Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus. Vanimad leitud kiviehitised pärinevad neoliitikumist ja pronksiajast. Ehituskonstruktsiooni vanim ja läbi aegade kõige levinum võte kivide asetamine üksteise peale.Ehituskivi kuju kivid tahuti
Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit.
Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini säilinud kunsti näited on kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes elasid pühas Ife linnas Inimkonna ajalugu Rahvajutt… Lugu müristamisest ja välgust Metsloomadest on saanud maagilised tegelased, kes kujutavad endast loodusnähtusi. Looduse kummardamine Päiksejumal Kuujumal Ookeanide jumal Maajumal-Ala Küttimine ja ohud metsas
Arheoloogilised leiud, kaljujoonised, seinamaalid, templi ürikud, legendid & müüdid, piibel. Vanimad pillid kinnor-piibel, safar-piibel, aulos-Vana-Kreeka, lüüra-Egiptus. Leviit-kutseline templimuusik. Muusika kõla vanal ajal: meloodiad ühetoonilsed, ühehäälsed, vaba rütmiga, templimuusika pidulik sageli lärmakas. Roll vanades kõrgkultuurides-kultuslik funktsioon. Ühisjooned vanade kultuurrahvate muusikas: sarnased pillid, muusika ühehäälne, rituaalne, suur tähtsus kasvatamises, muusikutel kõrge positsioon ühiskonnas. Hiina muusikakultuur 6-5 saj. e. Kr. Hiina kammertoon: pambustoru, mille sees 100 erineva suurusega kirsitera, puhudes kindel helikõrgus. Pentatoonika-5 astme helirida. Kuulus Hiina filosoof Konfutsius. Hiina muusika seos ühiskonnaelu korraldus: igal heliastmel oli oma kindel tähendus 1-valitseja, 2-minister, 3- rahvas, 4-ühiskondlikud asjad, 5-üldpilt. Hiina muusikainstrumendid: sheng-4 keelega, qin-7 keelega keelpill, ts...
murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed kaljujoonised kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika on väga rikas oma maavarade poolest seal leidub kulda, teemanti, vaske, rauda, boksiiti, fosforiiti, naftat, maagaasi, uraani, mangaani kui ka asbesti ja tina. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pikke: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. · Tantsudes kasutavad tantsijad zeste, maske, kostüüme,
Vaba aeg Nendele meeldib, kui nad on välja maganud. Siis on neil hea tuju. Meeldib külas käija. On külalislahked. UNESCO Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi nimistu püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve meridiaankaar (10 riigi ühispärand; 2005). Kunst Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani võimu mõjul valminu. Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid.
MESI MEIE LAUAL Mesinduse ajaloost Kõige vanem meehankimise viis meejaht (~20 000 a. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer tagasi pärit kaljujoonised IdaHispaanias) Teine tase Metsmesinduse areng Kolmas tase Neljas tase inimeste rajatud mesipuud Viies tase Tarumesinduse teke (u 2000 e Kr valmistati mesitarusid savist ja vitstest) 1792.a konstrueeriti raamattaru Sveitsi mesinik Francois Huber 1851.a avastati seaduspärasus mesilaste kärjeehituses Ameerika
7.10.2013 KiNG 30.10.2012 Eesti keele kujunemine o algas 2000 – 2500 a tagasi o algkeel võis olla üsna sarnane soome keelega (uusi sõnu juurde tulnud, grammatika vähe muutunud Läänemeresoome kaljujoonised eesti Eesti keele arengus kolm perioodi: keele tekkimisele eelnenud kuni aastani 1200 vanaeesti perioodist 1200 – 1700 murrangueesti keel 1700 - … uuseesti keel vanaeesti keele muutused eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest
paavstid, riigipead, eksperdid, õppejõud, ajakirjanikud missugune on põhiline kommunikatsioon? Verbaalne. in. räägivad või laulavad koos. Inimesed on reaalselt koos. Kuidas algselt anti teata paljudele olulisest sündmusest: suits, kella löömine jms. Kuidas anti teada mis on ühised väärtused, reeglid, mis oll on kellelgi ühiskonnas? Kogumemised. Rituaalne kommunikatsioon. Kas midagi oli ka n-ö visuaalsel teel? Kaljujoonised, mustrid jne. Põhilised komm. Vormid olid juba siis olemas. Miks in. teistega suhtleb,kuidas kiiesti infot edasi annab. Komm. On olemas ühiskonna aluses. Mida siis ei saanud teha, mida nüüd saab? Salvestada. Teiste kultuuidega oli raske suhelda. Salvestusviis. See oli sõltuv in. enda mälust. See oli salvestatud inimesse endasse. Selleks see see muutumatuna säilitada oli mitmeid võtteid. Modernne ühiskond. Esimene suur komm. Trad.- kirjakeele teke. Kui palju oli rohkem võimalik
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli Earl Grey juba 1847. aastal. Briti parlament tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud 4 ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. 3. Kultuur Ajalooliselt on austraallaste esimesed säilinud kaljujoonised vanemad kui 50 000 aastat. Levinud oli kõrbes rituaalne liivamaal, kus värvidena kasutati põhiliselt kollakaid, punakaid, valgeid ja musti toone. Värvipigmentideks kasutati ookrit, verd, udusulgi ja sütt. Pärast maali valmimist ja rituaali sooritamist teos kas hävitati või jäeti loodusjõudude meelevalda. Sama ajutise iseloomuga kui liivamaal on ka kehamaalingud, mida tehti tihti liivamaaliga paralleelselt. Samu kujutisi kanti nii maapinnale kui rituaalis osalejate kehadele
Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatinavia. Arvatavasti mõtles Plinius selle Skanet Skandinaavia poolsaare lõunaosas. Eelajalooline kunst Mandrijää taganemise järel asusid Skandinaavia poolsaarele lõuna poolt kütid-korilased, kelle tegevusest on säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtsatest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvtavasti juba 7000 aasta paiku eKr, kuid enamik säiliniust kuulub siiski pronksiaega (3000 2000 a eKr). Maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Bohusläni ümbruses Edela-Rootsis. Viikingiaeg (800-1050) Viikingid meresõitjad, kaupmehed, maadeavastajad, vallutajad. Ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks.
· 320 meetri kõrgune · 130 m laial alusel · 57 m kõrgusel on postkontor Ehitati aastatel 1887-1889 ajutise konstruktsioonina maailma näituse jaoks Arce de Triomphe triumfikaar Place de la Concorde üksmeele väljak Arc de Triomphe du Carroussel Ratsaballeti triumfikaar Sacre Coeur Püda süda Monmatre kunstnike linnaosa Kabaree Moulin Rouge Chartres Notre Dame Le Mont Saint Michel saar Normandia rannikul Lascaux koobaste kaljujoonised Bordeauxi lähedal 15 000 aastat tagasi. Paleoliitikumi suurim kunstikogu. Versailles lossikompleks Pariisist väljas Traboules Lyoni kvartal osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad Gironde (jõgi) de Bordeaux viinamäed (viinamarja istandused) Gironde Bordeaux'i ääres Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn
vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud),...
mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need oli suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis rääkisid ajaloosündmustest kirjanduslikus vormis. Viikingite kõige vanem eepos on ,,Vanem Edda". Kunsti edastavad eelkõige kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Eraldi valdkonna moodustab tarbekunst mitmesuguste nõude näol. 2.Suurbritannia rahvaste kujunemine Asustuse tekke !!!aastatuhandel eKr saabusid Euroopa mandrilt Britanniasse indeoroopa päritolu rahvaste esivanemad ja tõid kaasa loomakasvatus- ja algelise maaviljeluskultuuuri. Kohalikust rahvastikust kujunesid hõimud, kelle seast olid tuntumad piktid. Keldid Keldid saabusid Britanniasse 10 saj eKr. Nende algkoduks on peetud I-Prantsusmaad, P- Sveitsi ja L-Saksamaad
· Kivid jutustasid viikingitest, kes olid langenud kaugemal sõjaretkel. Osa kive kirjeldab pikemalt ajaloosündmusi · Leidub ka raidpiltidega kive (võitlevad mehed, loomakarjad jms) · Saagad-viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid, mis olid suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis.(12-13 s. Kirja pandud) · ,,Vanem Edda" kuulaim islandi saaga · Kunsti esindavad mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised, loomade kujutamist iseloomustavad väänlevad figuurid. Tarbekunst nõude näol. Vana-Vene riik · Veneedid 1.saj mõne Rooma autori töödes nimetatud Ida-Eur. Rahvas, kes võisid olla varased slaavi hõimud · Praha kultuur 6.saj paiku levinud slaavlastele kuulunud kultuur · Veneedid asusid Visla jõe ymbruses. Arvatakse et neist kujunesid lääneslaavlased
Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised Soome kaljutaie ehk koopamaaling (sm kaljutaide) Piktograafid ehk kaljumaalingud (sm kalliomaalaukset) Petroglüüfid ehk kaljuraiendid. Horisontaalkaljusse on terava esemega raiutud ca 4 mm sügavused kujundid. Neid on Rootsis, Norras, Karjalas, Valge mere ääres ja Äänisjärve ääres. Soomes kaljuraiendeid ei ole. Äänisjärve ääres on neid tohutult palju, eriti luikesid. Astrofüüsikud on üritanud kaljuraiendite uurimise abil luua muinaskalendrit.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Vene kaardistamise ajalugu kuni 19. sajandi Referaat õppeaines ,,Kartograafia" MI.0208. Koostas: Anton Makarjev Juhendas: lektor Kiira Mõisja Tartu 2011 Sisukord 1.Sisukord........................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..................................................................................................................3 3.Vene kartograafia kuni 16. sajandi...............................................................................4 4.Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand.......................................................................8 5.Venemaa kartograafia 19. sajan...
jäävaheajast. Pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijää taandumisest umbes 14 000 aastat tagasi. Põllumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4. aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti. Pronksiajal (1800500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, näiteks Trundholmi vanker ning kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast. Rauaaja esimesel perioodil, niinimetatud keldi rauaajal (500 eKr kuni meie
• 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümbolitest ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela rootsis. Viikingiaeg • viikingid meresõitjad kaupnehed maadeavaastajad vallutajad • ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks. • Kõigge rohkem ruunikive(u85%) üle 2800 on leitud rootsisst
Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taandub realistlik käsitlus, kasutatakse siluetti. Süvendrelieef-graveering( petroglüüf) Alta kaljujoonised, Norra u. 4200-500 e.Kr. Mollestrufossen, Norra Põdrad- palju kasutatud disainis tänapäeval Valge mere ääres tehti “kuradi” kujutised õigeusu ristidega “kahjutuks” Verikallio, Soome punased kuradi sarnased kujutised Neoliitikum ja eneoliitikum Lähis-Idas Göbekli Tepe u. 11at.-6at. Ekr 10-8 at kõrgaeg III kiht 9500-8800 e.Kr Kultusliku otstarbega ehitised looduskividest, ümar ruum, arvatavasti mäe tipus olev pühamu. Küttide ja korilaste kultuur. Keraamikaeelne neoliitikum.
misjonärid. c. Viikingikultuur: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. · Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). · Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) · Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. d. Viikingite retked: · Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. · Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. · Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. · Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha.
rõivastele või peakatetele. Läti ja Leedu uskumustest on merevaigul veel tähtsam ja olulisem roll, kurja tõrjumine. Merevaiku on kasutatud ka arstimisel. Ripatseid kammkeraamika kultuuri muististelt – leiame Eesti alal ka inimeste peakujutised või inimnäo kujutised. Need on otsevaates. Karula kirikumüüridel neoliitiline joonis. 15. sajandil ehitatud kirik. Tegemist võiks olla kahe inimkujutisega. Karjala Äänisjärve (Onega) kaljujoonised – inimesed ja loomad. Nöörkeraamika kultuur – jõuab hiljem. Kultuuri varasemad nimetused: - Venekirveste kultuur - Sõjakirveste kultuur Teada mitmeid matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna.
2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond. Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S. Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool. UNESCO maailmapärandi nimistu Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail Norra põhiseaduspäeva. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa. Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse nii meedias kui ka kirjanduses rohkem bokmåli.
Vanimad tõendid vasakukäelisuse kohta on leitud Keeniast, kus poole miljoni aasta vanusest peidikust avastatud 54 kivist tööriistast kuus olid tahutud vasaku käega. Samamoodi jätsid liha kiviriistadega töödelnud neandertallased enam kui 150 000 aastat tagasi hammastele jälgi vasakule või paremale kaldu nurga all, mis näitas vastaskäelisust peaaegu täpselt suhtes 1:9, mis kehtib tänapäevalgi. Prantsusmaalt ja Hispaaniast leitud kaljujoonised annavad samuti alust arvata, et vasakukäelisi leidus meie seas juba vähemalt 30 000 aasta eest. Koopaseintelt leitud nn käejoonistuste negatiive uurinud teadlased leidsid, et vasemat kätt joonistati paremast märksa sagedamini. Mitmed ürikud kinnitavad paljude kuulsate ajalooliste isikute tõenäolist vasakukäelisust. Sellesse seltskonda kuulusid nii Makedoonia Aleksander kui Rooma riigi keiser Karl Suur.
