Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide määramine jõue- ja kraanivees Töö käik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10-2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10-3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10-4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml KV, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. (Coli-laadsed 37° C; Üldarvu 30° C)
Aruanne Vee mikroobide määramine jõe- ja kraaniveest Töökäik: Võeti 4 Petri tassi ja 4 katseklassi jõeveega. Pipetiga lisati katseklaasi 1ml jõevett ja segastati Vortex mikseriga, saadati 10-1 lahust ja valati Petri tassi. Esimest katseklaasist 1 ml 10-1 pandi teise katseklaasi, siis võeti 1 ml 10 -2 valati kolmasse, segastati ja valati 1 ml 10 -3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10 -4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml kraanivett, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. Arvutused: PMÜ/ml Jõevesi: PMÜ/ ml Jõevesi coli-laadsed: PMÜ/ml Kraanivesi: PMÜ/ml Tulemus/ järeldus: Jõevesi ja kraani ületavad kehtestatud norme . Seega jõevesi on reostatud
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas:
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine
Laboratoorne töö 2 Kompleksühendid Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1.1 Kolme katseklaasi valati ~2 ml FeNH4(SO4)2 lahust a) tilkhaaval lisati 1M H2SO4 lahust kuni punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Siis lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone b) lisati mõned tilgad konts. NaOH lahust, soojendati Eraldus ammoniaagi lõhna, see tõestas NH4+ ioonide olemasolu lahuses c) lisati 0,5-1 ml BaCl2 lahust Tekkis valge sade 1.2 Kahte katseklaasi valati ~2 ml K3[Fe(CN)6] lahust.
(250 cm3), areomeeter, filterpaber. Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filterpaber ning see tehti destilleeritud vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks, et NaCl korralikult välja pesta, lisati kolvis olevale jäärgile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja
Tee alkaloidide määramine Uuritavaks teeks oli dilmahi tee. Kaalutised: Tühi kott 0,3352 g Täis kott 1,7748 g Tee mass 1,4396 g Töö käik Tee alkaloidide ekstraktsiooniks valati teekotile peale 12ml 1 M Na 2CO3 lahust, kuumutati pliidil keemiseni ning hoiti nõrgal keemisel 3 minutit. Ekstrakt valati tsentrifuugitopsi, jahutati ning lisati 3 ml kloroformi. Topsi loksutatud korralikult, pandud tasakaalu teise topsiga ning tsentrifuugitud 5 minutit 3000 rpm. Kihistunud proovist tõstetud alumine kiht teise topsi. Ekstraheerimist ja tsentrifuugimist korratud veel kaks korda. Ühendatud kloroformi kihtide kuivatamiseks lisatud topsi veidi Na2SO4. Ekstrakti koostist uuriti TLC meetodil, kasutades standarditena kofeiini (2mg/ml), teofülliini (2mg/ml) ja teobromiini (0,5mg/ml)
aminohapetele valgu molekulis või vastavas lahuses. Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati ~1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, kuna leeliselises keskkonnas, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele, seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet- kompleksi . Mulderi reaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts
Töö iseloomustus: (proov 21) Sügisel võeti Rannu vallas asuvatelt põlluldudelt mullaproovid. Põld oli jagatud 5 hektarilisteks juppideks ning igal maaalal tehti umbes 35 torget, millest kokku kujunes üks proov. Mullaproovid koguti kokku ning pand õhurikkasse ja sooja ruumi kuivama. Edasi, kui proovid olid kuivanud alustati korese ja peenese sisalduse välja arvutamisega. Selleks kaaluti kõigepealt muld koos karbiga ning hiljem mullaproovi karp tühjalt. Edasis valati kogu proov uhmri kaussi ning proov uhmerdati peeneteks osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga
1.1.1 Biureedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valati 1 ml munavalgu lahust ja lisati 1 ml 10%-list NaOH, mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust ja loksutati. Värvus katseklaasis muutus lillakaks. Järeldus: Lahus andis lillaka värvuse, sest NaOH põhjustatud leeliselises keskkonnas seostuvad lisatud CuSO4-st vask ioonid peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes lillaka biureet-kompleksi . 1.1.2 Ksantoproteiinireaktsioon Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts
(Tyr radikaalid). Positiivse Milloni reaktsiooni annab enamik valke, denatureerunud valgu sade värvub roosakaks. OH O OHg HNO3 + Hg(NO3)2 O 2N N O + 2H2O Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml munavalgu, teise 1 ml zelatiini lahust. Kummassegi lisati 5-6 tilka Milloni reaktiivi (Hg(II)nitraadi lahus lämmastikhappes vähese NaNO2 lisandiga). Segusid soojendati 40-50°C-ni. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgu lahuses sade, soojendamisel värvus sade roosakaks. Zelatiini lahuses muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esines türosiin, zelatiini lahuses mitte 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon
Kokku viidi läbi 2 katset ja lõpptulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigna konsistentsi loetakse normaalseks konsistentsiks, kui silindrist välja voolates moodustub koogike läbimõõduga 180 ± 5 mm. Normaalne konsistents väljendatakse vajaliku veekoguse suhtena protsentides kipsi massist. See parameeter mõjutab nii tardumisaega kui ka kipsi tugevust. Vajalik kogus vett, mis moodustab 50–70% kipsi kaalust, valati eelnevalt niisutatud painduvasse kaussi. 50 g kipsi välja puistati 2–5 sekundiks vette ja segati vispliga intensiivselt 30 sekundit ühtlaseks massiks. Pärast segamist valati kips silindrisse, mille sisepind ja alus olid eelnevalt niisutatud. Silindrist lõigati spaatliga ära kipsitaignas. Peale 45 sekundi möödumist tõsteti kiiresti silindri vertikaalselt üles ja mõõdeti saadud koogi läbimõõdu nihikuga. Kui läbimõõt oli väljaspool määratud vahemikku 180 ± 5 mm, korrati
Teie firma kohustus: 1) ruumide kaunistamine 2) söökide ja jookide valmistamine, toomine ja serveerimine 3) külaliste vastuvõtmine ja neile majas tee juhatamine 4) pärast üritust koosviibimise koha ja abiruumide koristamine. Esiteks, soovin teada anda, et ruumide kaunistustega me rahule ei jäänud. Ukse kohal rippusid kuivanud vahtralehtedest vanikud ja loosungil oli kirjas „Õnne sünnipäevalapsele“, mitte „ 5. juubel AS Puidul“. Teiseks, esimesena valati välja vahuvein, mis soojenes klaasides joodamatuks ja kohvi oli termoses ära jahtunud ning oli juues külm. Teenindajad ei teadnud millest salat koosnes ning nemadki ei suutnud suutäit salatist alla neelata. Tellitud tordist ei jätkunud kõigile ja firma nimi oli valesti kirjutatud. Laualt puudusid noad, kuid plastmassist lusikad, mille otstarve jäi arusaamatuks, olid olemas. Laudlina oli plekke täis ja neid üritati varjata taldrikutega, mis ei õnnestunud
Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst
Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põhjal metalli ligikaudne aatommass.
3.) 01 Rasvapleki proov Teooria: kõigi lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valget vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töö käik: kahte katseklaasi pandi 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valati umbes 1 ml orgaanilist lahustit (atsetooni). Loksutati ja lasti 5 min sesita. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk tahke materjalikohal olevat lahust paberile ja kuivatati. Tulemus: Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 02 Akroleiinproov
Leida katsete abil tetraklorometaani 1) Keskmine keemistemperatuur keemistemperatuur 46+ 45+47 Töövahendid: = 3 = 46 3 katseklaasi, tetraklorometaan, klaas kapilaari tükid, termomeeter, Veaarvutus: statiiv, gaasipõleti CCl4 tegelik keemistempertuur = Töökäik: 76,72 °C Kuiva katseklaasi valati 3-4 ml Absoluutne viga = 76,72 °C – 46 = tetraklorometaani ja lisati mõni 30,72 klaaskapilaari tükk ühtlase keemise Suhteline viga = 30,72 / 76,72 * 100 saavutamiseks. = 40% Katseklaas suleti avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäi ainest 3 cm välja. Järeldus: Katseklaas kinnitati statiivi külge ja CCl4 keemistemperatuuriks leiti 46 soojendati gaasipõletil
Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalorimeetri siseklaasi mass: m3 = 80,17 g = 0,08017 kg 3) Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega: m4 = 178,035 g = 0,17805 kg
Lahuse massi ja mahu seob tihedus Lahustatud aine massi leidmiseks saab kasutada seost: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine Kasutati suurepoorilisest filterpaberist filtrit, mis asetati klaaslehtrisse ja niisutati destilleeritud veega. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Keeduklaasis olevat jääki pesti veel 3 korda destilleeritud veega ning filtreeriti läbi sama filtri. Tiheduse määramine Lahuse tiheduse määramiseks valati see mõõtesilindrisse ning lisati vett, et lahuse maht oleks 250 cm3. Seejärel mõõdeti areomeetriga lahuse tihedus. (mõõdetud tihedus) 1,006 g/cm3 1 (sellest väiksem tihedus tabelis) 1,0019 g/cm3
02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed järgnevasse tabelisse: Katse andmed Metalli mass: m1 = 30,31g = 0,03031 kg
mistõttu lahusest puuduvad lipiidid. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse uuesti. Esimeses katseklaasis tekkis valkjas sade, mis tõestab glütseerüülestrite olemasolu, teises aga muutusi ei toimunud, mistõttu puuduvad sealt glütserüülestrid. Akroleiiniproov Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga
1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises. Emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni lahuse hägustumine. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda, siis intensiivsel loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid. Loksutati, lisati 4 ml destilleeritud vett ning loksutati veel. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin)
mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kaaluti kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. Lahustati NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse ( 50 ml) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Selleks valmistati kurdfilter, asetati see klaaslehtrisse ning niisutati vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetati statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valati mööda klaaspulka filtrile. Filtrist täidetakse ¾ ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi nii, et ükski piisk ei läheks kaotsi. Tuli vältida suurema koguse liiva sättimist filtrile, mis oleks aeglustanud filtrimist oluliselt. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 30..50 ml destilleeritud vett, segati ja filtriti läbi sama koonilise filtri. Keeduklaasi ja liiva
head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta. Vanasti valati tina asemel jahedasse vette ka kuuma parafiini või lihtsalt küünlarasva. Vana uskumuse kohaselt peab näärilaual olema vähemalt 12 erinevat toidukorda. Arvust ei peetud kinni, kuid perenaised andsid parima, et laud oleks rikkalik. Küünlapäev 2. veebruar Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga
Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa) PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED Ta jäi kodumaad ainult külastama, elas välismaal. 17.a. elas Itaalias, Rooma lähedal, omas oma isiklikku ateljeed Rooma lähistel.
Kõpu tuletorn Kõpu tuletorn asub Hiiumaal Mägipe kõrgustiku Kõpu kõrgustiku kõrgemais kohas Tornimäel. Kõpu tuletorn on Baltimaade vanim meremärk.. Teada on, et juba 1490 aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Ehitamine algas Tallinna Rae kulu ja Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu aeg ametis tule hoidmisega. 1810 allus torn kroonule, siis raiuti torni sisse trepp, ehitati ülemisse ossa 2 ruumi ja lampide ruum. Tuletornis on põletatud õli, hiljem petrooleumi ja atsetüleeni. 20. sajandi alguses osteti Pariisist laternaruum.. 1989-90 valati tornile ümber tugev raudbetoonist "särk", mis hoiaks edaspidise...
mahtrasse. Bussiks oli suur kahekorruseline sõiduk, kuhu võis vabalt ära mahtuda ka kolm klassi. Kui buss oli ma uksed avanud kõik tormasid sinna, et saada endale paremat kohta bussis. Esimeseks peatumispaigaks oli Eeru kõrts. Seal jagati meile lahkelt leiba ja valati ka teed. Räägit meile Mahra sõjast natuke ja siis, et ei hakkaks igav mängiti ka põnevaid mänge. Siis suundusime me mahtra talurahvamuuseumi, kus giid rääkis juba täpsemini talurahva elust. Ta rääkis nende kommetest ja seadustest, näitas erinevaid tööriistu millega tehti tööd tollel ajal. Aeg möödus kiiresti ja mõne aja pärast me läksime bussi tagasi ja suundusime Tallinna poole. Bussis paljud mängisid kaarte,
· Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne.
Hõbedakambris on ka papagoi laskmise rändkarikas. Skulptuurid Skulptuuridest on Niguliste kirikus Püha Nikolause kuju ja Püha Jüri kuju. Püha Nikolause kujul on kujutatud Nikolaust kandmas maakera, mis sümboliseerib maailma raskust. Kirikukellad Maarja kell 1563, vallutasid rootslased Haapsalu lossi ja võtsid maha kiriku kellad. Kuningliku käsu kohaselt ootas neid Tallinnas ümbervalamine. Need valati ümber suurtükkideks, kuid mitte kõiki. Kahte neist mainitakse 1564. aastal Nigulistes kogudus oli need päästnud, loovutades asenduseks kaks vana vigast kella. Vanem Haapsalu kelladest oli ilus ja kõlav Maarja kell. 1629. aasta jaanuaris kukkus kell alla, kuid jäi siiski terveks. Pärast 300-aastast teenistust Nigulistes see mõranes ja valati 1867. aastal Moskvas ümber uueks Maarja kellaks. Niguliste kellad Niguliste kiriku kella esimene mainimine aastal1468 oli seoses ajanäitaja
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesuks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250. Uus lahus segati korralikult. Areomeetriga mõõdeti saadud lahuse tihedus. Katseandmed
Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal oli palju ruumi. VILJA JAHVATAMINE Vili hõõruti kahe suure veskikivi vahel jahuks. Kivid olid suured ja rasked. Ühe kivi sees oli auk, sinna valati terad, siis hakkati kive hõõruma omavahel. LEIVATAIGNA VALMISTAMINE Enne leiva tegemist, sõeluti jahu. Leiba tehti puust levakünas, tavaliselt ahju peal või ahju juures pingil. Leivataigent happentati st. juuretati. Alguses söödi odraleiba, hiljem hakkati küpsetama rukkileiba. Seda tehti aganarkohkest jahust. Jahu segati vee või piimaga ja pärmiga või juuretisega taignaks, leib jäeti järgmise päevain käärima, teisel päeval kontrolliti
Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu muusika on orkertri tehtud ja seda nii hästi. Minu arvates on muusika filmis väga oluline, sest ilma selleta on raske filmi ette kujutada ning kui keerata heli maha ja lihtsalt vaadata filmi, ei ole see üldsegi atraktiivne ja muud kõrvalised asjad tunduvad rohkem huvitavamana kui film ise. Aga kui keerata nupust hääl
Katse nr.2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil Eesmärk Saada ja tõestada hapniku vesinikperoksidi ja kaaliumpermanganaadi abil. Hüpotees Katse käigus eraldub O2 5 Vajalikud vahendid katseklaas pird KMnO4 H2O2 statiiv muhv käpp Katse käik · Pandi klaasi KMnO3 · Sellele valati juurde H2O2 · Segust hakkas eralduma O2 · Klaasi otsast pandi sisse hõõguv pird. · Pird hakkas eredalt põlema. Analüüs See katse õnnestus hästi. Katse käigus nägime kuidas koguda ja tõestada hapnikut. Joonis nr. 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 6 Kasutatud allikad [1] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.htm 7
Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maails Georgi Prokofev Preobraženski eskiiside järgi. Hoone pilt Külgaltarid ja kirikukell ● Katedraali kaks kesmiste külgaltarite pronksist kroonlühtrit on valmistatud Moskva Kremli kiriku kroonlühtrite järgi. ● Kõi kolm altarilada on valmistatud Reveli meistri Kopiovski poolt valgest marmorist, mis annetati katedraalile vene kaupmeeskonna poolt. ● Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg+ tila 624 kg). Sisseõnnistamine ● Uus katedraal õnnistati sisse 30. aprillil 1900. aastal Riia ja Mitavski piiskopi Agafangeli poolt ● Pühtitsa kloostrist toodi kohale Jumalasünnitaja Uinumise imepärane ikoon. Katedraali õnnistamisel osales ka Kroonlinna püha Johannes.
Alumiiniumvalu Külastasin IAC Tartu tehast õppeaine materjaliõpetuse raames. Sinna jõudes võttis meid vastu tehase direktor ja ta asus meile tehast koheselt tutvustama. Kuid tegemist on üsna mürerohke kohaga, muidugi oli võimalus meil võtta ka kõrvatroppe, aga sellisel juhul oleks tutvustav jutt täitsa kaduma läinud. Esmalt tutvustati meile elektriahju, kus sulatati alumiinium üles et see vormi valada, sellele järgnesid valumasinad, kus valati alumiinium vormi. Kindlasti pidi olema alumiiniumi sulamis 0.4 protsenti alumiiniumi, et oleks võimalik üldse toodet karastada. See järel liikusime edasi ning jäime seisma liivakärna masinate juures. Liivakärna toodeti liivast ja vaigust, mida paagutatakse et saada liivakärna. Liivakärna kasutatakse detailide vormimiseks, liivakärn laguneb 450C kraadi juures. Tehases olles oli tunda spetsiifilist lõhna, mis samuti jäi
kaebus" ,,Noorus oja ääres" ,,Hamlet". Kõik tööd on kirjanduslikul ainel, elava modelli järgi modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist. Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid. 1886 valmib marmorist pooles elusuuruses Vanemuise skulptuur. 1920 valati Linda pronksi ja asetati roosikantsile. 1880 Kalevipoja kuju. 1890 ,,Hämarik" ,,Tasadus" ,,Edevus" ,,Kristlus" ,,Barbaarsus". Tega ka sarja, mis koosnes ,,Kevad" ,,Suvi" ,,Sügis" ,,Talv". ,,Agrippina" meest leinav naise kuju, millega esineb maailmanäitusel ja Vene keisrikoda ostab selle ära. Roomas kujunes lõplikult välja Weizenbergi kunsti stiil. Saanud klassitsistliku koolituse, avaldus see tema töödes. Teosed on tugeva lüürilise alatooniga, staatilised. Eestlaste esimene ost 1888 K
Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt. Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a. paiku- ulatuslikud tööd Pärnu kindlustustel, millede raames oletatakse Punase Torni rajamist 1543- sisseseatud Pärusraamatus mainitakse korduvalt Punast Torni
See lahkumine, eemaldumine oli nii iseloomulik Talvikule, kes ei olnud võitleja ega energiast keev teoinimene. Tasakaalu pidi ta leidma sisemises läbikannatamises – alles konfliktist kaugenedes saabus selgus. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest – luulest Oma varasemates luuleproovides otsib Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit Tegemist oli 20. sajandi kahekümnendate aastatega, mil terves Euroopas valati oma maailmanägemus, ideed, emotsioonid ekspressionistlikku vormi. Seda püüab ka Talvik. “Palavikule” on iseloomulik igatsus hingepuhtusse, vaimsesse vabanemisse, uuestisündi. Stiil on ekspressionistlik ja tihendatud, luuletaja näeb kõike läbi iroonia, eneseiroonia ja huumori prisma; ei puudu must huumor ja vollanali. Seda on hiljem põhjusega peetud üheks meie kaunimaks luuleraamatuks…" Esimeste
Küünlapäev * Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev (Lääne-Eestis) 2.veebruar Legendi järgi süttinud Kristuse kirikusse viimisel seal küünlad, mille järgi päev ongi oma nime saanud. Küünal ja valgus on üleüldiselt Kristuse sümbol. Keskajal valati Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal. Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Sellel päeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga
meile tehast tutvustama. Tehases töötab 40 inimest kolmes vahetuses. Selles tehases toodetakse ainult alumiiniumdetaile, enamasti valualumiiniumist. Materjal mida kasutatakse tuleb välismaalt, iga alusepeal on viie tonni ulatuses alumiiniumi kange. Igale kangile on märgitud nö seerianumber, mis näitab ahju numbrit ja valmistamis aeg. Materjal kasutatakse teatud järjekorras, see, mis tuleb esimesena sisse see kasutatakse kõigepealt. Esimesed masinad, mida tutvustati olid valumasinad, kus valati sulaalumiinium vormi. Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse
Erineva kontsentratsiooniga Na2S2O3 lahused valmistati järgmiselt: ühte katseklaasi mõõteti 6 cm 3 Na2S2O3 lahust, teise 4 cm3 Na2S2O3 lahust ja 2 cm3 destilleeritud vett, kolmandasse 3 cm3 Na2S2O3 lahust ja 3 cm3 vett, neljandasse 2 cm3 Na2S2O3 lahust ning 4 cm3 vett. Katses mõõteti aega lahuste kokkuvalamise momendist kuni hetkeni, mil lahus on muutunud häguseks. Selleks võeti esimene paar, valati lahused ühte katseklaasi kokku, sulgeti katseklaas korgiga ning segati katseklaasi kiiresti paar korda ümber pöörates. Samal momendil fikseeriti kella või stopperiga katse algus ning, kui tekib hägu, katse lõpp. Samamoodi toimiti teise, kolmanda ja neljanda paariga. Katse-klaaside Na2S2O3 H2O maht Na2S2O3 Aeg τ Reaktsiooni-kiirus paar min
andis eeskuju ka teistele. Skulptuur: 15.saj hakati skulptuure uuesti võtma eraldi kunstiharuna. Hakati tegema monumentaalskulptuuri. Tegijad olid Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrochio. Kujutati usutegelasi nagu nad oleks tõesti elavad. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Relieef: Pildid olid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kips vormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid. See kujutas endast ratsaniku hobusel. Veel tehti büste mis olid ka realistlikud. Suurkujud olid: Giovanni Boccaccio ; Alessandro Botticelli; Dante Alighieri; Leonardo da Vinci; Filippo Brunelleschi; Michelangelo Buonarroti; Raffael; Niccolò Machiavelli; William Shakespeare; Josquin Desprez. KÕRGRENESSANSSI MUUD VORMID Arhitektuur: Endiselt eeskujuks antiikkunst
AgNO3 ja NH3 baasil tekib [Ag(NH3)2]+ (diammiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiviga saab määrata taandavate suhkrute olemasolu. Reaktsioonil vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na- tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 9 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel
Kirik püüdis taastada kõikumalöönud moraali, selleks loodi jesuiitide ordu, mille liikmed pidid täielikult kuuletuma paavstile ja täitma rangelt mungatõotusi. Vastureformatsioon tekitas ühiskonnas segadust, kuid siiski pooldasid enamus inimesi luterlust ning ei loobunud enam sellest põhimõttest. 16.sajandi teisel poolel algasid suuremad konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel. Selle tulemusena sõdis lõpuks terve Euroopa. Need ususõjad, mis kestsid ligi sajandi valati palju verd, kui mis lõppesid 30-aastase sõjaga, mille järel tunnistati nii luterlus, katoliiklus ja ka kalvinism lubatuks. See andis inimestele rohkem valikuvõimalusi, mida ja kuidas ta uskuda tahab ning keegi ei saanud teda takistada ega hukka mõista. Varauusajal arenes ühiskond väga palju edasi, inimeste maailmapilt uuenes ja muutus ka lihtsamaks- kiriku tähtsus vähenes ja üksikinimene muutus tähtsamaks. Sellised suured muudatused viisidki murranguni ühiskonnas ja inimeste
Eriala, kursus: Kuupäev: Aruanne Mikroobide üldarvu määramine õhust (1m3) Töö käik: Võeti Petri tass. Laminaarboksis steriliseeriti söötmekolbisuue ning siis valati Petri tassi põhjale kasvusöödet nii, et põhi oleks ühtlaselt kaetud. Siis hajutati ringikujuliste liigutustega sööde Petri tassis ühtlaselt laiali. Söötmel lasti paar minutit tarduda. Võeti välisõhuproov laboriruumis. Pandi Petri tass õhuproovi võtmise kohta (riiulile) ja oodati 5 minutit. Pärast 5 minutit ootamist suleti Petri tass. Petri tass paigutati termostaati. Termostaadis hoitakse proovi 48-72 t (2-3 ööpäeva). Õhumikroobide arvutamiseks on olemas järgnes seos:
katedraal. Suur ja rikkalikult dekoreeritud historitsistlikus segastiilis õigeusu kirik valmis Toompeal 1900. aastal, ajal, mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu. ehitati elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest. Ehitust alustati 1894. aastal ja arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga kirikukellad valati SanktPeterburgis Vassili Orlovi tehases. Kõik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal kaaluti kiriku lammutamist, kuid seda ei viidud siiski täide. Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski auks. XX sajadi viimase kümne aasta jooksul tehti katedraalis kapitaalremont. > Restaureeriti
