11 klassi konspekt

Q: Miks ida-Rooma jäi püsima?

Vastus leiad õppematerjalist: 11 klassi konspekt

Leipsig, Merle

11 klassi konspekt (17)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks ida-Rooma jäi püsima?

I Esiajalugu

Inimese kujunemine
Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast.
Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus ). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast.
Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks.
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük.
Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing.
Tekkis kunst : koopamaal ning pisiskulptuur.
Esimene metall , mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma . Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus.

Tsivilisatsiooni teke
Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega.
Tunnused:

Põlluharimine, karjakasvatamine

Varanduslik kihistumine

Riik

Kiri

Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus
Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde.

Idamaad

Muistne Egiptus
Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas . Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega.
Ajaloo põhietapid:
Alam- ja Ülem-Egiptus olevat liitnud 3000 e.Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes . Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri.

Vana riik – suhtlemine naabritega oli hõre. Rajati suured püramiidid. Vana riik lagunes sisesegaduste tagajärjel.

Keskmine riik – alistati Nuubea. Tähtsat osa etendasid piirkondade asevalitsejad.

Uus riik – Egiptuse hiilgeaeg , kui alistati Palestiina ja Süüria. Oluline roll oli preestritel.

Hilis-Egiptus – sageli võimutsesid võõramaised valitsejad . Kestis üle 500 aasta
Kuningavõim
Vaarao ehk „suur maja” oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaarao oli Egiptuse kõrgeima jumala (Päikesejumala „Ra”) poeg.
Riigi ja ühiskonna korraldus
Tähtsamate isikute seast nimetas vaarao maakondade asevalitsejad – nomarh´id. Nende ülesandeks oli kohapeal ellu viia Vaarao korraldusi, koguda makse ja sõjaväge. Riigi kõrgeima preestrina nimetas vaarao ametisse preestrid . Kõrgemad väepealikud – nende hulka võis kuuluda lihtinimene. Kirjutajad – kontrollisid töötajate tegevust. Paljud neist olid pärit lihtrahva hulgast. Enamik egiptlasi olid talupojad. Kuna maa kuulus vaaraole, tuli umbes pool saagist ära anda. Käsitöölised töötasid ülikute lossides ja templites, ning pidid täitma kindlaks määratud kohustusi. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised või võõramaist päritolu sõjavangid.
Eluolu ja perekond
Lk. 27

Egiptuse usk
Jumalad
Jumalaid oli 700. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Mõned oli pühad loomad või linnud . Tavaline oli jumalate samastamine. Egiptlased ei muretsenud sellepärast, kuidas usust aru saada – põhiline oli jumalaid austada ja karta . Päikesejumal Ra oli maailma looja ja esimene valitseja. Hiljem hakati teda samastama Amon ’iga.
Osiris oli Niiluse üleujutusest tekkiva viljakusjumal. Jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd ja kirjatarkust. Isis oli Osirise õde ja abikaasa, kes teda aitas.
Egiptuse religioonis olid olulisel kohal pühad loomad: Skarabeus ehk sõnniku kuulikest veeretav mardikas. Apis oli must-valge lauguga härg.
Surmajärgsus
Usuti , et inimene jätkab oma elu ka üärast surma juhul, kui tema surnukeha säilib. Selleks, et muumiat kaitsta, suleti ta kivis sarkofaagi, mille ümber paigutati anumad siseelunditega. Kui surnukeha peaks hävima, paigutati hauakambrisse tema asendajaks kujud.

Kiri, haridus , teadus ja kirjandus
Kiri ja haridus
Kiri kujunes 4nda ja 3nda aastatuhande vahetusel e.Kr. Hieroglüüfid tähistasid mõnda mõistet või kaashäälikut. Hieroglüüfe oli umbes 1000. Nende hulka kuulusid ka seletavad märgid, mis näitasid kas tegemist on mõistete või häälikutega. Igapäevasel asjaajamisel oli käibel lihtsustatud kiri.
Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelvalve all.
Teadus
Ei püütudki lahendada teaduslikke probleeme. Esimese rahvana maailmas võtsid egiptlased kasutusele päikesekalendri. Aasta jagati 12ks 30 päevaliseks kuuks, millele lisati veel 5 päeva. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala. Egiptlased olid osavad kirurgid ja oskasid valmistada ravimeid.
Kirjandus
Suur osa kirjandusest oli seotud religioonist nt. Hümnid jumalatele, surnute raamatud. Viljeleti lühivorme nt. Õpetussõnu. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulasim lühijutt „Sinule” jutustus.

Mesopotaamia
Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud.
Sumerid
Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja . Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja . Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal , kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel.
Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida.
Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid
Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid :

Akad – riik ei püsinud kaua
Vana-Babüloonia – kuningas Hammurapi , kes lasi koostada esimese seadustekogu
Assüüria – kuningad olid kõige sõjakamad

7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn.
Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi
Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kohtumõistja ja seadusandja. Kuningavõim oli piiramatu. Kuningat ei peetud jumalaks, kuid tema võim oli jumala kaitse all. Kõik Mesopotaamia suurriigid tekkisid vallutuse teel. Alistatud maade kuningad jäid sageli asevalitsejateks. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Asevalitsejate kohustuseks olid maksude kogumine, maasõna kuulsmises hoidmine, sõjaväge kogumine. Ülikud sõdisid kaarikutel, lihtrahvas jalaväes. Assüüria kuningad rajasid elukutselise sõjaväe.
Hammurapi seadused
Nähes iga süüteo puhul ette kindla karistuse, püüdsid seaduste 282 paragrahvi kaitsta ühiskonda tapmiste, vigastamiste, varguste ja renditud varaga hooletu ümber käimise. Kui süüdlane ja kannataja olid oma seisuselt võrdsed, siis kehtis karistuse määramises „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu”. Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku seisusesse : Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad
Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.

Mesopotaamia usk
Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust. Ea oli maa-aluste vete ja sügavuste isand , kes õpetas inimestele põlluharimist, linnaehitust, kirjatarkust jne. Kuningas Hammurapi ajal sai peajumalaks Babüloni kaitsejumal Marduk , kes tõrjus Enlili kõrvale.
Maailma ja inimese loomine
Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Jumalad lõid inimese enda eest tööle. Legend veeuputusest – lk. 61. Pärast surma ootas inimesi rõõmutu olek sünges allmaailmas.
Mesopotaamias sai ennustamisest omaette kunst – ennustati tähtede ja ohvriloomade siseelundite järgi.

