Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mes...
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad
ROOMA THTSAMAD ISIKUD: Julius Ceasar-vanarooma vejuht,poliitik ja kirjanik,rooma keiser Marcus Antonius-vanarooma poliitik ja vejuht Kleopatra-Egiptuse valitsejanna , Seleukiidide kuninganna Brutus-brittide kuningas Cicero-legendaarne brittide kuningas , Rooma kige kuulsam knepidaja Vergelius-Rooma kirjanik,rooma eepose autor Horatius-vanarooma ks thtsamaid lrilisi luuletajaid Plautus-vanarooma komdiakirjanik
Hellenism Kolm suurt hellenistlikku riiki · Egiptus Ptolemaioste dünastia (Ptolemaios I Soter) · Seleukiidide riik (Seleukos I) · Makedoonia, selle võimu all ka Kreeka linnriigid antigoniidid (Antigonus I) Hellenism · Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. · Kreeka keel ja eluviis · Hellenismiperiood ajavahemik Aleksander Suure vallutusest Rooma võimu kehtestamiseni. Hellenistlikud linnad · Aleksandria, Antiookia, Pergamon. · Kreekapärased ehitised: templid, staadionid, gümnaasiumid, teatrid jms.
Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli raja...
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Hellenismiperiood ALEKSANDER SUURE VALLUTUSRETK JA HELLENISMIPERIOODI ALGUS Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) Philippos II poeg (Makedoonia suurriigi rajaja) Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, ja Iraani samuti Kesk-Aasia. Pärast tema surma lagunes kolmeks riigiks: 1. Egiptus 2. Seleukiidide riik (hõlmas Aleksandri vallutusi Aasias) 3. Makedoonia Juurde tuli palju uusi tähtsaid linnu nt Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel RIIGI- JA ÜHISKONNAKORRALDUS Kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päritolu ainuvalitsejad monarhid võim oli piiramatu
Hellenistlik kunst Hellenistlik ajastu algab Aleksander Suure vallutustega. 3 suuremat riiki Süüria e Seleukiidide Kuningriik, Egiptus e Ptolemaiose kuningriik, Makedoona kuningriik. Suured ehitustööd ühiskondlikud hooned. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis Olümpienoni tempel. Templitest olid aga olulisemad lossid, turuhooned, teatrid, raamatukogud jne. Egiptusesse rajati Aleksander Suure poolt Aleksandria linn, kus elas ligikaudu miljon inimest. Aleksandria ette, Pharose saarele rajati 3. Saj eKr Aleksandria tuletorn. Hellenistlikuks kunstikeskuseks oli Pergamoni linn, mis oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on aga säilinud Prienne linna reeglipärane tänavatevõrk. Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal H...
esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri. Mesopotaamlased kirjutasid kiilkirjas, see oli kõige kohasem savitahvlitele kirjutamiseks. Koolid asusid templite juures, õpetajateks olid preestrid. Kirjaoskus oli laialt levinud. Õpetati matemaatikat, kirjandust, kirjutamist ja lugemist. Kirjanduses olid levinud eeposed. Teadus oli peamiselt preestrite käes. Väga kõrgel tasemel oli ka matemaatika. Esimest korda maailmas kasutati Mesopotaamias positsioonilist arvutamist. Babüloni matemaatikud
Hellenismiperiood Hellenimsiperioodiks me võime nimetada perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle- seega ajavahemikku Aleksander Suur'e (356 323 eKr) vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Pärast Aleksandri surmale järgnenud sõdade tagajärjel kujunes 3 suuremat hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest.
