Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast?
Vasakule Paremale
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #1 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #2 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #3 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #4 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #5 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #6 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #7 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #8 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #9 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #10 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #11 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #12 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #13 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #14 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #15 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #16 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #17 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #18 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #19 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #20 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #21 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #22 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #23 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #24 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #25 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #26 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #27 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #28 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #29 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #30 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #31 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #32 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #33 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #34 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #35 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #36 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #37 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #38 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #39 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #40 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #41 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #42 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #43 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #44 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #45 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #46 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #47 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #48 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #49 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #50 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #51 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #52 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #53 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #54 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #55 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #56 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #57 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #58 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #59 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #60 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #61 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #62 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #63 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #64 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #65 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #66 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #67 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #68 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #69 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #70 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #71 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #72 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #73 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #74 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #75 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #76 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #77 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #78 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #79 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #80 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #81 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #82 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #83 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #84 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #85 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #86 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #87 Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl #88
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 200 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon

Ajalugu
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at

Ajalugu
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega. Alates III aastatuhande lõpust ja II aastatuhande algusest eKr hakkasid indoeurooplased järk-järgult tungima tolleks ajaks juba kujunenud tsivilisatsioonide naaber- ja äärealadele ning neid hakati nimetama kirjalikes allikates. Seetõttu on võimalik nende järgnevat ajalugu üldjoontes jälgida. (Kõiv, Mäesalu, Piirimäe, Tänava, 1998) Inimlased – ehk hominiidid on imetajate sugukond. Esimesed tekkisid 7 milj. aastat tagasi. Algselt peeti sellesse sugukonda kuuluvaks vaid nüüdisinimese liiki ja tema eellasi. Tänapäeva hominiidid on orangutanid, šimpansid, gorillad ja inimene. Jääaeg – periood Maa ajaloos, mil suur osa Põhja-Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Aasiast oli jääga kaetud

Ajalugu
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

rannajoon pole nii liigendatud. Etruskid ­ poolsaare loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu tundmatu, kuid ei kuulunud indoeurooplaste hulka, ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas, olevat tulnud Väike-Aasiast, osa peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks; käisid läbi foiniiklaste ja kreeklastega, mõjutused kultuuris; võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele, nende kirja on võimalik lugeda, kuid keel on arusaamatu; nende ajalugu ja kultuur tuntud arheoloogiliste mälestiste ja kreeka, rooma teoste kaudu; meresõitjad, kaupmehed, ehitusmeistrid, metallitöötlejad; rajasid planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid; 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid liidu, domineeris aristokraatia; ülikud maeti kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambritesse, kus on eredad seinamaalingud; palju jumalaid, ka kreeka omi, head ja kurjad vaimud; surmajärgne elu;

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi

Ajalugu
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks se

Ajalugu



Lisainfo

saku gümnaasiumi 1 õppeaasta konspekt ( 10kl )

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: Meil on see 10 kl
08:08 05-02-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun