Uniooni sõlmimise põhjused: uniooni sõlmides loodeti pikale rahuajale Euroopas ning Hansa Liidu mõju vähendamisele Läänemere ruumis, sooviti vähendada ülikute võimu ja suurendada kuninga võimu. Uniooni eesmärgid ja tagajärjed Eesmärgid: Tagajärjed: ühine välispoliitika, sisemised vastuolud, kolme riigi ühine mitmed talupoegade tegutsemine sõjaohu korral, ülestõusud, protestid, kindlad reeglid uniooni ühise unioon oli perioodide kaupa. kuninga valimiseks, uniooni liikmete seadused ja traditsioonid võivad olla igal riigil erinevad, uniooni igavene kestmine. Uniooni-aja valitsejad Margrete: Kalmari uniooni looja, valitsemisstiil kindlakäeline, valitsemisaeg oli rahulik, riigile kujunes tema aeg majanduslikult edukaks, valitses oma aja Euroopas territooriumilt suurimat riiki, suri 1412. aastal. Uniooni-aja valitsejad Pommeri Erik: 15-aastaselt sai kolme riigi valitsejaks,
võitis 1860. aasta presidentivalimised · Kardeti, et lõuna muutub põhjast sõltuvaks · Lõunaosariigid lõid Roheline Vaba riik, Punane-Orjariik Unioonist lahku. 20. detsember 1860. · Lõuna-Carolina lõi esimesena lahku Unioonist Veebruar 1861 · Setsesseerunud riike juba 7 · Moodustati Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) Märts 1861 · Unioonist lõi lahku Lõuna rikkaim ja mõjukaim osariik Unioon on laiali saadetud! Virginia. Kodusõja käik · Sõda algas 12. aprillil 1861 · Lõuna ründas Fort Sumterit. · Põhi ründas oma põhijõududega lõuna pealinna Richmonti. 21. juuli 1861 · Esimeses Bull Runi lahingus suutis Lõuna Põhja sisuliselt purustada. · Lõunal aitas võidule jõuda Fort Sumter - koht kus kodusõda Thomas J. "Kivimüür" Jackson. hakkas. 25. juuni-1. juuli 1862 · Uniooni väed püüdsid alistada Richmondi Seitsme Päeva
Välissuhted · Kõige aktiivsem välissuhetes oli Saksa ordu · Piiskopid pigem otsisid väljas ordu vastu liitlasi. · Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubanushuve ja püüdsid ordu agressiivsest välispoliitikast distantseeruda. · Leedu-ordu rüütlid olid Leedu vastu. Sõjakad leedukad takistasid maismaaühendust *Liivimaa ja Preisimaa vahel. · Novgorod piirnes Saksa ordu ja Tarti piiskopi valdustes Idas. · Pihkva · Kalmari unioon =Taani, Rootsi ja Norra. · Krevo unioon, Leedu võttis vastu ristiusu ja liitus Poolaga uniooniks. Koostanud Brita Lodi
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalise...
Olofist ka Norra kuningas. Algab Taani-Norra ühisriigi ajalugu. Rootsi XIV saj Kuna Olofi sugulased (vanaisa) olid olnud Rootsi kuningad, nõudis ta omale ka Rootsi trooni ja oli seega kolme riigi valitseja. Olofi surres 1387. a. sai nende riikide sisuliseks valitsejaks tema ema, Taani kuninga Valdemar Atterdagi tütar Margarete. Rootsi aadlikud ei olnud nõus teda oma valitsejaks tunnistama. Kalmari unioon 1397-1521 1388. a. tunnistati Margarete siiski ka Rootsi kuningaks. Kuna ta oli naine, siis traditsioonilist valimist ei toimunud, kuid teda tunnistati ja nimetati Rootsi valitsejaks. Albrechti ja Margarete vahel on sõda, mille võidab 1389. a. Margarete. Kalmari unioon 1397-1521 Kuninganna Margareta nägemuses pidi tema võimualustest aladest saama unioon: Unioon kestab igavesti; Sõja korral üksteise toetamine; Kindlad reeglid uniooni ühise kuninga valimiseks;
KESKAEG: LIIVIMAA RISTISÕDA *12 saj. rajati Lübeck-oli tähtsaim saksa linn. *Misjonär- ristiusu levitaja. *Meinhard, Berthold, Theoderich, Albert- saksa piiskopid, kes levitasid risttiusku. *Albert- tema ajal, 1201, algas Riia ehit., on seotud Eesti ristiusustamisega. 1202- mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu, sinna koondusid põhijõud. *Kaupo- Liivlaste juht. Muistne vabadusvõitus *algas 1208- algas võitlus eestlaste vastu, peam. rünnakud olid Sakala ja Ugandi maakonnas (hirmutusretked) *1210- Ümera lahing- Koiva jõe ääres, lätis. Eesti vägi läks Võnnu (cesis) linnust vallut. Eesti võit. *1212-1215- vaherahu *1217 veeb.- Otepää lahing- Eestlaste võit *1217 -21.sept.- Madisepäeva lahing- Viljandi lähedal, Eesti kaotus, Kaupo ja Lembitu- Sakala maavanem hukkusid. (*1217- Taani väed Eestisse *1218- Rootsi väed Eestisse) *1219- Taani kuningas Voldemar II tuli Tallinna alla ja lasi ehit. kivilinnuse sinna. *1220-roots...
