Aktsiaseltsi nõukogu liige ei pea olema aktsionär. Nõukogu liikmeks ei või olla aktsiaseltsi juhatuse liige, prokurist ega audiitor, samuti aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Põhikirjas võib näha ette muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. 2. Kes tegeleb suures äriühingus strateegia elluviimisega? Strateegiline juhtimine ei ole ainult äriühingu tippjuhtide vastutus. Inimesed kõikidelt ettevõtte tasanditelt mängivad strateegi arendamises, elluviimises ja muutmises rolli. Tippjuht peab juhtima ja suunama ettevõtte strateegia arengut selle loomist ja muutmist vastavalt vajadusele. Juhi ülesanne on formuleerida firma erinevaid ärivaldkondi ühendavad strateegiad, mis tagavad ettevõttele konkurentsieelise ning olla ühtlasi eestvedajaks strateegiast tulenevate taktikate ja tegevuste elluviimisel. Ideaalsel juhul ,,kulutab" strateegiline juht 75% oma tööajast tegevustele, mis on suunatud 1-4 aastat ettepoole.
Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal juhtis riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast. Ateena kodanikud olid kõik Atika täiskasvanud põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud. Kõik kes polnud kodanikud olid naised, orjad ja võõramaalased. Võõramaalased pidid riigile makse maksma ja vajadusel Ateena sõjaväes teenima.
Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine Ametnikud Viis efoori (kuningate jt 6000 kohtunikku, 10 strateegi võimukandjate tegevuse kontrollimine) väga suur mõju Nõukogu Vanemate nõukogu 500-liikmeline, allus geruusia rahvakoosolekule, liikmed tõmmati loosiga eelnevalt valitud kandidaatide seast Milles erinesid üksteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus?
Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikud osalevad rahvakoosolekul Tähtsamad ametnikud 10 strateegi e. väejuhti 500 liikmeline nõukogu tegutseb koosolekute vaheajal
aluseks kuni keskaja lõpuni olles aluseks väga paljudele teadlastele je nende töödele kuni Galilei need ümber lükkas 2)Archimedese üleslükkejõu seadus- pani aluse tänapäeva füüsikale, lisaks aitas tema seadus leida algelisemal viisil metallide koostisi . Temalt pärineb ka hüüatus heureka 5.Sparta ja ateena valitsemine Atika, Peloponnesose ps, Messeenia, Lakoonia, metoigid, heloodid, perioigid, geruusia, bulee, 2 päritava võimuga kuningat, 10 strateegi, 5 efoori Sparta Ateena asukoht peloponnesose ps, lakoonia, atika messeenia ühiskonnakihid perioigid, heloodid metoigid valitsemisorgan 5 efoori, 2 p. võimuga kuningat, bulee, 10 strateegi geruusia 6. Seleta mõisted aristokraatia-võimutüüp, kus valitsevad polise jõukamad kodanikud Homeros-pime laulik, kes pani kirja Iliase ja Odüsseia
aristokraatia eesõigusi. Soloni reformidega rahvakoosoleku osatähtsust suurendati. 5. Sajandil e. Kr. sai Ateenast tugevaima laevastikuga mereriik. 5. sajandi keskel e. Kr. sai Ateenast, mil riigi eesotas seisis Perikles kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Rahvakoosolekule võisid tulla kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Koguneti regulaarselt iga 10 päeva järel. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu ja 10 strateegi (väejuhti). Igal aastatl pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu heitmise teel. Vaid strateegid valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Ateena kodanike hulka aga ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased.
sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 4. oskab võrrelda Sparta ja Ateena kasvatussüsteemiAteenas tegelesid tüdrukud majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid
Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi. Mehed käisid rahvakoosolekutel, sümpioosionidel, sõjakäikudel, sportimas,. Mehed võisid luua ka uusi suhteid abielus olles. Hetäär sõbratar, armuke Sparta: stabiilne riigikord ja militaarne kasvatus. Saavutasid sõjalise üleoleku Solon riigimees, poeet ja seaduseandja. Kes suurendas vaeste võimalusi riigiasjades osaleda Tema reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule. Strateeg väejuht (10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsaimad, valiti rahvakoosolekul. 1.kodanikkond (põlised atika maakonna mehed) 2.rahvakoosolek I 500liikmeline nõukogu II 6000 kohtunikku III 10 strateegi 3.mittekodanikud (naised ja orjad) NB! Maksti väikest palka Parthenon (neitsitempel) suur jumalanna tempel Propüleed uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest.
Suurimaks erinevuseks riikide vahel on nende riikide valitsemisviis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia. Samas Ateenas valitses diktaktuur algselt, hiljem demokraatia. Spartas oli riigi kodanikeks spartiaadid. Riiki juhtisid kaks kuningat, vanemate nõukogu geruusia ja viis kõrgemat riigiametniku efoori kes kontrollisid valitsejate tegevust. Ateenas aga juhtis riiki 500 liikmeline Bulee, kus juht vahetus iga päev. Kohtute jaoks valiti iga aasta 6000 kohtuniku ja Vägede juhtimiseks 10 strateegi. Riigi tähtsaimate asjade üle peeti aru iganädalastel rahvakoosolekutel. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal ja tegelesid päevast päeva füüsilise treeninguga. Kahekümneselt said nad täisvääruslikeks sõjameeteks, kolmekümneselt täisväärtuslikeks kodanikeks
· Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia. Demokraatlik Ateena · Rahvakoosoleku tähtsaimad 10 strateegi. · Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. · Nõukogu liikmed, kohtunikud kui riigiametnikud määratu liisu teel. · Rikastel kodanikel oli suur osa riigi finantseerimises. Orjandus · Orjaks saadi võlgade katmiseks või linnriikide omavahelistes sõdades. · Nende hulka kuulusid ka sisse ostetud võõrad barbarid. · Orje kasutati kõikjal rikaste põldudel, käsitöölaste töökodades, majades teenijatena.
spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja basileust arvukad riigiametnikud, kellest olulisemad olid 10 strateegi. *t htsaim riigivimu organ 30liikmeline vanematen ukogu Samuti olid ametis 6000 kohtunikku, kes m rati ehk geruusia; gerontokraatia vanurite vim liisuheitmise teel. *kigi spartiaatide koosolek pidi heaks kiitma vanemate *kik ametnikud allusid rahvakoosolu otsusele nukogu otsused *riigiametites olek oli tasustatav (Perikles)
Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud 500-nõukogu tegeles kontrolliga (peamiselt ametnike tegevuse) 10 füüli Tähtsamad isikud (demokraatia rajajad): Solon arhailine periood, Kreeka riigimees, kes pani aluse Ateena demokraatiale (594 eKr). Tegi seadused, mis: - Piirasid rikaste võimu - Keelasid võlaorjuse - Laiendasid vaeste õigusi Klaisthenes 6. saj lõpus eKr toimusid Klaisthenese reformid Perikles u 460-429 eKr Elanikkonna kihid Ateenas:
Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Ateenas oli samal ajal olukord aga hoopis teistsugune. Nimelt oli Ateena demokraatlik riik, kus kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes tavapäraselt iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgast olid tähtsaimad 10 strateegi ehk väejuhti. Kõik nad allusid aga rahvakoosoleku otsustele. Kuigi ka Ateenas oli palju orje, kellele seetõttu ei kuulunud ükski ülalpool nimetatud õigus, oli orjade ja nii nimetatud kodanikuõigusi mitteomavate isikute arv Spartas siiski oluliselt suurem. Erinevalt Spartast, mis oli sõjalise jõu sümbol terves Lõuna-Kreekas, oli Ateena riik, kus võidutses kaubandus ning luksusearmastus. Ateena ning Sparta olid erinevad nii oma valitsemissüsteemide kui ka elulaadi
594 eKr- Soloni reformidsuurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades.Ateena rajas võimsa laevastiku,kujunes Ateena mereliit.Ateenast kuj dem riik V saj keskpaigakskõik olid võrdsed,aristokraatidel polnud eesõigusi.Kodanikkond Periklese ajal u 50000 in.Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad.Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku.10 strateegi olid ametnike hulgas tähtsamad.Kodanike hulka ei kuulunud orjad ega naised.Kodanikud olid maksudest vabad.Metoigid-võõramaalasedtegelesid käsitöö ja kaubandusega,elasid linnas.Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Ateena linn: V saj sai Ateenast Kreeka suurim linnriik50000-100000 in.Majad olid ühe- või kahekordsed.Kuulsad pottsepatöökojad,keraamika.Akropoli ehitustööde juht oli Pheidas
· Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria. Herodotos-ajaloo isa. Sparta ja Ateena riigi võrdlus: · Sparta asub Lõuna- Kreekas ja Ateena asub Kesk-Kreekas · Spartas on ühiskonnakihiks: periogidid ja heloodid kuid Ateenas kodanikud ja ülejäänud · Kodanikeks oli spartas spartiaadid ja Ateenas Atika meessoost põliselanikud. · Valitsemisvorm: Sparta: kaks kuningat, Ateena : demokraatlik · Ametnikud: Sparta 5 efoori, Ateena 10 strateegi · Nõukogu: Sparta, geruusia ning Ateena 500-liikmeline nõukogu.
Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. Rahvakookoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant vajadusel ka sagedamini, et otsustada tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmekine nõukogu ja rohked riigiametnikud kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti). Nad kõik pidid alluma rahvakoosoleku otsusele. Igal aastal pandi ka 6000 kohtunikku. Nende seast nimetati omakorda igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtu koosseis. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast
Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda ning oma ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval rahvakoosoleku l. Rahvakoosoleku l vastu võetud otsuseid täitsid liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud . Ka 600 kohtunikku valiti liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti rahvakoosoleku l. Kõigil eelpool mainitud ametnikel oli väike sissetulek. Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud riigijuhti, vaid juhiti seda ise. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja metoigid-võõra maalased, kes vaatamata õiguste puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes teenima. Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega võrreldes vähemuses.Kes kus Lakoonika maakonnas
Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Valiti liisku heites igast piirkondadest kandidaatide seast.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Valiti liisku heites. Ametnike hulgast tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti hääletamisel rahvakoosolekul. Kodanikel oli palju aega riigiasju korraldada, sest orjad tegid nende eest töö ära.
kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale. Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning
nõukogule.Solon oli riigimees ,poeet ja seadusandja ning ta kärpis aristokraatia eesõigusi.Tänu sellel suurenes rahvakoosoleku tähtsus.5.sajandil oli riigi eesotsas Perikles ja riigis kujunes demokraatlik kord.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule.Kodanikkonna moodustasid põliselanikest meeskodanikud ja rahavakoosolekul said osaleda kõik kodanikud.Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500 liikmeline nõukogu,riigiametnikud ja 10 strateegi,kuid põhisõna oli ikkagi rahval.Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis ateenas otsene demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise . Mulle ei meeldinud Sparta riigikorra juures kodanike kasvatamise süsteem ,sest minu arvates ei ole see normaalne ,et väikesed poisid (kõigest seitsme aastased ) peavad elama lahus oma perest ja ma arvan, et see ei ole küll õige kasvatus kui hoolt ja armastust ei saa.
Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust Vaesed inimesed hakkasid osa võtma kohtumõistmisest Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr Uued reformid , millega kehtestati demokraatlik riigikord Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud Orjad
Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad. Mõlemal pool oli orjapidamine väga suur ja võõramaalastel puudusid õigused. Spartas koondus võim väiksema arvu inimeste kätte ja valitses aristokraatlik kord. Ateenas valitses demokraatlik kord. Kuna spartiaadid moodustasid spartas vähemuse ja kodanikuõigusteta inimesi oli neist kõvasti rohkem, keskendus Sparta kultuur sõjandusele, et ohjeldada õigusteta klasse. See tingis
perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid
1998 näidatakse sajandi fotot eurodest, mille peale on ka trükitud Kreeka tähemärgid kuigi Kreeka polnud eurotsooni liige. Riigi juhtimine oli Kreekas väga halb, see andis soovida ja ta ei vastanud eurotsooni nõuetele. Prantsusmaa valitsus võtab kassast paar miljardit ja vähendab seal hulgas eelarve defitsiiti nii palju, et rahuldada Maastrichti kriteeriume. Kreekas hakkavad järsku kõik eelarve defitsiidid kaduma, Kreekast saab peale kahte aastat finantsreegleid austav imelaps. Ateena strateegi viis sihile ja keegi ei kahelnud imelistes numbrites midagi. Euroopa tervitas 2000aastal Kreekat austus avaldusega, Kreeka võeti vastu eurotsooni. 01.01.2002 võeti vastu Kreekas euro. Toimus suur vastuvõtt akropolijalamil. Kreeka tundis nüüd kergendust, et neid oli punti võetud ja lasi ennast vabaks, millest kaasneski kõige suurem probleem. Inimesed võtsid laene ja raiskasid raha autodele, laevadele, riietele kõigele millele võimalik, euro tundus ohutu raha
juhtima, on oluliste muutuste periood juba väljakujunenud ettevõtete elus. Ettevõtjalik lähenemine ilmneb sageli ka väikestes organisatsioonides, kus on vaja tugevat personaalset eestvedamist ja visiooni. Koolkonna peamiseks puuduseks on liigne orienteeritus ühele inimesele ja sellest tulenevad riskid. Kognitiivne ehk tunnetuslik koolkond (The Cognitive School) Kognitiivne koolkond näeb strateegia formeerimist kui vaimset, tunnetuslikku protsessi ja koolkond uurib strateegi mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgelt eristuv ja teda võib vaadelda kui suhteliselt lõdva seotud uuringute kollektsiooni. Uuringutes käsitletakse mitmesuguste tegurite mõju otsuse langetamisele. Koolkond arutleb selle üle, kuidas toimub informatsiooni tunnetamine ja tegelikkuse kaardistamine strateegi mõistuses. Keskendutakse vajadusele teatud psühholoogiliste raamide järele ja nendega kaasnevale riskile.
