AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja
alane töö tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tähtsamad teosed. "Pihtimused" nimetatud ka maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks. Psühholoogiline kirjutis tugeva ja kompromissitu inimese võitlusest oma elu mõtte leidmisel- liiderlikust ja patusest elust kuni kristlaseks saamiseni 386.a. (kuulus stseen tema maja aias. Teisel pool müüri hüüdis keegi laps mitu korda "Tolle lege! Tolle lege!" ("Võta, loe!"), mispeale Augustinus, kes pidas seda sõnumiks endale, tegi Uue Testamendi huupi lahti ja luges: "Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte prassimises ega purjutamises, mitte riius ega kadeduses, vaid rõivastuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge tehke ihu eest hoolitsemisest himude rahuldamist!" (Rm 13, 1314) See pani pitseri tema kõlbelisele pöördumisele ("Pihtimused", 8, 812)- loo allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus )
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks. Nooruses jäi Augustinus ristimata ning ta otsis veel suhet selle nägematu Jumalaga.
Kohila Gümnaasium Janar Mäekivi Augustinus Kohila 2009 Augustinus Augustinus kuulub nelja Läänekiriku suurima kirikuisa hulka, ja on nendest neljast vaieldamatult kõige tuntum. Ta on rohkem tuntud, kui Ambrosius, kes oli tema vaimulikuks isaks ja juhiks. Ta on originaalsem ja süstemaatilisem kui Hieronymus, tema kaasaegne ja kirjasõber. Intellektuaalselt ületab ta Gregorius Suure. Augustinuse teoloogiline positsioon ja mõju ei leia endale võrdväärset. Ei ole ilmselt ühtegi nime kristlikus kirikus, mida oleks
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • P...
vanemana oli aga kristlane Augustinuse perekond • Isa oli pagan Fabricius, pöördus kristluse poole alles elu lõpus • Tema ema Monica oli vaga kristlane • Vanemad koolitasid poissi palju • Isa tahtis väga, et pojast tuleks advokaat • Sai aastal 372 Aafrikast võetud konkubiiniga poja Adeodatuse Augustinuse koolitee • Aastal 365 saatis isa Augustinuse kooli advokaadiks õppima • Aastal 369 jäi Augustinuse koolitee katki • Aastal 371 asus Augustinus retoorikat õppima • Õpingutes oli väga edukas ning õppis innukalt Augustinus õpetajana • Naasis aastal 373 tagasi kodulinna ning õpetas seal kirjandust ja grammatikat • 374. aasta avas Kartaagos retoorikakooli • Aastal 383 kolis ta Rooma ning avas seal uue retoorikakooli • Töötanud aasta õpetajana Roomas, hankis endale Milanos retoorika munitsipaalprofessori koha Preestrina Aafrikas • Aastal 388 asus tagasi Aafrikasse
Augustinus keskaja filosoof 11H JANE POOBUS Elust Sündis 13.noveber 354 Suri 28.august 430 Isa oli pagan Fabricius Ema Monica Õppis Tagaste koolis Ladina keelt Matemaatikat Vihkas kreeka keelt 365. aastal saatis isa ta Madaura linna kooli Isa soovis, et pojast saaks advokaat Elust Augustinus tahtis saada retoorikaõpetajaks Koolis pani aluse oma vanarooma kirjanduse ja ladina keele grammaatika tundmisele Õpingud katkesid 369370 Hakkas peale isa surma retoorikat õppima Võttis naise, kes oli pärit Aafrikast Täpsem päritolu ja nimi pole teada Elasid koos 15 aastat Sündis poegAdeodatus (Jumalast antu) Pani aluse keskaegsele filosoofiale Lunastus Kahetsus
arvates loodud eimillestki. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista – temas pole “varemat” või “hiljemat”, vaid pidev ja igavene “olevik”. Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. Kahe maailma võrdlus Augustinuse filosoofias: Muutumatu maailm – jumal; igavene olevik; aja määratlemisel pole mõtet. Muutuv maailm – inimesed; minevik, olevik, tulevik; aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama loodud olendi ehk inimese olemasolu. Seega küsimustel “varasemast” ja “hilisemast” on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus Keskaja käsitlus kirikust ja ühiskonnast toetus Augustinuse mõtetele. Usupuhastajad tegid omakorda Augustinuse juhatusel oma otsustavad avastused. Augustinusele eelnenud läänekristlusel oli juutlik alatoon. Rõhutati laitmatut elu, heategusid ja kirikukorrale alistumist. Augustinus oli oma kogemustest õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale jäänud Pauluse õpetuse juurde, mille järgi inimene ei saa oma tegudega pääsemist ära teenid, vaid see sõltub jumala armust. Seda õpetust edasi arendades jõudis Augustinus õpetuseni jumalikust
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli
ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid
ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast"
Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Olla või mitte olla?" kõlas Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hästi võib mõtiskleda: armastada või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel ...
