoteism

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat

Ajalugu → Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesopotaamia

( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel (Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat), kuhu 4. aastatuhandel eKr. elama asunud sumeri hõimud lõid eelduse kõrge kultuuri tekkeks. Aastatuhandete jooksul tekkisid ja lagunesid neil aladel mitmed riiklikud moodustised, sumerite järgi tulid akkadlased. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Mesopotaamia alade tuntuim ehitistüüp on astmiktorn - tsikuraat. See moodustus üksteise

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Mesopotaamia

MESOPOTAAMIA Mesopotaamia- suur tasandik Eufradi ja Tigirise jõe vahel. Alates 4000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamia aladele tekkis ja lagunes palju riiklikud moodustised. Varasematest aastatuhandest võeti üle ehitusstiilid ja ehitustüübid. Tähtsaks peeti niisutuskanalite võrgustike korrashoidu ja nende olemasolu. Vee olmasolu andis riigile kogu tema rikkuse. Mesopotaamias oli tähsaks ehitusmaterjaliks olemasolev savi ja veeti sisse ka teistest riikidest puitu. SAVIKULTUUR- savi oli materjalik nii elamutele kui ka nõudele, kirjutustahvlitele ja skulptuuridele. Ka mütoloogia tugines savile.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mesopotaamia

at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mesopotaamia

peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi - Vana-Babüloonia. Hammurapi koostas ka seadustekogu. püsima jäid 1. aastatuhandeks eKr Assüüria ja Babüloonia Asüüria impeerium 934-609 a eKr- Pealinnad Assur ja Ninive. Poliitiline keskus paiknes Meso. põhjaosas. Sealt ründasid Assüüria kunaningad naabermaid ja hoidsid oma võimu all Mesot, Süüriat ja Palestiinat. Sõjakäikudega kaasnesid linnade hävimine. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babüloonia

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Mesopotaamia.

Mesopotaamia 1.Looduslikud tingimused · Jõgede vaheline ala · Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul · Lõunas maa kuntslik niisutamine · Pärsia lahe rannikul maa kuivendamine · Naaberriikidele avatud -sissetungid,kaubavahetus · Loodusvarad- savi ja rilliroog 2.Ehitusmaterjalid Leidus küluses savi,millest sai elamute ja tarbeesemete peamine tooraine .Savitahvlitele sai ka kirjutada. 3.Sumerite leiutised · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Kiilkirja kasutusele võtt · Pandi alus linnaelule ja linnatsivilisatsioonile · Ratta leiutajad 4.Mesopotaamia ühiskonnakorraldus · Olulisel kohal preesterkond-suurmaavaldajad · Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt.

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mesopotaamia

1. Hetiidi riik oli Vana-Babüloonia riigiga üheaegselt. 5. Olulisim linn oli KARTAAGO. 2. Piigi juht oli kuningas. 6. Kartaago hoidis kaubandust oma kontrolli all. 3. Neil oli kõige rohkem sõjaväge. 4. Hetiidid ei vallutanud kogu Vana-Baülooniat, vaid tegid ainult vallutamisretki. 5. Kultuuritase (religioon) puudus, võeti kombeid üle Mesopotaamia JUUDID aladelt. 6. Talupojad olid sõltumatud = vabad inimesed. 1. 1500 eKr. Jõudsid nad Kaananimaale 7. Neil olid rahvakoosolekud. 2. Seniitidest kujunesid juudid (heebrealased) 8. Ühiskonnas arengut ei toimunud. 3. ANTISEMITISM – juudivastased (kuritegelik) 9. 1200 eKr. Hetiidi riik lagunes 4. Umbes 16 saj

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Mesopotaamia.