kodaniku- õigusteta Lakoonika elanikud.loodid orjastatud messeenlased. Ateena valitsemine-ühiskonna kihid: Kodanikud vabad täisealised põliselanikest mehed (kuni 50 000).Metoigid vabad kodaniku-õigusteta võõramaalased (80 000).Orjad (200 000).Demokraatia.Rahva koosolek: Kõikide kodanike koosolek 10 päeva tagant.Ettepanekud, otsused, valimised (1 aastaks). Ametnikud: 6000 kohtunikku valiti liisuheitmisega.10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Aristokraadide eluviis ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.Võisid tegeleda ka kaubandusega.Põlde harisid orjad ja sõltlased.Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga.Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et poisslapsed võeti peale 7. eluaastat emadelt ära riigi kasvatusasutusse, kus õpetati neid relvi tarvitama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistatud.
riiki türannid ja alles hiljem kujunes välja demokraatlik riik. Riigijuhtimine erines kahes riigis kohati väga, kuid siiski olid riigijuhtimise alustalad samad. Sarnaselt geruusiale Spartas, oli Ateenas 500- liikmeline nõukogu, mis tegeles riigiasjadega rahvakoosolekute vahepealsel ajal. Ateenas valiti ametisse 6000 kohtunikku, kes tegelesid seadustega, selline süsteem aga Spartas puudus. Kahe kuninga asemel olid tähtsaimad võimukandjad Ateenas kümme strateegi ehk väejuhti. Kõige suurema erinevuse võibki leida kahe linnriigi vahel just selles, et Sparta oli aristrokraatlik riik, kuid Ateenas toimis demokraatia. Suurimaks sarnasuseks Ateena ja Sparta vahel võib lugeda religiooni, mis oli üldiselt kogu Kreekas enam- vähem ühtlane. Kreekas olid tähtsaimateks Jumalateks Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes ja Aphrodite need olid Kreeka kultuuris peajumalateks
Ateena: asub Atika maakonnas. Kui 6. saj viis Salon läbi oma reformid, hakkas kujunema demokraatlik valitsemisvorm. Ta püüdis türanniat vältida, jagades võimu võrdselt. Ateena kõrgperiood oli 5. saj, kui valitses riigijuht Perikles. Riigiasju arutas 10ne päeva tagant kogunev rahvakoosolek. Vahepeal arutas 500 nõukogu. Lisaks valiti igal aastal liisu heitmise teel 6000 kohtunikku, kes jagunesid kogudeks. Ametnikest olid kõige tähtsamad 10 strateegi ehk väejuhti, kes valiti igal aastal rahvakoosolekul. 3.Kreeka jumalad. Zeus peajumal Poseidon - merejumal Apollon luule,muusika, terve mõistuse eesseisja Ares - sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal Dionysos - veinijumal Hera taeva kuninganna, abielu kaitsja Aphrodite ilu ja armastusejumalanna Athena sõjajumalanna, sündis Zeusi peast sõjavarustus seljas Artemis jahijumalanna, metsloomade kaitsja Demeter - maa viljakuse jumalanna Hestia - kodurahujumalanna
eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal keskajal on see otsustavalt mõjutanud skolastikuid, nende vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 kaudu aga praeguse ajani kaliiklikku maailmavaadet. päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia)=Titaanid Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna
· Sparta Aristokraatia, rahvakoosolekul lõplikud otsused ja ametnike valimine. 2 kuningat, 5 efoori (kõrgemad võimukandjad kontrollimaks teiste tegevust). 30 liikmeline nõukogu (geruusia) · Ateena Demokraatia, rahvakoosolek oli kõikige rahvaste koosolek, iga 10 päeva tagant. Ettepanekud, otsused ja valimised (1a). 6000 kohtunikku ja 10 strateegi (tähtsamad ametnikud). 500-liikmeline nõukogu, mis oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 6. Sparta kasvatus alates 7 riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes (kehaline ja sõjaline õpe), 20 saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid
Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) kodanikud (vabad meessoost tisealised koos oma naiste ja lastega), 2) metoigid (vabad kodanikuiguseta inimesed) 3)orjad. Valitsevaks vimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal vhemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 peva tagant. Kmme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel heks aastaks. Nemad olid sjave ja laevastiku lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis vlja ka seadusi. Riigis oli kaks vimalust kodanikud (ehk tisealised mehed) ja mitte kodanikud(naised , orjad , kaupmehed ja idioodid) , igal polisel oli pea tempel 7) trannia, miks kasulik, miks tekkisid?
*range sisemise korraldusega riik. *riigihuvid esiplaanil. A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud,mittekodanikud *võim kuulus aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord, aristokraatia eesõigused olid kaotatud *kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule *kodanikud:Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmeline nõukogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 väejuhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise. *saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus nõudis suuri kulutusi. Polis-linnriik *valitsesid kodanikud-nõuti jalaväelase täisvarustuse hankimiseks jõukust et linnriiki kaitsta. *mõnes polises olid kodanikuõigused vaid jõukamatel. *kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul-riigi kõrgeim
tegevusalast. Aristokraatlikud eesõigused kaotatud, valitses Tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega demokraatia. Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kus võisid koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja osaleda kõik kodanikud. Koosolekute vahepeal korraldas riigielu pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale. 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud 10 strateegi, 6000 Kreeka kooliharidust. Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, kohtunikku. Kodanike hulka ei kuulunud: naised, orjad, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning
salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulas olid tähtsamad 10 strateegi, kõik nad pidid aga alluma rahvakoosolekute otsustele. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 4.Iseloomusta Sparta valitsemist. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ning samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Teistes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia, sellesse kuulusid vähemalt 60-
Kordamisküsimused 1.Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad. ...
Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati aga liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. 2. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi, kuningad täitsid ka kõrgema preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
Lõplik sõna kõigi spartiaatide koosolekul. Enamik asukaid peroigid. Vabad, aga õigusteta, kohuslased. Heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem. Vallutustel põhinev, ülemvõimu säilitada üritav riik. Loomingulisus pärsitud. ATEENA Algselt riigiametnikud, nõukogu ja rahvakoosolek. Hiljem aristokraatia eesõigused kadusid. Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks
Analüütiline kalkulatsioon Analüütikud Positsiooni strateegia: sõltub turu struktuurist ja tegevusharu olukorrast IV Ettevõtluse koolkond Visioneerimise protsess Üksiku liidri intuitsioon. Otsustusvõime, tarkus, kogemus Visioon Liider Perspektiivne väljavaade - kujutlema visioon Proaktiivne strateegia Ettevõtjalik strateegia - paindlik V Kognitiivne koolkond Vaimne, tunnetuslik protsess Tegelikkuse tunnetamine strateegi mõistuses Mõju otsuste langetamisele Raamistikku panema kujuta ette Vaimse perspektiivi strateegia Intellekt VI Õppimise koolkond Järkjärgulise täienemise ja õppimise protsess Situatsiooni tundmine ja organisatsiooni toimetulekuvõime Õppijaks kollektiivne süsteem Õppimine toimub läbi käitumise Organisatsioon eksperimenteerib Õppima mängi Unikaalne strateegia Õppijad eeskuju minevikust plaan tulevikuks
Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid; 4. orjad (olid väljastpoolt kreeka ühiskonda). Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Kreeklased kasutasid lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. (((Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende vaheaegadel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi. Elanikkonnas kodanikud, naised ja orjad. Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks
Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr. Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr. Kogu võimutäius kuulus sellel perioodil rahvakoosolekule, kes kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellede hulgast olid tähtsamad 10 strateegi. Igal aastal pandi ametisse ka 6000 kohtunikku. Tänapäeval öeldakse, et Ateenas kehtis otsene demokraatia ehk osalusdemokraatia, mis tähendab seda, et erinevalt tänapäevast rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kuid tollane demokraatia erines tänapäeva demokraatiast ka selle poolest, kellele ta laienes: nimelt omasid Ateenas poliitilisi õigusi ainult kohalikku päritolu vabad mehed (täisealised). Kuigi demokraatiaga olid aristokraatia
Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega)
võim kui ka õigus otsustada päevapoliitilisi küsimusi. Rahvakoosolek käis koos u 40 x aastas ja rahvakoosoleku päevakorra valmistas ette 500 liikmeline nõukogu, mille liikmed loositi füülide poolt üles seadtud kandidaatide hulgast. Nõukogu tööd juhtisid omakorda 50 prütaani. (kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid komplekteeriti samuti loosi teel. Hääletamise teel valiti ainult kümme strateegi. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises kodanikud ja metoigid: Kodanikest juba rääkisin, aga Ateenas elasid ka metoigid ehk võõramaalased. Metoigid pidid maksma regulaarset maksu ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õiguseid neil polnud, kuid elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna neil puudus õigus
TEHNILISE DOKUMENDI KÄITLEMINE Kõrg sügav lame siidi tampoon digitaaltrükk, rull ja voogna masinad ORG-JA JUHTIMINE Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Org-i loomise ning talitamise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem väiksemate jõupingutustega rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. Org-i loomisega avaldatavt mõju tootmisele liigitatakse 1)Org-line inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel 2) aineline raha, teabe seadmete materjalide ja muu ressurside parem kasutamine 3) vaimne soost vanusest haridusest mõtteviisist ja muudest faktoritest tingitud eripärasuste ära kasutamine. Org ei ole eesmärk omaette vaid eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalikke toimingute ja tööde läbiviimise koht. Org-i tuleb vaadelda vahendina mida kasutatakse millegi saavutamiseks. Org-i...
Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja ainus miinus, vallutused nõudsid hulgaliselt inimohvreid, kuid aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda. Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus, läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. NAPOLEONI SURM Pärast kaotust Waterloo lahingus 1815. aasta juunis leidis Napoleon end taas kord välja saadetuna. Enne Waterlood oli ta pagenduses Elba saarel. Nüüd oli ta saadetud kaugele Saint Helenale. Siin oli Napoleoni peamine vaenlane igavus. Endist imperaatorit huvitas vaid üks asi ja see oli tema ise. Kuhu iganes Napoleon vaatas, aitasid pilgu eest läbi vilksatavad Briti sõdurid meenutada tema
Kr kerkis Ateena linnriigi etteotsa Perikles, kes kehtestas kindla korra rahvakoosoleku ja aristrokaati võimu suhetes: 1. Kõik Atheena täisealised meessoost põliselanikud sõltumata varanduslikust seisundist moodustasid Atheena kodanikkonna. 2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3. Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega. Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti. USK Filosoofia- fileo(armastama)+sophia(tarkus)-„tarkusearmastus“ Siiani olid inimesed vanades idamaades seletanud maailmanähtusi usu kaudu-seda mida ei osatud seletada, seoti jumalatega. Kreeka muistne tsivilisatsioon aga oli jõudnud sellele arengutasemele, et tuginedes kogutud infole oli võimalik arutleda, juurelda, teoretiseerida. Kreeklastest mõtlejate ehk filosoofide peamiseks huviobjektiks oli maailmakõiksuse tekkimine
Ühiskonna struktuur Täitke tabel kreeka ühiskonna struktuuri kohta. Õpik lk 97-99 vaba aristok orjad lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded Õigusli k seisun d Demokraatlik Ateena Kodanikkond = täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad, põhiosa = talupojad Rahvakoosolek = iga 10 päeva tagant 500-liikmeline nõukogu korraldas riigiasju 6000 kohtunikku valiti liisku heites 10 strateegi (väejuhti) olid ametnike hulgas kõige tähtsamad, nemad valiti rahvakoosolekul Mõtlemiseks... Demokraatia pole kaugeltki ideaalne valitsemisvorm. Winston Churchill on öelnud: "Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Sõnastage demokraatia puuduseid ja tooge selle juurde näiteid tänapäevast. Valitsemisvormid Kreekas Lõpetage skeem (töölehel). Abiks õpik lk 102-103 ja 106. Aristokraatia Demokraatia Türannia Töö allikatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
