Mõiste Jõhvi oma valitsus: Jõhvi Vald vastavalt põhiseaduse Eesti Vabariigi demokraatlikult loodud omavalitsusel on õigus ja võime seaduste alusel ise korraldada ja juhtida kohalikku elu , lähtudes õigustatud vajadustest ja elanikude huvidest. Enesejuhtimise teostatakse demokraatlikult loodud esindaja organite ja asutuste abil, samuti kohaliku elu arvamusküsitlused või üleriigilist algatust. Suhted Jõhvi Vallavalitsuse ja õigusasutustega: (1)Suhete aluseks omavalitsuse ja Jõhvi valla organitega on seadused ja lepingud mille on volitatud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused Jõhvi vallas .
Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 110. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse §-s 104 loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. VIII. peatükk RAHANDUS JA RIIGIEELARVE § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes
Võimude lahususe põhimõtte on seadusandlik(riigikogu) täidesaatev (valitsus) ja kohus (neljas võim ajakirjandus) Lahusus: riigikogu-> võtab seadused vastu /president/valitsus/kohus Õiguskantsler -> president vs. Riigikogu seadused Valitsus annab aru riigikogu ees. Kohtunikud annavad aru riigikogu ees. Demokraatlikus riigis on tähtis võimu jagamine pealinna ja omavalitsuse vahel. Kasutatakse 2 põhimõtet: 1) föderaalriigid (USA, Venemaa) omavalitsusel on küllaltki suured õigused 2) unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi: 1) parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu 2) presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht Riiklikud kontrollorganid on: 1
Vana-kreeka riik ja ühiskond Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
sotsiaalset keskkonda arendavaks (haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne aktiivsus jne). Tulemuslikud on progresseeruva maksusüsteemi kasutuselevõtt, sotsiaalse toetussüsteemi loomine ning tööhõivesse kaasamise poliitika, mis sisaldab nii ümberõppe- kui täiskasvanute koolitussüsteemi loomist ja reguleerivad gruppide elu ja töötingimusi ning juurdepääsu terviseteenustele.. Meetmed mesotasandil ehk omavalitsuse vastutusvaldkonnas Kohalikul omavalitsusel on mitmeid tegevusvaldkondi, mille kaudu sotsiaalset ebavõrdsust tervises ning paikkonna heaolu ja tervist mõjutada. Kuigi igal omavalitsusel on oma prioriteetsed valdkonnad, eksisteerib neli erinevat dimensiooni sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisel tervises ja kohaliku elanikkonna heaolu arendamisel: füüsiline dimensioon elamistingimuste parendamine, parkide, spordiväljakute,
Riik maksustab tulu ja tarbimist. 4. Mis on käibemaks? Käibemaks on tarbimismaks, mida makstakse ostu-müügi tehingutelt läbi tarbimise. 5. Milliste teenuste/kaupade käibemaks on madalam ja miks? Madalam käibemaks on ravimitel, raamatutel, soojusenergial, matusetarvetel.Need ei tee inimesele kahju ja on olulised. 6. Kuidas saab inimese tarbimist läbi tarbimismaksu mõjutada? See motiveerib inimest valima tervislikumat eluviisi. 7. Kellel on õigus kehtestada kohalikke makse? Omavalitsusel on õigus kehtestada kohalikke makse. 8. Millised kohalikud maksud on Eestis?. Nt:isikumaks, kohalik(täiendav) tulumaks, müügimaks, paadimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, reklaami-ja kuulutusmaks, teede ja tänavate sulgemise maks jne...
taustast. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk arendab ja korrastab haridus-, teadus- ja kultuuriasutuste andmesidevõrku ning juhib ja koordineerib sellealast tegevust Eestis. Rahvusvahelise koostöö avardamine ning sidemete tugevdamine kolleegidega teistest riikidest on eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks olnud oluline tegevussuund, mis aasta-aastalt on tugevnenud. - riigil ei ole koolieelseid lasteasutusi ega kohalikul omavalitsusel kõrgkoole. Ülikoolid on avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. - otsustajateks sellistes kohtades on ka inimesed, kes pole reaalses elus päevagi õpetajana töötanud. - Haridussüsteemi kirumine on teema, millega poliitikud hea meelega tegelevad ja seda erinevatel põhjustel. Peamine põhjus on see, et kõik on kunagi koolis käinud ja seepärast arvavad, et seda asja nad tunnevad.
Vana - Kreeka riik ja ühiskond Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Polis (kr.k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus
* välissuhtluse vallas korraldada suhtlemist teiste riikidega,tagada riigi välisjulgeolek. 6) Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, seda finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded on korraldada ja koordineerida riiklikku hääletust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti,tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja terviseabi,
mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluharijatest talupojad olid võlgades. · Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid.
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta.Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu
kokkulangemine või muid põhjuseid. Aga mis on need põhjused miks inimesed kodutuks jäävad? Praegu satuvad eluaseme kaotamise ohtu need töötud, kes töötukindlustust enam ei saa või on töötukassa arvelt maha langenud, kel on mingid põhjused miks ta ei saa ka toimetulekutoetust. Koduvõlg hakkab kuhjuma ja tõstetakse välja, seejärel peaks kohalik omavalitsus tagama talle elukoha, aga kui ka kohalikul omavalitsusel võimalusi pole, või on ka kohalikule omavalitsusele võlgu, siis ongi kõik. Ehk siis kodutuks jäämise peamised põhjused ongi töö,rahaliste sissetulekute ja pere ning tuttavate puudumine või siis kuhjunud võlad. Kuidas aidata kodutuks jäänud inimesi? Supipoti ega riietega varustamine kodutuid jäädavalt ei aita. Kodututele vajalikud teenused on Tallinnas enamasti olemas, nagu näiteks öömajad,
Ekspertkomisjoni kuuluvad eksperdid on arutelus välja sõnastanud järgmisi eesmärke (Haldusreformi eesmärgipuu, 2015): 5 1. Kohaliku omavalitsuse teostamisel on õigus osaleda ka kodanikul: otsustada, kuidas korraldatakse kohalik elu, kes ja kuidas avalike teenuseid osutab ning võtta osa avaliku elu korraldamisest kodanikuühenduste läbi. 2. Kohalikul omavalitsusel on suurem osakaal valitsussektori eelarves, mis tagab suurema rolli ühiskonnaelu korraldamises. 3. Tagada omavalitsusele suurem omatulu, mis tagab selle, et kohalik omavalitsus saab teha ise rohkem otsuseid. 4. Efektiivsem võimekus teenuste organiseerimises. 5. Tagada, et teenused ja valitsemine on ökonoomne. 6. Suurendada kohaliku omavalitsuse osakaalu strateegilises juhtimises. 7. Tagada kohaliku omavalitsuse võimekus lahendada iseseisvalt ja ökonoomselt kõik olulised
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid.
Reformatsioon Sveitsis: Zwingli ja Calvin Riiklikult oli Sveitsis kujunenud elanikkonna omavalitsusel põhinev kantonite süsteem. Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi
Halinga ja Salme valla omadele. Näiteks narkomaania ja HIV ennetustegevuse koordineerimine ning töötutele hädaabitööde organiseerimine. Vastutuse puhul on kõigi kolme valla puhul räägitud nii tööülesannete õigeaegse täitmise kohustusest, vara hea hoidmise kohustusest kui ka siseeeskirjast kinnipidamise kohustusest. Erinevalt Salme vallast on Halinga ja Haljalala valla puhul välja toodud töösaladuste hoidmine. Kõigi kolme valla puhul on ka konfidentsiaalsuse kohustus. Kolmel omavalitsusel sotsiaaltöötaja ametijuhendi õiguste puhul suuri erinevusi pole, kuid eriliselt tooksin välja Haljala valla ametijuhendis seisneva punkti, et sotsiaaltöötajal on õigus sekkuda pereellu, kui on alust arvata, et isiku areng, tervis ja/või elu on ohus. Leian, et see on väga oluline punkt omavalitsuse sotsiaalse heaolu tõstmiseks ning teiste omavalitsuste õigustes peaks see samuti olemas olema. Kvalifikatsiooninõuete puhul on Haljala vallal kõrgeimad nõudmised. Haljala valla
järgne valla- või linnavalitsus, mitte aga omavalitsus, mille territooriumil isik viibib erihoolekandeteenuse saamise ajal. Autor kirjutab ka kuna ja kuidas algatatakse elukoha aadressi kandmist ja muutmist. 4.Lapse ja täiskasvanu eestkostet vajavat isiku eestkostja määramise tähtajad. Laps vajab seaduslikku esindamist kohe järgmisest päevast ja see ülesanne lasub enne kohtumäärust automaatselt omavalitsusel. Täiskasvanu puhul saab eestkostja määratud ainult peale kohtu otsust. 5.Eestkostetava õiguste kaitse probleemid. Tänapäeval hinnatakse eestkoste tähtajad; kas ja millises mahus on eestkostetav võimeline ise rahalise väärtusega tehingud tegema; kas isik on võimeline tegema perekonnaõiguslikke otsuseid; eestkostetava õigust osaleda valimistel. Kaasaaegne lähenemine eestkostele on maksimaalne õiguste säilitamine eestkostetaval. Mõisted, mis olid artiklis minule võõrad.
Asenduskodudes on kolm korda rohkem lapsi kui hooldusperedes, kuigi perekonnas hooldamine on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile ka mitu korda kallim, kui see on hooldusperedes, sest asenduskodudes on ettenähtud suur hulk kasvatajaid. Kuna rahastamine aluseks on pearahasüsteem, siis on asenduskodud huvitatud võimalikult paljude laste asenduskodusse võtmisest. Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti mõjutab KOV otsust saata laps asenduskodusse see, et info vabadest asenduskodukohtadest on paremini kättesaadav kui kohalikest hooldusperedest. Paljud asenduskodud ja hoolduspered ei täida nendele kehtestatud nõudeid ning ka järelvalve nende üle on ebaühtlane. Samuti on probleeme seoses lapsendamisega. Lapsendamise kohta ei ole Eestis ühtseid reegleid,
12.Missugune valimissüsteem kehtib Eestis? Eestis kasutatakse kõikidel valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 13.Kui suur on Eestis parlamendivalimistel valimiskünnis? Eestis on parlamendivalimistel valimiskünniseks 5% nimekirjale üle riigi antud häältest. 14.Kas Eestis peaks kohalike omavalitsuse valimistel osalemiseks langetama valimisiga? Põhjendage oma vastust. Jah, ma arvan küll, sest vanemad inimesed võivad oma põhimõtetes kinni olla ja ei lase omavalitsusel areneda. Noored inimesed on alustalaks, kes teavad täpsemalt, mida noortel on vaja ja teevad kindlasti paremaid otsuseid. 15.Miks on ebaausad valimised ühiskonnale kahjulikud? Põhjendage oma vastust. Tõkestab demokraatiat ja on rahvuslike huvide edendamise seisukohalt kahjulik. Kui võimule on ebaseaduslikult saanud valitsus, siis ei pruugi ta tegutseda rahva huvides. Võidakse vastu võtta seadusi, mis muudavad rahva elu pigem halvemaks, kui paremaks. 16.Mis on partokraatia?
·Puudub energiamärgis, kui selle olemasolu on nõutav. Kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel. Kohalikul omavalitsusel on õigus vastavuses ehitusseadusega kasutusluba kehtetuks tunnistada, kui: ·Ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ·Ehitise omanik ei täida ehitusseaduse §61 lõikes 1 või §64 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust ·Kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid ·Ehitis on lammutatud.
tähistamisel. Kultuuri ja spordi osakaalu kohaliku omavalitsuse tegevusalas üritatakse tõsta ja hoida heal järjel mitmel erineval viisil. Suurel osal omavalitsustest on oma rahvamaja, kultuurimaja, seltsimaja ja/või külastuskeskus, kus kohalik rahvas saab koos käija ja kus toimuvad erinevad üritused nii meelelahutuseks kui ka harimiseks (Kultuur 2011). Lisaks sellele on omavalitsustel spordihooneid ja staadione, kus kohalikud inimesed saavad sportida. Näiteks Audru omavalitsusel on olemas mõlemad, nii staadion kui ka 5 spordihoone, kus pakutakse rahvale erinevaid treeninguid ja võistluseid (Audru Spordihoone 2011). Samas väiksemates kohtades puudub enamasti võimalus või otstarve ehitada spordihooneid. Samas vastukaaluks Audrule on Koongas ainult kooli juurde kuuluv staadion (Koonga vald (a) 2011). Lisaks hoonetele on väga tähtsaks kultuuri ja spordi arendamise vahendiks kõik sellega seotud üritused, mis saavad ka
valimisõigusliku inimese vabadus propageerida oma vaateid ja valimistel osaleda, valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14. Riigikogu valivad Eesti Vabariigi kodanikud iga 4 aasta järel otsestel valimistel; valitsuse moodustavad valimistel edukamalt esinenud parteid omavaheliste läbirääkimiste põhjal. 15. Eesti Vabariik jaguneb 15 maakonnaks ja 247 omavalitsuseks. Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad). 16. Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan linna/valla volikogu ning täitevorgan linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17
· 1877 linnareform seni raad nüüd Linnavolikogu. · Maakonnad omavalitsuse õigusi ei omanud maakonnaülem oli tegelikult politseiametnik. · EV algul oli meil 3 tasandiline omavalitsus (ka maakond) · 1933 põhiseadusega maakond muutus riigihaldustasandiks keskvõim määras maavalitsuse. Seega muutus omavalitsus kahetasandiliseks · Praegu Eestis 15 maakonda, mis jagunevad 227 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitsusel oma põhimäärus · Maakond on riikliku halduse üksus - teostab maakonna riiklikku haldust · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga · Maavanema nimetab valitsus 5 aastaks vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest. · Maavanem keskvõimu esindaja kohapeal. Samas ka maakonna huvide esindamine keskvõimu ees. Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja koordineerida riiklikku haldust
Liivakastidel peavad olema katted, et loomad ei saaks liiva reostada. Lasteaed ja sõidutee peavad olema eraldatud ajaga, sest laps võib söösta ootamatult teele. Laseaed ja kasvataja peavad tagama laste turvalisus ja andma neile tingimused vabalt ja hirmutundmata mängida. Laste vigastuste vältimine omavalitsuse tasandil ei ole kerge. Omavalitsus ei puutu otseselt lastega kokku ning see tõttu on neil raskem lapsi kaitsta kui lasteasutuse õpetajal. Kuid omavalitsusel on võimalused kaudselt laps kaitsta näiteks kampaaniatega ( Helkuri kampaania) või siis teha koostööd politsei, tuletõrje ja PunaseRistiga. Need organisatsioonid saavad luua lastega otsese kontakti ja nad saavad õpetada lastele kuidas Triin Kevade EAL-1 hoiduda ohtlikest olukordadest, mis võib lõppeda õnnetult
rannikule. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus. 2. Riik ja ühiskond: linnriigid, ühiskonna strukt. kodanikkond, linnriigi valitsemine jne. Polis linn koos teda ümbritseva maaga ja seal elavate inimestega. Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonnastruktuur: Aristrokraadid rikkad linnaelanikud. KODANIKUD VABAD Talupojad mehed, täisealised, põliselanikud Käsitöölised sageli ilma poliitiliste õigusteta. Orjad Poliitika Polise asjadega tegelemine iga kodaniku kohus. Rahvakoosolek võeti vastu otsuseid, valiti riigiametnikud.
organiseerimisele ning vajaliku teavitustöö korraldamisele. Vald on nimetanud, et hinnanguliselt kulus reostuse likvideerimiseks vallavalitsuse töötajatel ligi 167 töötundi ja valla eelarvest tasuti 5 600 euro ulatuses otseseid kulusid rannikureostuse likvideerimiseks vahendite soetamiseks, jäätmete käitlemiseks ning muudeks toiminguteks. Vallavalitsus on taodelnud Päästeametilt vastavate kulude katmist, kuna leiab, et Päästeamet on ekslikult asunud seisukohale, et kohalikul omavalitsusel oli reostuse kõrvaldamise kohustus. Aprilli masuudireostuse likvideerimise võttis üle Päästeamet. Kaks sarnast juhtumit väga lühikese aja jooksul samas piirkonnas on pannud kohalikke elanikke ning rahvaesindajaid tundma tõsist muret rannikureostuse likvideerimise võimekuse üle. Harku vallal on 22 km merepiiri ning seega on otsene oht merelt tuleva reostuse osas väga suur.
otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. 1 Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus. Teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.2 Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. 1 Mäeltsemees, S. (2002) Kohalik omavalitsus ja regionaalpoliitika I Euroopa integratsioon .TTÜ kirjastus. 2 http://www.just.ee/10744 4
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm) ARISTOKRAATIA rikas ülemkiht SÕJA KORRAL relvastusid kõik kodanikud vastavalt majanduslikele võimalustele Põhijõuks oli raskerelvastusega jalavägi pikad sirged read üksteise taga > tüüpiline Kreeka lahingurivi FAALANKS...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKU OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHEND Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis pole ka välja toodud, kellele sotsiaaltöötaja allub. Tarvastu Vallavalitsuse puhul on selleks vallavanem, kuid Põltsamaa Vallavalitsuse puhul on selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt...
talupojad ja käsitöölised. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Kreeta- mükeene ajastu usund- kreeklased austasid eelkõige jumalannasid. Neile ohverdati loomi, nende auks korraldati rongkäike ja pidusid. Kuulus kreeklaste usundis koht on ka härjale. arvatakse et ta oli teise jumalanna peamine ohvriloom. Vana-kreeka ühiskond- Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne. Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid, Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud
kaasomanikelt allkirjad. Kaasomanikul on 10 aastat aega terroriseerida oma kaasomandiosa müüa soovivat naabrit, kui ta suudab tõestada, et talle ei teatatud (see ei loe, et ta võis küll teada). Peale asjaõiguslikku o-m tehingut ja hüp seadmist võin mina küll laenuraha välja maksta, aga kui ilmub kaasomanik ostueesõigust kasutama, siis meie hüp ei kustutata enne kui laenuraha tagasi saame. Kaasomanike pärijatel on ostueesõigus 2 kuu jooksul teatamisest. Kohalikul omavalitsusel on ostueesõigus kaitsealadel. Riigil on ostueesõigus kui sellel maal on looduskaitse objekt või jõed, järved või piirialad. Näit. Müüja 1 müüb Ostjale 1 Kaasomanik 1, kaasomanik 2 ja kaasomanik 3 teevad avalduse (not. vormis) , et soovivad ostu-eesõigust kasutada. Ostu-eesõigust saab kasutada ainult samadel tingimustel nagu Müüja 1 ja Ostja 1 vaheline o-m lep. Müüja 1-l on nüüd 4 o-m lepingut; müüa saab ainult 1 korra; teised 3 ütleb üles.
allikatest. Tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud mudel Kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti Omavalitsused palju iseseisvamad, keskvalitsusest. korraldavad kogu kohalikku elu. Otsused lähtuvad keskvõimust. Oluline roll Enam otsustamisvabadust avaliku elu suurte volitustega regionaalvalitsusel. korraldamisel. Kohalik võim finantsiliselt Kohalikul omavalitsusel vastutus iseseisev. kultuurivaldkonnas ja kohalikus majanduses.
Ühelt poolt on see õiguskantsleri aruanne parlamendile oma põhiülesannete täitmise kohta eelneva 12 kuu jooksul. Teiselt poolt võimaldab ülevaate esitamine õiguskantsleril juhtida Riigikogu tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õigusprobleemidele, millega ta on kokku puutunud. Kohalik omavalitsus Omavalitsused Linnavalitsused | Vallavalitsused | Omavalitsusliidud | Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada
Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega.Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel. Mõlemate kultuuride lossid olid aga labürinditaolise põhiplaaniga ning sarnaselt kasutati neid ka laoruumideks ning käsitöökodadeks. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia.
hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised kellel olid peamiselt väikesed töökojad kus hankisid nad elatist enda ja pereliikmete tööga, rikkama ühiskonna moodustasid aristokraadid, suured põllumaade omanikud ja orjapidaja. Riik ja ühiskond. Polis tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike.sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Asus kas orus või mägede vahel. Rahvakoosolek riigi kõrgeim võimu organ kus osalesid kõik kodanikud. Aristokraatia - kui riiki juhtisid rikkad ja suursugused kodanikud Demokraatia rahvavõim st enamuse võim Kodanik mees, vaba põliselanik Türann isehakanud valitseja Faalaks kreeka tüüpiline lahingurivi, mis paigutati üksteise seljataha pikkadesse ridadesse Eluolu ja perekond
kool ÕPILANE nimi JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Peatükk.........................................................................................................4 1.1 Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4 2. Peatükk...........................................................................................................5 2.1 Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5 3. Peatükk.........................................................................
I Vana - Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele mägine, merekaudu kaubandus. lähis-ida kõrgkultuurist võeti õppust. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene periood (2000-1100 eKr), Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr), Arhailine periood (800- 500 eKr), Klassikaline periood (500-338 eKr), Hellenismiperiood (338-30 eKr) 3. Polis Kreeka linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kaljunukile rajatud kindlus), linna keskuseks oli agoraa (koosoleku ja turuplats), linna lähedal põllud ning oliivi ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. 4. Valitsemisvormid - 5. Sparta ja Ateena riigikorraldus · Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad
Linnriiki valitsesid ja ka põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud. kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul mis oli riigi kõrgeim võimu organ. selle kõrval oli ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. rahvakoosolek valis igal aastal ka riigiametnikud kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu sõjakorral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv, see tugevdas kodanike ühtsust · Kreeta kultuur. Kuna kreetlased kasutasid savitahvlile vajutatud siplkirja, mida tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad
klassikaline periood- Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" polis- Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. aristokraat-suurmaaomanik Kreekas sümpoosion-aristokraatide koosjoomingud rahvakoosolek-ekleesial e
kodanikest nõukogu. Paljudes riikides oli nõukogu otsus suurema kaalutlusega. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastusega jalavägi, mis moodustas tüüpilise kreeka lahingurivi- faalanksi. Niisiis oli linnriik sõltumatu , omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.6. Ühiskonna struktuurEnamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Jõukamad neist said oma majapidamisega ise hakkama , kuid sinna kuulus ka vaesuses virelevaid põlluharijaid. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega otseselt seotud. Käsitöölised pidasid peamiselt väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja pereliikmete tööga
Tallinna Polütehnikum Referaat Jäätmed Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jäätmekategooriad : 1) Q1 edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 praaktooted; 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained...
Valgamaa Kutseõppekeskus Pakendid ja pakendamine Pakendite ringlussüsteem ja toimivus Eestis Õpetaja: Veiko Ardel Töö koostaja: Heimar Halliste LKT 12 Kuupäev: 02.01.2013 Valga 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Eesti pakendiringlussüsteem..........................................................................................................4 Pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. Pakendiaktsiis.................................................................................................................................5 MTÜ Ees...
Linnade ja käsitöö hoogne kasv. Omavalitsus võim ei laienenud linnast välja. Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus) Kodakondsuse eeltingimus oli piisav jõukus sõjavarustuse hankimiseks. ÜHISKONNA STRUKTUUR Enamik kodanikke olid talupojad moodustasid ka valdava osa sõjaväest. Rikkad said ise hakkama, vaesuse piiril olid osad
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Asenduskoduteenus Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Asenduskoduteenus............................................................................................... 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine...
haridusseadusele. Lapse kohustus hoida oma tervist Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 18, 19, 20, 21, 22, 23 seadus o) Mida ütleb seadus alaealise liikumisvabaduse kohta? Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00. Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00-5.00. Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 231 seadus p) Millal võib lapse eraldada perekonnast? Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus.
tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Kuna erinevatele ministeeriumitele on ettenähtud erinev osa riigieelarvest. Näiteks kui keskkonnamistreeiumi kulud on 138 miljonit eurot, kuid sotsiaalmisteeriumil lausa 3831 miljonit eurot tekib küsimus, mille alla see raha täpselt kulub. Tegevusalade kirjeldamise järgi on lihtsam teha selgeks kuhu täpselt riigieelarvest raha kulub. Kohalike omavalitsuste eelarved Igal Eesti kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning selle kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Eesti kohalike omavalitsuste eelarvete süsteemi aluseks on eelarve tasakaalustatuse printsiip. Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga). 4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr). 4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas Philippos II kreeklased ja ühendas kogu Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus. Vana- Kreeka riik ja ühiskond Linnriik Polis, Vana- Kreeka linnriik, oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv. Polise kodanikud olid tavaliselt täisealised põliselanikest vabad mehed. Kodanike kohus oli oma riiki kaitsta, seega pidid nad olema piisavalt jõukad, et suuta endale varustust hankida. Ühe halduspiirkonna rahvast, aga ka kogukonda tervikuna, nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht paremad ehk aristoi. Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus.
Rahvakoosolekute kõrval oli ka rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Ka ametnikud olid rikkad ja suursugused. Riiki, kus domineeri see ühiskonnakiht nim. aristokraatlikuks (,,parimate valitsus") Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud oli raskerelvastuse jalavägi. Tüüpiline kreeka lahingurivi faalanks. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. 4. Ateena ja Sparta võrdlus Ateena hõlmas Atika maakonda. Sparta Lakoonika ja Messeenia maakonda Demokraatlik riigikorraldus. Keskuseks kujunes 4 kindlustamata küla. Ühiskonnakorraldused olid karmid. Ühiskonnakihid Kodanikud vabad Ühiskonnakihid Spartiaadid vabad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