Hellenismiperiood Hellenistlikud riigid Pärast Alexander Suure surma kujunesid kolm suuremat riiki 1) Egiptus, kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose nimelised kuningad; 2) Seleukiidide riik, mis esialgu hõlmas enamikku Alexandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria; 3) Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Nende riikide omavahelised suhted olid tihtipeale vaenulikud. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud
HELLENISMIPERIOOD(lõppes 1. saj eKr) · Aleksander Suur korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu ja mõne aastaga vallutas Väike- Aasia,Kesk-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani ning likvideeris Pärsia impeeriumi. · Aleksander Suur suri ja ta väepealikud tülitsesid ning riik lagunes kolmeks: Egiptus(tähtsaim uus linn Aleksandria), nn Seleukiidide riik(Süüria piires)(tähtsad uued linnad Antiookia ja Pergamon), Makedoonia(Kreeka polised). · Vahemere ümbrus muutus kreekapäraseks, kuna Aleksander Suure vallutusretkedele järgnenud paljude sõdadega rändasid kreekalased sinna elama. · polis kaotas oma senise tähtsuse · hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka-makedoonia päristolu ainuvalitsejad- monarhid(praktiliselt piiramatu võim, ainult makedoonias pidid arvestama kohalike
impeeriumi, seega kõik maad egiptusest iraanini ja kagu-aasiani. riik lagunes selle tagajärjel muudatused kaasnes kreeklaste ja makedoonlasteümberasumine euroopast lähis-idasse. vahemere idarannikul levisid kreeka keel ja elulaad, ajavahemik Aleksander suure vallutustest kuni rooma võimuni nimetatakse hellenismi perioodiks. Hellenistlikud suurriigid- Aleksandri surma tagajärjel hellenistlikud riigid 1)Egiptus kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose- nimelised kuningad 2)nn Seleukiidide riik alguses oli suurem kuid kahanes süüria aladele 3)Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid, nende omavahelised suhted tihti vaenulikud, linnriigid püsisid veel, kuid polnud sõltumatud nagu varem vaid allusid suurriikide valitsejatele, suurriikide eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka makedoonia monarhd, hellenistliku egiptuse kuningad nõudsid et neid jumalatena koheldaks, palga sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja
384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk 323 Aleksandri surm ning riigi lagunemine järglaste vahel: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide Süüria, Antigoniidide Makedoonia 341-270 Epikouros 148 Makedoonia muudetakse Rooma provintsiks 146 Rooma purustab Korinthose ja allutab kogu Kreeka, Kreekast saab Ahhaia Provints
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
leidmisele. Platon- kreeka filosoof, Sokratese õpilane, rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus. Aristoteles- suurim kreeka filosoof& õpetlane, Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli. Olümpia- 776.a eKr, osalesid mehed hellenid. HELLENISM- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk- aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse. Riigid- Egiptus(kuningad Ptolemaiosed), Seleukiidide riik(valitses Seleuk. dünastia, kahanedes tuumaks kujunes Süüria), Makedoona(valitses Kreeka linnriike). Linnad- Aleksandria (Museion, kreeka jm haritlased), Antiootia, Pergamon, elulaad kreekapärane. Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond. Eukleides- Matemaatik. Archimedes- kruvi veetõstuk. Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt.
(kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg. HELLENISMI AEG 338 30 eKr Aleksander Suure valitsusaeg. Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi. Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater. Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates
iraanini ja kesk-aasiani. Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-ida maadesse.Ajavahemiku Alekander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni nim hellenismiperioodiks Hellenistlikud suurriigid Aleksandri suramle järgnenud sõdade tagajärjel kujunes kolm hellenistliku riiki: 1. Egiptus , kus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2. Seleukiidide riik(valitsenud Seleukiidide dünastia järgi) 3. Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Hellenistlikud linnad Aleksandria;Antiookia; ;Pergamon; linnade arhitektuur ,elulaad muutus kreekapäraseks; Linnade valitsemine: tegutses linnanõukogud; Kultuur hellenistlikes riikides Uhked ehitised Hellenistlik kirjandus Silmapasitvaimaks tõusis luule pöörati tähelepanu hoopis elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Teater; tunti pigem huvi eraelu üle kui poliitika Filosoofia Epikuros;Stoitistlik koolkond
Minu arvates siiski oli sealne eluolu üpriski mugav ning selle aja inimesel oli hea ning kerge elu, arvestades seda, et ise ei pidanud nad palju tegema, vaid valitseja oli see kes tegi ja muretses. Millised olid Aleksandri vallutusretkede tulemused ja mis järgnes peale tema surma? Peale Aleksandri varajast surma järgnesid tema tähtsamate sõjapealike vahel tülid, mille pool sajandit kestnud sõdade tulemusena lagunes suurriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Tingitult Aleksandri vallutustest toimus kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Idasse kuhu rajati uued linnade , tähtsaimad neist Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias, Pergamon Väike Aasias. Ka levis kultuur Vahemere idaossa näiteks kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel. Nii suurel määral muutuski kreeklaste enda
a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks Egiptus, Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka). 18. Kreeka kunst Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit. Sambad! Dooria on vanim. Vaasid kaunistatud ornamentidega- mustafiguuriline maal, ja vastupidi taust must, punasega joonistatud. Amforat kahesangaline säilitusnõu.
kus rooma leegionär tapab Archimedese 202 Kartaago saab Zama lahingus lüüa. 149 hävitab Rooma Kartaago lõplikult. 200 läks linn Seleukiidide riigi koosseisu. Jeruusalemma tempel rüüstatakse, mille asemele rajatakse Zeusi altar 168 Hasmoneide ülestõus Juudas Makkabeuse juhtimisel 142 Lõppeb Seleukiidide(Seleukos I)vastane Makabeide ülestõus (164-162). Juudi ( Hasmonea, kaMakabeide)riik taasiseseisvub a-ni 63 mil alistub Roomale 140-37 Hasmoneide kuningriik.Variseride, saduseride ja esseenide kujunemine 132 Roomas algab pea 100 aastat kestnud kodusõda-
Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste-makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse. Hellenismiaja tähtsaimaks linnaks tõusis Egiptuses, Niiluse suudmes olev Aleksandria. Hellenismiperiood lõppes 30. a eKr kui roomlased vallutasid viimase hellenistliku riigi: Egiptuse.
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Euroopast Lähis-Ida maadesse. 4. Vahemere idaranniku linnad täitusid sisserändajatega Kreekast. 5. Kreeklased ja makelased sulasid varsti ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elanikkonnaks. · Seda perioodi, mil kreeklased Idamaades valitsesid, nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks (AS vallutustest kuni Rooma võimuni). Hellenistlikud suurriigid: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) nn Seleukiidide riik(Seleukiidide dünastia)- hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumaks kujunes Süüria. 3) Makedoonia Kreeka linnriigid tema võimu all. Vaenulikud suhted. · Linnriigid allusid hellenismiper. ajal surriikide valitsejatele. Kreeka-makedoonia päritolu monarhidele. · Õukonna kommetes segunenud kreekapärane ja idamaine. · Hellenistliku Egiptuse kuningad nõudsid jumalikku austamist. Sama nõudsid ka
säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 miljardit USA dollarit. Pärast sõja lõppu 1988 hakkas nafta eksport aegamööda kasvama, sedamööda kuidas rajati uusi naftajuhtmeid ja taastati tootmisvõimsusi. · Viljakas Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahelisel alal oli mitme maailma vanima kõrgkultuuri (Sumer, Babüloonia, Assüüria) häll. Pikka aega oli see ala Pärsia ja Seleukiidide riigi võimu all, seejärel vallutati 656 araablaste poolt. Aastal 762 viidi kaliifi residents üle uude linna Bagdadisse kunagise Babüloni lähedal (Bagdadi kalifaat). See linn jäi araabia maailma keskuseks, kuni ta 1534 liideti Türgiga. · Kasutatud materjalid: · Google
Tähtsamad kultuurikeskused asuvad väljaspool Kreekat Teaduskeskused – Museion (kultuuri ja teaduse keskus) Aleksandrias Ehitati Kreeka templeid Kreeklased juhtpositsioonidel Aleksander suur surem 320 eKr Babüloni rippaedades Peale Aleksandri surma jaguneb impeerium kolmeks Kreeka Nn Seleukiidide riik Egiptus Hellenism on maailma esimene segakultuur ehk kosmopoliit Kosmopoliit – segakultuur Idamaadest võetakse üle valitsemisvorm – Monarhia (riik oli demokraatiaks liiga suur) ja kultuurisaavutused Areneb teadus Muutub filosoofia kodanikuteemat ei ole, selle asemel saatusele alistumine Filosoofid: Emotsionaalsete tundmuste tundmaõppimine Epikuurlased Stroikude koolkond
Assüüria on väga sõjakasä22õ õ ja neil on vägev sõjavägi (Kuulus valitseja Assurbanipal maailma esimene raamatukogu) Uus- Babüloonia: Babüloonia lõi Assüüriast lahku ja purustas Assüüria. Nebukadnetsar II: suur ehitaja. Vallutas Jerusalemma ja Juuda. Juudid viidi Babüloni vangipõlve. Pärsia ülemvõim (Kyros II vallutab Babüloni ja ühendab Pärsia Riigiga) Aleksander Suure valitsemisaeg Seleukiidide riik Gülgame Assüürias esimene raamatukogu Hammurapi vana-babüloonia Hetiitide saavutus: võtsid kasutusele raua Kiri ja teadus. Kiilkiri (arenenud piltkirjast) Kirjutamine levinud Hästi arenenud astronoomia ja matemaatika (positsiooniline arvsüsteem) 2 Ühiskond: Kuningavõim oli piiramatu (kuningavõim oli jumalate kaitse all) Assüürlassed kõige sõjakamad Linnaline tsivilisatsioon
ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla. Ta võttis enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused üle. Aleksander Suur pani aluse uuele ajajärgule, mida nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks. 14. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik? Peale tema surma pärisid hiigelriigi väejuhid e. diadohhid Hiigelriik jagunes: a.) Egiptus b.) Nn. Seleukiidide riik c.) Makedoonia 15. Hellenismi aja linnad? Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria), Pergamon (Väike-Aasia), Ateena 16. Kreeka kunsti perioodid (tempel, vaasimaal)? · Arhailine e. vana aeg- u. 600-480 eKr · Klassikaline e. õitseaeg- 480- 323 eKr · Hellenistlik e. hiline ajajärk- 323- 30 aastani eKr Templid- ehitati marmorist, kivist. Sammas koosnes 3-st osast: baas, tüves ja kapiteel.
Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25. Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine. 26. Hellenism, üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2. templi kogukonnale. 27. Aleksandri riigi jagamine. Diadohhide ajastu. 28. Palestiina ptolemaioste võimu all. Ptolemaioste riigi üldiseloomustus. 29. Palestiina seleukiidide võimu all. Seleukiidide riigi üldiseloomustus. 30. Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed. Makkabite dünastia valitsusaeg. 31. Rooma protektoraat, Juuda sisepoliitika kuni Heroodeseni. 32. Juudi sõda. Bar Kochba ülestõus. 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilisest allikatest. Iisraeli ajaloo allikad: Vanas Testamendis kirjutati, et kui inimesed eksiili viidi, loodi endile ideaalpilt e. Ajalugu.
ilmaga lisati peale veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. Kreeka lahjendatud veini. tsivilisatsiooni paljude ilmingute laialdane levik Lähis-Ida Kreeklaste abielu ja pereelu? Naistel puudusid maades. kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või Hellenismiaja kuulsad linnad. Pergamon, Aleksandria ja
Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada lõppes nurjumisega. Nii pani Aleksander Suure vallutusretk alguse uuele ajajärgule hellenismiperioodile. Aleksandri varajasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealikute vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, kuid siiski igati arvestatava suurusega riigiks. Need riigid olid Egiptus, nn Seleukiidide riik ja Makedoonia. Makedoonia Aleksander III ehk Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr ja suri Babülonis juunis 323 eKr. Aleksander oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Väidetavalt oli tema ema Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Kui Aleksander oli kümne aastane, pakkus hobusekaupmees tema isale osta hobust. Philippos ei olnud nõus, kuna see hobune ei
See tekkis täna Aleksander suurte vallutustele. Aleksander suur vallutas aastatel 225- 323 eKr. 234 eKr Aleksander Suur suri. Aleksander suure vallutused: Kreeka (isa poolt), Väike Aasia, Kaananimaa, Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India (jõudis välja, kuid ei vallutanud). 324. Aastal jõudis tagasi Mesopotaamiasse. Pärast Aleksander Suure surma tekkisid deadohhide(väepealikud) sõjad. Tekkis neli hellenistliku riiki. Need olid: 1. Pergamon- väike-aasiasse 2. Seleukiidide riik- Kaananimaa, Mesopotaamia ja Pärsia 3. Ptolemaioste riik Egiptus 4. Antigoniidide riik- Kreeka ja Makedoonia Algas kreeklaste väljarääne kreekast. Välja rändas kaupmehi, käsitöölisi ja ka sõdurid. Kreeka polistes oli kõikidel kodanikel kohustus riiki kaitsta, siis hellenistlikus maailmas tekkis palgasõdurid.
makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem Süüria piiresse, ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised. Need kolm riiki seisid järgnevatel sajanditel omavahel alatasa sõjajalal. Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses
et maakera on kerakujuline. 15.Kes oli Aleksander Suur ja millega ta on ajalukku läinud ? V:Aleksander Suur oli Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II poeg. Mõne aastaga vallutas Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda vallutamine nurjus. 16.Kuidas jagunes A. Suure riik pärast tema surma? V:Pärast tema surma jagunes riik kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. 17.Mida tähendab hellenism? V:Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. 18.Nimeta hellenismiaja kuulsad linnad. V:Pergamon, Aleksandria ja Antiookia. 19.Milliseid perioode eristatakse Kreeka kunstis? V: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. 20.Kirjelda Kreeka templit.
suuremeelsust · Nad rajasid linnadesse uhkeid ehitisi ja kutsusid oma lähikonda tuntud poeete ja õpetlasi kogu hellenistlikust maailmast · Kõige enam pöörasid kultuurile rõhku Egiptuse kuningad 1) Keskused · Aleksandria. Rajati Museion muusade tempel, mis funktsioneeris teaduskeskusena, Museioni juures oli vanaaja suurim raamatukogu · Antiookia Seleukiidide tähtsaim keskus · Pergamon Attaliidide tähtsaim keskus · Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad · Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele (peen, maitsekas; väliselt
Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema. Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos Riigid pole enam polised, vaid kuningriigid. Hellenism Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu. Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad) · Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam"
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette o...