Kiri, haridus, kirjandus ja teadus
Kiri ja haridus
Kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale.
Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses. Assüürias oli savitahvlitest koosnev raamatukogu.
Kirjandus
Oluliseim zanr olid kangelaseeposed. Armastatuim kangelane oli Gilgameš. Kujunesid kindlad teemad ja lemmikkangelased, kes enamasti olid ajaloolised isikud.
Teadus
Õpetlased pöörasid tähelepanu andmete välja selgitamisele ja üles kirjutamisele. Kõrgel tasemel oli matemaatika – osati arvutada ruut- ja kuupjuurt. Arvutamisel kasutati 60nd süsteemi. Astronoomia vallas arvutati välja taevakehade trajektoorid, ennustati päikese- ja kuuvarjutusi. Loodi kuukalender, mille järgi aasta koosnes täpselt 12st kuust, see oli päikese aastast 11 päeva lühem.

Indo-Euroopa rahvad
Indo- Eurooplased
Indo-Eurooplased olid rahvad, kes asustasid maa-ala Indiast Euroopani. Teadlaste arvates asus Indo-Eurooplaste algkodu Ida-Euroopas. Tõenäoliselt tegeleti ränd-karjakasvatusega. Umbes 2000 aastat e.Kr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Neist ida poole hetiidid ja Iraani Pärslased.
Hetiidid
Umbes 1700-1200a. e.Kr. olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda.
Pärsia suurriik
Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad.
Religioon
Varasem religioon meenutas suurel määral India oma. Umbes aastal 600 e.Kr. tegutses Pärsias usu uuendaja Zarathustra. Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma „tark isand”. Tema vaenlaseks „kuri mõte”. Maailmas käib pidev võitlus hea ja kurja vahel. Inimene peab valima , kelle poolt ta on. „Häid ootab paradiis , halbu põrgu”. „Ette on määratud headuse võit ja siis tõusevad surnud haudadest ning algab õnneajastu”.

Kaananimaa ja Iisrael
Tänapäeva Süüria, Liibanon ja Palestiina olid vanal ajal tuntud Kaanani nime all. Vihma sadas põlluharimiseks piisavalt. Seedrimetsadest saadi laevaehitus materjali.
Foiniikia linnriigis
Foiniiklased olid kõige osavamad meresõitjad. Linnriigid pidid sageli taluma võõrvõime. Vabadel kodanikel oli võimalus rahva koosoleku kaudu riigi poliitikat mõjutada. Foiniiklaste suurimaks saavutuseks on esimene tähestiku leiutamine . See koosnes 22st kaashäälikust.
Heebrealased ja Iisraeli riik
Kaanani lõuna osas elasid rändkarjakasvatajad – heebrealased, kes on tänapäeva juutide esivanemad. Legendi järgi tuli nende esiisa Aabraham Kaananimaale Mesopotaamiast. Osa heebrealasi sattus elama Egiptusesse, seda nimetatakse Egiptuse orjapõlveks. Egiptusest lahkuti Moosese juhtimisel. Kuningas Taavet ühendas Kaanani lõunaosa ja rajas Iisraeli riigi. Pealinnaks sai Jeruusalemm . Pärast Taaveti poja Saalomoni surma lagunes riik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Assüürlased vallutasid Iisraeli ning asustasid elanikud teistesse paikadesse. 6ndal sajandis e.Kr. purustas Babüloonia Juuda riigi ning suur osa rahvast küüditati – Paabeli vangipõlv.
Vana Testament
Iisraellaste ajaloo, usu, kommete ja seaduste peamine allikas on Vana Testament. Vana Testament sisaldab ka moraalijuhiseid, tulevikukuulutusi, luulet jne. Iisraellased austasid ainult ühte jumalat – Jahve ’t
Prohvetid
Iisraellased austasid pärast Moosese aega Jahve kõrval ka teisi jumalaid. Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad – prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias , kes taastab Iisraeli hiilguse.

Kreeka

Mükeene kultuur
Kreeta kultuur
Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa.
Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos . Lossidel oli mitu otstarvet:

Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena

Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak

Poliitilise võimu keskus
Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised.
Mükeene kultuur
Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale, kus vallutati Knossos. Võeti üle kreetalaste kombed ja kiri.
Ka Kreekas said keskusteks lossid, milledest tuntuim on Mükeene. Losside ümber linnu ei olnud. Losse ümbritsesid kivimüürid. Mükeene kunstis esineb sõjatemaatikat. Lossi eesotsas olid arvatavasti valitseja ja sõjapealik. Tõenäoliselt olid lossid sõltumatute riikide keskused, mis omavahel pidevalt sõdisid. Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel.
Religioon
Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad.
Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus
Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja.
Investituuri tülid
Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt.
Ketserid ja inkvisitsioon
Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid vaimulike elukombeid. Katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada oli inkvisitsioon. Inkvisitsiooni kohus kujunes 13ndal sajandil ja selle tegevust kontrollis paavst. Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks ilmaliku kohtu kätte.

Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon
Tume ajajärk (1100-800 e.Kr)
Purustatud losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv vähenes. Osa kreeklasi rändas üle mere Väike- Aasiasse . Oluliseks saavutuseks oli raua kasutuselevõtt. Sellel perioodil oli Kreeka vaene ja maha jäänud maa.
Tsivilisatsiooni uus tõus (8-6 saj. e.Kr.)
Uuteks keskusteks said linnad ja kujunesid linnriigid: Ateena , Sparta , Korintos , Teeba. Foiniikia tähestiku põhjal loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht – Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi.
Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.)
Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike-Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat.
Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp
Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu. Makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas. 4ndal saj. e.Kr. Philippos II valitsuse ajal sai Makedoonia sõjavägi võimsaimaks. Ateena moodustas Makedoonia-vastase liidu. 338a. e.Kr. sai kreeklaste liiduvägi Makedoonlastelt lüüa ja Philippos II kuulutas end kõikide kreeklaste kuningaks.
3.3 Riik ja ühiskond
Polis
Polis – Linnriik , mis koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Polise sõjaväe moodustasid ja riiki juhtisid kodanikud. Kodanikud – kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed.
Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad.
Ühiskonna struktuur
Enamus kodanike olid talupojad. Palju oli vaesuse piiril elavaid talupoegi, kes halval aastal võtsid rikastelt laenu. Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud.
Sisemised vastuolud
Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul.
Sparta riik
Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei arenenud kunagi linnaks. Spartiaadid – Sparta kodanikud. Perioigid – vabad, kuid poliitiliste õigusteta spartaelanikud. Heloodid – Sparta orjad.
Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge. Riiki juhtis 30 liikmeline vanemate nõukogu. Otsuste langetamisel oli lõplik sõna spartiaatide koosolekul. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem.
Demokraatlik Ateena
Esialgu kuulus võim aristokraatide hulgast pärinevatele ametnikele. Seadusandja Solon vähendas aristokraatide eesõigusi. 5.saj. keskel e.Kr. kui riigi eesotsas oli Perikles , kujunes demokraatia ehk rahvavõim. Rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant. Koosolekult vahepeal korraldasid riigis 500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud . Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid.

Eluolu ja perekond
Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid. Majad olid ühe või kolmekorruselised põletamata tellistest.
Riietus ja toit
Lk. 116
Abielu ja perekond
Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus.

Kreeka usk
Jumalad olid inimeste moodi. Jumalate elupaigaks oli Olympuse mägi. Jumalaid oli väga palju.
Zeus – peajumal, taeva-, tormi- ja piksejumal
Hera – Zeusi õde ja abikaasa, taevakuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja
Demeter – Zeusi õde, musta mulla ja võrsuva vilja jumalanna
Ares – Sõjajumal (Zeusi poeg)
Athena – sõjajumalanna, tarkusejumalanna
Apollon – valgusejumal, luule-, muusika - ja vaimuteravuse eestseisja, oli ka tuleviku ennustaja
Hermes – tiivuliste sandaalide ja kübaraga jumalate käskjalg
Aphrodite – ilu-, armastuse- ja viljakusjumalanna
Dionysos – viinamarjakasvatuse-, veini- ja sigimusjumal
Inimkonna tekkimine
Lk. 120
Pühamud
Pühamu koosnes templist ja selle juures paiknevast altarist, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Templis asus jumala kuju. Jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Jumalate ettemääratut võis välja lugeda lindude, ohvriloomade siseelunditest jne. Olid olemas eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas, neid nimetati oraakliteks, nt Delfi.

Kiri, haridus, kirjandus ja teadus
Kreeka tähestik ehk alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal. Tähestikus on 24 märki. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Haridus
Ateenas hakati poisse harima 7ndast eluaastast. Rikkamates perekondades toimus õppimine kodus. Vaesed käisid koolis, kus õpetati lugemist, kirjutamist, gümnastikat, muusikat ja kirjandust. Jõukamad jätkasid enda täiendamist mõne tuntud teadlase juures.
Lüürika
Luuletusi kanti ette vile- või keelpilli saatel. Levinumad pillid olid hüüra ja kitara. Ettekantav luule jagunes soolo- ja koori lüürikaks. Enamasti viljeleti armastusluulet.
Teater
Teatri etendus ehk draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näitlejatena esineseid ainult mehed. Komöödiad said ainet igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiaid põhinesid tuntud mütoloogilistele süzeedele. Tuntuimad tragöödiakirjanikud olid Aischlos ning Spohokles.

Filosoofia ja teadus
Filosoofia
Üldiste probleemide üle arutlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ehk tarkuse armastuseks. Thales arvas , et kõige aluseks on vesi. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros oli thalese õpilane. Ta püstitas meeltega tajumatu piiritu alge idee. Sellest on tekkinud ja selleks muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest.
Meditsiin
Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates . Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega.
Ajaloo kirjutus
Ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos, kes kirjutas teose Historia . Ta kirjeldas paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.

Hellenismi periood
Makedoonia suurrigi rajas Philippos II. Troonile sai Philippos II poeg Aleksander Suur. Aleksander vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Kesk-Aasia. Pärast aleksandri surma lagunes riik kolmeks: Makedoonia, Egiptus ja Seleukiid. Need riigid sõdisid omavahel pidevalt.
Polised kaotasid senise tähtsuse. Suurriike valitsesid Makedoonia päritolu piiramatu võimuga monarhid. Sõjavägi koosnes palgasõduritest.
Teaduse areng
Eratosthenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu. Ta koostas kogu varasemat kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Aristarchos oli astronoom , kes esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi.

Rooma
4.1 Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus
Esimesel aastatuhandel e.Kr. elasid Itaalia kesk- ja lõunaosas itaalikud . Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid , kellest pärinesid roomlased . Itaalia lõunarannikul ja sitsiilias elasid kreeklased.
Etruskid
Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kuid nende keel on arusaamatu. Nad rajasid 12 suuremat linnriiki. Nad uskusid paljusid jumalaid ja surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustuskunst , eriti ohvrilooma maksa põhjal.
Rooma linna tekkimine
Rooma linn tekkis kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel seitsmel künkal. Umbes 600a . e.Kr. moodustus ühtne asula, mida peetakse linnaks. Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu ja koosoleku plats – foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumikünkast sai kindluse asupaik. Legend Rooma rajamisest lk. 160.
Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitses VII kuningat. Kolm viimast kuningat olid etruskid.
Rooma varane ühiskond
Rooma eesotsas seisis rahva koosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patroonile koormisi tasuma ning temaga sõjaretkel käima. Sõja korral pidi igaüks minema sõjaväkke ettenähtud relvastusega. Kõige rikkamad olid ratsaväes, keskmiselt jõukad ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad olid sõjaväest vabastatud. Nende ainus varandus oli nende lapsed ehk proles, ning seetõttu nimetati neid proletaarideks.
4.2 Rooma vabariik
510a. e.Kr. kehtestati Roomas vabariik ja sellest ajast alates oli riigi eesotsas senat ning ametnikud.
Usk Rooma riigis
Varasel ajal austati loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli hingestatud. Majadel olid oma kaitsevaimud, kelledest tähtsaimad olid laarid ehk esivanemate hinged. Igal perel oli oma geenius ehk maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Jupiter – taeva-, pikse - ja tormijumal. Neptunus – merejumal . Mars – sõjajumal, keda peeti ka talupoegade ja karjuste kaitsjaks . Janus – uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal oli kahe vastassuunas vaatava näoga, oli ka sõjajumal.
Rooma riigi pühamud olid riigi kontrolli all, preestreid valiti kui riigiametnikke – nende seast olid olulisemad pontifeksid ehk sillaehitajad. Riigi ülempreester oli pontifex maximus. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustuste eest ja korras hoidma kalendrit. Konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata .
Patriitsid ja plebeid
Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid, kohtunikud ja senatiliikmed. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Nad võisid osaleda vaid rahvakoosolekul. Plebeid said õiguse valida endi hulgast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata riigiametnike või senati otsene teokstegemine kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Plebeide soovil avaldati esimene rooma seadustekogu „12 talwi seadused”. Seadused olid üsna karmid . 287a. e.Kr. kehtestati kord, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seaduri. Patriitside ja plebeide seisuse vahe kadus.
Vabariiklik kord
Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk ühiskondlik asi. Riigiametnikud ehk magistraadid valiti rahvakoosolekukl üheks aastaks igasse ametisse vähemalt 2 inimest, tasu ei makstud. Kõrgeimad ametnikud olid 2 konsulit ehk väepealikut. Preetaid tegelesid õigusemõistmisega, võisid sõjaväge juhtida ja vajaduse korral konsulit asendada . Tsensorid valiti ametisse 5 aastaks. Nad valiti endiste konsulite hulgast. Nende ülesanne oli korraldada kodanike loengut. Nende järelvalve all oli senatiliikmete nimekiri ja kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võis konsul kokkuleppel senatiga määrata kuni kuueks kuuks ametisse piiramatu võimuga diktaatori . Senat koosnes endistest ja ametis olevatest riigiametnikest. Kujunes ring perekondi ehk nobiliteet , millest pärines põlvest põlve enamus ametnikke.
Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal
Rooma ühiskond oli peamiselt põllumajanduslik. Käsitöö oli arenenud Lõuna-Itaalias, Kreeka linnades. Linnaelanike arvukasv tõi kaasa kaubandusarengu. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Sõdadega kaasnes orjanduseareng – orje hakati kasutama põllumajanduses.
Vendade Gracchus’te reformikatsed
Rooma sõjvägi koosnes peamiselt isikliku varustusega talupoegadest. Talupoegade laostumine ohustas Rooma sõjaväe võitlusvõimet. Vendade Gracchuste eesmärk oli kehtestada maavalduste suuruse ülempiir ja sundida suurmaa omanike loovutama ülejäägi maata kodanikele. Vennad hukkusid ja reform jäi pooleli.
4.3 Vabariigi langus ja keisririik
Teise ja esimese sajandivahetusel e.Kr. viis väepealik Marius läbi sõjaväe palkamise. Prometaare hakati värbama palgasõduriteks. Relvastuse said sõdurid oma väepealikult. Erru minnes said veteranid maatüki. Sõdurid olid väga tihedalt seotud oma väepealikuga. Senatil puudusid abinõud väepealikute vastu.
Kodusõjad ja vabariigi lõpp
Algasid katsed kehtestada riigis ainuvõim. Esile kerkisid Grassus, Pompeius ja Caesar , kes sõlmisid triumviraadi ehk kolmemehe liidu. Pärast seda, kui Grassus oli Aasias sõjakäigul langenud algas Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Pompeius tapeti ja Caesarist sai Rooma riigi ainuvalitseja. Caesar lasi end nimetada diktaatoriks. 44ndal e.Kr. tapsid senaatorid Caesari senati istungi ajal.
Taasalgas kodusõda kahe senise Caesari pooldaja Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antoniust toetas Egiptuse valitsejanna Kleopatra . Octavianus vallutas 30a. e.Kr. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning seda loetakse vabariigi lõpuks.
Octavianuse võim
Kui Octavianus võimule sai, võttis ta endale aunime Augustus ehk auväärne. Rooma riigis valitses pikk rahuperiood. Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks. Ta võttis endale aunimetuse princeps, ehk esimene. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta imperaatori ehk käskija tiitlit. Caesari lapsendatud pojana kandis ta oma kasuisa nime, mis muutus keisri tiitliks. Keisri määrusega anti kodakondsus kõigile riigi vabadele meestele.
Rooma provintsid
Roomlased ei püüdnud kuskil oma kombeid, usku ja kultuuri peale suruda. Poliitilise karjääri tegemiseks oli vaja osata ladina keelt ja tunda Rooma tavasid, mis aitas kaasa romaniseerumisele. Ida-Provintsid, Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid muistse kultuuri ja arenenud majandusega maad, kus räägiti peamiselt kreeka keelt. Lääne-Provintsid, Galja, Britannia , Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid arengutasemelt Roomale alla ja seal levis ladina keel. Ida poolsetel aladel olid ülekaalus väike talupojad. Läänes ja Itaalias tekkisid orjatööl põhinevad suurmaa valdused.
Rooma sõjavägi
Väeüksuseks oli leegion , mis koosnes umbes 5000 mehest. Augustuse ajast alates koosnes Rooma sõjavägi 25’st leegionist. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarnuki- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena, mis asetsesid nagu malelaua ruudud. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne.
4.4 Ühiskond & eluolu
Seisused

Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senat-aristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Senaatori võis ära tunda valget rüüd ehk toogat ehtiva punase värvi järgi

Ratsanikuseisuse moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed, kellel oli piisavalt vahendeid ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud.

Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud
Orjad ja vabakslastud
Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena, arstidena ning õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis. Sageli lasti orjad tänutäheks vabaks
Perekond ja kasvatus
Lk. 181
Kalender
Lk. 182
Rõivastus ja toit
Lk. 182
Roomlaste elamud ja rooma linn
Elamu oli ühe korruseline, nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskel asus ristkülikukujuline aatrium . Vaesed elasid mitmekorruselistes üürimajades. Tekkis maa-alune kanalisatsioon . Linnas asusid avalikud saunad ehk termid .
4.5 Kirja sõna ja kultuur
Rooma kirjandus kujunes kreeka kultuuri mõjul kolmandal sajandil enne Kristust. Teoreetiliste teaduste ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Rooma keisririigi ajal algas tänu Augustusele kultuuriõitseng. Augustuse rikas sõber Maecenas võttis oma hoole alla noori lootust andvaid kirjamehi. Tema nimest tuleneb metseen ehk rikas kultuuritoetaja. Astronoom Ptolemaios lõi maakeskse maailmapildi.
Teater
Ei olnud nii populaarne kui Kreekas. Teatri etendused tegelesid peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Näidendites hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kuulsaim Rooma näitekirjanik oli Plautus , kes mugandas Kreeka näidendeid. Esimes ebasündsat kõnepruuki.
Kõnekunsti areng
Noored Rooma aristokraadid käisid tavaliselt Kreekas kõnemeeste juures õppimas. Rooma vabariigi lõpus tegutses kõnemees Cicero . Ta sai kuulsaks oma hiilgavate kohtukõnedega.
Ajaloo kirjutus
Roomlased tegid esimesi katseid oma ajalugu üles kirjutada III saj. e.Kr. need teosed pole säilinud. Caesar oli ka tuntud ajaloo kirjutada. „Märkmeid Gallia sõjast”. Caesar õigustab oma tegusid ja vaikib maha halvad asjad. Titus Livius kirjutas teose „Linna asutamisest alates”.
II Varakeskaeg
Keskaaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui uueks pealinnaks sai Konstantinopol. Aastat 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks. 476, kui kõrvaldati võimult viimane Lääne-Rooma keiser. Keskajal oli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. Ühiskond jagunes kolmeks:

