§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest
Ambrosius. Augustinus põhjendas kiriku ülemvõimu.) Sakramendid: pühatoiming, mis toimub kirikus, neid on kokku 7: 1. ristimine (see tähendas kristlaseks tunnistamist) 2. leer e. konfirmatsioon e. kinnitamine kristlaseks tunnistamine 3. armulaud püha õhtu söömaaeg, sai osa jeesuse verest 4. meeleparandus ehk pihtimine lohutus 5. abielu sakrament 6. viimne võidmine surmasakrament 7. vaimulikuks pühitsemine Paavstlus Paavst: Rooma piiskop Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim paavst oli Gregorius Suur rajas kloostreid, edendas ristiusu levikut, pannakse kirja ordu reeglid, hakkab kandma paavstivõimu tunnuseid (mitra vaimuliku võimu sümbol, tiaara ilmaliku võimu sümbol). Kirikulõhe: Toimub 1054. Ida ja Lääne kiriku vahel tekkisid erimeelsused püha kolmainsuse pärast, samuti ka võimu pärast
Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja
o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Otto I taastas 10. saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning
Mitmete humanistide nagu näiteks Campanella ning More'i ideaalühiskonna käsitlused ning Rotterdami Erasmuse kriitika kiriku vastu olid tolle aja kontekstis uudsed nähtused. Kirjanduses tegutsesid sellised suurkujud nagu Dante, Petrarca, Boccaccio, Cervantes ja Shakespeare. Kuna kirjutati üha enam rahvuskeeltes suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule
kaitseb sedasi oma riiki, mitte ei käsuta sõdureid kusagilt eemalt lossist, kus tal on ohutu ja turvaline. Riigijuhina Karl ise küll kirjutada ei osanud, aga riigi juhtis arukalt. Karl huvitus enda alamate haridusest väga palju. Mulle meeldib, kui inimene tõesti hoolib endast nõrgematest ja vaesematesyt inimestest. Kultuurisoosijana hindas Karl Suur usku väga kõrgelt. Tal olid head suhted paavstiga ja tema ja ta isa olid palju teinud, et Roomas püsiks paavstlus. Mulle meeldib, kui inimene usub millegisse enamasse, kui see maailm. Paavsti sõbrana, aitas ta paavsti mitu korda hädast välja ja paavts tasus selle heldesti. Karl on paavstide poolt mitu korda ära kroonitud. Mulle meeldib, kui inimesed saavad oma tegude eest õige tasu. Mulle meeldib Karl Suur riigi- , sõjaväejuhina, paavsti sõbrana, kultuurisoosijana, valitsejana. Ta oli korralik ja tema riigis oleks parem elada, kui mõne teise selle aegses riigis.
Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal kloostreid. Jumalateenistuse tähtsus suurenes. Kujunesid katoliku kiriku organisatsioonid ja vaimulikkonnad. Tekkis katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamine ja igavesse ellu, rajaneb Piiblil. Tehti ladinakeelseid tõlkeid. Kujunes paavstlus ja tekkis Paavstririik. 3. Küsimuste vastused: 1) Kuidas kinnistus ristiusk Rooma aladel? V: Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus
riigis valitsejadõnastia positsiooni.Sõja järel saavutas Louis XI võidu Burgunda hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.Inglismaal tekkis mitmekümne aasta pikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel,mis on tuntud Rooside sõjana. Pühas Rooma riigis oli keisrivõim kaotatud ning Saksamaa jäi poliitiliselt killustatuks.Ida-Euroopa tugevaimateks riikideks said Leedu suurvürstiriik,Kuldhordi khaaniriik ja tugevnes Moskva suurvürstiriik. Hiliskeskaegne paavstlus oli minetatud oma senise autoriteedi ja kirikul tuli toime tulla sisemiste kriiside,Avignoni vangipõlve ja skismaga,ning väliste kriitikutega,kelleks olid hussiidid.Paljud vaimulikud leidsid,et kirikut tuleks reformeerida,kuna elati pillavat elu ning kasutasid kogu Euroopast laekuvaid kirikumakse suurejoonelisteks ehitusteks ja kaunite kunstide edendamiseks.Osa paavste arvas,et Jumala tahet ei esinda mitte paavst,vaid kõigi usklike ühendus,seega
oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID Paavst ladina keeles papa ehk isa ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Isana kasutati algselt Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks
tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavstlus ristisõja ideed kasutama feodaaltsivilisatsiooni-siselt, nii oma usuliste kui ka poliitiliste vaendalste vastu. Paavstikuuria lootis ristisõdadest topeltkasu: ristisõjad pidi suurendama paavsti autoriteeti ning suunama krislikust maailmast ja seega ka kiriku valdustest ja varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõudpingutused oma elujärje parandamiseks. Lisaks sooviti kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades taheti
Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega, peagi pöeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Hiljem muutus riietus eriti kõrgvaimulikel kalliks ja värviküllaseks. Piiskoppide võimutunnuseks oli kõrge peakate – mitra ja spiraalitaolise otsaga pikk karjasekepp (hingekarjane). Paavstlus katoliku kiriku hierarhia oli lähtunud piiskoppidest. Kuigi katoliku kirik alustab paavstide loetelu apostel Peetrusest, kujunes paavstlus alles 4.-5. saj. Paavstlus kujunes 4-5. saj. Ld. k. papa – isa oli algselt kõigi piiskoppide nimetus. 4. sajandist hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Leo III Suur (440-461) andis seletuse, millele paavsti võim toetub:
pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1. autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10
(enne riik) diötseesi piires - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone - Kuid! Kirikul tuli selle võidu eest maksta: tuli alistuda keisri tahtele, riik kinkis suuri maavaldusi – kirik hakkas rikastuma ja ilmalikustama, eelalduma algkristlikust vaesusest ja vendlusest. Sellele vastukaaluks kujunes 2 jõutegurit: paavstlus ja kloostriinstitutsioon. - LISAKS: 1. Miks pöörati ristiusus vanade polüteistlike religioonidega võrreldes tunduvalt suuremat tähelepanu õigele uskumusele? 2. Millised ristiusu küsimused tekitasid kõige enam vaidlusi? 3. Töö Piibli tekstiga. - Jeesuse mäejutlus - Te olete kuulnud, et on öeldud: Silm silma ja hammas hamba vastu!
8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima. b. Euroopa rahvaste ristiusustamine Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil. c. Apostel Peetrus Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil. d. Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal. Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks!
Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku
XIV LOENG – 27.10.2020 – 9.-11. SAJAND KUI PÖÖRDEPUNKT KIRIKU JA RIIGI SUHETES Mida tihedam on riigi ja kiriku vaheline suhe, seda vahetumalt ka riigi tõusud ja mõõnad kirikut mõjutavad. Rooma kiriku pime ajastu (pornokraatia ajastu 904.-935. a). Karolingide aja lõpp. See viitab sellele, et Rooma püha tool on langenud territoriaalpiiskopkonna tasemele – on kaasatud kohalikku võimuvõitlusesse. Piiskopitooli üle võitlevad kohalikud Itaalia aadlisuguvõsad. Paavstlus kriisis, mis on jätnud kiriku võimust alles riismed ning taandanud ta autoriteedist – paavstlus jäänud ilma keisrivõimu toest. 9. saj lõpul ja 10. saj algul on paavstlus turbulentses olukorras, ametis on sajandivahetusel 19 paavsti, nende seast 6 mõrvati. Mõned markantsemad näited: paavst Formosus, kellele peeti laibasinodit – laip kaevati välja, võeti paavstirüü seljast, riietati ilmiku kombel, mõistetati kohtus süüdi, raiuti maha kaks sõrme ja
lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. · Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE 5. Paavstlus ja paavstiriik. a. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: · Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. · Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. b. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: · 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud
kümnis suurkümnis viljas looma e. verekümnis väikekümnis (aiasaadused) sissetulekud kiriku maavaldustest tasu kristlike toimingute eest annetused 3. Katoliku kiriku õpetus - Piibli 2 osa Vana ja Uus Testament, Vana Testament heebrea keeles ja juutide ajaloost, Uus Testament kreeka keeles ja Kristuse elust - IV saj tõlkis Hieronymos Piibli ladina keelde 4. Paavstlus - Tugev paavst Gregorius I Suur - Paavstiriik kujunes 756 a-l (8 saj) §10 Araabia ja muhameedlik kultuur 1. Araablased ja Araabia ps - Stepid, poolkõrbed, kõrbed - Tegevusalad: rändkarjakasvatus (beduiinid) kaamel, hobune, kits paiksed araablased lääne - ja lõunaosa oaasides - Kaubeldi Meka linnas, majanduse ja usukeskus, Kaba tempel 2. Araabia hõimude ühendamine Islami usu abil 630 aastal - Muhamed 570 632 langetõbine
Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu. Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus oli hukkumise äärel, algasid uuendusprotsessid ka kirikuriigi enese sees, esialgu paavsti vastu-seisul, hiljem tema toetusel. Jesuiitide haridus toetus kolmele alustalale: planeeritus, kohanemisoskus ja hoolikalt valitud õpperaamatud. Kooli organiseerimine oli täpselt ette kirjutatud ja iga ametiisiku ülesanded selgelt määratletud.
tele ka mõtlemise ja õpetuse kuulamise koht.Jutlus on emakeelne. Igalt koguduse liikmelt nõutakse pühakirja lugemise oskust. Kõigile seisustele saab selgeks, et kõik lapsed, tuleb saata kooli. Üks märgatavaid muutusi, mis reformatsiooniga kaasnes, oli vaimulike abielu. Pastoraat näitab eeskuju, kuidas tuleb elada ja käituda- pastoriproua rõhutab halastust ning pastorist saab hingekarjane ja Õpetaja. 6.10 Jesuiit 19 Reformatsiooni käigus elas paavstlus üle oma sügavaima kriisi, olles ligi poole sajandi jooksul jõuetu sellele vastu hakkama. Kui vastuolud olid juba nii teravad,et paavstlus oli hukkumise äärel, algasid uuendusprotsessid ka kirikuriigi enese sees, esialgu paavsti vastu-seisul, hiljem tema toetusel. Jesuiitide haridus toetus kolmele alustalale: planeeritus, kohanemisoskus ja hoolikalt valitud õpperaamatud. Kooli organiseerimine oli täpselt ette kirjutatud ja iga ametiisiku ülesanded selgelt
Konstatiunius suur 4. Saj andis paavstidele võimu lääne rooma yle - Selle võltsitust tõestas 15. Sajandil L. Valla - 754 kroonis paavst Pippin lyikese kunniks, algust sai karolingide dynastia - Karl Suure ajal oli taas paavstil raskusi. Kuningas Karl krooniti paavsti poolt tänutäheks keisriks. - Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem - Eigenkirhce omandkirik osa koahaopealsest haldusaparaadist - Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus - Sakamaal tekkis esile Ottode dynastia, kes taastasid vahepeal kaduma läinud keskvõimu Saksamaal e. Ida-Fragi riigis - Nende poolt loodud systeem toetus kirikule - Seda systeemi nim Reichskircheks kiriku ja riigiaparaat sama! - investuur KIRJALIK AKT Piiskopkonna läänistamiseks - 11. Saj keskpaigaks Gregorius 7. Algab gregoriaanlik kirkikureform simoonia
Võimalik, et nt vendid kummardasid tegelikult pühakuid, aga ei allunud kirikule ja seega kirjeldati neist paganatena. Pole teada, kas eestlaste hiiekultus pärineb antiikkirjandusest või on reaalne. Me tunneme ainult teoloogide kirjeldusi, aga need on väga keerulised pole kindlasti talupoeglikud. Polnud oluline, mis reaalselt usus toimus (kombed jms), kui kirik seda kontrollis. Ketserlus oli avalik kiriku vastu astumine, millel olid ka sotsiaalsed aspektid. Paavstlus Ideoloogiline alus paavstlusele on Jeesuse sõnad, et Peetrus on kalju, millele ta rajab enda kiriku. Varakeskajal oli paavstidel vaatamata prestiizile vaid lokaalne tähendus. Idas olid eelkõige tähtsad patriarhid, germaanlased olid suuresti ariaanlased. Paavst tähtsus sõltus sel ajal suuresti tema isikust. Nt Gregorius Suur oli õpetlane ja misjonäride tegevuse juht, kes rajas uusi piiskopkondi. Paavst oli Rooma linna isa, selle valitsemine oli aga raske, kuna tegelik juhtimine oli
Selle tsivilisatsiooni loojangul ehitati Alhambra, valitsejate palee, -mauride kunsti ja arhitektuuri kõrgaeg- järgiti Koraani 1479-Hispaania uuendamine-ühendati ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik 1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna.
kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine, peale 12 eluaastat, kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud- saada osa kristluse ihust ja verest (armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne võidmine- surnutele ja raskelt haigete pärast pattude pihtimist. VI- abielu sõlmimine, VII- vaimulikuks pühitsemine. d) Paavstlus ja paavstiriik Katoliku kiriku pea on Rooma paavst(kristuse asemik maa peal).Paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus, kes oli esimene piiskop.Itaalia põliselanikud nägid kirikus peamiselt ühendatavat jõudu ning võimalikku kaitset vaenulike germaanlaste vastu. Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa. Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis
Rootsis. 2.2 Katoliku kirik ja paavsti võim kõrg-keskajal Paavst Gregorius VII reformid · Vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt · Vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates neil perekonnaelu · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine Kirikukogu otsustas 11ndal saj. , et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3.9 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kirikumõju vähenema. 1305a valiti paavstiks prantsllane Clemens V.Kuna Itaalias valitses segadus, otsustas paavst jääda Prantsusmaale Avigon'i. Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning
Clunyt eristas nüüdsest teistest kloostritest hulk eristavaid jooni: tsentralistlik ülesehitus, mis allus kõigi kloostrile puhul ühele abtile Clunys ja mis võimaldas ühtse suhtlemise välismaailmaga; ei oldud niivõrd huvitatud askeesist kui otsesest allutatusest kordaloovale paavstile; oldi avatud teadusele ja poliitikale, tegeldi diplomaatiaga; asuti arendama rüütliseisuse eetost, seal sai oma hariduse kasvav aadel; loobumine kehalisest tööst, kloostril olid omad palgalised. Paavstlus pööras 8. sajandil seoses Pippini kinkelepinguga oma näo lääne valitsejate suunas. Orienteeruti ümber Bütsantsist, paavst Hadrianus I (772 795) ei arvestanud aega enam bütsantlaste keisri valitsemisaastate järgi, vaid läks üle oma aja arvestamise süsteemile. Ludwig Vaga poeg Lothar tühistas isa antud privileegid vaimulikele ning lasi koostada uue dokumendi Constitutio Romana, millega võeti vaimulikelt ära õigus vaid ise uusi vaimulikke valida, paavstid pidid keisrile vande
Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse ümberkorraldamine ja kiriku autoniimia said alguse Roomast. Uuendatud paavstlus andis maailmale teada, et edaspidi valivad paavsti kardinalid. Kirik oli muutunud autonoomseks.Kiriku uut valitsemisstiili iseloomustas liikuvus- soov reisida. Rooma kirikust sai reformiga-vabastada kõigi astemete vaimulikud ilmaliku kohtu ees vande andmise kohutusest, Õhtumaa esimene riik.Paavst Gregorius VII tegi kõik, et seda eelistust õiguslikult kindlustada. Selle püüdluse kuulsaim väljenud oli tema paavsti valitsusprogramm – Dictatus papae. Selle
Reformi eesmärk oli õigusliku materjali puhastamine ja korrastamine. Tuli kontrollida igat õigusallikat, uutesse kogudesse tuli üle võtta ainult väheseid. Kiriku reformist sai kirikuõigusteaduse ja moodsa kirikuõiguse sünnitus. Petrus Damiani- üks kirglikumaid reformipaavstluse pooldajaid. Ta kavandas õigusreformi programmi. Vaimulikkkonna distsiplineerimine, kirikliku halduse ümberkorraldamine ja kiriku autoniimia said alguse Roomast. Uuendatud paavstlus andis maailmale teada, et edaspidi valivad paavsti kardinalid. Kirik oli muutunud autonoomseks.Kiriku uut valitsemisstiili iseloomustas liikuvus- soov reisida. Rooma kirikust sai reformiga-vabastada kõigi astemete vaimulikud ilmaliku kohtu ees vande andmise kohutusest, Õhtumaa esimene riik.Paavst Gregorius VII tegi kõik, et seda eelistust õiguslikult kindlustada. Selle püüdluse kuulsaim väljenud oli tema paavsti valitsusprogramm – Dictatus papae
Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa ka Itaalia kaubalinnade arengule. Ristisõjad suurendasid ka inimeste mobiilsust, panid elu kiiremini liikuma Euroopa riikluse areng kõrgkeskajal Euroopa riikluse arengut kõrgkeskajal võib vaadata 2.st vaatepunktist, kristlus ja paavstlus ning tsentraliseeritud riigivõimud Lääne-Euroopas. Keisririik taastati Saksa kuninga Otto I poolt, kes 10.saj keskel sai tugevaks valitsejaks ning krooniti 962a keisriks. Keisrid olid eelkõige Saksa kuningad, nad püüdsid maksustada Itaalia linnu, et saada raha oma riigi jaoks. Reaalsuses universaalset võimu keisrid ei saavutanud. 10.saj killustatuse perioodiga kaasnes ka kiriku ja paavsti autoriteedi langus. Paavsti toolile
eesmärgid on õiged ja vastupidi… . Hülgavad arusaama kasinusest ja kaubandusest kui patust. Suhtumine sakramentidesse. Luther väitis oma teoses “Kiriku Paabeli vangipõlvest”, et usulise tõe ainsaks allikaks on pühakiri ehk Piibel. Katoliku kiriku seitsmest sakramendist tunnistas Luther vaid kahte Piiblis põhjendatut: ristimist ja armulauda. Ta leidsin, et pole õige, et kirik lubab armulauaveini vaid vaimulikele. Paavstlus reformatsiooni vallandumise ajal. Paavstivõim suhtus toimuvasse esialgu täieliku ignorantsusega. 16. sajandi algust on nimetatud ka renessansspaavstide ajajärguks. Nö. sõjardpaavstid. Saksamaal alanud reformatsiooni pidas paavst Leo X üksnes „munkade omavaheliseks lobaks”. Roomal oli muidki muresid – kas või lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519. aastal polnud ka keisrivõimust reformatsiooni takistajat. Tee Lutheri vaadete üha