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristla...
Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu. Ta uskus predestinatsiooni ehk ettemääratusse. PIERRE ABELARD Elas 11- 12 sajand. Oli monist ja nominalist. Toetus Aristotelese filosoofiale. AQUINO THOMAS Elas 13 sajandil. Ta oli monist
osalema kannatustes (põrgupiinades) või hingeõndsuses (taevases paradiisis), kuna keha osales koos hingega patu sooritamises või heategude tegemises? V: kristlased 18. Millise gnostikuga vaidles Irenaeus? V: Valentinosega 19. Kelle kaudu tuli surm ja kelle kaudu elu Irenaeuse järgi? V: ,,Surm tuli Eeva, elu Maarja kaudu" 20. Millise linna kogudus on Irenaeuse arvates ,,kristliku tõe keskuseks ja mõõdupuuks"? V: Rooma linna kogudus Augustinus (354-430) 1. Kus Augustinus sündis? V: Kartaagos (tänapäeva Alzeeria ala) 2. Milline vanarooma kõnemees oli Augustinuse lemmik? V: Cicero 3. Millise usundiga tutvus Augustinus noorpõlves? V: manilusega ehk pärsia usundiga 4. Millise katoliiklasega tutvus Augustinus Milanos, kuhu ta oli määratud retoorikaprofessoriks? V: Ambrosiusega 5. Mis on Augustinuse peateosed? V: Confessiones ehk "Pihtimused" ja De Civitate Dei ehk "Jumala riigist" 6. Mis linna piiskopina Augustinus suri?
Nägemiseks tuleb teha vaataja sarnaseks vaadatavaga, n:ei näe päikest silm, mis pole olnud päikese sarnane, ilu ei näe hing, mis pole ise ilus. Iga millegi tegija peab olema tugevam tehtavast, sest ta peab endast osa ära andma. Me ei näe asja ilu siis, kui see on väljaspool meid, vaid kui see siseneb meisse. Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas. Kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Filosoofiat kasutati religiooni teenistuses ja selle sisuks ning eesmärgiks oli päästa oma hing. Maailmas valitseb lõputu astmete hulgaga hierarhia, mille alumises otsas on kõige madalamad asjad ning ülemises otsas jumal. Koht, kus inimene on sündinud ja elab, on tema lahutamatuks omaduseks. Polnud abstraktset inimest, vaid kindla grupi liige. Elu ei saanud lahutada
28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate 32) tiaara - ilmaliku võimu tunnus, kõrge kalliskividega kaunistatud kroon 3. Isikuid: 1) Apostel Peetrus - Kristus määras ta oma maiseks asemikuks ja seetõttu oli ta I paavst 2) Augustinus - filosoof, varakeskaja kirikuisa; dogmaatiline õpetus 3) Thomas Aquinost - kõrgkeskaja filosoof 4) Gregorius Suur - pani aluse kiriku ja kloostri korrale; paavst, kes taotles kontrolli ka ilmaliku võimu üle - 6.saj. 5) Gregorius VII - paavstiks 11.saj; tema võim oli ülimuslik ja talle kuulus ka ilmalik võim; reformid 6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane
Augustinuse kristlik filosoofia Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast.
on käesolevas hetkes see ,,taevane" linn saavutamatu, saavutatav teispoolsuses. Augustinus pärispatust · Inimene on "langenud" tema tahe ja mõistus on rikutud. Miks Jumal, kes on ülim ja kõikvõimas ja jäägitult armastav, lõi patuse inimese üldine vastus: inimesel on vaba tahe, tal on võime teha nii head kui ka kurja. Inimesel on võime ise tõusta kõrgemale ja ka jõuda tõelise jumaliku armastuseni. Hiljem kaldus Augustinus teise vastuse poole: Aadam ja Eeva, kes tegid pattu; neil oli vaba tahe ja korrumpeerisid inimsoo, see on igavene karistus. · Patune inimene armastab iseennast, mitte Jumalat. Lihahimu ja uhkus, enda paremaks pidamine. · Võib päästa ainult Jumala arm, mille omaksvõtmine väljendub kristlikus usus Maine ja taevane armastus Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus: oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni
Augustinus, "Jumala riigist" Mari Siilivask Augustinus, kes elas aastatel 354--430 p. Kr., pani oma ideedega pikaks ajaks aluse keskaegsele kristlikule filosoofiale ja maailmapildile. Tema mõtted on omamoodi ühenduslüliks keskaegsete ja antiiksete mõttemaailmade vahel. Augustinus ise oli ühtaegu Rooma traditsiooni kohaselt õppinud retoorik ja vaatles ühiskonda vastava terasuse ja argumenteerimisoskusega ning omas Hippo linnas piiskopi positsiooni. Tema vaadete lähtepunktiks oli usk ja usuteadus. See oli prisma, mille läbi ta ühiskonda vaatles ja selle kohta tähelepanekuid tegi. Augustinuse mõjuka mõttetöö kohta on arvatud, et kogu edasine lääne filosoofia valgustusajastuni välja kujutas endast suuremal või vähemal määral püüdlusi
Põhiidee: Abstraktsetest mõistetest on lihtne aru saada, aga neid on raske seletada. Me oskame abstraktseid nimisõnu nagu aeg, teadmine, tõenäosus jms kasutada, kuid defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega
25) Ristiusukiriku struktuur. 26) Õpilane oskab anda ülevaate germaani rahvastest (kes nad olid, kuidas nende positsioon Roomas muutus, milleni see kõik viis). 27) Õpilane teab, kes olid järgnevad isikud ning millega on nad end ajalukku talletanud: Romulus, Hannibal, Pompeius, Caesar, Antonius, Octavianus, Traianus, Cicero, Maecenas, Vergilius, Titus Livius, Jeesus, Pontius Pilatus, Peetrus, Paulus, Hieronymus, Diocletanius, Constantinus Suur, Theodosius Suur, Odoaker, Justinianus, Augustinus, Cassiodorus. VASTUSED 753 eKr - Romulus rajas Rooma linna 265 eKr - Kogu Itaalia Rooma võimu all 216 eKr - Hannibal purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus 146 eKr - Kolmas Puunia sõda roomlased hävitasid Kartaago 133 eKr - Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Väike-Aasias, roomlastele 49 eKr - Pompeiuse ja Caesari vaheline kodusõda. Pompeius sai lüüa. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. 44 eKr - Caesari atentaat
· Tervik on rohkem, kui tema osade summa. · Me sõdime selleks, et elada rahus. · Hea algus on pool võitu. · Kunst on kõrgem teadlikkuse vorm kui kogemus. · Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda. · Vaimukus on haritud ülbus. AUGUSTINUS (354- 430.a) ELULUGU Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Ta oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, kirku doktor. Augustinus sai hea rooma hariduse. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud 386.a sai ilmutuse, tühistas kihluse, ütles üles õpetajakoha ja sirdus tagasi Aafrikasse,
......................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha Augustinus..................................................................................................................7 2.2 ”Püha Augustinus”..............................................................................................................7 3.BAROKK...................................................................................................................................8 3.1 Hipaanlased vallutasid Breda kindluse.............................................................