Palvetajad ehk preestrid

Sõdijad

Töö tegijad
Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud.

suur rahvaste rändamine, lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine
Rooma impeeriumi langus
4ndal saj. algas barbarite sisseränne Rooma riiki. 5nda saj. alguses tungis lääne-gootide hõimuliit Itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna ja 418a. rajati Itaaliasse esimene barbarite kuningriik . Vandaalid tungisid lääne-Rooma riigiterritooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbarist väepealik Odoaker kõrvaldas võimult viimase lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
Miks ida-Rooma jäi püsima?
Ida-Rooma ehk Bütsants püsis kuni 15saj. keskpaigani.
Põhjused:

Soodsamad geograafilised tingimused
Rikkalikud materjaalsed ja inimressursid
Võimalus pidada sõda merel
Tohutu riigiaparaat
Alalises regulaarväes oli umbes 150 000 meest, kellele maksti palka kullas

Frangiriigi kujunemine
Tänapäeva Prantsusmaa territooriumil elas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Suguharude ühtsust kandsid druiidid ehk preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi edasiandmise eest.
Karl Suur
Pippin Lühikese järeltulijaks oli Karl Suur. 774a. tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suurest sai ka Itaalia valitseja. Järgmisena vallutati araablastelt Barcelona ning sellesse piirkonda rajati Hispaania mark. Risti usustati saksid , kelle alistamiseks kulus üle 30 aasta. Karl Suur laiendas riigi piire Balkani poolsaarele. Rooma paavst Leo III palus Karlilt abi võitluseks opositsiooniga. Tänutäheks abi eest kroonis paavst aastal 800 Karl Suure Roomas keisriks. Karl Suur ründas samal aastal Bütsantsi. Kokkupõrked süvendasid ida ja läänelõhet veelgi.
Karolingide impeerium
Riigis elas umbes 15-18 miljonit inimest. Riiki hoidsid koos relvad. Riigil puudus pealinn. Karl Suure õukond oli koguaeg teel ja keiser peatus kord ühe kord teise vasalli juures. Tugeva keskvõimu seadusandluse, raharingluse ja maksusüsteemini frangiriik ei jõudnudki.
Karolingide panus kultuuriarengusse
Karl Suure ajal toimunud kultuuriarengut nimetatakse karolingide renessanssiks. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid . Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi.
Karolingide pärand
Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga , kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida-Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik.

Feodaalsuhete kujunemine
Vasallileet – üks isik vasall andis ennast võimsa isiku senjööri alla.
Vasall sai senjöörilt maad ja vastutasuks kohustus teda aitama sõjaväe teenistusega ja rahu ajal nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid:

Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet
Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.

Keskajal kehtis põhimõte, et „Minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellele oli otseselt truudust vannutud.
Lään
Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Karl Martelni ajal nimetati sõjameestele antud lääni benefiitsiks, mis anti teatud tähtajaks. (tavaliselt elulõpuni) 9-10saj. muutus benefiits feoodiks, mis oli vabalt pärandatav. Hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Kuningate maavaldused ehk domeenid vähenesid pidevalt.
Talupojad ja mõis
Talupojad kasutasid maad ning pidid selle eest isandale tasuma. Talupoeg pidi mõisnikule tasuma renti ja tegema teotööd. Sageli andis vaba talupoeg ennast sõjakäikudest ja röövimistest ohustatuna feodaali kaitse alla, millega kaasnes tema maatüki üleminek feodaalile. Rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa maad kuulus mõisale. Talupojad tasusid teorenti.

Suur-Britannia rahvaste kujunemine
Keldid
Suurim sisseränne Britanniasse algas 10ndal saj. e.Kr. Britannia saartele ja hiljem Iirimaale sundis Kelte asuma Germaanlaste surve. Keltide majanduse edukus rajanes raua tootmisel ja seppade osavusel. Keldid hakkasid adrale panema rauast tera . Keltide ilusaks leiutiseks oli adranuga. Hakati kasutama raudvikatit, mis tegi võimalikuks heina varumiseks. Jahvatamisel hakati kasutama ringiaetavat käsikivi.
Rooma vallutus
43a. maabusid rooma väed Briti rannikule ja Britanniast sai Rooma provints. Rooma asevalitseja Agricola lasi ehitada läbi kogu saare kindlustusvööndi. Keiser Hadrianuse ajal ehitati see tugevate kindlustega kaitsevalliks. Keldid ei läinud üle ladina keelele.
Anglosaksi vallutus
5nda saj. keskpaigast algas Germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Oma keele säilitasid Keldid Iirimaa, Sotimaa , Wales, Männisaarel ja Cornwall. Edela-Inglismaal tekkis Wessexi kuningriik, mille kuningas Egbert aastal 829a. ühendas kogu anglosakside maa inglise kuningriigis. 6ndal saj. algas anglosakside ristiusustamine .
Võitlused taanlaste vastu
8ndal saj. tabasid Britanniat taanlaste ehk viikingite rööv ja rüüsteretked. Kuningas Alfred pidi taanlastele loovutama kuningriigi kagu osa. 9ndal saj. Edgar alistati taanlaste valdused Inglismaal. 1016a. alistasid taanlased kogu Inglismaa. Pärast kuninga Kunti surma vabanes Inglismaa ning Inglise kuningaks sai anglosaksi päritolu Edward Usutunnistaja.
Kuidas sai inglise kuningaks William I Vallutaja lk. 50

Lääne-Euroopa ristiusu kirikute kujunemine
Ristiusu kiriku teke ja levik
381a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vara-keskajal oli kirik ainus kultuurikandja ja vaimulikud ainsad kirjaoskajad ja hariduse andjad.
Misjonärid – ristiusu levitajad
Katoliku kiriku organisatsioon
Kateeder – piiskopi jutlustamistool
Katedraal – piiskopkonna peakirik
Kaanon – ühe linna alamaastme vaimulike nimekiri
Toomkapiitel – oli 12st vaimulikust koosnev piiskopi abistav kogu
Sinod – piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel
Piiskopi ülesanded:

Preestrite ametisse pühitsemine
Kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine
Altarile pühitsemine
Kirikute ja kabelite sisse õnnistamine
Verevalamisest rüvetatud paikade pühitsemine
Kontrollis alamate vaimulike tööd

Sakramendid – rituaalsed toimingud , mida võib läbi viia preester ning mis peavad usklikele edasi andma jumalaarmu, nt. Armulaud
Missa – pidulik jumalateenistus

Araabia ja Muhamedi kultuur
Islami kultuuriallikatest
Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah . Muhamedist sai Allahi prohvet . Tekkis uus usk – islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale :

Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet
Palvetada tuleb 5 korda päevas
Tuleb annetada vaestele
Paastuda ramadani kuul
Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas

Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna , mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega.
Islami kunst
Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal.
Teadus
Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti.
Koolid ja haridus
Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan . Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid . Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud.