Mesopotaamia Rainer Hurt 10R ??? Mesopotaamia (jõgedevaheline maa) on ajalooline piirkond Lähis- Idas. See Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Looduslikud olud Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Mesopotaamia

põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi ­ elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia

rajas 18.saj eKr Hammurapi. 7. saj lõpus läks enamik Assüüria valdusi nn Uus- Babüloonia riigi koosseisu. Selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitajana. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Hammurapi seadused jagasid Mesopotaamia elanikkonna õiguslikku seisusse: · Kodanikud · Sõltlased · Orjad

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Mesopotaamia

ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepanu surmajärgsusele Ei tähtsustatud jumalaid, vaid ülempreestrit JUMALAD

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mesopotaamia

Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER ­ 3000-2340 eKr ­ ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames ­ kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD ­ 2340-2160 eKr ­ valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos ­ Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA ­ 1792-1595 eKr ­ kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia ­ seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA ­ 934-609 eKr ­ pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki ­ Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA ­ 626-539 eKr ­ kuningas NebukanetsarII ­ Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID ­ suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge. KODANIKUD ­ kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia, Kaananimaa

alamjooksuala. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Vihma sajab arvestataval määral vaid mägedeni ulatuvates põhjapoolsetes piirkondades. Jõgede alamjooksul tasane maa jääb seevastu peaagu sademeteta. Põllumajanduses ei saa lootust panna ka niisutavatele üleujutustele, sest need on, eriti Tigrise puhul, ettearvamatud ja võivad tekitada katastroofilisi purustusi. Seetõttu on ulatuslikum põlluharimine Mesopotaamia lõunaosas olnud võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal Pärsia lahe ääres laiuvad aga sood ja pillirootihnikud, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. 2. Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral savitsivilisatsioon- savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mesopotaamia - Referaat

REFERAAT MESOPOTAAMIA SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2 1.1.1 Loodus........................................................................................................................3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND ..........................

Ajalugu → Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia kunst

äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele Euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega ­ see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Vanimad kõrgkultuurid Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Vana-mesopotaamia

alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer ­ 4000 ­ 23050.a.e.Kr. Akad ­ 2350 ­ 2150.a.e.Kr. Babüloonia ­ 1830 ­ 1530.a.e.Kr. Assüüria ­ 1360 ­ 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia ­ 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja. 1) maailma vanima kirjasüsteemi ­ kiilkirja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mesopotaamia kunst

See tulenes aga sellest, et ei usutud hauatagusesse ellu ning laipade anatoomiat ei uuritud. Inimkehade proportsioonid olid skulptuuris ebaloomulikud. Linnakohtadest on ka leitud arvukalt keraamikat, mida kaunistati geogmeetriliste ornamentidega. Kolmandal at. tungisid Mesopotaamiasse akadid, 2350 eKr ühendas kuningas Sargon I linnriigid suurriigiks, mis küll ei püsinud kaua. Tähtsaimaks kultuurikeskuseks sai Babüloni linn. Sellest ajast peale sai Mesopotaamia kunsti peamiseks teemaks ainuvalitseja ülistamine. 2.Vana-Babüloonia ajastu 1800-1500 eKr. Kuulsaim leid Hamurapi seadustetahvli ülaosa. Suuremaid kunstiteoseid pole säilinud. Riik kukub kokku naaberrahvaste rünnakus. Peale Babüloni langemist kujuneb uueks keskuseks Assur. 3. Assüüria ajastu 1500-605 eKr. Räägiti akadi keelt, mis kujuneb 2. At. rahvusvaheliseks keeleks. Arhitektuuris olid endiselt tähtsal kohal lossid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Mesopotaamia konspekt

Kirja areng Piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri Mesopotaamia kirja kutsutakse kiilkirjaks, sest värskele savitahvlile pilliroost pulgaga vajutatud märgid jätsid kiilukujulise jälje. Mesopotaamia suurriigid: Babülooonia Sumerite linnriikide nõrgenedes tekkisid Mesopotaamiasse suurriigid. Nendes riikides kasutati aga endiselt sumerite kiilkirja ja asutati ka nende jumalaid 1. Babüloonia • Sai alguse Babüloni linnast, mille kuningas Hammurapi vallutas teised Mesopotaamia riigid. • Hammurapi lasi ka koostada põhjaliku ja karmi seaduste kogu. • Suurriik lagune Mesopotaamia suurriigid: assüüria. 2. Assüüria • Sõjakas rahvas, kes vallutas meid, et nõuda maske. • Kohtlesid allutatud rahvaid väga karmilt- pealikud tapeti, maa rüüstati nõuti väga kõrget andamit, vangistati ja küüditati -> pidevalt ülestõusud. • Babüloonlased purustasid Assüüria pealinna. Mesopotaamia suurriigid: Uus- Babüloonia 3