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
osa. Komöödias on lugu üles ehitatud tõenäoliste sündmuste põhjal, tegelastele pannakse suvalised nimed. Tragöödia on tõsise ja lõpetatud tegevuse jäljendus, milles on nii maitsestatud kõne kui ka tegevate isikute jäljendus. Ta on jäljendus kaastundest ja hirmust, mille läbi lõpuks puhastumine aset leiab. Tragöödias peetakse kinni tegelikest nimedest, sest veenev on see, mis on võimalik. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas. Kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Filosoofiat kasutati religiooni teenistuses ja selle sisuks ning eesmärgiks oli päästa oma hing. Maailmas valitseb lõputu astmete hulgaga hierarhia, mille alumises otsas on kõige madalamad asjad ning ülemises otsas jumal. Koht, kus inimene on sündinud ja elab, on tema lahutamatuks omaduseks. Polnud abstraktset inimest, vaid kindla grupi liige
Gregooriuse Laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega(u.340-397).374 valiti ta Milano linna piiskopiks.Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus,mida nimetatakse ambroosiuse lauluks,küll on täpselt teadmata kuivõrd oli Ambroosius sellega otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järg...
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid
Eeldas, et tõesed väited on olemas- Aristoteles Filosoof, kes eeldas, et teed on jäävad, püsivad, muutuvad, iseeneses olevad ja igavesed- Platon Uued teadmised on oluliselt mõjutanud eelmistest teadmisest/kogemustest- Bacon Väitis, et kõik inimesed tahavad saavutada eudaimoniat- Sokrates Õnnelik elu, mis ei sõltu välistest asja oludest- eudaimonia Väitis, et tõde on olemas, aga et tõeni jõuda, tuleb kõiges kahelda- Descartes Väitis, et jumal on loonud maailma Ex nihilo- Augustinus Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid nad on unustanud, kuidas sinna jõuda- Sokrates Teooria Filosoof, kellel oli Noole teooria- Zenon(loodusfilosoof) Filosoof, kes arvas, et maailm hakkas veest- Thales (filosoofia isa) Sokraatiline meetod ehk- arutlev meetod Loodusfilosoofid otsisid- Arhe´t Zenonil oli teooria, millega pole võimalik kunagi millegini jõuda- Archilliuse ja Kilpkonna teooria Eleaadid- liikumine on näiv Jumal Jumala kaitse-teodiike
Teine maailm (inimeste maailm), omane tihe seotus ajaga, on Augustinuse arvates loodud eimillestki. 4.2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik, olevik, tulevik sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu.
[Augustinus, A., 1993, lk.372] Sama kinnitab ka Marcus Aurelius teoses ,,Iseendale": ,,Muretse siis endale ometi aega, et õppida juurde midagi head, ning lõpeta ringiekslemine." [Marcus Aurelius, 1983, lk. 13] ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 11 Siiski on ka Augustinuse ajakäsitluses ,,suured augud". Ilmar Vene ütleb ,,Pihtimuste" järelsõnas, et Augustinus ei suutnud hoiduda küsimusest: milles väljendus aeg enne maailma loomist? Ja Augustinus vastab ise: aeg loodi maailma loomisega üheaegselt. [Augustinus, A., 1993, lk.373] Tasub tähele panna, et viimases allakriipsutatud lauses on 2 loogikaviga. Aega seletatakse aja kaudu ja loomist loomise kaudu (ehk teisiti sõnastatult: ühes 5-sõnalises lihtlauses on kahte sõna 2x). Oleks ehk saanud öelda: ,,aeg ja maailm loodi koos."
*) Realism ladina keeles tuleneb see sõna Res'ist ehk asjast/pointist/tegelikusest. Realistid ütlesid, et universaliad on olemas päriselt, reaalselt. Nad omakorda jagunevad radikaalseks- ja mõõdukaks realismiks: :) Radikaalsed realistid ütlevad, et universaaliad on reaalselt olemas enne ja sõltumata asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja.
KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga". Rooma oli algusest peale läänekiriku sümboolne keskus. Rooma reaalne tähtsus Lääne-Eurooopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I ehk Gregorius Suurest, kes juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia. Ta
Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika Katoliiklik Ortodoksne Diötsees Hereesia
Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu. Seetõttu on igasugune riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Augustinus eristas kahte sorti armastust: inimlikku ja jumalikku. Neile põhinevad kaks erinevat ,,linna": maine ja taevane. Inimene on nn langenud: ta armastab ennekõike iseend. Maine (enese-armastus) · Lihahimu (libido) köidikud · Enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, Looja põlgamiseni · Sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt)
Vastavalt kristlikule teoloogiale jagati inimene selgelt kolmeks osaks: keha meie põhiline ebameeldivuste allikas; hing jumalik säde ja ühtlasi kõige väärtuslikum aspekt inimeses; ning vaim inimese ratsionaalne osa, mis paistab kõikuvat keha ja hinge vahel, teenides kord üht, kord teist, tekitades sellega pidevaid konflikte hea ning halva vahel inimese loomuses. (Selline jaotus sarnaneb väga ühele teisele teooriale 20. sajandi algusest.) Püha Augustinus Jeesuse surmale järgnenud 300 aastat iseloomustasid Rooma impeeriumi järkjärguline lagunemine ning kristluse üha suurenev toetajaskond. Siiski oli kristlus sellel ajajärgul selline, nagu seda käsitles Püha Paulus: kombinatsioon heebrea religioonist ja neoplatonismist, mille puhul lunastus oli saavutatav läbi lihtsa, puhta elu, materiaalsete asjade tühisuse tunnistamise ning pattude pihtimise. Aastast 313 kuulutas imperaator Constantinus kristluse Rooma impeeriumi ametlikuks
kuulutas peatset maailmalõpu tulekut ja sellest johtuvalt suurema ranguse ja askeetlikkuse vajadust), mis nimetati hiljem ka ,,Früügia eksiõpetuseks", pühendas ta kogu oma elu sellele, et näidata oma uskumuste kooskõlalisust ja vastaste ebajärjekindlust.22 Tertullianuse jaoks kokkuvõttes sai distsipliin tähtsamaks kui andestus.23 Tähtsaimateks kreekakirikuisadeks olid veel Origenes, Klemens; ladinakirikuisadeks Hieronymus, Augustinus, Leo Suur. Ortodoksia ja hereesia vaheline pinge avaldus kõikides nende kirjutatud teostes. Sajandite jooksul tegelesid nad ristiusu õpetuse hoolika sõnastamisega just nimelt selleks, et välistada hereesiaid. Kuigi peab ütlema, et nii mõneski neis oli õpetus liiast läbi imbunud kreeka filosoofiast, mis võis seada kahtluse alla nende tõeliselt ortodoksse nägemuse kristlusest (Näit. Origenese õpetus astmelisest Kolmainsusest).24
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6.sajand ajaloolane, kirjutas 2 kroonikat paralleelselt ,,Sõjad" ja ,,Salajane lugu" Kyrillos ja Methodios- koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, Bütsantsi tuli valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, ...
