Gerttu Blank Jahijumalanna, kes on neitsilik ja ligipääsmatu. Jupiteri ja Latona tütar, Apollo kaksikõde. Loomade kaitsja, kes nautis laulmist ja tantsimist. Valvas ka laste ja nende sündimise üle. Neitsijumalanna, kes vandus, et ei abiellu. Tema loomaks oli jahihirv. Teda kujutatakse üldiselt vibu ja hirvega. Ta moodustab kolmainusese Energia, ämmaemanda ja Virbusega. Dianat austavad ertiti madalamast klassis inimesed. Orjadele pakuti tema templis varjupaika. 13.augustil on Dianale pühendatud festival. Üks populaarsemaid jumalannasid kunstis. Teda on kujutanud kunstis kuntsnikud: Tizian, Peter Paul Rubens, Francois Boucher, Nicholas Pouissin.
Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks vandus vasall senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osalema senjööri nõukogus + veel erakorralised abikohustused. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti nn investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall om atulevasele isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. Vasallisuhe oli: Lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid mõlemal olid oma õigused ja kohustused. Hierarhiline: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Isikuline: kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole mini vasall", s.t et kohustusi tuli kanda vaid selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes.
Ajaloo kontrolltöö Keskaeg ja uusaeg Keskaeg - feodaalsuhete kujunemine, kirik ja kiriku roll keskajal, vaimulikud ordud, ristisõjad. Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel nn vasalliteedisidemetel. Vasalliteet tähendas seda, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vasall vandus senjöörile igavest ustavust, aitas teda sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega, osales senjööri nõukogus ning vastutasuks andis senjöör talle lääni. Vasallisuhte loomine toimus sümboolse akti ehk investuuri kaudu, mille käigus vandus vasall oma tulevasele isandale ustavust Feodaalsuhete kujunemise põhjused · Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem
ilmselt polnud ka kojameestest suuremat abi. McKenna katsetas seda teooriat, lastes neil hetkeks mitte töötada, aga nagu selgus, läks nähtavus kõvasti hullemaks. Kui ta kojamehed jälle sisse lülitas, ei läinud asi samuti paremaks. Tegelikult hakkas üks neist nüüd vastu akent plaksuma. McKenna tagus rooli, virutas jalaga vastu kabiinipõrandat, peksis oma makki senikaua, kuni see hakkas mängima Barry Manilow'd, peksis jälle, kuni see enam ei mänginud, ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus ja vandus. Just sel hetkel, kui tema raev oli jõudmas haripunkti, ujus autolaternate valgusesse paduvihmas vaevunähtav kogu teeserval. Õnnetu läbiligunenud kogu, veidralt riides, märjem kui mäger pesumasinas hääletas. ,,Vaene vilets jobu," mõtles Rob McKenna endamisi, saades aru, et tegemist oli kellegagi, kellel oli rohkem õigust tunda end lohku tõmmatuna kui temal endal, ,,peab olema üdini külmunud." Ainult idioot hääletab niisugusel ilgel ööl
Nad elasid kümme aastat õnnelikult Madalamaades. Siis hakkas Brünhild Kriemhildi igatsema ja laskis nad külla kutsuda. Wormsis korraldati selle auks suur pidu. Õhtul aga läksid naised tülli. Brünhild teadis, et Siegfried on tema läänimees, aga Kriemhildil oli kõrini, et teda alamaks peetakse. Hommikul kirikusse minnes rääkis Kriemhild Brünhildile ära, et tegelikult pole Siegfried tema läänimees. Ja kuidas Gunther tegelikult Brünhildi endale sai. Brünhild sai väga vihaseks ja vandus kättemaksu. Hagen ja Gunther mõtlesid välja salakavala plaani, kuidas Siegfried tappa. Nad lasid taanlaste ja saksilaste kuningatel endile sõja kuulutada ja siis viimasel minutil alla anda. Ebaõnnestunud sõjakäigu asemel korraldati suurejooneline jaht, mille käigus Hagen tappis Siegfriedi. Kriemhild oli väga kurb ja vihane Hageni peale ja vandus kättemaksu. Siegfriedile korraldati matused, peale seda sõitis tema isa tagasi koju. Ta
Lewis sündis 18. novemberil 1837 ja suri 1. mail 1901. Ta leiutas täitesulepea 1884. aastal. Täitesulepea Lewis Waterman oli habetunud ja kandis prille. Miski tema välimuses ei tekitanud kahtlust, et temas võiks olla midagi revolutsioonilist. Ühel päeval, valmistudes kohtuma tähtsa kliendiga, tilkus sule otsast üle poliisi terve tindiplekkide rada. Üritades dokumenti päästa jäi ta kohtumisele hiljaks ning kaotas kliendi. . Ta vandus ning otsustas leiutada midagi paremat. Lewis mõtles välja mehhanismi, mis hoidis tinti kirjutusvahendi sees ning andis seda peale püsiva joana. Ta töötas oma leiutise kallal 10 aastat, enne kui ta pani selle turule müügile. Tema hakkas oma täitesulepeasid müüma sigari kaupluse taga ja andis sulepeale viie aastase garantii. Seejärel asutas ta firma Ideal Pen, mis aastal 1901, kui Waterman siit ilmast lahkus, müüs päevas tuhat täitesulepead.
Ta eelistab Montecchisid, sest ei suuda taluda Tybaltit (Ta astub Romeo kaitseks välja Tybalti vastu, kes ta tapab.). 4. Tybalt ja Laertes Tybalt on väga keevaline, pulbitsev ja kannatamatu isiksus. Ta tappis Mercutio väga haledal moel torkas teda Romeo käe alt. Tal on väga madal enesehinnang ( kuningas ütles talle peol kõigi inimeste ees veidi halvasti, kui ta Romeoga võidelda tahtis, Tybalt võttis selle väga hinge ning solvus ja vandus Romeole kättemaksu ). Ka Laertes on keevaline inimene ning sarnaselt Tybaltile oli ta väga alatu, lubades Hamleti kas või kirikus tappa. Erinevalt Tybaltist on Laertes väga kinni oma perekonnas, ta vandus kättemaksu oma isa ja õe surma eest. Laertes oli ka väga kergesti mõjutatav inimene uus kuningas suutis väga kergelt rääkida Laertese ära Hamletile kätte maksma. Võib öelda, et Laertes on nõrk, sest ise ta otsuseid langetada ei suutnud. 5
*Lään Vasallide väeteenistuse eest kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega *Benefits- pärandamisõiguseta *Feood pärandamisõigusega 1. Feodaalide asetus tähtsuse järgi. Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi
et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt. Näiteks, Hans (Jörgen Liik), Sander (Heino Kalm) ja Liina (Rea Lest) olid filmis täpselt samasugused, nagu ma neid raamatut lugedes ette kujutasin, aga ainuke, kelle välimus mulle üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa). Minu kujutluste järgi raamatust oli Endel üks keskmist kasvu, väikese habemega noor mees, kes lihtsalt väga palju ropendas ja vandus, aga filmis oli ta hoopis üks suur, habemega, pikkade juustega vana mees. Mulle meeldis ka filmi paigutatud muusika ja kuidas see film monteeritud oli. Valitud muusika sobis sellesse filmi väga hästi ja väljendas arusaadavalt filmi hetke emotsiooni. See film on eelkõige neile, kes on „Rehepappi“ lugenud, sest kui ma poleks raamatut enne filmi nägemist lugenud poleks ma eriti midagi aru saanud. Ma arvan, et filmi tegijad oleks pidanud
kavalaim. Oma vargameisterlikkust tõestas Hermes juba noores eas. Nimelt ronis ta juba oma sündimise päeval hällist välja, leidis kilpkonna ja meisterdas omale lüüra. Öösel asus ta teele, et varsastada oma venna Apolloni veisekarjad. Seejärel vedas ta loomad koopasse ja leiutas tulemasina, et paar biifsteeki endale praadida. Kõrvaldades kõik jäljed ja koju hälli tagasi jõudes oli vana talupoeg teda märganud. Apollon läks asja uurima, kuid Hermes vandus pühalikult Olympose jumalate ees, et tema ei tea asjast midagi. Zeus naeris selle peale ja Hermes näitas oma leiutist ja lüürat, mille Apollon kahjutasuks endale võttis. Kuna see võlus teda niivõrd kinkis ta Hermesele isegi kuldse võlukepi. Kepikese abil uinutab Hermes unne seda, keda tahab, sellega saadab ta unenägusid, sellega saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema tunnusmärgiks, kui ta täidab ülesandeid jumalate saadikuna
Ta koondas pikad ajavahed ühte maali ja oskas neid osavalt maalile paigutada. Ülesanne 2 Prantsuse revolutsioon Olla kord üks pesunaine pesu läinud pesema. Pesi oma pesud puhtaks ja hakkas jõeäärest tagasi vantsima. Ta märkas eemal tee peal lebavaid surnukehi. Neile lähenedes märkas Anne, et üks laipadest on tema vend. Ta nägu muutus kaameks ja silmadest hakkasid voolama pisarad. Anne jooksis oma venna juurde, haarast ta ümbert kinni ja vandus, et: “Iga kuuli eest, mis mu venna kerre on tulistatud, ma tapan ühe kuningapooldaja“. Samal hetkel marssis veretöö paiga poole rojalistide koristusrühm. Anne ei lasknud oma lubadusel kaua oodata, vaid asus kohe asja kallale. Algas äge heitlus sõdurite ja pesunaise vahel. Võitlusmüra meelitas külast uudishimulikke pealt vaatajaid. Pesunaine suutis ära tappa 9 rojalisti enne oma langemist. Samal hetkel kui Anne langes kargas rahva seast välja võõras revolutsionäär
