Kuidas toimus õigusemõistmine ? Kohtuprotsess. Arvestati pretsedenti. Väga rangeid karistusi ei määratud. Õigussüsteem baseerus juurdlusel, pretsedentidel, seadustel, õiguskorraldusel ning ühiskonna turvalisusel. Tuntuim seaduskogu 12 tahvli seaduskogu. Paljud Rooma õiguse printsiibid kehtivad tänapäevani ning paljuid seadusi kasutati veel kesk- ja uusajal. 12) Rooma ühiskond oli seisuslik. Keiser- kõige tähtsam mees, kohtumõistja, sõjaväe juhtija. Senaatoriseisus- ülikud, nobiliteet. Suurmaavaldajad, kuid elasid linnas. Määrati leegionite ülemaid ning provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus- rikkad ja mõjukad roomlased. Suurmaavaldajad. Tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli ka kohtunikud. Vabad mehed- põlluharijad, käsitöölised. Vabakslastud ja orjad. 13) Vana-Rooma : naised poliitiliste õigusteta, kohtus pidi neid esindama eestkostja. Oli ka neid naisi kes olid mehe eestkostest
Vormiline nimetus säilib kuid võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → 600 Rahvakoosolekuid ei kutsuta enam kokku Keiser käsutas vägesid ja rahvatribuunina omas veto õigust 12. Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond, keisririigi ajal. Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus Ratsanikuseisus: Lihtrahvas Orjad 13. Kirjeldage Rooma armee rolli ja arengut vabariigist keisririiki. Rooma armee sai alguse kuningate ajal, kui moodustati kodanikest leegion, kus oli kokku 3000 jalaväelast ja 300 ratsanikku ning kergerelvastuses sõdurid. Hiljem Keiser (284–305) Diocletianuse ajal algas Germaaniast lähtuvate rünnakute surve tõttu laiaulatuslik sõjaväe reformi. Leegionite isikkoosseisu suurust vähendati 5000-lt (osadel andmetel 6000-lt) 1000 kuni 500-le, kuid
Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater Circus Maximus Colosseum Colosseum Rooma 300 eKr Roman virtual tour
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus
ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõige olulisemate asjade määramiseks. Senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud. Senaatoriseisus hakkas keisririigi ajal laienema, varem koosnes see nobiliteediperekondadest, keisririigi ajal Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kodakonsus anti kõigile riigi vabadele elanikele. 3. Miks oli ,,jaga ja valitse" (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik? Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende
Iseloomustab seda aega patriitsida ja plebeide vaheline võitlus. 287. eKr kaotati need seisused ja üsna pea asendus nobliteediga, kes hoidis reaalselt poliitilist võimu enda käes. Keisririigi aeg - 30 või 27 eKr 284 pKr. Juhtimine koondunud ühe inimese kätte. Senaatoreid, kogukondi tuli aina juurde. Kaotati kodakondsusega kaasnevad eelised. 2. lk.156-159 Ühiskond Iseseisvalt: seisused endale selgeks teha(4 seisust). Ülemkiht: Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus. Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia
Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem. Neid hinnati põlluharijatest madalamalt, mõnikord jäeti nad isegi kodanikuõigustest ilma. Mõlemas riigis jagunesid põlluharijad maaomanikeks ja rentnikeks. Nende olukord oli aga sõltuvalt nende jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks teinud, siis me võib-olla ei teaks paljusid asju nende maade ajaloost. Kreeka ja Rooma ühiskond oli orjanduslik. Mõlemas riigis oli orjatöö osatähtsus suur ja neid kasutati pea kõigis eluvaldkondades alates kaevandustest, lõpetades rikaste majapidamistega.
Traianuse valitsusajal. Vallutatud aladel valitses täielik rahu, mida nimetati Rooma rahuks. Ametlikult oli Rooma riik edasi vabariik. Väliselt toimis kõik nii nagu enne, aga tegelik võim kuulus nüüd ainult ühele isikule. Augustus võttis endale aunimetuse princeps; provintside asevalitseja ja väepealikuna kasutas imperaatori tiitlit. Ta kandis ka Caesari nime ja sellest tuleneb sõna keiser. Senat ja magistraalid oma senise võimu kaotanud, kuid senaatoriseisus oli endistviisi auväärne. Iga suuremat linna või piirkonda juhtis omavalitsus. Kadusid kodanikustaatuse eelised, sest see staatus anti kõigile vabadele elanikele. Rooma impeerium oli õigusriik. Seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi inimeste suhtes ja seaduse ees olid kõik võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrusel. Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel. Roomlased panid aluse õigusteadusele-
Need moodustasid kuuria.10 kuuriat linnadele. Kodakondsus anti omakorda jagunesid paljudeks moodustas hõimu e triibuse. 3 kõigile vabadele meestele. alamseisusteks, millest kõige hõimu e triibust moodustas Sellega kadusid kõik kõrgem senaatoriseisus Rooma rahva. kodakondsusega kaasnevad (kohustustest ja maksudest vaba) proletaarid -vaesed kodanikud eelised ja sellel polnud Rooma ja madalam orjaseisus. Piirati klienteelsuhted- klient (kaitset riigis enam tähtust
Kerkisid esile juristid ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Roomas sai alguse õigusteadus. Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: ülemkiht ja alamkiht. Need omakorda jagunesid paljudeks alamseisusteks, millest kõige kõrgem oli senaatoriseisus, madalaim aga orjaseisus. Kõigi õigused ja kohustused tulid nende seisuslikust kuuluvusest. Senaatoriseisus oli kõigist kohustustest ja maksudest vabastatud. Kõik madalad olid maksumaksjad. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond .Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin veelgi suurem kui Kreekas .Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest ,nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka
Roomlastele meeldisid verised vaatemängud e. elukutseliste galdiaatorite võitlused. vabariigi ajal korraldasid Roomlased võistlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal aga jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võtlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud, nii ülemkihi kui ka rahvamasside lõbustamiseks. Rooma seisused. Rooma ühiskond oli seisuslik. Oli ülemkiht ja oli alamkiht. Ülemkihti kuulusid: Kõige kõrgemal oli keiser. Keisrile järgnes senaatoriseisus, ja senaatoriseisusele järgnes ratasanikuseisus. Alamkihti kuulusid aga: Vabad meged, nendele järgnesid vabakslastud ja viimased olid orjad. Senaatoriseisuse moodustasid rooma riigi üliku, senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusid senaatoriteks ka esamlt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia edindajaid. Senaarotid olid küll suurmaavaldajad,
Konstantinoopoli Lääne-Rooma ja Ida-Rooma saatus · Aastal 476 tõukas germaani väepealik Odoaker keiser Romulus Augustuse troonilt ja nimetas enese Itaalia kuningaks. Langes Lääne-Rooma. Odoaker liitis oma kuningriigiga ka kunagise Illüüria provintsi. · Ida-Rooma jäi püsima, sest territoorium jäi barbarite teest kõrvale, majandus oli kõrgemal tasemel, neil oli korralik ja suur armee, põllupidajad olid tublid maksumaksjad. Ühiskond Keiser senaatoriseisus ratsanikuseisus vabad mehed vabakslastud orjad
Kodanikud olid seaduse kaitse all; neil oli õigus kaevata rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi alluma seadustele. Arvestati pretsedenti kuidas lahendati analoogne kohtuasi varem. Kohtuprotsess pidi tagama mõlema osapoole õiguste kaitse. Seadusi süstematiseeriti,kerkisid esile juristid,kujunes juriidiline terminoloogiast Roomas sai alguse õigusteadus. Latifundium ulatuslik,orjatööl põhinev suurmaavaldus. Seisused: 1)Senaatoriseisus Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad;senaatorid olid suurema osa ajast Roomas oma kõrgemates riigiametites; 2)Ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased väljaspool senaatoriseisust;tegeldi kaubanduse ja finantsasjadega;sageli määrati kohtunikeks; 3)Lihtrahvas käsitöölised,põlluharijad;linnade kasvades proletaaride hulk suurenesneile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama
Sõjatehnika arendamist peeti väga oluliseks. 9. Kuigi väliselt oli keisririigi ajal Rooma siiski vabariik, kuulus võim ühele isikule. Tal polnud küll ainuvalitseja õigust, kuid tal oli mitu ametit, mis tegid võimu suureks - ta oli nii konsul, tähtsamate provintside asevalitseja, senati liige, väepealik jne. Ta kandis nime imperaator (tõlkes: käskija). Kuigi senat ei olnud enam nii oluline, oli siiski neil mingi teatav võim ning senaatoriseisus oli endiselt auväärne, paljud tähtsamad võimukandjad olid senaatorite hulgast ning seetõttu ei tahtnud ka keisrid minna vastuollu senaatoritega. 10. Rooma oli õigusriik ning nii riigikorraldus kui ka kõik muu oli seadusega määratletud. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik, paljud seadused põhinesid tema määrustel. Rooma seadused olid kujunenud kaua ja lähtusid varem asetleidnud juhtumitest, st Rooma õigus põhines
· LEEGION- Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, enamik neist olid raskerelvastusega jalaväelased · leegion rivistus malelauaruudustiku kujuliselt, tänu sellele oli taktika paindlikum, mis võimaldas võidelda ebatasasel alal Rooma kui seisuslik ühiskond · Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks. · Alamkihti kuulusid orjad, vabakslastud ja vabad mehed. · Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed. · Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks · Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja maal elavad põlluharijad, linnade suurenedes kasvad ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. · Orjad kuulusid omanikule ning neid tohtis osta ja müüa. Paljud orjad tegid hoolsalt tööd ning kogusid varandust, et ennast hiljem vabaks osta
merelahingus ning ühendas 30a . eKr kogu riigi oma võimu alla. Augustus oli esimene rooma keiser. Octavianus sai selle nime(Augustus) endale senatilt. Järjekindel ja tasakaalukas valitseja. Nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta oli valitud mitmesse ametisse. Hoidis häid suhteid nii lihtrahvaga kui ka aristokraatidega. 8.Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus, haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. -Aristokraatlik võim, võim kuulus kitsale ringile. Senaatoriseisus, ratsanikuseisus ja lihtrahvas. Senaatoriseisusesse kuulusid rikkad inimesed, lihtrahvas oli käsitöölised, põllumehed. Perekond oli mehekeskne, võim kuulus peamiselt peremehele. Naistel puudusid õigused. Esialgselt hariti lapsi kodus. Pigem õpetas lapsi pereisa. Rikkamad said endale lubada ka pedagoogi. Rooma riik toimus seaduslikul alusel. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Rooma õigus kujunes pika aja jooksul. Esimesed seadused pandi kirja 450eKr, hakkasid lisanduma uued
ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond
sätteid silmas pidades. Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste süstematiseerimisele ja ühtlustamisele, esile kerkisid seaduseasjadundjad- juristid -ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtetest kehtivad tänapäevalgi. Seisuslik ühiskond (lk 156) Ülemkiht- Keiser, senaatoriseisus, ratsanikuseisus Alamkiht- Vabad mehed, vabakslastud, orjad Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi esindama neid meessoost eestkostja. 2. Ristiusu kujunemine. Kes levitasid ristiusku? Ristisusu pühakiri. Kelle ajal sai ristiusust Rooma impeeriumi ametlik usk? Ristuusu levitajad Ristiusku levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus. Peetrus – Jeesuse lähikaaslane – jünger – juba õpetaja eluajal
Tugineti sarnaste juhtumite varasematele lahendustele. Suurt tähelepanu pöörati protsessi korrektsusele. Põhimõte otsus tuleb langetada seaduste, mitte kõhutunde järgi. Keisririigi ajal tekkisid ka esimesed juristid, kelle tulekuga kujunes välja juriidiline terinoloogia. 9. Rooma seisused 156, orjad, perekond 157' Tähtsuse järjestuses, tähtsaimast kõige vähem tähtsamani: 1) Keiser 2) Senaatoriseisus (ülikud, senaatoriperekonnad, rikkad suurmaavaldajad, austatud mehed) 3) Ratsanikuseisus (rikkad, mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega) 4) Vabad mehed 4.1) Väikemaaomanikud e. rentnikud 4.2) Proletaarid (varatud linnaelanikud) 5) Vabakslastud (orjad, kes olid tänu töökusele või omaniku heale südamele vabaks lastud) 6) Orjad (,,kõnelev tööriist") 10. Rooma tähtsamad ehitised
Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale
roomalikud riigid.linnad jäid linnad,kreeka keel, idamaade omadele igati riigivalitsemises ja sõjaväes alla. põllumajandus ladina keel, 7) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. Roomas hakkas edenema kaubandus.ühiskond hakkas rohkem kihistuma. Senaatoriseisus, Ratsanikuseisus,, lihtrahvas, proletaarid. Esivanemate kombed, olid mõjutatud etruskitest ja kreeklastest. Võeti üle kreeklastelt: skulptuurid, keel, kombed, uskumused, .Hakati eeposeid looma. KASVATUS JA HARIDUS- Perekonna ülesanne kasvatamine. Õpetamine olenes positsioonist. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma kirjandus ja ajalugu. Kõnekunsti õppinu võis hiljem olla
· Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus: · Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. · Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. · Suurmaavaldajad. · Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. c. Vabad mehed: · Linnade käsitöölised.
ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad ehk nobiliteet. Keisririik: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, Lihtrahvas: linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad, Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased. 6) Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad.
endale. Keiser lähtus oma kohtumõistmises rooma rahva kasust ja tugines väljakujunenud seadusandlikele põhimõtetele. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused olid kujunenud välja pika aja jooksul ja lähtusid pretsedentidest, arvestati ka Kreeka seadusi. Keisririik: Võim kuulus ühele isikule(keisrile), aga väliselt jätkus kõik nii nagu enne, kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne. Leegioni kuulusid ratsaväeüksused ja nad täitsid teisejärgulisi ülesandeid Ku- Rooma eesotsas seisis kuningas ja ta valitses koos senatiga. Va- Rooma riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid 2 konsulit. Ke- riigi eesotas kindel ainuvalitseja, senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud Puunia sõjad: I Puunia sõda- 264-241 eKr.Kartaagolased tahtsid vallutada Sitsiilia saart. Sõditi põhiliselt
Õigusteaduse algus. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad. Linn majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad, maaomanikud elasid linnades. · Linn ja ümbritsev maapiirkond tihedalt seotud. · Senaatoriseisus: ülikud. Algselt linnriigi aristokraatia, keisririigi ajal provintsiaristokraatia esindajad. Suurmaavaldajad, veetsid enamuse ajast Roomas. · Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk.
lääneprovintsidesse kõneldi peamiselt kreeka keelt ladina keelt kasutati riigivalitsemises ja sõjaväes o Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia jõukuselt ja arengult idaprovintsidest maas põhjapoolsetel aladel oli linnu vähe põllumajanduslik üldilme · Ühiskondlik kihistumine o keiser o senaatoriseisus Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad suurmaavalitsejad, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad o ratsanikuseisus rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisusest enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega tegeleti impreeriumi rahaasjadega; olid ka kohtunikud o lihtrahvas
See korraldus säilis kuni Rooma riigi languseni. Constantinus Suur, jätkas ümberkorraldusi. Tema kuulutas välja usuvabaduse ning laskis rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul). See tõi kaasa Ida-Rooma arengu kiirenemise. Rooma kaotas oma kultuurilise tähtsuse. Viimasena ühendas kaks Roomat üheks Theodosius Suur, kuid see aeg jäi lühikeseks, ning peale tema surma jagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks. Sel ajal oli keisril piiramatu võim. Senaatoriseisus säilitas küll kõrge ühiskondliku positsiooni, ent senat ise kaotas tähtsuse. Linnadel säilis omavalitsus, aga need allutati keskvõimu kontrollile. Suurendati provintside ja asevalitsejate arvu, viimased tegelesid põhiliselt maksude kogumisega. Igal piirkonnal oli oma maksumäär. Linnaelu käis alla. Käsitöö tase ja kaubanduse tähtsus langesid ning seetõttu norgenesid provintsidevahelised sidemed. Et vallutussõjad olid lõppenud, vähenes orjade osatähtsus majapidamistes
hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned
Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide inimestel olid suured maavaldused. Kujunesid ulatuslikud orjatöödel põhinevad suurmaavaldused latifundiumid, mille toodang läks müügiks. Hiljem toodeti enda tarbeks. Roomas olid kõrgelt arenenud linnad ning kõik jõukad inimesed elasid seal. Linn ja maa olid tihedalt seotud. Kõik inimesed kuulusid seisustesse. Senaatoriseisus ülikud, senaatorid, leegionide ülemad ja provintside asevalitsejad Ratsanikuseisus jõukad inimesed, kes tegelesid finantsidega, kaubandusega, määrati kohtunikeks Lihtrahvas käsitöölised ja põlluharijad proletaarid varatud linnaelanikud Orjad ja vabakslastud Orje oli väga palju erienvatest seisustest. Nad töötasid käsitöölistena, latifundiumites ja kaevandustes. Haritud orjad olid arstid või õpetajad. Nad olid omaniku vara. Mõned peremehed
Seaduste kirjapanekut nõudsid plebeid,et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt.Seadused olid karmid.Sätestades muuseas võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise,kui laenu tagasi ei maksta.Hiljem, muudeti need seadused ära. Keisririigi ajal-seisuslik ühiskond.Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisusesse,mis erinesid teineteisest oma jõukuse ja ühiskondliku positsiooni poolest ning mille piirid olid osalt ka seadustega kindlaks määratud. Senaatoriseisus- mood Rooma riigi ülikud,senaatoriperekonnad. Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia,kuid keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajaid. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad kuid veetsid enamiku aega Roomas,kus nad olid kõrgemates riigiametites,nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisus-sinna kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased,kes jäid väljapoole senaatoriseisust
Oma välisele vöimsusele jöudis Rooma impeerium Traianuse valitsusajal (98- 117 pKr), mil vallutati Daakia ja Mesopotaamia. Need läksid küül ruutu kaotsi, kuid säilis ikkagi Vahemereäärne piirkond. Kogu sellel tohutul maa--alal kehtis nn Rooma rahu (pax Romana): Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema. Kodakondsust hakati köigile riigi vabadele elanikele andma, sellega kadus kodankustaatuse eelised ja kodakondsuse varasem möiste kadus. Söjavägi Rooma palgaline söjavägi koosnes leegionitest. Leegionite arv suurenes 2-lt 25-le, harval juhul 40-ni. Leegion koosnes 5000 mehest: 300 raskelt relvastatud jalaväelast; 1000 ratsaväelast; 1000 kergejalaväelast. Lahingurivistus jagunes maniipuliteks: 10x10 meest malelauakujuliselt. Ratsavägi tegutses jalaväe külgedel (500
roomlased üle idapoolsetest hellenistlikest riikidest kus ta selleks ajaks juba juurdunud oli. Esialgu kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes ise seeläbi formaalselt jumala pojaks. Seejärel hakati nõudma Augustuse jumalikku austamist väljaspool Itaaliat, tema järglaste ajal kohandati keisri jumalikustamise nõuet aga juba kogu Rooma riigis. Kuigi senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud, ei tähistanud see siiski nende poliitilise mõju lõppu. Senaatoriseisus oli endist viisi auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele võimaluse poliitiliseks karjääriks. Provintside asevalitsejad ja muud tähtsamad võimukandjad olid enamasti määratud senaatorite hulgast. Senat koosnes jätkuvalt mõjukatest meestest ja vastuolu senatiga võis tuua keisrile märkimisväärset tüli. Seetõttu püüdis enamus keisreid senatiga hästi läbi saada. Senat etendas varases keisririigis valitseja nõuandjana olulist osa.
teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja
ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks.
ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks.
Tagajärjeks oli Rooma riigi lõpp... Varane keisririik: Valitsemiskorraldus: Riik oli ametlikult endist viisi res publica. Valitsejat nimetati princeps, tõlkes esimene. Oli ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Ta koondas enda kätte konsuli, provintside asevalitseja, rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid. Igal aastal seati siiski ametisse magistraadid ja senat pidas korrapäraselt oma istungeid. Senaatoriseisus hakkas laienema, keisrid hakkasid senaatoriteks määrama esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraate. Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse. Ühiskond: Linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskused. Rikastest inimestest, ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu
poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud läänepoolsetel aladel. 3.2. Seisuslik ühiskond keisririigi ajal: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusesse. a) Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt määrati tähtsamad riigiametnikud, väepealikud ja provintside asevalitsejad. b) Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusesse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning määrati seetõttu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks või kohtunikeks.
ja need koos andsid talle võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli ta tähtsamate provintside asevalitseja, rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraatide otsuste suhtes. Loomulikult oli ta ka senati liige. Aastaid oli ta konsul (sõjaväe juht) jne. Kuigi senat ja magistraadid olid senise võimu kaotanud, ei tähendanud see siiski nende poliitilise mõju täielikku lõppu. Senaatoriseisus oli endiselt auväärne ja riigiametid andsid noortele aristokraatidele poliitilise karjääri võimaluse. Nii provintside asevalitsejad kui muud tähtsamad võimukandjad olid määratud senaatorite hulgast. Seetõttu võis vastuolu senatiga tuua keisrile märkimisväärset tüli ja takistada tema tegevust. Enamik keisreid püüdis senaatoritega hästi läbi saada ning varases keisririigis oli senatil valitseja nõuandjana üsnagi oluline osa
Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Eluolu ja ühiskond keisririigi ajastul Enamik rooma elanikest olid talupojad, nende seas oli maaomanikke kui ka rentnikke. Paljudes maakondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifunfiumid. Linnad olid Roomas majandus-, kultuuri kui ka poliitilised keskused. Roomlaste ettekujutuses kuulusid linn ja tsiviliseeritud elu lahutamatult ühte. Rooma ühiskond oli seisuslik. Ülemkihti kuulusid keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus, alamkihti kuulusid vabd mehed, vabakslastud ja orjad. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Senaatorid olid suurmaavaldajad, veetsid enamiku ajast Roomas, nad olid kõrgemates riigiametites ja nende seast määrati leegionide ülemaid ja provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust
enamus sõjaväge ja jäi seega imperatoriks (sõjavägede ülemjuhataja). Vanemad turvalised provintsid jäid senati valitseda. Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja), pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama. Kujunes pärilik senaatoriseisus, millel varandustsensus. Sinna pääses läbi riigiametite. Seadustati ratsanikuseisus, millel samuti varandustsensus: neile mõeldud prokuraatorite ehk provintside asevalitsejate amet. Üleminek alalisele armeele, kus 150 000 meest *2 (28 leegionit kodanikke + abiüksused provintslastega). Väed olid paigutatud impeeriumi piiridele, Itaalias tagasid turvalisust üheksa keisri ihukaitseväe pretoriaanide kohorti (igaühes ligi 1000 meest). Pretoriaanide ülemast
Rooma õigus Riik toimis seaduslikul alusel. Seadused; kõigil kodanikel oli õigus kaevata edasi(apelleerida) kõrgemale seadusandjale; rooma riik oli õigusriik;seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest. 4.Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused-latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale
Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed: Linnade käsitöölised. Maal elavad põlluharijad (talupojad ja rentnikud).
1.Üh. ja eluolu Roomas Maa ja linn: Enamik elanikest talupojad: maaomanikud, rentnikud Ülemkihi rikkuse allikas . suured maavaldused: latifunidiumid Põhja-Aafrika varustas viljaga Rooma linna Latifundiumid muutusid isemajandavateks suurmõisadeks = naturaalmajandus Linnad olid maj , -kult kui ka pol keskused Enamus rikastest elas linnades Linn ja ümbruskond oli tihedates sidemetes, linnaõukond ja ametnikud korraldasid ka ümbruskonna asju Seisulik ühiskond: Rooma üh oli seisuslik: Senaatoriseisus R. Riigi ülikud, algul aristokraadid, keisririigi ajal ka Itaalia ja provintsi aristokraatia esindajad. Kõrgemad riigiametnikud, leegionide ülemad, provintside asevalitsejad Ratsanikuseisud rikkad ja mõjukad, kes ei kuulunud senaatorite hulka. Algselt olid ratsanikud need, kes suutsid muretseda ratsahobuste ja teenida ratsaväes. Lihtrahvas- moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid , siis kasvasid ka proletaaride ehk varatute hulk
annaabi.ee 