(ladina keeles 'mälestuse äraneedmine'). Võidukaar on kaetud marmoriga ja kaunistatud nüüdseks raskeid ilmastikukahjustusi saanud rikkalike reljeefidega, mis ülistavad keisri võitu partlaste ja araablaste üle. Partlased olid iraani ratsutajahõimud, kes elasid 3. sajandi keskpaiku eKr Kaspia merest ida pool. Umbes 250 aasta eKr vabastasid nad end Arsak I (arsakiidide dünastia rajaja) juhtimisel Seleukiidide võimu alt ning rajasid Meediast Baktrani ulatuva, ühtse keskvõimuga suurriigi, mis püsis peaaegu pool aastatuhat. Pidevas võitluses Seleukiididega rajati Partia riik. Vallutati Ahhemeniidide riigi põlismaa ja võeti omaks nende vallutuspoliitika. Lisaks Rooma sõdurite ja vangistatud partalaste kujudele plintidel on stseene keisri kahest sõjakäigust kujutatud reljeefidel külgmiste läbikäikude kohal. Friisil näeme keisri triumfi. Rooma müntidel olevate
Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. 5.Hellenismiperiood Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria
Aleksander Suur Philippos II poeg Valitses 336-323 eKr Pidas end Achilleuse ja Heraklese järeltulijaks Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus 2) Seleukiidide riik Aasias 3) Makedoonia (Kreeka linnriigid kuulusid ka siia) Hellenistlikud linnad Aleksandria - Vahemere suurim linn ja tähtsaim teaduskeskus - Museion 3.saj eKr (muusade tempel, raamatukogu) - Aleksandria tuletorn (279. eKr) Antiookia (Süürias) Pergamon (Väike-Aasias) Endiselt ka Ateena tähtis filosoofiakeskusena Vanaaja seitse maailmaimet Kreeklased koostasid nimekirju Võrdlesid Idamaade ehituskunsti suursaavutusi 1. Egiptuse püramiidid 2. Babüloni rippuvad aiad 3
mõjutavad filosoofiat tänapäeani. Kreekas kujunes esimest korda teoreetiline teadus. Teadusliku mõtteviisi sünd Hakati vaidlustama jumalike jõudude toimet. Otsiti mõistupäraseid looduse ja ühiskona vastuseid. Hellenismiperiood 338-30 a eKr- Millega algas... Aleksander Suure sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreekalased Pärsia impeeriumi ning seega kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. Riigi ja ühiskonnakorraldus Riigi eesotsas olid piiramatu võimuga kreeka-makedooni päritolu monarhid. Valisid endile abilised oma õukonna ülikute seast. Sõjavägi koosnes palgasõduritest, tänu selle kasutsele võtuga muutus sõjavägi proffessionaalsemaks. Arendati sõjatehnikat. Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna
uusi keskuseid. Nendest kuulsaim Egiptuses asuv Aleksandria. Kultuuri ja teadus keskus oli pühendatud muusadele ja nimeks oli Museion. Kuulus oli ka Aleksandria raamatukogu. Hellenism on periood mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, mida iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levik idamaadesse. Lõppes 30. Aastal roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumit ühtsena ja see jagati tema väepealike vahel : Egiptus; niinimetatud Seleukiidide riik ( lõpuks kahanes ning hõlmas ainult Süüriat ja Palestiinat) 12. Mõisted Faalanks Vana-Kreeka lahingurivi rahvakoosolek riigi kõrgeim võimuorgan kus kõik kodanikud osalesid kitoon - napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud riietusese gümnaasion spordiväljak ja sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietumisruumid, kus olid alasti andreion nn. külalistetuba, meeste ruum, kus oli lavatsid ja kus külalistega viibiti
4) Makedoonia tõus ja hellenism. Aleksander Suur. Tugevnes makedoonia kuningriik. Kreeka langes makedoonia kuninga võimu alla. Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas vähem kui 10ne aastaga kogu pärsia impeeriumi.Lähis ida maades sai kreeka keel ja kultuur tuntumaks. Periood mil kreeklased valitsesid idamaade üle seega aleksander suurest kuni rooma võimu kehtestamiseni nim. Hellenismiperioodiks 3 suuremat hellenistlikku riiki. Egiptus, seleukiidide riik ja Makedoonia. Niiluse juurde rajatud linn Aleksandria. Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Rajasid ehitisi ja kutsusid oma õukonda poeete ja õpetlasi. Sõjavägi ei olnud mitte enam kodanikest vaid palgasõduritest. 5) Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee. Caesar. Geograafilised olud olid eelduseks ühtse riigi tekkeks. Itaalia keskosas Latiumi makonnas elavatest latiinidest elanikud koondusid
Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu. Hellenismi periood lõppes 30 aastal e.m.a roomlaste vallutusega. Aleksander Suure järel ei suudetud hoida impeeriumi ühtsena, see jagati tema väepealike vahel. Jagunes kolmeks - Egiptus, nn Seleukiidide riik (lõpuks kahanes ja hõlmas vaid Süüriat, Palestiinat), Makedoonia. Hellenism periood, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega, iseloomustab Kreeka tsivilisatsiooni levikut idamaadesse. Hellenismi tunnused: · valitsejad piiramatu võimuga monarhid, keda jumalikustati; · erinevad kultuurid segunesid; · uskumustes valitses sünkretism, st erinevad religioonid segunesid; · idamaadesse hakati ehitama kreekapäraseid linnu; · juhtivaks keeleks sai kreeka keel;
· Aleksander Suure juhtimisel vallutati alad Vahemerest Indiani. · Ta vallutus retkedele järgnes massiline ümberasustamine Euroopast Lähis-Idasse. Kreeka keel muutus Lähis-Idas kõnekeeleks ja Kreeka traditsioonid asendasid kohalikud. Tekkisid kreekapärased linnad ja varsti sulandusid erinevad rahvad ühtseks kreeka keelseks elanikkonnaks. · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid kolm suuremat hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. · Linnriigid kaotasid oma iseseisvuse, allusid suurriikidele, mida juhtis monarh koos oma nõuandjatega, kelle valis ise. · Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, sellega tõusis armee professionaalsus, Hakati kasutama sõjaelevante, kiviheitemasinaid ja piiramistorne. · Idamaadesse rännanud kreeklased rajasid uusi asulaid, paljudest neist said rikkad ja rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria
Kreeka linnriigid · Polis linnriik. (linn koos ümbruskonnaga, kuni 40 000elanikku, erandid Sparta ja Ateena, u. 100 000 elanikku. Polise kodanikud täisealised põliselanikest vabad mehed. · Ühiskonna struktuur aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, rentnikud, orjad. Naistel puudusid kodanikuõigused, olid õiguslikult mõne mehe koste all. (isa, abikaasa) · Valitsemisvormid: *aristrokaatia võim koondunud aristokraatide kätte(nõukogud, ametnikud) Spartas arenes OLIGARHIAKS. (samad suguvõsad) * demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna hulgast (tuntuim Ateena) * türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. · Sparta ühiskond ja valitsemine: *ainus ühiskond, mis omas kahte maakonda (Lakoonika) *keskus koosnes 4jast kindlustamata külast *Sparta ühiskonnakihid: - Spartiaadid vabad poliitiliste õigustega kodanikud (u. 5...
sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit
KREEKA. PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja ...
Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave
juudi õpetlase järgi, kes pärimuse järgi tõlkimisega ametis olid). Väljapool Egiptust allus Ptolemaiostele Liibüa, suur osa Palestiina ja Süüria rannikualast (Koile-Süüria), Küpros ja mitmed Egeuse saared. Egeusel püüdsid Ptolemaiosed nõrgestada Makedoonia Antigoniidide positsioone ja toetasid seetõttu Kreeka linnriike nende iseseisvuspüüdlustes. Ptolemaiosed võisid kindlalt loota oma liitlasele Rhodosele. Koile-Süüria pärast tuli Ptolemaiostel pidada Seleukiidide vastu mitu nn Süüria sõda. Suurim edu saatis neid kolmandas Süüria sõjas (246 241), mille käigus Ptolemaios III Euergetes (Heategija; 246 221) kasutas ära troonivõitluse Seleukiidide vahel, vallutas Antiookia sadama Seleukeia Orontese jõel ja tungis kaugele Mesopotaamiasse. Neljandas Süüria sõjas (219 211) mobiliseeris Ptolemaios IV Philopater (Isaarmastaja; 221 205) esmakordselt armeesse suurema hulga egiptlasi ja purustas Seleukiidide väe 217. a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