Ilma Horatio abita poleks Hamlet arvatavasti oma eesmärke saavutanud. Horatio oli esimene, kellega Hamlet Taanimaale naasedes kohtus. Nad jagasid omi saladusi, sest nad olid parimad sõbrad. Kui hamlet oli suremas, tahtis Horatio juua mürgitatud veini, kuid ta ei teinud seda, sest siis polekski keegi teada saanud, mis tegelikult juhtus. Lojaalne oli ta sellepärast, et kandis õukonnaliikmete seas ainukesena isa leinamise märgiks musta. Hamlet vandus vaimule, et maksab kätte ning ta pidas oma sõna. Taanimaa prints oli iseloomult vagane, kaalutlev ning parasjagu romantik. Ta saatis oma armastusele Opheliale palavaid armastuskirju ja kingitusi. Kuid temas leidus ka krutsliku kavalust ning ta ei tegutsenud mõtlematult. Hamlet teeskles, et ta on hull. Ta arvas, et nii saab paremini Claudiusele ligi pääseda. Keegi polnud kursis tema kättemasku plaanidega, sest kõik uskusid, et ta on hulluks läinud armastusest Ophelia vastu
Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob oma kodulinnale hukatust. Paris valis armastusjumalanna Aphrodite, kes oli talle auhinnaks lubanud maailma kõige ilusama naise. Selleks oli Helena, paraku juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Aphrodite abil põgenes Paris koos Helenaga koju Troojasse. Menelaos vandus kättemaksu ja kutsus ka teised kreeklased endale appi. Nii algas Trooja sõda. Achilleus ja Achilleuse kand Achilleus oli üks paljudest Trooja sõja kangelastest. Ta oli haavamatu, sest tema ema, merenümf Thetis oli teda imikuna surmajõe Styxi voogudesse kastnud, mis muutis ta haavamatuks. Vesi ei puudutanud ainult jalakanda, kuhu ta sai haavata, ning langes sõjas. Sõja lõpp ja Trooja hobune Sõda kestis kümme Trooja hävitati
Pomm pandi kotti ja Stauffenberg läks miitingule, kus ta jättis koti Hitleri vahetusse lähedusse laua alla. Tehti kõne Stauffenbergile ja kutsuti eemale, selle ajaga pidi ta jõudma põgeneda, et mitte ise jääda pommi plahvatuse kätte. Pomm plahvatas, aga viimasel hetkel suudeti pomm hitleri lähealt ära tõsta ja Hitler jäi ellu. Kõik arvasid et füürer on surnud ja käivitati operatsioon valküür. Enamlastele püüti öelda, et Hitler on elus kuid Stauffenberg vandus, et on surnud ja ta ise nägi plahvatust. Riigipöörde katse algas. Esialgu kõik sujus, kuni siiski tuli välja, et Hitler on elus ning enamlased suruti maha ja riigipöörde katse luhtus. Kõik kes olid seotud nn reetmisega määrati maha laskmisele - ka Stauffenberg. Stauffenbergi naine ja lapsed pääsesid. Naine suri 2006. aastal. Mulle film meeldis, oli kurb kuid samas paeluv. Väga lihtne oli filmi süveneda ja sisse elada.
viitsinud seda toimetada. Pärast seda asus E.Vilde tööle Riias. Seal oli tema peamisteks sissetuleku allikateks lühijuttude kirjutamie. Varsti asus Eduar aga jälle ,,Postimehe" toimetusse. Seal pidi ta küll palju töötama,aga see ei pakkunud talle rahuldust. 1897.a Kolis Vilde Narva, kus Eduardit oli koheselt kutsutud ,,Virmalised" toimetusse. Seal aga langes kogu toimetamine tema kaela, millega ta vaikselt alla vandus. 10. nov ilmus esimene ,,Teataja" See ajaleht oli tugeva vasempoolse kallakuga. ,,Teatajas" töötamise ajal saavutas EV suurima produktiivsuse. Vilde kirjutas palju nalja ja proosajutte. Peale suurt streiki 1905 aastal kolis Vilde Helsinki ja hakkas toimetaja ajakirja ,,Kaak", mille toimetamine ei kestnud kaua, kuna Vilde pidi põgenema. Pärast pagulusperjoodi ja Veebruari revulutsiooni kolis Vilde tagasi Eestisse. Siin ootas teda pidulik vastuvõtt.
soodsamaid tingimusi. eesmärk oli saavutada selline teadmiste ja oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks. 2 näidet: *karl suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber fioloofe, kunstnikke, luuletajaid. *kloostrites tekkisid tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamnise keskused ( see oli veel 9 kys) 9. feodaalühiskonna tekkimise põhjused:uue sõjaväesüsteemi tekkimine>maa annetamine>rüütliseisuse kujunemine 10. Vasall vandus kaitse eest senjöörile igavest ustavust ning kohustust teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. 11. Rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti Mõisahärrus-talupojad kasutasid ainult väikest maalappi,millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaaks.Tasusid feodaalile teotööga ehk pidid teatud päevadel töötama mõisapõldudel.
Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Suurt rolli mängis ka Esimese maailmasõja lõpp tulemused, kus Saksamaa pidi taluma suuri kaotusi ja sellejärgseid tagajärgi. Hetkel kui Hitler võimule tuli, hakkas ta tegema muutusi Saksamaa majanduses ja tööstustes. Ta vandus, et hakkab võitja riikidele vastu seisma ja Saksamaa oma algsesse hiilgusesse taastama. Hitler tegi suuri muutusi tööstustes ja pani rohkem rõhku relvade tootmisesse ja lasi ehitada autotee läbi riigi, et saaks sõjamasinaid kiiremini ühest kohast teise viia. Samas kui Saksamaa võitles töötusega olid Nõukogude venemaal sarnased probleemid majanduse- ja tööstustega. Venemaa kommunistidel olid suured plaanid maailma vallutamisega ja kõik riigid kommunistlikeks teha. Stalin
see oleks maksnud mitmete tuhandete sõdurite elusid. Ameerika arust oli 260 000 ohvrit õigustatud, sest sõda sai lõpetatud ja nende sõdurid jäid ju ellu. Minu arust on USA arvamus vale ja see mis nad tegid oli suur massimõrv. Kuigi on ka Jaapan süüdi selles, et kogu see sõda nii kaugele läks. Jaapan nägi, et ta võitleb endast võimsama ja suurema riigiga ,kuid ikkagi keeldus ta kõikidest kapituleerumise pakkumistest mis USA talle esitas. Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. Peale tuumapommi leiutamist ei teadnud isegi USA, milleks võib tuumapomm võimeline olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele
Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu. Riigi peamine rikkus tuli kullast, mida kaevandati maapõuest päevad ja ööd. Elanikud olid sellise rutiiniga harjunud, et hommikul tööle ja öösel koju. Koduks nimetati seal mail maja, mis koosnes üleni liivast. Inimesed toitusid liivast ja kogu nende elu tiirleski liiva ümber. Ühel hetkel aga, sai Aisonil liivast villand ja vandus endale, et ühel hetkel pole siin enam mitte liiv, vaid muld ja vesi. Tema soov oli selline sellepärast, et inimesed, kes päevad läbi liivast toitusid, muutusid lõppude lõpuks hiiglasteks, kes kuninga trooni jahtima hakkasid. Seetõttu olid kuningal alati ümber turvamehed, kes teda vajadusel kaitsesid. Oma lubadusest pidas Aison kinni ning läks maalapi murega oma hea sõbra Gaia juurde, kes teatavasti oli maajumal. Aison kurtis Gaiale oma mure ning Gaia lubas ka aidata. Lepiti kokku, et
sallivaid mõtteid teiste religioonide kohta, oli ta teadlik hindu. · Gandhi ise on öelnud: "Ma pean oma religiooni tähtsamaks kui oma kodumaad, eelkõige olen ma hindu ja alles seejärel rahvuslane." Põhimõtted · Mahatma Gandhi ei · Ta ise elas uskunud vägivalda ega tagasihoidlikult ja oli teistele kahju taimetoitlane, ta tegemisse. paastus tihti. · Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka · Ta kandis pea alati kõiki teise üles sama traditsioonilist India tegema. riietust dhotit. ,,Nõrk inimene ei suuda andestada." · Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude ja muhameedlaste vaheliste konfliktide lahendamisel äratas vanameelsetes ringkondades umbusaldust. Nende kahtlustuste tõttu lasi hindu fanaatik Nathuram Godz Gandhi 1948 a
põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga. Mari oli näinud, et hunt viis varsa ära ja ta vandus, et see oli Tiina. Tüdruku ema tapeti kui ta oli väike. Kiusatu elas 5 aastat metsas, kuni ta korraks välja ilmus. Fakte, et ta ei olnud libahunt on palju rohkem. Tiina tänas jumalat peale igat söömist, samuti ta põgenes lapsena huntide eest, miks peaks libahunt nende eest põgenema? Mari nägi hunti varssa murdmas mitte Tiinat aga ta arvas, et see oli olnud Tiina. Ema oskas tal ravimtaimedega ravida ja sellepärast arvati, et ta on nõid, kuna keegi teine seda ei osanud
" (romi tähendas nende keeles kaaslast). See näitas, et Jose armastus on muutnud ta võitlejaks ja nagu näha, suutis ta oma kangelaslikku omamisvõimet näidata ka Carmeni armukest tappes. Carmenit see aga ei heidutanud. Ta oli vaba hing ja pealegi surid inimesed mustlaslaagris väga tihti ning tapmisi tuli ette sagedasti. Peale Carmeni naasmist Gibraltarist, pakkus Jose talle varianti põgeneda Ameerikasse ning alustada seal otsast, elad uut elu koos. Carmen polnud nõus. Ta vandus Josele, et armastab oma uut kallimat Lucast ja vihkab ennast, et Jose'd kunagi üldse armastas. Seepeale haaras Jose'd raev. Ta tõmbas välja pussi ja tappis Carmeni. Ta mattis Carmeni metsa., enda kingitud sõrmuse ja väikse risti panin talle igavesele teele kaasa. Peale juhtunut kihutas Don Jose hobusega Cordobasse ning andis ennast esimeses valdkonnas üles. Teose lõpus seletab autor veel veidi Hispaaniast ja romaani keelest, palju räägib ta mustlastest, nende kommetest ja harjumustest
hoidsid üksteise kätest kinni. Ergiot tõmbas tema juures kõige rohkem Liisa süütus, temas oli midagi. Õhtul nad vandusid üksteisele, et igal õhtul kohtuvad nad siin. Nad vandusid üksteisele armastust. Liisa ema oli väga õnnelik, et noored kokku said....Kuni ühe õhtuni ta ütles Liisale, et kõrvalmaja talupoeg tahab teda kosida. Liisa ei olnud sellega nõus. Ta armastas ainult Ergiot. Ta rääkis sellest kõigest mõisahärrale. Ergio vandus, et ta kosib Liisa ära. Sel õhtul kaotas Liisa oma süütuse. Järgmisel päeval kui noored kokku said, siis Ergiot ei vallanud enam see tunne, Liisa ei olnud enam süütu. Ta ütles Liisale, et peab sõtta minema. Nende teed läksid sel õhtul lahku, kuid Ergio lubas, et kui ta sõjast tuleb, siis võtab ta kohe naiseks ära. Ühel päeval läks Liisa linna ja temast möödus kaarik, kus sees istus Ergio
teisiti." Carmen nautis seda petmist, mille ta rikkale inglasele korraldas. Ta nautis selle mehega flirtimist ainult selle raha pärast, mida ta endale ihkas saada. Konfliktsus: Carmeni tujud olid nii muutlikud, et ühel hetkel ta justkui armastas don Jose'd aga teisel hetkel vihkas. ,,Ma ei armasta sind enam; sina armastad mind ikka veel ja sellepärast tahad sa mind tappa. Ma võiksin sulle midagi ette valetada, aga ma ei hakka sellega vaeva nägemagi." Üks hetk vandus Carmen talle armastust ja teine hetk ütles, et ,,Küll ma naeran sel päeval, mil tuleb käsk sind üles puua." Mina arvan, et Carmen tegelikult ei olnud nii enesekindel, kui ta paistis, see oli põhjus, miks ta nii paljudelt meestelt komplimente otsis ja nende lähedust vajas.
ja raha keskenduda õukonna glamuurile. Ta pelgas neid ahneid, petlikuid inimesi, aga et oma unistused täide viia tuli tal muutuda üheks neist. Isa Goriot tõi Eugene maa peale tagasi ning pani nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama. Eugene iseloomustas ambitsioonikus (tahe saada kellekski), heasüdamlikus (Isa Goriot-le tundis kaasa ja ka enda perele) ning veel oli ta manupuleeriv (Eugene manipuleeris mitme daamiga korraga). Peale vanamehe surma vandus Eugene ta eest kätte maksta ning oli valmis Pariisi õukonda ennast pühendama. Teose põhiprobleemiks oli raha ja selle hullutav mõju. Põhimotiivideks olid ahnus, kadedus, eneseohverdus, võim, naiivsus ja südametus. Ahnust, kadedust, võimu ja südametust esindasid isa Goriot tütred ja eneseohverdust ning naiivsust esindasid isa Goriot ja ka Eugene. Teoses olid esindatud probleemid nagu miks hellitatakse lapsi ning käitutakse nende suhtes eneseohverdavalt? (nt. loos Isa
rakendamine praktikas. Ta uuendas hinduismi, nõudes kastisüsteemi kõrvaldamist ja loomaohvrite keelamist. Gandhi uuendamispüüdlused ning vägivalla eitamine hindude ja muhameedlaste vaheliste konfliktide lahendamisel äratas vanameelsetes ringkondades umbusaldust. Oletatavasti nende kahtlustuste tõttu lasi üks fanaatiline hindunoormees Gandhi 1948 a. maha. Mahatma Gandhi ei uskunud vägivalda ega teistele kahju tegemisse. Ta vandus, et ta räägib alati tõtt ja kutsus ka kõiki teise üles sama tegema. Ta ise elas tagasihoidlikult ja oli taimetoitlane, ta paastus tihti. Ta kandis pea alati traditsioonilist India riietust dhotit. Ta on ametlikult austatud kui India rahva isa, ta sünnipäev 2 Oktoober on Indias rahvuspüha ja terves Maailmas kui rahvusvaheline vägivalla vastane päev.
FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Vasalliteet · Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, seetõttu nim. kogu keskaega feodaalühiskonnaks. · Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel. · Vasalliteet - üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. · Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. · Kui üks pool kohustusi ei täitnud siis vasallisuhe katkes. · Lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused: 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem.
uskunud Apolloni kaebust. Zeus sekkus, öeldes, et nägi kõike pealt, ja asus Apolloni poolele. Siis hakkas Hermes lüürat mängima. Muusikajumalale Apollonile hakkas see pill meeldima ning ta pakkus Hermesele vahetuskaubana karja lüüra eest. Nii sai Apollonist meisterlik lüüramängija. Hermes leiutas puhkpilli süürinksi. Seda, kuidas Hermes Apolloni karja varastas, nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda vanduma, et ta peab suu. Battos vandus, kuid ei pidanud suud. Hermes muutis ta kiviks. Hiljem, juba noorukina, leiutas Hermes flöödi, mille eest ta sai Apollonilt kullast kepi, mida ta kasutas oma kepina.
uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Kuna varustus tuli ise osta ja see ei olnud odav, tekkis vasalliteet, mis oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem. See tähendas seda, et vasall, andis end võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Varakeskajal valitses feodaalltsivilisatsioon, mille tunnusteks olid: * katoliiklus * feodalism * ühiskonnastruktuur Katoliiklus polnud tolle aja inimese jaoks mitte ainult usk vaid ka ideoloogia. Maailma nähti väga must-valgelt ja valida oli ainult taeva ja põrgu vahel. Kõik kartsid põrgusse sattumist ja seega palvetati tihti ja usk mõjutas suurelt igapäevaelu.
kardinaldiakoniks. Celestinus III ajal (11911198) Orsinide suguvõsast, kes oli Segni krahvidega vaenujalal, elas ta Anagnis. Celestinus III suri 1198. Tema matusepäeval valiti Lotario de Conti paavstiks. Keisritroon oli Heinrich VI surmaga 1197 tühjaks jäänud ning järglast ei olnud kindlaks määratud. Innocentius kasutas seda võimuvaakumit ära Saksamaa mõju vähendamiseks Itaalias. Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas. Prefekt, kes linna keisri esindajana valitses, vandus truudust Innocentiusele. Paavst nõudis, et Romagna ja Ancona mark tuleksid Anweileri margi koosseisust tagasi paavsti võimu alla, ning kasutas selle saavutamiseks paavstivägesid. Samamoodi võeti sakslaselt Conrad von Uerslingenilt ära Spoleto, Assisi ja Sora hersogiriigid. Paavst kasutas ära nelja-aastase Sitsiilia kuninga ja tulevase keisri Friedrich II nõrkust paavstivõimu taastamiseks Sitsiilias. Ta tunnistas Friedrich II kuningaks alles pärast seda, kui ta
Neiu jaoks oli Rainer nii vastupandamatu, et ta lausa kollektsioneeris igast pisiasju mis oli seotud Raineriga. Ühel päeval otsustaski mees teha omale lendava auto load. Teda ootas ees läbikukkumine kuna ta ei osanud lennueksamil selgitada mis asi on automootor. Rainer oli nii õnnetu et koju minnes lausa nuttis. Sealses kohas oli väga harv juhus kui nähti mehi nutmas. Ta oli nii nukker, et kohati võis kuulda isegi appihüüdeid. Rainer vandus omaette ja mõtles kuidas nii küll juhtuda võis. Koju jõudes võttis teda soojalt vastu ta parim sõber chihuaua, kelle nimi oli Chris. Rainer kügeles mõnda aega nurgas ning siis otsustas et ta suudab teine kord selle eksami ära teha. Ta oli väga tavaline mees kes tegeles ka igasuguste muude asjadega peale arvutite. Mees võttis oma mummulise sülearvuti välja ja googeldas välja erinevaid kangasteljega tehtavaid vaibamustreid. Nii ta
tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult väiksest lappi, millest toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks, ta tasus feodaalile maa eest teorenti, käies mõisas tööl. Nõukogu- suurvasallidest koosnev, kuninga ümber, mis andis talle soovitusi poliitilistes küimustes. Turniir- treening ja ettevalmistus sõjaks(meelelahutus)
puudub tal õigus jagada teise inimesi saladusi. Kui Siegfried surma sai, oli lesk pikka aega kurb. Tema lein oli selles situatsioonis täiesti mõistetav. Ebaratsionaalne oli tema edasine pime kättemaksuhimu ja see kui külmavereliselt ta inimesi ära kasutas. Kõige ilmsem näide sellest on tema nõustumine Etzeliga abielluda. Ta ei tahtnud seda alguses teha ning keeldus, kuid siis kui Rüdeger vandus, et maksab kätte igaühele, kes naisele kurja on teinud, jäi Kriemhild koheselt nõusse. See näitab selgelt, et ta plaanis juba ette pikka ja kohutavat kättemaksu, ning abiellumine Etzeliga oli vaid väikene ohverdus, et saada enda mõju alla läänimehi. Kriemhild ei tahtnudki eluga edasi minna, kuigi selleks on võimalusi ka ilma oma armastatut unustamata. Ta ei suutnud rahulikult elada ja otsis pidevalt konflikti.Vendasid Etzeli juurde külla
1994), esikoht VII Enrico Caruso nim. rahvusvahelisel võistlusel (Milano, 1992). Ta on võistluse ajaloos teine ameeriklane, kes on võitnud selle prestiizse auhinna. Teose tegevus toimub Tseilonis ja süzee räägib ühest armastusloost.Kaks sõpra Zurga (kalamees) ja Nadir (jahimees) armastavad ühte ja samat naist.Selleks et mitte muutuda vaenlasteks, lähevad nad oma sõprusest lahku.Nende armastatum Léïla vandus ,et aitab oma laulmisega pärlitepüüdjaid.Zurga valitakse juhiks, Nadir aga naaseb tagasi.Ta saab aru ,et on ikka veel Léïlasse armunud ja ka Léïla südames on jäänud tunded Nadiri vastu.Nadiri eesmärk on viia Léïla templitest ära ja minna temaga kalju peale.Niipea, kui ta templisse siseneb, vahistatakse teda.Ta vahistamine toimub preestri Nourabadi käsul.Zurga tahab oma sõpra pasta, kuid saav teada Léïla purunenud vande, otsustab ta mitte sekkuda.Äkki saab ta
rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasalle vasall-vaba inimene kes vandus truudust senjöörile III KARL SUUR •Pippin Lühikese poeg, Karl Martelli pojapoeg •Frangi riigi võimsaim valitseja •Rooma keiser Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurimad mõõtmed. Rahvas armastas ja austas teda väga, temas nähti Jumala maapealset esindajat. CHLODOVECH •Germaani rahva hõimupealik •Frankide kuningas Chlodovech pani aluse Merovingide dünastiale. Läks ajalukku eelkõige Frangi riigi loojana. KARL MARTELL
õnnestunud. Sõjategevuse keskele jäänud suurimad kannatajad olid talupojad, kelle maid erinevad sõdurid pidevalt rüüstasid. Kuna isandad jätsid oma valdused vaenlasele ja põgenesid, astusid talupojad oma olukorra parandamiseks ise välja, algatades 1560. aasta septembris Lääne- ja Harjumaal talupoegade ülestõusu, mille käigus taljupojad mõisaid põletasid ja aadlikke tapsid. Juba enne ülestõusu olid saarlased valmis Rootsi alamateks hakkama. 6. juunil 1561 vandus Tallinna linn Rootsi kuningas Erik neljateistkümnendale truudust. Vahepealsetel vastuhakkudel suutsid kohalikud oma jõu abil Vene vägede tegevust raskendada, põhjustades halvenenud suhteid kohaliku aadliga. Rootsi tegutses Liivimaa aladel väga kindlameelselt allutades 1562. aastaks enda võimu alla Paide ja Pärnu. Tallinna ning Põhja-Eesti alistumine Rootsile muutis Vana-Liivimaa pärandi jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563. aastal
suudab enda armastuse ja kallima eest võidelda. Selleks, et olla koos Meistriga, pidi naisterahvas ennast ohverdama-sõlmima lepingu Saatanaga. Oma armastatu pärast nõustus naisisik Saatana väljakutsega minna ballile ja külalistega suhelda, kuigi see oli üsna kurnav ja ebameeldiv. Samuti võitleb mingil määral Meister oma teose lõpule viimisega. Ta alustas seda, kuid mingil hetkel soovis seda põletada, kuna ta ei suutnud seda romaani lõpetada. Mees vandus alla, kuid kõrvalise abiga sai tema teos siiski lõpetatud. Bulgakovi teoses kujutatud tegelase Wolandi sõnad: ,,See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda armastab", on minu arvates väga õigesti öeldud. Kui inimesed kolivad kokku, siis nende elud ühinevad, olgu see kooselu siis vaevanõudev või kergesti kulgev, kuid nad elavad koos ja toetavad teineteist. Elus võideldakse armastuse, raha, töökoha kui ka väärtuste eest
maksaks. Kalevipoeg köhatas meelega, et Tuuslar üles ärkaks. Tuuslaril ei olnud kuhugi põgeneda. Ta ei suutnud oma silmi uskuda, ta arvas, et Kalevipoeg on ta juba ammu unustanud. Kalevipoeg küsis Tuuslarilt, et kus ta raha on, mille ta juba pea 12 aastat tagasi oli võlgu küsinud. Tuuslar hakkas enesekaitseks rääkima, et ta ajab kellegagi segamini teda ning miks peaks tema kellelegi mitte võlga tagasi maksma, ta vandus ka, et tema südametunnistus on täiesti puhas. Kalevipoeg vastas „Selge, pöördun selle asjaga võimude poole, eks näeme, kes kohtus kaotab, mul on tõendeid.“ Tuuslar teadis väga hästi, mis tõenditest Kalevipoeg rääkis, nimelt mõtles ta lepingut, millele ta ise alla kirjutas, kusjuures sõlmiti see Olevipoja silme all, kes ise on advokaat. Tuuslar mõtles veidi ning tunnistas oma süüd ja rääkis Kalevipojale, kui kiire tal olnud on ning seetõttu võla unustanud
Tema arvates ei pidanud vabadus tulema selliste rüüstamiste ja põletamistega. Samal ajal vaatas ta põlevat mõisahoonet ning ei saanud enam aru, mis mõte sel kõigel on. Indrek kohtas ,,Rahva Sõbra" toimetuses sõdur Timofei-d, kellel oli hädasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sõdurid saadeti maale talupoegadele kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sõdurile natuke olukorda. Sõdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja räägib seda ka teistele edasi. Nad jätsid hüvasti ning Indrekut valdas ääretu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hädas. Kui Indrek oli lõpuks saanud rongile, et maale, Vargamäele, sõita, tabas teda kohale jõudes üllatus: soldatid olevat isa ja Antsu ära viinud, kuhu ega kauaks polnud kellelegi teada. Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga võtsid kaasa kõik kirjad, mis majast leidsid. Indrek läks ema juurde, kes oli
ka osavalt tülisid ja ebameeldivaid olukordi lahendada. Näiteks kavaldas ta võlausaldaja Dimanche üle, kes ei saanudki lõpuks oma raha kätte. Kõikide naiste hulgast oli üheks peategelaseks ka Donja Elvira. Ta oli naine, kellega Don Juan pidi abielluma, kuid jättis ta vahetult enne pulmi maha. Donja Elvira oli kõrvuni armunud ja ei uskunud lugusid, mis Don Juani kohta räägiti, sest Don Juan vandus talle kustumatut armastust. Donja Elvira mahajätmise pärast oli naise suguvõsa pahane ja ta vennad tahtsid kätte maksta. Ka naine ise tahtis kättemaksu, kuid hiljem siiski hakkas Don Juani pärast muret tundma ning üritas teda aidata. Kolmandaks peategelaseks oli Don Juani teener Sganarelle. Teda võis pidada Don Juani ainukeseks sõbraks. Ta manitses pidevalt Don Juani, kuid mees ei kuulanud teda ning ustav teener jäi alati vaidlustes alla
Sellel hetkel tõmbas Achilleuse armuke Potroklos Hektori kahevõitlusesse,kuid sai surma,kui jumal Apollon Hektorit toetas. 6.Kes oli Hektor ja milline oli tema saatus? V:Hektor on Trooja sõjaväe ülemjuhataja oli Hektor see,kes juhatas rünnakut kreeklaste kindlusvallide,seal,kus olin nad laagris.Hektori saatus: Kuuldes uudiseid Patrokloise surmast,haaras Achilleust kahetsus. Kui Thetis tuli temaga leinama,ütles ta emale,et igatseb surma.Ta vandus, et maksab oma sõbra surma eest kätte ja nii oli tema saatus otsustatud.Uues soomusrüüs,mille sepatöö jumal Hephaistos oli Thetise palvel teinud, otsis Achilleus üles Hektori ,kes astus talle vastu alles pärast seda kui avaldas soovi,et tema keha viidaks kuningas Priamosele, kui ta surma saab. Achilleus , kelle raev ei vaibunud, tappis Hektori, moonutas tema keha ja lohistas verest laipa kaksteist päeva kaariku taga üle Patrokloise haua. 7
abiellus. Horatio räägib Hamletile, et nägi öösel tema isa vaimu. Hamlet lubas talle, et tuleb öösel terrassile seda ise vaatama. Laertes on Poloniuse poeg ja Ophelia vend. Ta hakkab Prantsusmaale sõitma ning räägib õe Opheliaga, kellel on armusuhe Hamletiga, Hamletist. Laertes soovitab Hamleti armujuttu mitte tõsiselt võtta, sama soovitab ka isa. Nad räägivad, et Hamlet tahab oma jutuga ta ära võrgutada, kuigi Ophelia arvab, et Hamlet on aus ja vandus oma sõnu taevaste vannetega. Sellest hoolimata lubab isa sõna kuulata. Öösel on terrassil Hamlet, Horatio ja Marcellus. Peagi ilmub vaim ja kutsub Hamletit kaasa. Sõbrad kardavad ega taha Hamletit lasta, kuid Hamlet on endas kindel, et vaim ei räägi teiste kuuldes temaga. Nad suunduvad lossitorni. Vaim räägib, et tema vend mõrvas ta ja võrgutas kuninganna. Kui kuningas aias uinakut tegi, valas tema vend talle kõrvadesse maruheina mahla, mis on väga mürgine.