ning laastasid seda metsikult. • 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli Konföderatsioon kaheks lõigatud. • 1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. • 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. Tagajärjed • Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. • Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. • Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. • Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit.
tegelesid põllumajandusega, aga põhi liikus tööstuse peale (sest tekkisid suured linnad nagu New York ja Philadelphia). Kõik algas 12. aprillil, Fort Sumteris kui Konföderatsioon avas tule vastaste pihta ning sundis nad langetama oma enda riigilipu. 1861. aasta lõpuks seisid üksteise vastas miljon meest, see rida venis üle 1930km Missouri ja Virginia vahel. Selleks ajaks oli ära olnud juba mitu lahingut, kuid tõeline sõda algas alles aastal 1862, kui Unioon otsustas et nad annavad endast 100% ja läksid täielikule rünnakule Konföderatsiooni vastu. Lõuna suutis põhja rünnakuid tagasi hoida kolm aastat, Robert E. Lee eesotsas. Uniooni võit sai selgeks siis, kui nad võitsid mitu suurt lahingut Apalatšides. 1865. aasta kevadeks andis Konföderatsioon alla, peale seda kui Kindral William Tecumseh Sherman viis oma armee Georgiasse ja Lõuna-Carolinasse, hävitades nende majandusliku struktuuri. Kui Unioon püüdis kinni Konföderatsiooni
kalvinist - protestantliku usu pooldaja Pärtliöö - ööl vastu pärtlipäeva korraldatud veresaun, mille käigus tapeti üle 200 hugenoti Nantes'i edikt - usuküsimuste ja pol. vastuolude reguleerimiseks avaldatud käskkiri konföderatsioon - lepingu alused kestvalt liitunud kui suveräänsuse säilitanud riikide liit Bourbonide dünastia - Navarra Henrist alguse saanud dünastia Valois'ide dünastia - korraldasid Pärtiöö Kalmari unioon - Taani, Rootsi ja Norra vaheline unioon saksa ekspansioonile vastu seismiseks Stockholmi veresaun - Taani kuninga kroonimispidustustel 82 rootsi aadliku hukkamine riiklik reformatsioon - riigi valitsemise ja poliitika ümberkorraldamine Ribe artiklid - dokument, kus vormistati kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus staadid - provintside esindusorganid krediidisüsteem - süsteem, kus kauba eest ei pidanud kohe maksma, vaid lepiti kokku tähtaeg polder - merepinnast madalamal asetsev põld
· XI sajandil vallutasid türklased-seldzukid suure osa Väike-Aasiast võtsid vastu islami usu. · XIII sajandil rajas sultan Osman I tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505)
kuningat väiksel maal oleks palju olnud. Kui oleks olnud üks kuningas, kes oleks suutnud eestlasi juhtida, elu korraldada ja vaenlaste vastu astuda, siis oleks kuningriik ka kestma jäänud. Eestlased vajasid koolitarkust ja usku tulevikku, et elu läheks rikkamaks ja elu-olu paremaks. Kuid kuna elasime strateegiliselt sellises geograafilises paigas ja olime väikeriik, siis usun, et Eesti kuningriiki ei oleks olnud kauaks, sest Eesti oleks kiiresti ohtu sattunud, sest meid ähvardas Kalmari unioon läänest, Krevo unioon lõunast, ning Novgorodi ja Pihkva linnvabariik idast, kes ihkasid läbipääsu merele ja kaubateedele. Eesti oleks olnud pidevas sõjas ja kaitses oma maa eest, mis oleks kurnanud rahvast ja poleks lasknud maal areneda ja jõukamaks muutuda. Lihtsalt filosofeerides oleks me kindlasti soovinud tugevat ja iseseisvat ning maailmas tunnustatud kuningriiki, keda oleks austatud ja kelle kodanikud oleksid olnud targad,
kuningat.Ordumeister kellega peeti läbirääkimisis , käsitles kuningaid kui kurjategijaid,puhkesrelvakokkupõrge ja eestlased tapeti.domeen-maaisand,tulud milest maaisand kattis riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud..Lään-vasallidele kuuluv maa-ala.Talupoja seisused:1)adrikud e. Adratalupojad 2)üksjalad 3)vabatalupojad 4)maavabad 5) vabadikud 6)sulased,teenijad 7)trääl e.ori. Kalmari unioon-koondundu Taani,Rootsi, Norra kuninganna Margarete juhtimisel.Krevo unioon 1385a.-lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.14 alevikku:Helme,Kastre e . Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere,Kuressaare,Laiuse,Lihula,Otepää,Pirita,Põltsamaa,Valga,Vastseliina ja Viru-Nigala.
toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga, et võidelda karistati karmilt. Puhkes üldine pidurdas riigi omast domineerimine. katoliiklik. 1542 (=prantsuse sakslaste vastu. rahulolematus Hispaania põhjused
tüli lõpetamiseks kutsuti kokku Danzigi kongress, selle otsused nõrgendasid Liivimaa sõjalist jõudu Välispoliitika Linnad esindasid Hansa Liidu kaubandushuve, hoidus agressiivsest välispoliitikast Aktiivseim saksa ordu Piiskopid otsivad liitlasi ordu vastu Saksa ordu eesmärk võidelda paganatega, kokkupõrked Pihkva ja Novgorodi linnvabariikidega Ordu rahvusvahline positsioon hakkab halvenema Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra, taani proovib sekkuda Liivimaa siseasjadesse Krevo unioon Leedu, Poola Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine
· Kurnatud armee oli nõrgestatud ja kaotanud ühe parima kindrali ei suutnud järgmist lahingut võita Kindral Lee lõpp · 9 aprillil 1865 piirasid Granti väed Kindral Lee ühte kohtuhoonesse sisse. · Lee oleks saanud veel põgeneda kuid ta otsustas katapulteeruda ja sõda lõpetada · Koos temaga alistusid ka teised Lõuna osariikide põhiväed Sõja lõpp · Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks ja USA jäi ühtseks · Põhja osariigid kaotasid 360 000 meest ja Lõuna osariigid 258 000 meest · Lõuna osariikide kindralidelt ei võetud ära relvi vaid neil tuli tõotada et ie sõdi unioni vastu Moodne sõda · Kulutati umbes 3.25 miljardit dollarit · Kasutati ka tagant laetavaid püsse, torpeedosid, üht alvelaeva, meremiine ja soomus laevu · Kasutati ka telegraafi ja üks lahing peeti rauteel
sultan Suleiman I Tore. 57. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks. 58. Nantes’i edikt. 1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne. 59. Kalmari Unioon. 1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile. Sellest liidust kujunes Suur-Taani. 60.Millega on ajalukku läinud Ivan IV julm ning mis on opritšnina? Läbi ajaloo kõige julmemaid ja verisemaid Venemaa valitsejaid, 1547-1584 Vene tsaar Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes
kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid
EESTI VABARIIGI SÜND. KÜSIMUSED. (EA II,#28.Avita 2006) 1.Kes on varem rääkinud EV võimalusest? Juhan Liiv, Andres Dido 2.Millal olid Eestis võimul punased (bolsevikud)? 10.1917 24.01.1918 3.Kes teatas esimesena avalikult, et Eesti võiks end iseseisvaks kuulutada? Jaan Poska 4.Milliseid liitriigi variante arutati? Balto-Skandia, Eesti-Soome unioon, Eesti-Läti kaksikriik 5.Millal kuulutas maanõukogu end kõrgeimaks võimuks (de jure iseseisvaks)? 15. november 1917 6.Miks saadeti Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon? Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse 7.Millal algas sakslaste pealetung idarindel? 18. veebruar 1918 8.Mis juhtus kalendriga 1.veebruaril 1918 (punaste võimu ajal)? Tuli uus kalender(ukj järgi oli 14. veebruar) 9.Kes kuulusid Päästekomiteesse?
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Ameeriklased võitsid sest kasutasid lahkrivi, neil oli välis abi teistelt riikidelt, neil oli suur motivatsioon ...
Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572.aastal puhkes uus Hispaania vastane ülestõus. Oranje Willem kuulutati ülemjuhatajaks ja täitev-võimu peaks. 1573 kutsuti Alba hertsog Madalamaadest ära. 1576.aastal Genti generaalstaadid võtsid võimu enda kätte. Iseseisvusesõja ajal kujunesid välja usulised erinevused Põhja ja Lõuna provintside vahel. Põhjas võitis kalvinism, lõunas jäi alles katoliiklus. 1579 sõlmiti Lõuna provintside vahel Arrasi unioon, mille eesmärgiks oli leppe sõlmimine katoliikliku kuningaga. Vastuseks sellele sõlmisid Põhja provintsid Utrechti uniooni, et viia sõda võiduka lõpuni. 1585. aastal sai Vabadusvõitlus Lõuna-Madalmaades lüüa. 1581. Kukutati Põhja-Madalmaades ametlikult Felipe II ning loodi ühendatud provintside Vabariik ehk ühendatud Madalmaad. 1584.aastast alates huhtis Madalmaade Vabadusvõitlust Oranje Maurits. 1609 sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult
1862 kuulutati välja sundmobilisatsioon. 1862 jaosmaade akt( iga elanik saab läänes maad kuni 65 ha-d). 1863 a. kehtestas tulumaksu. Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" , 1.01.1863 , kus konföderatsioonide osariikides kaotati orjus. KODUSÕJA LÕPP Põhi taastus kahjustustest ja väe juhatajaks määrati Ulysses S.Grant Määrav lahing toimus 1863 Getysburgis,kus konföderatsioonid kaotasid. Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks ja USA jäi ühtseks 1864 valiti Lincoln uuesti presidendiks. TRAAGILINE SURM 14. aprillil 1865 a. Washingtonis Fordi teatrimajas, tulistas näitleja John Wilkes Booth teda pähe. Järgmise päeva hommikul Abraham Lincoln suri. Oli Ameerika üks armastatuim president. LISA Kulutati umbes 3.25 miljardit dollarit . Kasutati ka tagant laetavaid püsse, torpeedosid, üht alvelaeva, meremiine ja soomus laevu.
õigusest nõuda sõjakohustust). Seisuste esilekerkimine ja maapäevad 14. saj läänimeeste ja linnade suurenev roll Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Liivimaa iga-aastased linnapäevad, kaubaküsimused. 1420 maapäevad maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad. Välissuhted Aktiivseim jõud Saksa ordu Piiskopid kaitsepositsioonil 14. saj lõpp ordu positsiooni halvenemine Kalmari unioon Taani, Norra, Rootsi Krevo unioon Poola ja Leedu (1385 ristiusk) 1481 Vene ühendatud vägede rüüsteretk Liivimaa meister Wolter von Plettenberg jõudude koondamine venelaste vastu 1501 liit Leeduga, sõda Venemaa vastu 1502 Vene vägede löömine Smolina järve ääres 1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond Puudus pärisorjus Heal tas...
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
Sellele aitasid kaasa kaitsesõja pidamine oma territooriumil ja korraliku väljaõppega ohvitserkonna olemasolu. Meresõjas saatis edu põhjaosariikide e Uniooni laevastikku, kes suutis mereblokaadiga peaaegu peatada Lõuna puuvilla ekspordi ja relvade ning laskemoona impordi Euroopast. Lincoln kuulutas Põhjas välja 1862. aastal sundmobilisatsiooni 1. jaanuaril 1863 kaotati orjandus Konföderatsiooni kuuluvates osariikides. Konföderatsiooni väed kapituleerusid ning sõja võitis Unioon. 1865. aastal lõppes kodusõda Lincoln tapeti Washingtonis Fordi teatris. Pärast kodusõja lõppu 1865 kaotati kogu riigi territooriumilt orjandus Mustanahalistele anti kõik kodanikuõigused. Majanduse areng 1890. aastateks tõusis USA juhtivaks tööstusriigiks. TÄNAN KUULAMAST!
1860 valiti presidendiks Abraham Lincoln. Lõunaosariikidele suur poliitiline löök, 7 osariiki moodustasid uue riigi. Miks nimetatakse USA kodusõja sõdivaid pooli unionistideks ja konföderaatideks? Konföderaadid oli Ameerika Osariikide Konföderatsioon järgi (lõunaosariik); unionistid - ülejäänud 25 osariiki. Iseloomusta sõdivaid pooli (majanduslik tase, armee koosseis ja selle juhid) 1. Unioon - põhjaosariigid: uniooni pooldajad ületasid oma vastaseid elanikkonna arvu, tööstusliku arengutaseme ja raudteevõrgu poolest, edukas sõjalaevastik. 2. Konföderatsioon - lõunaosariigid: Lõunal soodne geograafiline võimekad 3. Väejuhid. Mereblokaad. Kuidas aitasid uniooni võidule kaasa - Vabastamise proklamatsioon sellega kaotati orjus ning hakati moodustama nn värviliste väeosasid.
PLUUTO PLUUTO Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Päikesest kaugeim ja väikseim. 1930 2006 oli Pluuto Päikesesüsteemi 9. planeet. 24.aug 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomia Unioon kvalifitseerida Pluuto kääbusplaneediks. avastamine Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises aj mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem. Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani
4. Linnad, Riia, Tallinn ja Tartu saatsid oma esindajad. Talupoegi Maapäeval ei olnud. Neisse puutuvaid küsse arutasid teised. Oli mõeldud selleks, et siinset piirkonda ühendada ja vasallide ja maaisandate vahelin ekoostöö. Kuna aga ükski otsus, mis tehti, ei olnud kohustuslik, ei viidud otsustatut reallselt ellu. XIV sajandi lõpus hakkas Vana Liivimaa välispoliitiline seisund halvenema, sest ümberkaudsed riigid tugevnesid. 1385 moodustati Vana Liivimaast Lõunas Krevo unioon. St, et tekkis Poola-Leedu personaalunioon. St juhtis üks inimene. Läänes toimus samuti tugevnemine. 1397 sõlmiti Kalmari unioon Taani (oli varem endaga ühendanudNorra) ja Rootsi (oli ühendanud Soome). Suur skandinaavia unioon. Ei olnud väga püsiv, lagunes hiljem uuesti Taaniks ja Rootsiks, aga mõlemal olid kasvavad lootused Vana Liivimaale. Taani kunn hakkas end uuesti kutsuma Taani hertsogiks. Eestist ida pool toimub konsolideerumisprotsess. Tõuseb esile Moskva suurvürstiriik
1438. pragmaatiline sanktsioon: kuningas nimetas ametisse vaimulikke. Võitluseks kalvinistidega loodi Tulekoda. 1562. algasid rahutused. 1571. Saint Germani rahu: südametunnistuse vabadus.1572. Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia inimesed taas usu juurde, aktiivne tegevus väljaspool kloostrit.
Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben
olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ...
Kuid kas inimesed on võimelised tegema seesugust koostööd, mis hõlmaks kogu maailma? Ning kas tulevased põlved võivad uhkust tunda meie jõupingutuste üle, mida me nende heaks teha püüame? Viimastel sajanditel on sõlmitud palju riikidevahelisi liite ja lepinguid, mis peaksid siduma kõiki ühtseks tervikuks. Kõige ilmekam näide on Euroopa Liit, mis süvendab rahvusvahelist tolerantsust ja soodustab kaubavahetust naabermaadega. Just see unioon on kehtestanud palju norme ja piiranguid, mis peaksid tõmbama kriipsu peale lõpututele reostamistele, tagades sellega parem ja puhtam ühiskond meie lastele. Tuhanded poliitikud teevad oma igapäevast tööd, et jõuda ühisele meelele tulevikku puudutavates küsimustes. Menukaimaks aruteluks on viimasel ajal saanud energeetika küsimus, sest see hakkab meie järglasi kõige enam puudutama. Nafta ja muude maavarade puudus on pannud meid olukorda,
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult ainult paavstist, kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu, et meelepärased isikud saaksid piiskoppideks. Kujunenud olukorras algas rootsi rahva võitlus...
ja Rootsi 9. Kes sõdisid Liivi sõjas Liivimaa territooriumil? 10. Loetle Liivi sõja tulemusi. 1) 1560. a Hoomuli e Härgmäe lahing Liivi ordu hävitati + keskaja lõpp Eestis 2) 1561. a läks Põhja-Eesti Rootsile ja Lõuna-Eesti Poolale ja Saaremaa Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa 5) 1575-1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa 11. Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga?
*Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, > liberaalid *Põhimure – valduste kaitse ja laiendamine *Väiksem mure – iirlased Iiri probleem *1801 Suurbritannia ja Iiri unioon *1840-ndatel Suur näljahäda Iirimaal (1,5 mln suri nälga) > väljaränne *1841 – 8,2 mln, 1900 – 4,2 mln iirlast *19. sajandi II poolel feenide liikumine (eesmärk relvastatud ülestõus) > 1867 mässukatse *Ülestõusu mahasurumine *Uus meetod obstruktsioon – parlamendi töö takistamine legaalsed (räägiti rahvajutte, poeeme jne) *Nõuti iseseisvust, tänu I maailmasõjale lükkus edasi > Vabadussõda Inglismaa 19. saj *1850
- Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele.
kuidi protestantlikud jumalateenistused olid lubatud ainult teatud kohtades. Pärtliöö. 24. august alustati terroriga mingi pulma ajal. Hugenotivastased ründasid. Nantes'i edikt. 1598. Henri IV vahetas usku, paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, paljud katoliiklased aga umbusaldasid. Ediktiga tunnistati Prantsusmaal valitsevaks usuks katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Ususõdade lõpp. Skandinaaviamaad Kalmari unioon Taani, Rootsi, Norra. Seisti vastu saksa ekspansioonile. Selle juhiks valiti Erik XIII, kuigi tegelik võim oli Margretel. See oli nagu Suur-Taani, mitte riikide liit. Selleks tekkis Rootsis ülestõus, Engelbrekt Engelbrektssonile anti rootsi riigi eestseisja tiitel, ta oli ülestõusu juht. Rootsi ühiskonnas kujunesid välja 3 mõjukat poliitilist suunda: 1. Uniooni pooldajad. Rootsi kõrgaadel. Toetati Taani kuningat Kristian II-t, kes püüdis
1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega XIV saj lõpul olukord keeruline 1) 1385.a. loodi Krevo unioon Poola ja Leedu liit 2) 1397. a. loodi Kalmari unioon Taani, Rootsi ja Norra ühendriik 3) XV saj hakkas tugevnema Moskva suurvürstiriik: -- allutati Novgorod - suleti Hansa kaubakontor - rajati Ivangorod Narva jõe kaldale Liivimaa ordumeister W.von Plettenberg hakkas koondama ühisjõudusid 1502.a võitsid Liivi ordu väed Moskva vägesid Smolino lahingus 1503.a. sõlmiti vaherahu, mida edaspidi kordi pikendati
lordprotektoriks. Anglofoobia Sõjandus 30 aastane sõda Põhjasõda Hispaania Austria pärilussõda 7-aastane sõda pärilussõda Aeg 1618-1648 1700-1721 1701-1713 1740-1748 1756-1763 Osapooled Protestantlik Rootsi vs Poola, Pr.maa vs Austria ja Austria+ Unioon vs taani, Venemaa Inglismaa Preisimaa V.maa,Pr.maa, Katoliiklik Liiga Rootsi, Poola vs Preisimaa+ Ingl. Põhjused Viimane usulistel Taheti piirati 1701-Suri Maria Theresia Maria Theresia
Briti saartel konflikt 17. saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon, selle käigus 1649- 1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa. Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda. Oli 3 poolt. Põhivaenlane oli protestantlik unioon, hugenotid (Lõuna-Prantsusmaa); katoliiklik liiga (Põhja-Prantsusmaa). Juhid olid vennad Guise'id. Protestante juhtis Navarra krahv Henry. Luterluses on lihtne kirik, 3 elementi kantsel, altar, altarimaal. Muid kaunistusi pole. Suhteliselt lihtsad ehitised. L. ei tunnistanud tsölibaati (vaimulike abiellumiskeeld). L. nõudis, et jumalateenistused toimuksid igas rahva keeles. See sundis paljusid rahbaid looma enda kirjakeelt
Sõjaliselt edukaid valitsejaid austati. Õiglaseks peeti sõda siis, kui valitseja või tema alamate õigusi oli rikutud. Vallutamise eesmärgil polnud sõda lubatud. Nii juhtuski, et kuningad läksid sõtta muudel eesmärkidel, aga enese õigustamiseks toodi väljamõeldud põhjused. 9. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon. See oli paljusid Euroopa riike kaasanud sõda, mis jäi viimaseks Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu. 10. Põhjasõda Toimus 1700.-1721. aastal Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi. Venemaa eesmärk oli
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
kindralil oleks olnud veel võimalus põgeneda ja alustada selle lähedal asuvates metsades partisanivõitlust, otsustas ta kapituleeruda, et mõttetult pikaks ja ohvriterohkeks kujunenud sõda lõpetada. Koos Leega alistusid ka Lõuna põhiväed, nii et Appomatoxi kapitulatsiooni võib sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ametlikult leidis see aset mõni päev hiljem. Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitseridelt ei võetud ära relvi, kuid nad pidid andma sõna, et nad ei võitle enam uniooni vastu. Samadel tingimustel lasti vabaks ka lihtsõdurid. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid
Hispaania USA 1898 Sisetülidest vapustatud Hispaania kaotab kontrolli oma asumaade üle Vaikses ookeanis ja Kariibimeres ja USA omandab Kuuba Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. Ülejäänud saared müüb Hispaania Saksamaale (1899). Inglise Buuri 1899 1902 19. ja 20. sajandi vaheldusel alustavad koloniaalrahvad kolonistidele vastupanu. 1910 loodi Briti dominioon(autoniimne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus) Lõuna-Afrika Unioon. Vene Jaapani sõda 1904-1905 On Venemaa ja Jaapani sõda, mis on peetud Mandzuuria ja Korea pärast. Vladivastoki sadam oli kastutatav ainult suvel ja seetõttu soovis Venemaa, kellel oli Harbiini raudtee ehitamisega tekkinud head suhted Hiinaga, endale Port Arturi sadamat ja Liaodogini poolasaare. Venemaa asus sadama ümber ehitama sõjasadamaks, mis ärritas Jaapanit, kuna soovis seda enadle. Sõda, milles venemaa kaotab oma laevastiku ja suurema osa jalaväest, koos sõjainvaliidide ja
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
1562 Vassy veresaun. Katoliiklikud väed ründasid hugenotte. 24. aug. 1572 pärtliöö veresaun Pariisis. Peale pärtliööd tugevnesid kodusõjad prantsusmaal. 1598 aastal Nantes'i edikti vastu võtmisega lõppesid Prantsusmaal kodusõjad. See oli katoliiklaste ja hugenottide vaheline leppimine. Prantsusmaale lutheri põhimõtted ei levinud. Prantsusmaa jäi tugevalt katoliiklikuks riigiks. Hugenotte kiusati endiselt taga. Luteri usk levis täielikult Põhja-Euroopas. Kalmari unioon 1397-1521. sinna kuulusid Norra Rootsi ja Taani. Taani tõusis liidus esile. Üritas haarata teiste liidu riikide võimu. Reformatsioonidega oli võimalik rootsil taani võimu haaramist tagasi lüüa. Stockholmi veresaun. Rootsi tõusis taani vastu üles. Gustav Vasa oli rootsis taani vastase liikumise juht. Reformatsioon viidi rootsis läbi selleks, et saada raha taani vastu võitlemiseks. 1527 Vasterasi riigipäev. Luteriusk sai rootsis kiiresti valdavaks
26 oktoobril teatati et riigipööre toimis. 27 okt võttis Viktor Kingisepp Jaan Poskalt võimu ära. Pärast riigipööret enamlaste toetus langes, sest nad võtsid Eestilt õigused ära , alustasid arreteerimisi , korraldasid majandus reforme. Pärast Riia langemist Sakslaste kätte hakkas Eestlaste seas levima kuulujutud , et venemaa ei suuda kaitsta eestit sakslaste eest (eesotsas Tõnisson). Tekkisid mitmed mõtted : tekitada soome-Eesti unioon , Läti-Eesti kaksikriik, Balto-skandia. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama lahkulöömise möödapääsmatusest. Kardeti enamlaste ennenägematuid eksperimente ja kodusõda. Esimestel oktoobripöörde nädalatel moodustati kaksikvõim ning algasid asutava kogu valimised. Vastumeelselt enamlastele tuli kokku Maanõukogu ja võtsid vastu otsuse: esiteks et Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti asutav kogu , kuni asutava kogu
- Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud isa suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas). - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud. - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele. b) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ja kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale. c) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid. d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole. Eelmainitust järeldub, et Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seetõttu kergeks saagiks tugevamatele naabritele. Sõja puhkemise ajendiks või nn ettekäändeks oli Tartu maks.Mida aga viimane endast kujutab? Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