Ajalugu → 6. klassi ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia, Egiptus

Kiviaeg jaguneb: 1. Vanem kiviaeg e paleoliitikum(esimeste tööriistade valmistamine) 2. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum(algas pärast jääaega) 3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Egiptus, Mesopotaamia

Egiptus ­ Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus. Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia kunst

Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse. 18.saj e.m.a muutus Mesopotaamia tähtsaimaks kultuurikekuseks Babüloni linn. Kunsti peateemaks sai ainuvalitseja ülistamine. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehituseks kasutati kuivatatud savitelliseid, mis kahjuks on tänapäeval hävinenud. Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptus, Mesopotaamia

Igas tsivilisatsioonis olid inimesed üle läinud viljelusmajandusele ja kasutasid metalli. Sellega hakkas kujunema ühiskondlik tööjaotus (mehed tegid põllutöid ja naised lihtsamaid töid). Ühiskond hakkas jagunema erinevateks varanduslikeks klassideks. Tekkisid rikkad ja vaesed. Rikastest edasi kujunesid juba riigipead ja vaesed pidid nende käske täitma. Kasutusele tuli ka kiri, selle abil hakati kirja panema seadusi, uskumusi, pärimusi, ajaloosündmusi... 3)Egiptuse ja mesopotaamia jumalad ning usund? Egiptus: Austatud jumalate hulk oli tohutu. Tihti kujutati neid looma peaga ja inimese kehaga. Päikesejumal RA oli maailma looja ja selle esimene valitseja. Keskmise riigi ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal muutus Amon-Ra tõeliseks peajumalaks ja vaarao oli tema poeg. Horos- oli taeva jumal ja teda samastati Raga või ta oli Ra ja Isise poeg. Horos oli pistriku peaga. Osiris- viljakuse jumal ning surnute valitseja.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia ajaloost

Mesopotaamia ajaloost · Muistne Mesopotaamia asus praeguse Iraagi territooriumil. Mesopotaamia tähendab tõlkes Kahejõemaa, sest seal andsid elu kaks jõge: Eufrat ja Tigris; · Siin tekkisid esimesed seda teada olevad riigid. Valitses orjanduslik kord; · Riigid ühendasid erinevaid rahvaid ja kultuure. Seni tuntakse enim sumereid, kes pärandasid maailmale kiilkirja ­ ühe meie tsivilisatsiooni nurgakivi; · Mesopotaamia ajalugu on lõputute sõdade jada. · Eelajaloolisel ajal saabusid Mesopotaamiasse sumerid, kes olid valge rassi esindajad. Kes neil aladel enne elasid, pole teada. Ilmselt sulandusidnad kiiresti sumeritesse; · Algse mäerahva kummardasid sumerid oma jumalaid mägedes. Mesopotaamia lagendikele ehitasid nad kunstlikke mägesid, mille otsa asetasid altarid ohverdamiseks; · Nad ei osanud ehitada astmeid ja kasutasid kaldstolle. Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Mesopotaamia kirjandus

docstxt/136077402122.txt

Ajalugu → Tsivilisatsioonid väljaspool...
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mesopotaamia ajalugu

Mesopotaamia ajalugu (võrreldes Egiptusega) Egiptus Mesopotaamia Asukoht Niiluse keskja alamjooksul Eufrati ja Tigrise jõe keskja alamjooksul Geograafiline asend Muust maailmast eraldatud Põhjast ja kirdest piiravad poolkõrbe ja kõrbealadega, Iraani kiltmaa ääremäestikud, mis piiravad nii läänest kui lõunast ja edelast Araabia