Matused olenesid sellest, kui tihti käis inimene ihil, kui ta oli kolme aasta jooksul käinud,siis oli matus pikem ning kasutati tema nime lugedes palvet. Kuki aga inimene polnud pihil käinud,siis oli matus lühem ning anonüümne. Maeti naturaalsetes materjalides,mis tehti juba enne surma inimese enda poolt valmis. Joodi ühest pangest selleks ettenähtus kopsikust. Kui tuli külaline,kes tahtis juua,siis toodi talle eraldi ämber veega ning kopsikust valati klaasi vesi, kui külaline oli selle ära joonud,siis keedeti see klaas läbi. Setud Saun oli väga tähtis! Tiik oli kõrval,et pärast ennast seal puhtaks pesta, sest üldiselt käidi suitsusaunas. Samal ajal suitsutati seal sinki. Liimdümine- enne sauna minekut ooteaeg. Ait oli kõige tähtsam, mida rohkem aita, seda rikkam perekond. Oli riideait e. Magamisait,kuhu läksid tüdrukud suveajal. Viljakusjumal Peko, talle tehti kaks korda aastas pidustusi,et tänada või paluda teda. Kevadel
peaaegu kogu maailma. Varasemalt aset leidnud sõdades puudus kokkupuude selliste asjadega, nagu üldmobilisatsioon ja tööstusliku ühiskonna kaasamine ettevõtmistesse. Võib öelda, et laiemas laastus jagunesid sõja osapooled kaheks: Antant ja teisel pool Kolmikliit. Need kaks osapoolt kiskusid sõtta otseloomulikult ka need maad, kelle alade pärast sõda peeti. I maailmasõda kestis neli aastat, mille jooksul hävitati peaaegu kõik, mis ette jäi ning valati ka ohtralt verd. Selle maailmasõja lõpuks peetakse 11.novembrit 1918. aastal, mil sõlmiti Compiegne'I vaherahu ning Saksamaa kapituleerus. See tähendas vaid üht Antant oli saavutanud võidu. Kuid nii-öelda ametlik punkt pandi sellele sõjale Pariisi rahukonverentsil, kui sõlmiti Versaille'I rahuleping. Inglismaad, Prantsusmaad ja ka USA'd võib pidada kasulõikajateks ning võitjateks. Saksamaa suudeti teha üsna maatasa, neid tembeldati süüdi ja neilt nõuti
Teisel katsel oli lihtsam jälgida ja kuna temperatuuri tõstmine toimus aeglasemalt, siis ei toimunud sulamisprotsess ka nii järsult. Katse 2: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Kasutatud töövahendid: katseklaas, kinnisulatatud klaaskapilaari tükike, termomeeter, statiiv, gaasipõleti Kasutatud reaktiivid: tetraklorometaan Töö käik: Kuiva katseklaasi valati 3-4 cm3 tetraklorometaani ja sinna pandi mõni väike ühest otsast kinnisulatatud klaaskapillaari tükike (ühtlase keemise saavutamiseks). Katseklaas suleti küljelt avatud korgiga, mida läbis termomeeter. Termomeetri alumine ots jäeti vedelikust 3 cm kõrgusele. Katseklaas kinnitati väikese nurga all statiivi külge ja soojendati katseklaasi väiksel põletileegil. Loeti termomeetrilt temperatuur, kui selle alumisse otsa hakkas kogunema ja sealt tilkuma vedeliku kondensaat
Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju. Lähtus Väike-Aasiast joonia maakonnast. Mõjub õr a ja sarmikana. Klassikalisel ajajärgul toimus vabafiguurides suur muutus- kaob tardunud poos, hakatakse kujutama liikumist. Samuti on need kujud ilmekad igast küljest. Ilmekamate liigutuste kujutamisel tekkis probleem skulptuuri püstipüsimisega. Kontrapost tehnika skulptuuri püstipüsimise säilitamiseks. (marmori puhul toed, pronksi puhul valati jalad raskemad jms.) 5. sajandit e.Kr. kutsutakse kõrgklassikaks. Esile kerkisid kaks peamist skulptorite koolkonda - Ateena ja Sparta. Ateena koolkonna taieseid peetakse põnevamateks, kuna need annavad edasi rohkem liikumist, on valmistatud ka skulptuurigruppe ning animalitikas Sparta koolkonnas pühenduti rohkem klassikalisele meesaktile ja figuuridele üldiselt. Tähtis oli lihaste täpne edasiandmine. Pheidias tuntuim skulptor, andis suurima panuse, esindab Ateena koolkonda (5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