Frangi riigis olid konfliktid ja ristiusustatud paganate vastuseis uuele usule, väljast ähvardasid saksi hõimud põhjast ja araablased lõunast. Araablaste sissetung õnnestus peatada, vallutajad läksid tagasi. See andis riigile arenguimpulsi. Pippin Lühike K.Martelli poeg, päris võimu; tunnistas laialijagatud kirikumaid kiriku omandina ja nõustus nende pealt kirikule makse maksma võitis frangi kõrgvaimulike poolehoiu; nõrk Rooma, nõrk paavstlus, paavsti ähvardasid väljast langobardid, linnas oli rahulolematu ilmalik ja vaimulik ülikkond; Pippin korraldas 2 Itaalia-sõjakäiku langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik 756.a., tasuks seadustas paavst Pippini kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse kroonis Pippini ka ametlikult, võimule tulid Karloingid Karl Suur Pippin Lühikese järeltulija, tema järgi sai dünastia nime;
Julm inkvisitsioon pärineb varase uusaja Hispaaniast ja 17. - 18. sajandi antiklerikaalsusest. Wycklif (???? - 1384) on inlise õpetlane ja vaimulk, vastu vaimulike majandussüsteemile, arvas, et kirik peaks minema kuningavõimu alla ja las kuningas maksab palka. Paavst nõudis, et ta ütleks oma arvamusest lahti. Wycklif uskus, et usu aluseks ainult Pühakiri, mitte kiriku traditsioon. Tõlkis Piibli (paljudel juhtudel uus tõlge valede arusaamade aluseks). Leidis, et paavstlus on pahe. Lollardid rändjutlustajad, olid talurahvamässus olulisel kohal. 1427 ta säilmed kaevati välja ja põletati aga ta tööde mõju säilis, nt Praha ülikoolis. 15. saj alguseks Tsehhimaal keeruline poliitiline olukord, kuningas vs Praha peapiiskop, saksa aadel vs tsehhi aadel. Praha sai ju Rooma keisrisriigi pealinnaks. Praha ülikoolis tsehhid vs sakslased. Jan Hus tsehhi natsiooni juhte. 1410 piiskop keelas jutlustamise aga kuningas lubas
linnad peale Rooma olid saavutanud iseseisvuse. Kirikuriiki hakati kindla keskvõimu alla ühendama alles 15. sajandi paavstide poolt. 16. sajandi alguseks saavutas ta oma suurima ulatuse, kuid laastati Prantsuse ja Saksa Itaalia sõdades 16. sajandi algul. 1870, pärast kolmeaastast sõda liideti Kirikuriik Itaaliaga. Erakirik kirik on isanda oma, aadlil kirikuamet eraomandiks. Rajati oma maadele kirikuid ja kloostreid, kuhu saadeti sugulasi. Palvetati isanda eest. Paavstlus enne investituuritüli. Alates Kirikuriigi loomisest olid paavstid olnud Frangi kuningatest/keisritest sõltuvad. Kuigi 9. sajandi algul tehti deklaratsioone paavstivõimu ülimuslikkuse kohta ei järgnenud neile mingeid poliitilisi tagajärgi. 9.-10. sajand on hoopis paavstivõimu ja kiriku languse periood. Kirik oli seotud kuningate või suuraadliga, levis simoonia vaimuliku ameti ostmine. Paavstid tegelesid... Investituuritüli. vaata Saksamaa
Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a
taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a
taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE – peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD – saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja –veini näol). IV PIHTIMINE – pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm. meeleparandamise viisi. V VIIMNE VÕIDMINE – surijatele ja raskelt haigetele pärast pattude pihtimist. VI ABIELU SÕLMIMINE VII VAIMULIKUKS PÜHITSEMINE Paavstlus ja paavstiriik. Paavst – katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maa peal: Papa (ld.k. isa) oli algselt piiskoppide aunimetus. Paavst kannab peas mitriit vaimuliku võimu märgina ja tiaarat ilmaliku võimu märgina. Paavstiamet lähtus Rooma piiskopi ametist: 4.-5. saj. rõhutasid Rooma piiskopid üha rohkem eesõigust kirikuelu korraldamisel – Rooma kui pealinn ja Püha Peetrus kui Kristuse määratud asemik Rooma I piiskopina. Paavstiriik: Tekkis 756.a
annaabi.ee 