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mesopotaamia - konspekt

Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1. Sõjaväe ülemjuhataja 2. Kõrgem seaduse andja 3. Mõistis kohut 4. Oli ülempreester Mesopotaamia riikides ei olnud ranget korraldust. Elati oma elu riigivõimust sõltumata. Pidid täitma kuninga korraldusi, maksma makse. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks olid sumerid: 1. Lõid kiilkirja 2. Panid aluse linnaelule 3. Nende usk kujundas kogu Mesopotaamia religiooni 4. Kirjandust jäljendati aastatuhandeid 5. Leiutasi ratta 6. Arenenud põlluharimine Poliitiliselt olid nad killustatud. Iga suurem riik moodustas omaette riigi. Linnad olid müüridega kindlustatud. Keskes oli jumala astmikpüramiid ­ tsikuraat. Preestrite maid harisid templi sulased. Linnriigi kodanike hulka kuulusid nii jõukad kui sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nende hulka ei kuulunud orjad ja rentnikud. Otsuste tegemisel olid tähtsad

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia- Konspekt

elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitati ka Babülon, mis hiljem taastati. Uus- Babüloonia riik: Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babülooni Assüüriast lahku ning purustas liitlaste abiga. Valitses Nebukadnetsar 2. Korraldas Babülonis ehitustöid ja muutis

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Mesopotaamia usund

Mesopotaamia usk Jan-Are Nursi Usund. Mesopotaamia usk sarnaneb Egiptuse usule. Usku levitasid preestrid. Jumalad olid Egiptuselt üle võetud. Kuningas Jumala maine asemik. Jumalaid palju. Tähtsamad jumalad. Taevajumal Anu- Jumalate isa. Tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal Enlil- Jumalate tõeline kuningas ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuntstiajalugu mesopotaamia

Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid ­ nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mesopotaamia kultuur

Kogu ühiskond oli väga võrdne, hoolimata kihistumisest (vabad, sõltlased, orjad). Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad jumalad olid kolm meesjumalat ­ Anu, Enlil ja Ea, kes olid taeva- ja loodusjõududega seotud jumalad. Tähtsaim jumalanna oli armastusejumalanna Istar; oluline oli ka kaitsejumal Marduk, kes hakkas järk-järgult saama jumalate kuningaks. Arhitektuuris oli olulisim templite ehk tsikuraatide ehitamine. Tsikuraat oli astmiktempel, mõõtmetelt suur. Nt Marduki tempel (Paabeli torn), Uri Tsikuraat. Ehitati ka linnamüüre ­ ja

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Mesopotaamia

VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks

Kultuur-Kunst → Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanimate tsivilisatsioonide erinevad jooned

Mesopotaamias oli aga jõgede suudmeala soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Sellest järeldan, et nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli põlluharimine suhteliselt keerukas ja vaevanõudev tegevus. Ehitusmaterjale nagu kivid ja puit toodi Mesopotaamiasse sisse naaberaladelt. Tänu sellele oli Mesopotaamias tihe suhtlemine naaberrahvastega. Egiptuses sellist asja ei olnud. Sellest võib järeldada, et egiptlased ei olnud nii head suhtlejad kui mesopotaamlased. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli seal läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja tegi vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamias valitses riiki kuningas, kes oli valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester ja jumala esindaja, kuid mitte jumal. Egiptuses valitses riiki vaarao

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

MESOPOTAAMIA - Kujunemisest Pärsia suurriigini

Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele

Varia → Kategoriseerimata
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks:  Vana riik (u. 2650-2100 ...

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mesopotaamia ja Egiptus

temple valmimisest) Pärast tema surma jagatakse riik kaheks Panid aluse Monoteismile KONTROLLTÖÖ 1.Sekundaarsed a.Foiniiklased-tähestik b.Juudid-esimese monoteistliku religiooni rajajad /primaarsed/sekundaarsed 2.Kaart(linnad, jõed, tsivilisatsioonid (punkt 1.) 3.Too näited, tunnused, eeldused 4.Tsivilisatsioonide saavutused/tunnused/see mõiste ise egiptus, päikesekanlender sumerite linnriigid: ratas, vask; Mesopotaamia - seaduste kogu 5.Maailmaimed Nebukatnetsar II ­ rippaiad 6.Juutide vanaaja allikas on vana testament. 7.Taavet-taaveti mark (judaismi, kui ka iisraeli riigi sümbol) 8.Salomon-tark valitseja, 9.Indoeuroopa rändajad: a) Keldid b) germaanlased(sakslased, prantslased) c)Italikud d) Kreeklased e) Slaavi rahvad(poolakad, venelased, slovakid, horvaadid) f) Baltlased (nt: Lätlased) 4