aasta.Katoliku kiriku ja vaimulikkonna kujunemine-Piiskopid olid kiriku ülevaatajad.Linnas asus jumalakoda ehk katedraal.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine.Sinod olid piiskopide tähtis koosolek vaimulikega.Kristlaste hingetöid tegi preester.Tal oli õigus pühitseda armulauda ning jagada sakramente.Katoliku kiriku õpetus-Rajanes piiblil.Esimene osa oli vana testament ja teine oli uus testament.Katoliku kiriku õpetust arendanud olid Augustinus ja Hieronymus.Augustinuse teos oli ,,Jumalariigist".Sakramendid-Rituaalsed toimingud mida võis läbi viia ainult preester.Gregorius I Suur-Oli esimene paavst kes võttis kasutusele tiitri.Gregoriuse reformid-Reformid pidid hõlmama kogu kirikut.Taheti tugevdada paavsti võimu euroopas.Otsustas,et Rooma paavsti valivad kardinalid.Investituuritüli-Oli aastatel 1075 1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus
Kellest on jutt? Pani aluse Milano liturgiale ning tema järgi sai nime vanim lääne kirikulaul-Aurelius Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad:
Keskaeg I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna.
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes...
Samas vallutati ka riike ja sunniti neile ristiusku peale b) Kiriku organisatsioon: Preester tegi sakramente, piiskopp oli kõrgeim vaimulik põhitses preestrid ja altareid ja kirikuid, tal oli toomkapiitel (nõuandev kogu) Sinod tähtsamate vaimulike koosolek. Piiskopp külastas kirikuid ja kloosterid kontrollimiseks. Kirik võttis kümnis. c) Piibliõpetus ja teoloogide tööd: Piibli põhisisu oli usk Kristuse ülestõusmisse , pattude lunastusse ja igavesse ellu. Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid: Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte e) Paavstluse ja paavstiriigi teke:
panna, ei lähedasi kes toetaksid- ühesõnaga mitte midagi. Selle asemel, et ise pingutada ja olukorda vähegi lootustandvamaks muuta, midagi ise korda saata paluvad nad ainult ja ainult Jumalalt abi, ehkki lootmine on ebareaalne. Nendel hetkedel mõtlen, et kuidas saab olla inimene niivõrd pime ja algatusvõimetu? Ju peidub vastus selles, et inimene juba oma usku ei jäta, ta on selles nii kinni, olgu mis on ja tulgu mis tuleb! Kristlikus loomisloos on Augustinus sõnastanud järgmist: ,,Mida tegi Jumal enne maailma loomist? Miks Jumal lõi just sel hetkel?" ( lk. 286 XI rmt ).Üks täiuslik olend ei saanud luua ju juhuslikult? Kuid miks ta viivitas ega teinud varem teoks oma ülima headuse akti? Kui mõtelda sellele siis ristiusu õpetuses tekitab probleemi see, et ajatelg oli mõlemast otsast suletud. Seega maailma loomine kuni viimse päevani. Ma ei hakka siinkohal rohkem arutlema Jumala viivituse
Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas. Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital.
Ryle Mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja oma, ei saa kunagi olla vaid selle mõiste uurimine, kuid ka selle mõiste uurimine tema naabermõistetega ning omakorda naabermõistete uurimine nende naabermõistetega. Siinjuures peab tähelepanema, et iga mõiste juures on ka järeldusniidid, kuidas vastav mõiste väiteid, kus teda kasutatakse mõjutab, seetõttu on filosoofilise uurimuse protseduur argumenteeriv. · Augustinus teab hommikul, mis on Aeg, kuid õhtul, kui seda temalt küsitakse, et oska ta midagi öelda. Sama põhimõte kehtib ka teiste üldlevinud mõistetega meie kõigi elus, kus me teame, mis see on, aga me ei oska seda kellelegi teisele seletada. Näiteks, mis on armastus? Selline mõiste käib meie maailma kohta käivate mõtete teema neutraalsesse süntaksisse. · Sõna ,,juhuslik" on samuti üks sellistest, mida me seletada ei oska, sest kui keegi arvab, et miski
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