Kõrg- ja hiliskeskaeg
2.1 Riigivõim
Keskvõim ja feodaalne killustumus
Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega. Kohtu mõistmine ja maksude kogumine läksid vasallide kätte. Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium . Riiki ühendas vaid kuningaisik.
Valitseja
Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes. Nõukogu aitas kuningat kohtu mõistmisel ja rahaasjade korraldamisel. Nõukogu valitses kuninga äraolekul. Kuninga sekretärideks ja kirjutajateks olid vaimulikud. Hiljem hakati nõunikena kasutama ilmaliku haridusi omandanud inimesi- juriste
Esinduskogud
Kuningal ei piisanud rahalisi vahendeid ning ta sõltus täielikult vasallide toetustest. Vasallid võisid toetamisest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud. Hakkasid kujunema esinduskogud, kuhu inimesed said tänu tiitlile või ametikohale. Tänu ametikohale said kõrgemad vaimulikud. Nendes maades, kus säilis talupoegade vabadus, olid ka nemad esindatud, nt. Rootsis.

Katoliku kirik ja paavsti võim kõrg-keskajal
Paavst Gregorius VII reformid

Vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt
Vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates neil perekonnaelu
Distsipliini tugevdamine
Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine

Kirikukogu otsustas 11ndal saj. , et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid.

Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
Hiliskeskajal hakkas kirikumõju vähenema. 1305a valiti paavstiks prantsllane Clemens V.Kuna Itaalias valitses segadus, otsustas paavst jääda Prantsusmaale Avigon’i. Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane . Paavsti viibimist Avigmon’is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning läksid tagasi Avignon’i. Sellist olukorda nimetati Suureks skismaks (lõhe).
Kirikukogud
Kirikukogud on tähtsamate vaimulike koosolekud. Tüli lõppes siis kui uueks paavstiks valiti Martinus V.
Benetiklased lk 88
Kerjus munga ordud lk 90

Ristisõjad
Ristisõja põhjused
Ristisõjad pidid suurendama paavsti autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. 1095 kutsus paavst kõiki kristlasi muhhameedlasi pühalt maalt välja ajama . Ristisõdijatele anti andeks nende patud, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla ja nad vabastati võlgadest. Surma saamise korral ootas paradiis.
Esimene ristisõda
Osales 40 000 meest. 1099 langes ristisõdijate kätte Jeruusalemm. Pühal maal moodustati neli ristisõdijate riiki. Selleks, et oma valdusi kaitsta, asutati kolm vaimuliku rüütliordut:

rüütliordu
Johhanniitide ordu
tentooni ehk saksa ordu

II ja III ristisõda
alade kaotamisele vastati teise ristisõjaga. 1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189 -1192a. Osalesid saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Sõda ebaõnnestus.
IV ristisõda
Sõda toimus 1202-1204. Ristisõdijate vägi läks Veneetsia soovil hoopis Konstantinoopoli alla. Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda.
Kokku toimus 8 ristisõda.
Ristisõdade tagajärjed

Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte.
Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi
Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid

2.5 Aadel
Keskajal eristati kolme seisust :

vaimulikud (kõige tähtsamad)
aadlikud
talupojad

Aadlike rahuaegseks ülesandeks oli kohtu mõistmine.
Milliseid võistlusi peeti turniiridel lk 107
Rüütlite kasvatus
7nda eluaastani viibis poiss kodus. Seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kust temast sai paaž. 15 aastane noormees sai kannupoisiks ja võis kanda isikliku relva. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel. 18-21 aastane noormees löödi pidulikult rüütliks.
Relvastus ja sõjaline kultuur
Täis raudrüüd tulid kasutusele 15ndal sajandil. Keskaja lahingutes oli surmasaanute arv väike. Keskajal peeti mõõgakandmist vaba mehe tunnuseks. Relvastus jagunes ründe ja kaitse varustuseks. Varakeskajal kasutasid rüütlid enda kaitseks soomusrüüd. Ristisõdade ajal hakati kasutama õhku läbilaskvaid rõngassärke. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati sinna peale pikk valge mantel. Kasutati põlve ja küünarnuki kaitsmeid. 14 sajandil leiutati tulirelvad .

6 Linnuste ja linnade piiramine
Rüütli vägi
8-9 sajandil kujunes peamiseks väeliigiks raskeratsavägi. Kuna relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel muretsema endale mitu hobust ja võtma kaasa abilisi.
Jalavägi
14ndal sajandil tõusid esile Šveitsi jalaväelased, kelle relvaks oli hellebard , millega sai torgata labaosaga lüüa nagu kirvega ja konksuga sai rüütleid hobuse pealt maha tõmmata. 15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid šveitslased kasutama pikkoda ehk piiki.
Palgasõjaväe sünd
Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud. Mitmed aadlikud eelistasid sõjakäigule minemise asemel hoopis senjöörile raha maksta, mille eest hakati palkama sõdureid.
2.7 Linnade teke & kultuur
Keskaja lina elanikud harisid oma põldu ja pidasid linnamüüride vahel koduloomi ja linde.Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti : turuplats ja selle lähedal asuv raekoda ning kirik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid, sest neid katsid varikatused. Keskaegse linna tunnusteks olid linnaõigus ja müürid. Linnas oli palju poissmehi ja vallalisi naisi, mis tekitas tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur , kirjakultuur.
2.8 Linnade majandus
Käsitöölised koondusid erialade kaupa tsunftidesse . Selleks, et saada käsitöö meistriks, pidi olema varameistri sugulane. Kõigepealt tuli olla meistri juures õpipoisiks ja seejärel selliks. 2-3 aastat oli kohustus ringi rännata. Meistriks saamiseks tuli esitada meistritöö ( eksam ).
2.9 Keskaja ülikoolid ja teadus
Euroopa vanimaks ülikooliks on Bolognia ülikool, mis avati 1119 aastal. Ülikool oli üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale õpetajaid ehk doktoreid. 12-13ndal sajandil tekkisid Pariisi, Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda : filosoofia, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
Euroopas kuulub trükikunsti leiutamise au Gutenberg ’ile 15ndal sajandil. Esimene trükitud raamat oli piibel (1456).

Maadeavastused

Maade avastuste põhjused & eeldused
Ameerika avastamine ( 1492a .)
Ameerika avastas 1492a. Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas ta Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti . Kokku korraldas Kolumbus neli reisi. Paavsti vahendusel sõlmiti 1494a. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist läänepool avastavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed portugaallastele.
Indiasse viiva meretee avastamine
1497a. asus Vasco da Gama juhtimisel Portugalist teele neli laeva. Ümber Aafrika sõites jõuti 1498a. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali monopol.
Uue Maailma nime saamine
Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci jõudis Brasiilia rannikule ja oli veendunud, et tegemist on seni tundmatu mandriga, mille ta nimetas uueks maailmaks . Hiljem hakati seda eesnime järgi kutsuma Ameerikaks.
Esimene ümbermaailma reis
Septembris 1519a. sõitis Hispaaniast välja viis laeva, mida juhtis Portugali aadlik Fernäo cle Magalhäes. Septembris 1522a. jõudis tagasi üks laev (18 meest). 17nda saj. alguses avastasid hollandlased Austraalia .
Maadeavastuste tulemused:

Avastatud piirkondi hakati koloniseerima
Vähenes järsult vahemere maade kauballinna tähtsus
Tekkisid kauba- ja fondibörs
Toimus oluline hinnatõus niinimetatud hindade revolutsioon
Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta

Humanism ja renessanss
Renessansi all mõistetakse antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi. Mõiste humanism tähistas ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis on inimene, mitte Jumal. Rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikkusele ja perekondlikule päritolule.

Saksa reformatsiooni algus
Martin Luther oli teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli professor. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük. 31 okt. 1517a. olevat Luther naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa. Paavst kutsus Lutheri Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga – Luther jäi endale kindlaks. 1520a. avaldas paavst bulla, milles ähvardati Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla. Uue bullaga pandigi ta kirikuvande alla. Saksa Riigipäev mõistis ta hukka kui ketseri ja kuulutas lindpriiks. Lutheri ideed:

Piisav oli armulaud ja ristimine
Munkadel ja nunnadel olgu kloostrist lahkumise õigus
Preestritel olgu õigus abielluda
Rajada kristlikke koole
Taunis pühakute kultust

1530a. esitati Riigipäeval Augsburgi usutunnistus:

Lihtne jumalateenistus, milles on keskne koht emakeelsel jutlusel
Seitsmest sakramendist jäid vaid ristimine ja armulaud
Hüljati kiriku väline hiilgus ja pühade säilmete ning pühakute kultus
Kiriku pea pole paavst vaid riigipea

1555a. sõlmiti Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte „kelle maa, selle usk”, see tähendab, et valitseja määrab alamate usu.

Reformatsioon Sveitsis
Zwingli
Ta vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite, tsölibaadi ehk loobumine pereelust. Pühamute kummardamise, patu karistuse kustutamise. Jumala teenistust lihtsustati, orelimängu asendas koguduse laul, vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, rajati kirikukoole. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasu võtmine. Tekkisid sõjalised kokkupõrked, Zwingli hukkus.
Calvin
Tema kõige tähtsam idee oli ettemääratuse põhimõte. Selle järgi on jumal ette näinud iga inimese saatuse – ühed on ette määratud õndsaks saama, teised lähevad põrgu. Calvin rõhutas töö vajalikust. Kogudusi juhtisid valitud vanemate jutustajad.

Reformatsioon Inglismaal
15nda saj. II poolel sai kodusõja lõppedes troonile Tudorite dünastia. Konflikti kuninga ja katoliku kiriku vahel vallandas Henry VIII soov korraldada ümber oma perekonnaelu. Henry VIII soovis abielu lahutust, mis oli võimalik vaid paavsti loal. Paavst keeldus. 1534a. kuulutas parlament kuninga Inglise kirikupeaks. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Suleti kloostrid ja kuningas konfiskeeris nende varad .
Inglise reformatsioon
Pärast Henry VIII surma sai kuningaks ta poeg Edward VI, kes oli alaealine ja suri peagi. Troonile sai Henry VIInda tütar Mary I. Ta üritas taaskehtestada katoliku usku.. pärast Mary I surma sai troonile Henry VIII tütar Elizabeth I. Kiiresti arenes kapitalism ja tehti edusamme kultuurialal. Taastati reformeeritud kirik. Inglismaast sai võimsaim mereriik.

Ususõjad Prantsusmaal
Prantsusmaal ei kutsutud enam kokku seisuste esinduskogu – generaalstaate. Loodi rahvuslik gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid oli sisemiselt iseseisev. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis Prantsusmaal kalvinism, mis levis eriti Prantsuse lõunaosas. Võitluses kahunistidega lõi kuningas nn Tulekoja, mis saatis ketserid tuleriidale. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Tekkisid ka poliitilised hugenotid , kes olid vastu absolutismile. Hugenottide poliitilised juhid olid valitseva Vaois’ dünastia hõrrealiini esindajad. Navarra kuningas Antoins de Burbon ja tema poeg Henri. 1562a. tungis väesalk kallale jumalateenistust pidavatele hugenottidele, mis päästis valla hugenottide ülestõusu. Pärast B. Ususõda sõlmiti 1570a. rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Järgmiseks sammuks vastasseisu lõpetamisel pidi saama Navarra kuninga Henri de Boivrboni ja Prantsuse kuninga õe Margueriti abiellumine. Ööl vastu pärtlipäeva, 24 augustit, 1572a. ja järgmistel päevadel tapeti Pariisis üle 2000 pulma saabunud hugenoti. Massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaal hugenotid ülestõusuga 1589a. läks prantsuse troon Navarra Henri’le ning alguse sai Bourbor’ide dünastia. Henri lubas usku vahetada. Ta avaldas Nantes ’e edikti Prantsusmaal tunnistati valitsevaks katoliiklus, kuid lubati ka reformeeritud usku.

Teadus varauusajal
Kopernik tuli mõttele, et universumi keskpunkt on päike ja Maa on tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese. Giordano Bruno oli samal seisukohal, nagu Kopernik. Tema meelest oli Kristus ainult inimene. Ta mõisteti hukka, kui ketser ja aastal 1600 ta põletati.
Euroopa arstiteaduse taasrajajaks peetakse Paracelsius’t. Ta arvas, et haigusi põhjustavad organismis toimuvad keemilised muutused.
III UUSAEG

Euroopa 17-18 sajandil
1.1Puritanism
Usuliige ja poliitilise oppositsiooni Bruiks Inglismaal oli Kalvinismi erivorm puritanism . Puritaanid nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kuninganna Elizabeth I tegi puritanismile järeleandmisi tunnistades õigeks ettemääratuse õpetuse. Remitaanid nõudsid jätkuvalt muutusi. Manufaktuuride loomisega pidid inimesed hakkama tööl käima. See kiskus inimesed eemale perekondlikust suhetest, traditsioonidest ja kirikukogudusest. Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, et tuleb võimalikult hästi teha oma igapäevast tööd. Tekkis lausa töökultus. Puritaanlased tunti kaugelt ära: ta oli töökas, kitsi , ei talunud elurõõmu, kandis musta riietust ja lühikest soengut, mille järgi neid hakati hüüdma ümarpeadeks.

Ühiskondlik – poliitilised teooriad Inglise revolutsiooni ajal
Independendus
Põhilise toetajaskonna moodustasid ohvitserid, kes soovisid poliitikas osaleda. 1647a. avaldati armee nimed konstitutsiooni projekt:

Juhtiv osa riigi valitsemisel pidi kuuluma parlamendile
Kaotada monopolid
Sooviti südametunnistuse vabadust

Levellerid
Liikumise rajajaks oli John Lillarne. Sooviti seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabadust. Ideaaliks oli demokraatlik vabariik. Levellerite programm kandis pealirja „Rahva kokkulepe”.

Üldine valimisõigus
Ühekojaline parlament
Vabariik
Kõikide inimeste võrdsus seaduste ees
Vandemeeste kohtuloomine

Valgustus Prantsusmaal
Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant. Sellise nimetusega väljendati inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustajate jaoks oli kõige tähtsamaks inimmõistus ja nad uskusid, et ideed muudavad maailma. Inimühiskonnale seati eeskujuks loodus.
Volitaire
Ta pidas peavaenlaseks katoliku kirikut. Inimühiskond peaks lähtuma loodusseadustest. Rõhutas isikuvabadust. Poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism ehk valitsejate liit filosoofidega.
Charles Montesquieu
Ideaalseks riigikorraks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Tema tähtsaimaks ideeks on võimude lahususe teooria. Seadusandlik täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
Jean Jacques Rousseau
Ta arvas, et võim lähtub rahvast. Ühiskondliku korra aluseks on eraomand. Vajalikud on abinõud ebavõrdsuse vastu.
Suur Prantsuse revolutsioon
Otsides võimalusi finantskriisi lahendamiseks andis kuningas korralduse kutsuda kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid . Nii aadlikud kui vaimulikud valisid kumbki 300 saadikut, kolmas seisus valis 600 saadikut. Töö takerdus küsimuse taha, kas hääletamine peaks toimuma seisuste kaupa või kõik koos. 17.juuni 1789a. kuulutas kolmanda seisuse esindus ennast Rahvuskoguks. Järgnevatel päevadel ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad, ning rahvuskogu sai nimeks asutav kohu . 14.juuli 1789a. ründas rahvas Bastille’ kindlusvanglat. Kindlus lammutati. Kuningas jäi troonile, kuid vanad ametnikud tagandati. Asutav kogu võttis vastu „inimese ja kodaniku õiguste” deklaratsiooni, mis garanteeris inimõigused. 1791a. võttis asutav kogu vastu esimese konstitutsiooni ehk põhiseaduse. Täidesaatev võimupeaks jäi kuningas. 1792a. otsustas parlament kuninga võimu kaotada ning 1793a. Louis XVI hukati. Pärast revolutsiooni ühe juhi Jean Marat’ tapmist alustati terrorit. Terrori tõttu tekkis rahulolematus ning 1794a. toimus riigipööre. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele direktooriumile. 1799a. korraldas Napoleion Bonaparte sõjalise riigipöörde ning temast sai esimene konsul. 1802a. kuulutati Napoleon eluaegseks konsuliks. 1804a. sai ta keisriks.

Prantsuse absolutism 17-18 saj.
1610a. mõrvati Henri VI ja kuningaks sai ta 8 aastane poeg Louis XIII. Generaalstaatide koosolekul põrkusid aadlike ja 3. Seisuse taotlused- 3 seisus soovis, et kuningavõim oleks aadlikest ja vaimulikest sõltumatu, aadlikud soovisid vastupidist. Istungitel paistis silma vaimulike esindaja piiskop Richelieu . Kuninga ema kutsus ta riigisekretäriks, hiljem sai Richelieu esimeseks ministriks, kardinaliks ja tähtsatele ametikohtadele. Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta keelas duellid , tühistati Nantes’i edikt ja lasi vallutada hugenottide tugipunktid, lõhuti aadlike kindlused ja kõrgaadel asus õukonda. 1643a. sai troonile nelja aastane Louis XIV. Regendiks sai ta ema Austria Anna. Tegelikult juhtis riiki Anna armuke kardinal Mazarin . Alles pärast Mazarini surma hakkas Louis XIV valitsema absolutistlikult. Ta lisanimeks sai Päikesekuningas. Ta nimetas ametisse ametnikke, andis välja seadusi, karistas ja andis armu. 1715a. sai troonile viie aastane Louis XV, kes ei tundnud huvi riigiasjade vastu. Olulisel kohal riigiasjade ajamisel olid armukesed. Louis XV jättis surres maha tühja riigikassa ja Louis XVI pidi valitsemist reformima . Kehtestati viljakaubanduse vabadus ja kaotati tsunftisundus, kuid vastuseisu tõttu reformid tühistati peagi. Võlad olid aga nii suured, et sissetulekutest ei piisanud isegi protsentide tasumiseks. Kriisiolukorras otsustati kokku kutsuda generaalstaadid.

Parlamentarism Inglismaal
Parlament kutsuti esimest korda kokku 1265a. ja see koosnes 2 kojast: ülemkojaks Lordide koda ja Alamkoda. Põhiküsimus kuninga ja parlamendi suhetes oli maksude määramine, mida parlament pidas oma õiguseks. Charles I rõhutas, et kuningas ei sõltu parlamendist ja kuulutas välja sundlaenu. Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, milles rõhutati, et parlamendi kinnituseta ei saa kedagi sundida laenu tegema ja kedagi ei või arreteerida ilma kohtuotsuseta. Kuningas saatis parlamendi laiali. Tüli viis kodusõjani. 1649a. hukati Charles I ja kuulutati välja vabariik. Tegelik võim läks independentite liidrile Oliwer Cromwellile. 1660a. taastati Stuartite dünastia.

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 559 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

559 laadimist Kokku alla laetud

17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merle Leipsig Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo põhjalik konspekt gümnaasiumile

AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISATSIOONIDE TEKE · E

Ajalugu

doc

Ajalugu TH

Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa........................................................................................................

Ajalugu

doc

Ajaloo eksami punktid

G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araab

Ajalugu

doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu

Rohkem sarnaseid