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
0
pps

Vana Mesopotaamia kunst

docstxt/15372134458995.txt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

· Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude · Religiooni teke ­ seletada loodusjõude võeti appi kõrgemad jõud · Kunst on seotud uskumustega · Mütoloogia ja religioon andsin inimesele moonutatud maailma vaate. II Periood VANADE KÕRGKULTUURIDE MUUSIKA · 4. ja 3. aastatuhande vahetusel tekkisid esimesed orjanduslikud riigid (veekogude läheduses) · Egiptus, Mesopotaamia (sumerid), Vana ­ Kreeka, Vana ­ Rooma · Ühised omadused o Vanade kultuurrahvaste muusika kujutas endast maailma korraldust ehk. KOSMOLOOGIAT o Tihedalt seotud matemaatikaga ja astronoomiaga o Sagedased 5 ja 7 astmelised helilaadid ehk SAKRAALARVUD (muusika loomise alus), lähtuvalt sellest tehti keelpillid 5 või 7 keelega o Tähtis inimese kasvatamise ja religioosse kohastumise vahend

Muusika → Muusika
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia teadus, kiri ja usund

3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid. Kirjaoskus oli laialt levinud. Õpetati matemaatikat, kirjandust, kirjutamist ja lugemist. Kirjanduses olid levinud eeposed. Teadus oli peamiselt preestrite käes. Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist

Mida ma arvan Mesopotaamia kunstist. Õp. 2007 Mesopotaamia kunst oli valitsevaks kunstistiiliks vahemikus 4000a. ­ 6.s. e.m.a. Kahjuks pole eriti palju teoseid tänaseks päevaks säilinud. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus on aga siiski nii mõnigi ese leitud. Selle kõrgkultuuri loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV ­ III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptus ja mesopotaamia

Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad t...

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajalugu - Egiptus ja Mesopotaamia

Mesopotaamia 1. Loodusolud Mesopotaamiaks nimetatakse Eufrati ja Tigtise jõe vahelist ala, mis on tänapäeval Iraagi territoorium. Vihma sadas vähe ja seda peamiselt põhja pool. Lõuna pool pidi maapinda kunstlikult niisutama. Loodusvaradest leidus Mesopotaamias savi ja pilliroogu. Savist ehitati maju ja see oli ka tarbeesemete peamiseks tooraineks. Puitu, metalli pidid mesopotaamlaselt väljas poolt sisse tooma. Seetõttu suhtlesid nad naabritega rohkem kui egiptlased. Mesopotaamia oli seega vähem suletud ja seal toimusid aja jooksul suuremad muutused. 2. Ühiskond Esialgu oli sumeri linnriigi kõrgeima seisusega preesterkond, hiljem kuningas. Need kaks võisid võimu pärast ka võitlema hakata. Jõukamad mehed, enamjolt sõltumatud talupojad ja käsitöölised, moodustasid kodanikkonna. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad. Orje oli Mesopotaamias vähem kui Egiptuses. Alaline sõjaväge enamjaolt puudus

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ãœrgaja kunst. Mesopotaamia kunst.

Menhir on teravatipuline kivimürakas. Dolmen on algeline hauakamber. Kromlehh tekkis kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena. Arhitektuur? 11. Milleks püstitati dolmeneid? Hauakambrid. 12. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? Lõuna-Inglismaal Stonehenge 13. Kuidas nimetatakse meie mandri vanimat teada olevat inimest kujutavat skulptuuri?Kui vana võiks see umbes olla? Hohler Felsi Veenus. Üle 35,000 a. vana. Mesopotaamia kunst 14. Mida tähendab tõlkes Mesopotaamia? Millise tänapäeva riigi territooriumil see asus? Tähendab Kahejõemaad. Iraagi territooriumil. 15. Millised kolm tähtsamat rahvast asutasid Mesopotaamiat? Millisel neist on vanim kultuur? Sumerid, babüloonlased, süürlased. Sumeritel vanim. 16. Sumeritelt pärineb inimkonna suurim leiutis. Milline? Ratas. (vanker, kiilkiri.) 17. Tallinna Disaini- ja Tarbekunstimuuseumis on keraamikaosakond. Milliseid

Kultuur-Kunst → Kunst
22 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Vana-Mesopotaamia kunst

Vana-Mesopotaamia kunst Birgit Klee Elamine ja piirkond Põlluharimine Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine Lähistroopiline kliimavööde ­ Lähis-Ida, India, Hiina Esimesed riigid Religioon Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena Lähis-Ida Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia (tänapäeval Süüria ja Iraak) Mesopotaamia kõrgkultuur Sumerid IV-III aastatuhandel eKr Linnriigid Kiilkiri Esimesed templid Akaadid 2350.aastal eKr Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal ­ savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus

Kultuur-Kunst → Kultuuriajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
17
docx

MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur..........................................

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Egiptus ja Mesopotaamia

šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav - jõgede vaheline maa - ehk kahejõemaa, nii refereeriti Mesopotaamiale ja sellele piirkonnale rippuvad aiad - astmelised aiad, millel kasvasid taimed ka. Vana maailmaime. Paabeli torn - astmiktempel, mis oli pühendatud jumal Mardukile. Umbes 90 m kõrge. Legendi järgi oli see taevani ulatuv torn, inimesed tahtsid selle abil taevani ronida, Jumalate juurde maat - maailmakorraldus Gilgameš - Mesopotaamia eepos, mis räägib kangelasest Gilgamešist, Uruki valitsejast templiprostitutsioon - Ištari, füüsilise armastuse jumalanna templites elasid ja töötasid preestrinnad, kes väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar ­ Uus­Babülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

· Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) ­ u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) ­ u 3000 eKr. · India (Indus) ­ 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) ­ 1600 eKr. · Peruu ­ u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika ­ u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik

Ajalugu → Ajalugu
371 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesopotaamia ja Egiptus

Loo Keskkool Egiptus ja Mesopotaamia Loo 2007 Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus on kaks erinevat geograafilist piirkonda, kus kujunesid väja erinevad tsivilisatsioonid ja kõrgkultuurid. Mõlemad on oma jälje jätnud ajalukku. 2 Geograafiline asend Mesopotaamia asub Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksualal. Põhjast ja kirdest piiravad seda Iraani kiltmaa ääremäestikud, lõunast ja edelast Araabia kõrb. Tigrise üleujutused olid ettearvamatud ja tõid kaasa tohutuid kahjustusi. Jõgede suudmealal on aga sood, mis ei kõlba põlluharimiseks ilma kunstliku kuivenduseta. Mesopotaamias leidus maavaradest savi ja rauda. Kuna Mesopotaamia oli geograafiliselt välismaailmale avatud, siis soosis see vaenlaste sissetunge ning

Ajalugu → Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Egiptus ja Mesopotaamia

3.KIRJUTUSMATERJAL *Egiptuses papüürus ja Mesopotaamias savitahvlid.Papüürus ei olnud nii säiliv kui savi. Savi tekitas kiilkirja. 4.GEOGRAAFILINE ASEND *Egiptus oli suhteliselt eraldatud ja kaitstud. See ei toonud võõrmõjusid ega sissetunge kaasa. Mesopotaamia oli avatum, tihedamad suhted naabritega ja tuli end rohkem kaitsta sissetungijate eest. Mesopotaamias toimusid suuremad muutused kui Egiptuse tsivilisatsioonis. 5.VÄIDE ET MESOPOTAAMIA TSIVILISATSIOON OLI LINNATSIVILISATSIOON? Sumerid panid aluse linnaelule.Linnad määrasid Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. 6.MESOPOTAAMIA PEREKOND Patriarhiaalne. Isal oli suur võim oma kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peigmehe ja ta tulevase äia vahel lepinguga,mis määras kindlaks abielupoolte varalised suhted. Pruudi kinnisvara kuulus naisele ja lahku minnes tuli see naise sugulastele tagastada

Ajalugu → Ajalugu
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun