REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
Kordamine Mõisted: o Renessanss antiikkultuuri taasväärtustamine Itaalias ja Lääne-Euroopas. o Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. o Skolastika kristlikku õpetust mõistlikult käsitleda üritav filosoofia haru. o Geotsentrism õpetus, mis pidas Maad universumi keskuseks. o Makjavellism poliitika, mis ei vali vahendeid. o ,,Utoopia" hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. o Heliotsentrism päikesekeskne maailmavaade. o Loodeväil meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja- Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu. o Kirdeväil kirdeväil on veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut. o Reformatsioon XVI saj. toimunud usupuhastus=>katoliik. eraldunud protestantlikud kirikud. o Indulgents patukustutuskiri. o Simoonia vaimulike kohtade müük raha eest. o Predestinatsio...
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses
Teiselt poolt oli Katolikus kirikus endas tehtud reformatsioonid. Ususõdade parimateks näideteks oleksid Prantsusmaa ususõjad ja madalmaade vabadussõjad. 30 aastane sõda(1618 - 1648.a.) oli viimane Ususõda Euroopas, lõppedes võimusõjana. Iknvisitsiooni tegevuses väljendub ka otsene pealetung protestantlikule usule. Iknv. mõju oli Hispaanias kõige suurem, kuna Hisp. jäi katoliiklikuks ja kuningas Felipe II on 16saj. peetud ka Vastureformatsiooni juhiks. Trento Kirikukogu - 1545.a. - 1563.a. tegutses. Kõrgematest vaimulikest koosnes. Käis koos ja tegutses vaheaegadega. See oli mõeldud Paavsti ja kirikukogu autoriteedi tõstmiseks ja, et tuua välja selgem vastanud protestantismile. Kirikukogu otsustas, et indulgentside müük tuleb lõpetada. Aga, mindi sellisesse äärmusesse, et raamatud, milles kirjeldati indulgentside müüki, kõik need raamatud pandi keelatud raamatute nimekirja. Trento Kirikukogus pandi kokku ka Keelatud
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik
BAROKK Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Arhitektuur Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem in...
Linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, toimusid pildirüüsted. Vastureformatsioon: Tulemused: muutused katoliku kirikus katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, Jesuiitide Ordu 1540 aastal loodud, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus. Inkvisitsioon seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Hispaania oli luterluse vastu, Felipe II toetas vastureformatsiooni, ta saatis Madalmaadesse mässu maha suruma 10 000 mehelise sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Paljud surid, paljud pagesid Saksamaale. Tekkis Euroopa esimene vabariik Holland. Reformatsiooni tulemused: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine 3) 1555 Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. Katoliiklikust kirikust eraldusid protestantlikud harud
Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a . Trento kirikukogu- tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kiriku õpetustraditsioonile. Hispaania Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania
Paavst Paulus III kutsus 1545. aastal kokku Trento kirikukogu ning tegi kkardinalidele ülesandeks võtta meetmeid vaimulike korruptsiooni ning rahaliste kuritarvituste vastu. Kirikukogu mõistis hukka protestantlikud õpetused (lunastus ainuüksi usu läbi, konsubstantsioon) ning jäi dogmaatilistes küsimustes endistele seisukohtadele. Säilitati ka patukustutuskirjad, palverännud, pühakute ja reliikviate austamine ning Neitsi Maarja kultus. Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, piiskoppide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees. Paavst Paulus IV seadis sisse inkvisitsiooni, ketserite jälitamise ja kirjanduse tsensuuri. Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju
Barokk Baroki mõiste võeti kasutusele 18. - 19. sajand kunstikriitikute poolt. (Barokk- itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider). Uut kunst ei saa pidada kehvemaks cinquecento kunstist. Barokk- kunsti sünnimaaks sai Itaalia. Siin asus vastureformatsiooni vaimne keskus- Rooma. Kunstnikule anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore, ta pidi olema absolutismi fassaadiks ning sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Barokki iseloomustab: • korrapäratu, • liialdatud, • maitsetu, • ebaloomulik, • eriskummaline, • moonutatud, • tujukas, • tundepaisutused, • emotsioonid, • peenutsemine, • toretsev pidulikkus,
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. -2- BAROKK VENEMAAL 17. Sajandi lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega. Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle
· Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem. · Milles seisnes vastureformatsioon? Katolik kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võis eristada kahte suunda: 1) Katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kirikus kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. a. loodud jesuiitide ordul. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas said Hispaania. Kuigi reformatsioonist jäis Hispaania peaaegu puutumata, peeti
ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine. Itaalia sõjad Habsburgide ja prantsuse kuningate vahel 1494-1559 Põhjendused: 1itaalia oli lõhenenud ja kuna ta oli jõukas siis ta pakkus huvi teistele riigi valitsejatele 2Habsburgid, püüdsid piirata Prantusmaa tugevnemist aga tahtsid võimu laiendada Itaalias
Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega (asjad mis toimuvad jumalaarmeest) Utoopia kr.k maa eikuskil, Thomas More tuntuim teos, asukad on rajanud ideaalse ühiskonna. Puudub eraomanus ja kehtib üld töökohustus, mis pole kurnvav ega tekita vastuseisu. Raha pole tarvis. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Machiavelli.
Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale. Poola võimu ajal toimus ka teatud muutus linnades. Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu kodanikenimekirjaga ning tegemist oli ainult pärnuga. Küll aga poola aladel tekkis juurde uus linn: 1584 aastal sai linnaõiguse valga. Kuna poola oli katoliiklik maa siis viidi läbi vastureformatsioon nendel aladel kus oli poola võim. Vastureformatsiooni teostamiseks toodi kohale jesuiidid. Nende peatuskoht oli tartu ja sinna rajatu jesuiitide kolleegium. Jesuiitide poolt rajati tartusse ka esimene gümnaasium jesuiitide gümnaasium. See polnud mõeldud eestlaste harimiseks vaid õppijaskonna moodustasid poolakate ja leedulaste lapsed. Vähemal määral ka sakslased. Seal õppetöö oli ladina keeles. Tartusse rajati ka tõlkide seminaar. See oli mõeldud selleks, et valmistada kohalike seast ette poisse preestrikutseks. Kohalike all peeti
Klannid ehk sugukondlikud kogukonnad 1542 troonile katoliiklasest Mary Stuart Kalvinismi levikMary põgenes inglismaale, kus ta 1587 hukati Vastureformatsioon Inkvisatsiooni tugevdamine-protestantismi väljajuurimine Loodi Jesuiitide ordu 1540- taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus Trento kirikukogu- paavst ilmeksimatu, ei tahtnud et võim läheks kellegile teisele Piibli tõlgendamise ainuõigus anti kirikule, lõpetati indulgentside müümine Hispaania Kõige tugevam vastureformatsiooni tugipunkt Hispa kuningas Felipe II fanaatiline katoliiklane, toetas vastureformatsiooni Pärast surma algas allakäik Võitmatu armada- Laevastik millega Hispaania üritas vallutada Inglismaad Ususõjad Prantsusmaal Hugenotid Põhjused Poliitilised hugenotid- absolutismivastaased ringkonnad(liidrid Antoine de Bourbon, poeg; loodi tulekoda nende vastu võitlemiseks (Teel kodusõdade poole Konfliktid katoliiklaste ja protestantide vahel Hugenotte rünnatakse Hugenottide ülestõus
Lutheri õpetust, alustas Kolmas tase Neljas tase Inglismaal Viies tase reformatsiooni. Kirikupeaks sai kuningas ning kirik lahkus paavsti alluvusest. Kujunes välja anglikaani kirik, kus õpetus oli protestantlik ja missad inglise keeles. Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni võitluseks oma positsioonide pärast. Inkvisitsioon tugevnes, loodi jesuiitide ordu (1540) ning koostati keelatud raamatute nimekiri. Kutsuti kokku Trento kirikukogu (1545-1563); tunnistati paavsti ilmeksimatust. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania eesotsas kuningas Filipe II-ga. Ususõjad Katoliku kirik ei tunnistanud teisi uske. Madalmaad olid hispaanlaste võimu all. Ülestõusnud said hispaanlastelt nimeks göösid (kerjused). 1566 levis terves riigis pildirüüste.
REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON 32. peatükk Mis on kalvinism ja mis on selle põhisisu? Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavs...
Murrang kirikus seostus kõige enam reformatsiooni ehk usupuhastusliikumisega, mis sai alguse, kuna väidetavalt oli katoliku kirik kaugenenud algkristlikest põhimõtetest. Reformatsiooni algataja, Matrin Luther leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel ning vajalik oleks rahvuskiriku loomine. Tänu reformatsioonile hakkasid inimesed paremini Piiblit ning selles sisalduvat mõistma. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille peaideeks oli protestantismi ehk väärõptetuse kõrvaldamine ja kiriku kõikumalöönud ühtsuse taastamine. Vaatamata kiriku suurtele pingutustele ja selleks loodud Jesuiitide ordu tegevusele, et õnnestunud inimesi luterlusest loobuma keelitada. Protestantie ja katoliiklaste vahelised vastuolud kujunesid 16.sajandi lõpuks koguni ususõdadeks. Sõdadesse olid pühendatud enamus Euroopa riigid. Ususõjad kulmineerusid pärast terve sajandi sõdimist 30-aastase sõjaga
Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid) Vastureformatsioon - Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus: a) inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine b) taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a Püüdsid takistada kirikulõhe tekkimist Erinevad meetmed: rajasid koole, seminare Trento kirikukogu – käisid koos kõrgemad vaimulikud Vastureformatsioon algas, sest katoliku kirik ei tahtnud oma toetajaid kaotada.
• Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist • Materjali virtuooslikku valitsemist • Kunstnikud ei pooldanud vastureformatsiooni, katoliku usk vastuoluline • Manerism ei taotle harmooniat ja sümmeetriat – vabastas kunstnike fantaasia • Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsusetaotlus • Maalid • omane ruumikujutuse ähmastumine • Nn mürgiste värvitoonide eelistamine • Seletamata päritoluga valguse kujutamine • Tegelaste anatoomiat kujutatakse moonitatult TINTORETTO (1518- 1594)
Tähtis oli ka kaanon, mis on üks mitmehäälsuse liikidest. Ars Nova tähtsamaks heliloojaks olid Maschaut, kes lõi esimese tervikliku missatsükli. Tähtis renessansiaja helilooja oli ka Lassus, kes oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister ja kes kirjutas üle 2000 heliteose. Tähtis helilooja oli samuti ka Palestrina, kes oli suureks akadeemiliseks eeskujuks ja kirjutas peamiselt vaimulikku loomingut. Ta kuulus Rooma koolkonda ja oli üks vastureformatsiooni eestvedajaid. Reformatsiooni algatajaks oli Martin Luther, kelle eestvedamisel hakati piibleid erinevatesse keeltesse ümber tõlkima ning tänu kellele hakkas Jumalateenistustel kaasa laulma ka kogudus. Tekkis Luteri koraal, mida võib ka pidada Gregoriuse koraali lihtsustatud variandiks. Renessansiajal hakati rohkem tähelepanu pöörama ilmalikule muusikale. Laulud pidid inimesele olema ilusad ja meeldivad kuulata ning need olid mõeldud rohkem lõbustamiseks
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit
Tühjaks jäänud talukohtadele asus enamasti kohalik põlisrahvas (eestlased või lätlased), keda rändas sisse ka Rootsi ja Taani võimu all olevatelt aladelt. Poola võimud omalt poolt püüdsid Liivimaad taasasustada võõramaalastega: seejuures suunas kolonisatsioonipoliitikat otseselt katoliku kirik. Kui Sigismund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, siis 16. sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged ühes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras katoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi
Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6. Kas vatureformatsioon täitis oma eesmärgi? Minu arvates mitte, kuna vastureformatsiooni mõte oli püüda takistada kirikulõhe tekkimist, aga kirikulõhe tekkis ja tekkis luteri usk ning kalvinistlik ja anglikaani kirik.
1517 aastal naelutas Martin Luther Witenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Ta imetles Madalmaade polüfooniakunsti. Leidis, et muusikal on väga suur kasvatuslik tähtsus. Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt viimistletud stiili looja, lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Loomingust on säilinud 104 missat. Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16 saj II poolel Püha
Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk vardjaskonnaks, eesotsas eestlastest kubjaste või vardjatega, kes korraldasid kohalikku elu. Altmargi rahu 1629- läks LIIVIMAA ROOTSILE Brömsebro rahuga 1645 läks Saaremaa Rootsile Oliivia rahu 1660 Läks KIHNU ROOTSILE Vastureformatsiooni tähtsus: toimus Poola-Leedu alal. Jesuiitide ordu loodi, keskuseks oli Tartu, kuhu loodi kolleegium, trükikoda, gümnaasium ja tõlke seminar. Avaldasid e. k. vaimulikku kirjandust. Rootsi võimu kehtestamine: vt üleval olevaid rahusid;) Talurahva olukord jäi enamasti samaks st. aadlike õigused säilitati, parem olukord oli riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon:
Muutus toimus ka katoliku kirikuga. Inimesi häiris ka katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Algas reformatsioon e usupuhastusliikumine. Selle käigus paljastati kiriku tegelik pale, kuidas mungad elasid mittekristlike eluviiside järgi ja paavstide huvi oli pigem ilmalik. Reformatsiooni algataja Martin Luther pidas õigeks rahvuskiriku loomist. Peale reformatsiooni jõudis usk lihtsamini tavainimesteni. Peale reformatsiooni levikut algatas katoliku kirik vastureformatsiooni, mille käigus püüdsid siiski endist kirikutraditsiooni säilitada. Eesmärk oli protestantism kui väärõpetus ühiskonnast välja juurida. Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16
Kooliharidus Eestis 16. 18. sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17
maalisid esinduslikke ja psühholoogiliselt tõepäraseid portreesid. Mitme barokk-kunstniku (Rembrandti, Poussini) looming on niivõrd omanäoline, et tüüpilisi barokkstiili tunnuseid sealt ei leiagi. Portreede, usu- ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku- ja meremaalidega. Kus asus · Barokk sai alguse Roomast ja levis kiiresti kogu Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma. Arhitektuur · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning
muusikaga) Ta valdas kõiki Euroopa muusikastiile!! Žanrid: tal on üle 2000 helitöö, üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale 12) Palestrina (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest, tähtsus) Kapellmeister? Rooma ja selle ümbruses kirikutes(kirjutas vaimulikku muusikat) Konservatiivne kirjutamislaad, vastureformatsiooni esindaja. Žanrid: Ülekaalus vaimulik muusika, sh üle 100 missa, 400 moteti, umbes 100 madrigali, mida hiljem häbenes. 13) Orkestrid 15. saj ja 16. saj (oska võrrelda!) 15. sajandil koosnesid orkestrid peamiselt puhkpillidest, need mängisid kooriteoseid, sest pillidele muusikat veel ei kirjutatud 16. sajandil koosnesid orkestrid juba viooladest, klavessinidest, lautodest ja puhkpillidest, seda sajandit nimetati tantsusajandiks
Nende maade kunstis, eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja tore, see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus, kuid see oli saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu. Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. See rühm oli tegelkult ainus, mis vastas baroki tunnustele täiel määral. Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17
Luhteri õpetus kogus poolehoidjaid Saksa kuurvürtside hulgas ning 1555. aastal oli keiser Karl V sunnitud augsburgis usurahuga kuulutama luteri usu katoliikluse kõrval teiseks religiooniks. Trükikunsti leiutamise järel levisid usupuhastustuslikud ideed pea kõikjale Euroopas. Protestantlikud kirikud kujunevad Skandinaavias, Inglismaal, Madalmaades, sveitsis ja Saksa aladel . Võitlemaks reformatsiooniga , algatas katoliku kirik vastureformatsiooni. Paavstkiriku sisemise ühtsuse kindlustamisele aitasid kaasa jesuiitide ordu rajamine ja Trento kirikukogu otsused .
Eraraamatukogude tekkimise eelduseks oli kirjasõna lai levik. Rahutud ajad tõid suuri kaotusi. Liivi sõjas hävisid kirikute ja kloostrite raamatukogud, usulistel põhjustel hävitati raamatuid ka sihilikult. 9. Kirjelda jesuiitide tegevust Eestis. Katoliku usu levitamine ja tugevdamine. Aitasid kaasa katoliku kiriku uuenemisele ja lõid põhialuse haridusreformideks. Jesuiitide saabumist Liivimaale korraldas A. Possevino. Ta rõhutas Tartu tähtsust vastureformatsiooni eelpostina. 10. Kirjelda Eesti kunstielu 16. saj. Mis seda mõjutas? 16. sajandi Eesti kunstielu mõjutasid humanism, reformatsioon ja renessanss. Kunstnikud vabanesid anonüümsusest. Esile tõusid ilmalikud teemad: maaliti portreesid, maastikku ja olustikku. Väga palju kunsti jõudis ka kodusesse interjööri. 11. Kaart 12. Mõisted: Pildirüüste- reformatsiooni kaasnähtus; toimusid Liivimaal eelkõige linnades
Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust. Kummad olid sinu arvates olulisemad (sarnasused või erinevused)? Põhjenda. Sarnasused armulaual jagati veini ka ilmalikele toetajatele. Jumalateenistus piiblil. Erinevused tõlgendati armulaua küsimust teisiti. Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine. Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498
Madrigal on klassikaline itaalia luulevorm; 16.sajandil kõrgstiilis tekst ja muusikaga polüfooniline laul. 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutust vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: 1 nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike
maadeavastused alguse just XV Habsburgide võimu alt vabaks sajandi lõpul ja Pürenee poolsaarelt? võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu, karmi korralduse ignoreerijat võis isegi hukata. Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõi kloostrid. Sõnastage vastureformatsiooni olemus ÜHE lausega. Kuidas üritati kindlustada katoliku kiriku ühtsust? Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku toiming protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Kiriku ühtsust üritati kindlustada nii, et tugevdati kiriku organisatsiooni - loodi Jesuiitide Ordu. RENESSANSS- antiikkultuuri taassünd HUMANISM-inimlik SÜÜFILIS-suguhaigus INDULGENTS-patulunastuskiri , maksa võis isegi kavatsetavate pattude eest.
tasakaalustatud, harmooniline kompositsioon, joonte ilu ja selgus. Barokk-kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi
Venemaale tagasi linnad, mille oli Venemaal vallutanud. Sellega oli kinnistunud Poola võim. *1583- rootsi ja venemaa vahel Pljussa rahu. Eesti kuulub Rootsile+sai endale Ingerimaa. *1595- Täyssina rahuga lõppes sõda Rootsi ja Vene vahel Soome aladel. Kolme kuninga valduses. Poolas Jesuiitide kolleegiumi e seminari loomine, seal õpetati talupoegi ja oli võimalus pääseda ka madalamal linnarahval. Jesuiidid kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni, kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema
Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest. Suleti kõik kloostrid. Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Õpetus muudeti protestantlikuks, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Ladina k missad asendati inglis k. Luterlik reformatsioon levis ka Skandinaavia maadesse, leidis poolehoidu ka Vana- Liivimaal. Baltikumis jäid Saksa ordu ja katoliku piiskopkonnad püsima. Võitlemaks reformatsiooniga vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. 1) katoliku kiriku otsene vastutegevus, seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadus eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva
11. Vastureformatsioon, mida taotles katolik kirik sellega, selgitage mõne lausega? Võitluseks reformatsiooni vastu vallandas kirik vastupanureformatsiooni, millel võib eristada kahte suunda: 1-katoliku kiriku otsene vastutegevus, inkvisitsiooni tugevndamine, et hävitada teisiti mõtlejaid ja kogu väärõpetus. 2- katolikukiriku sisene uuendus liikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsust selleks loodi jesuiitide ordu. 12. Mis same võttis katoliku kirik ette vastureformatsiooni teostamisel. Tooge kaks näidet. Katoliku kiriku organisatsiooni tgevndamine. Selleks kutsuti kokku trento kirikukogu. 1545- 1563. otsused: Kinnitati veelkord oaavsti ilmeksimatuse põhimõtteid. Oldi vastu kiriku detsentraliseerimisele. Piibel tõlgendamise ainuüigus jäeti kirikule. Piiblikõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetus traditsiooni. Tugevndati ordu/kloostri distsipliini Korrastati vaimulike ette valmistus. 13. milline on esuiitide ordu roll vastureformatsioonil
Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul. L-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist pahameelt tekitas südametunnistusega kristlastes patukustutuskirjade- indulgentside-müük. Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele
Ø uued nakkushaigused – süüfilis 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Mõisted: kirik-pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.
tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. 12. Millised olid maadeavastuse tulemused? 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Mõisted ja isikud: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed
Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded. Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule? Tekkisid kirikud. Kõik käisid palvetamas ja rahvakalendrid mingid tuhkapäevad ja värgid mis on usuga seotud. Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule? ?sama mis eelmine VISTPMST Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos? Ühtlustunne. Kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada, aga no nad võtsid siis kõik üle, sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale. Muinasaeg Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist,
Karmil maksustatakse talupoegi. Talupoegadest mood Rootsi armee. Peale Vasa surma ajavad pojad aktiivset välispoliitikat, kuna sisepoliitika oli oma kontrolli alla saadud. Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas
10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p) Vähenes transiitkaubanduse tähtsus,kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, loodi sõbrakaubanuse põhimõte, arenes salakaubandus ning kogu sisekaubandus koondus linnadesse. 11. Mis on sõbrakaubandus?(1p) Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega. 12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p) Tekkisid uued ordud kohu kaasati ka eestlasi, avaldus eriti suur mõju haridusele. Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi. 13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p) Rootsi võim soovis usu abiga kindlustada oma võimu Baltikumis. Selleks ehitati üles uued
võimu Põhja-Eestis. Saaremaa jäi Taanile. Liivi sõda lõppes Eesti jagamisega kolme riigi vahel. Nimetatakse 3-e kuninga ajaks. POOLA AEG LÕUNA-EESTIS: * säilitati aadlike privileegid. Maavaldused jäid aadlikele, kinnitati pärisorjus, säilis luterlus, olulised ametikohad jäid sakslastele. * kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa * Rootsi kuningas soovis läbi viia reforme, riigi maale rajati riigi mõisad, mida valitsesid foogtid(maksud ja kohus)
Siis veetis ta lühemat aega Roomas, kus ta väidetavalt solvas kohalikke arvates, et ta võiks Michelangelo teoseid paremaks muuta (,,Hea mees,aga maalida ta ei osanud.") (Piper 2006:174). 1576. aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda tolleaegse Euroopa peamise suurehitise Escoriali kaunistamises maalidega. Peatselt suundus ta elama Toledosse, kus ta maalis uue katedraali jaoks altarimaali ,,Kristuse lahtiriietamine".Ülireligioosses vastureformatsiooni õhkkonnas kritiseeriti kunstnikku sellepärast, et ta julges paigutada Jeesuse pea madalamale ümbritsevatest figuuridest. Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise
annaabi.ee 