Valgre unelmate linn ja inspiratsiooniallikas oli Pärnu, kus ta veetis oma kõige romantilisemad aastad. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Raimond Valgrel oli mitmeid armusuhteid ja ta oli abielus Evi Hannusega kuid väga lühikest aega. Raimondile said saatuslikuks sõjakannatused, millest ta lõplikult ei toibunudki. Vaid 36. aastaselt vandus ta alkoholile ja elule alla ja lahkus siit ilmast psühhoneuroloogiahaiglas 31. detsembri hommikul 1949. KASUTATUD ALLIKAD 1. Koppel M-M. Tuntud ja tundmatu Valgre. http://kultuur.elu.ee/ke473_valgre.htm 2. Ojakäär. V. Raimond Valgre. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 3. Tooming R. 2013. Raimond Valgre 100: Kibeda saatusega muusiku elukäigus on siiani palju salapärast. http://eestielu.delfi.ee/raplamaa/elu/raimond-valgre-100-kibeda-saatusega-muusiku-
Roomas valmis ka tema maailmakuulus "Pieta", mis valmis aastatel 1498-1500 ning asub siiani oma algupärasel kohal pühak Peetruse kiriku basiilikas, Vatikanis. Pieta valmis enne kui Michelangelo sai 25 aastaseks. Päeva pärast seda kui Pieta oli basiilikasse paigutatud läks sealt mööda üks palverändur, kes nimetas seda tööd Solari omaks. Raevunud Michelangelo võttis haavli ja haamri ning kirjutas Maarja rinnale: "MICHEL ANGELUS BONAROTUS FLORENT FACIBAT" Kui viha oli taandunud vandus Michelangelo, et see jääb tema viimaseks signatuuriks. Peale seda ei signatuurinud ta enam ühtegi oma tööd. Naasemine Firzenesse Neljandal augustil 1501. aastal peale aastaid kestnud poliitilisi segadusi taasjõustati vabariik Firenzes. Michelangelo toetas seda otsust kindlameelselt. Samal ajal väljendas artist oma poliitilist hoiakut, mida polnud näha tema varasemates töödes. Peagi valmis tema järgmine suurtöö "Taavet".
Mis on feodaalsuhted ja millel põhinesid? Sellepärast, et keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi.
Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot ning rääkis ainult talle, mida vaim oli öelnud ta isa mõrva kohta. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Hamlet on lojaalne kuna ta ainukesena kandis õukonnaliikmete seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius
Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine.
valduses olevad teosed sünnilinnale, kus hiljem avati tema muuseum. Mõni nädal peale kunstniku surma korraldati suur näitus, kus oli väljas ligi 600 teost kunstniku loomingu erinevatest perioodidest. LISAD: (lisa 1 "Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud" 1801. Achilleus oli kreeka kangelane, vapper võitleja Trooja sõjas, Agamemnon aga kreeklaste ülemjuhataja samas sõjas. Sõja 10. aastal võttis Agamemnon Achilleuselt ära orjatar Briseise. Selle peale Achilleus vandus, et tema ja ta mehed ei võitle enam troojalaste vastu. Kreeklastel hakkas sõjas halvasti minema. Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest koos hallipäise õpetaja Phoinixiga Achilleuse juurde. Kokkulepe jäi saavutamata, sest kõikidele
ta kongi tagasi. Taavi läks Lilleküla jaama ja sõitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll. Taavi juab nnelikult Evaldi onu juurde. Alguses hakatakse koerte haukumise peale külas gongi lööma, et märku anda, et vargad/röövlid võivad teel olla, kuid Evaldi onu annab oma kellaga märku, et kik on korras. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike attended, nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard ja Eedi suundusid metsa, et saada kokku teiste metsavendadega ja videlda üheskoos kommunistide vastu.
Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha inimene teenib seda õnnelikum ta on? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor daam, kes kahjuks vandus alla enda inimlikele ihadele ja tegi midagi täiesti lubamatut ja väära. Leenil siiani armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Leeni salaja armastas Vidrikut, kes ei teinud temast välja. Ei ta soovinud muud kui poisi armastust, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Kas tõesti tähendab suureks kasvamine ja täiskasvanuks saamine pettumust ja armuvalu, igatahes Leeni arust midagi head täiskasvanuks saamine ei tähendanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