sõjaretkel, kuid kirjeldatakse ka ajaloosündmusi. Leidub ka raidpiltidega kive. - Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad. Need on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Need on kirja pandud 12.-13- sajandil. Tuntuimad on islandi saagad. Neist kuulsaim on ,,Vanem Edda". - Viikingite kunsti esindavad eelkõige mitmesugused kaunistused ruunikividel ja kaljujoonised. Loomade kujutamisel on tunnuslik ekspressiivne stiil, mida iseloomustavad väänlevad figuurid. Omaette valdkond on tarbekunst mitmesuguste nõude näol. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE Feood-lään, maa mis anti sõjameestele. Feodaal-läänimees Mõiste feodalism tekkiski vasalliteedisuhete loomisel, andes domeenist(kunagi maa) maid vasallidele/senjööridele investituuri kaudu. TEKKIMISE PÕHJUSED - Rüütlitekihi tekkimine ja ratseväe loomine
ülesannete täitmise käigus" (Arhiiviseaduse §-s 5), mille ingliskeelne vaste võiks olla public records. Dokument võib olla mistahes alusmaterjalil (paberil, magnetlindil, filmil, elektroonsel kandjal jm). Loetletud materjale kasutatakse dokumentide alusena kaasajal ja mõnel viimasel sajandil, kuid ajaloos tuntakse arvukalt ka pärgamendile, kasetohule ja kivitahvlitele jäädvustatud dokumente. Ka kaljujoonised on dokumendid. 2. ASJAAJAMISE KORRALDUST REGULEERIVAD ÕIGUSAKTID 2.1. Vabariigi Valitsuse seadus VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. VVS määrab valitsusasutuseks, kelle valitsemisalasse kuulub asjaajamise korraldamine riigiasutustes, Riigikantselei. VVS § 77 lg 1 p 6: Riigikantselei korraldab valitsusasutuste ja muude riigiasutuste asjaajamisalaste õigusaktide väljatöötamist. 2.2
aastate Skandinaaviamaade saami noored kuulusid nn esimesse internaatkooli põlvkonda, tõstsid nad mässu seniste hoiakute vastu. Noored ei olnud enam nõus saami kultuuri kadumisega. Selle asemel, et võtta omaks suurrahvaste kultuuri, hakkasid nad elustama iidset saami kultuuri ja selle väärtusi. Paljude jaoks sai otsustavaks murranguhetkeks võitlus Alta jõele hüdroelektrijaama ehitamise vastu aastatel 1980-81. Hüdroelektrijaama tammi tõttu oleksid paisjärve alla jäänud iidsed Alta kaljujoonised ja lähedalasuvad põhjapõtrade karjamaad. Oluliseks küsimuseks oli saamide õigus ise otsustada oma maade kasutuse üle ja saamide poliitilised nõudmised. Norra riigitegelased otsustasid meeleavaldajate vastu jõudu kasutada: jaanuaris 1981 tühjendasid politseijõud meeleavaldajate laagri, ehitustööd jätkusid ja 1987. aastal avati hüdroelektrijaam. Riigipoolne vägivald avas paljude saamide silmad ning kujundas eriti noortest uue põlvkonna saami kultuuri- ja poliitikategelasi. 1971
Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur: Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti.
Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur: Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti.
Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine – kaupmehed ja misjonärid. Viikingikultuur: Ruunikiri – viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid – haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad – suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil (“Vanem Edda” – islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed – ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti.
mis suubub Soome lahte. Järve rannajoon on sopiline, paljude lahtede ja skääridega. Järves on üle 500 saare. Loode-Venemaal Karjalas asuv Äänisjärv (Onega) kuulub Atlandi ookeani vesikonda. Selle põhjarannik on kaljune, mitmete lahtedega. Lõunarannik on laugem. Äänisjärve suubub 58 jõge, välja voolab ainult Sviri jõgi. Veeteed, sealhulgas Valge mere-Läänemere kanal, ühendavad järve Valge mere, Läänemere ja Volga vesikonnaga. Järve idakaldal asuvad kuulsad Äänisjärve kaljujoonised - avastatud on 24 leiukohta üle 1200 joonisega. Rootsi kaks suuremat järve Vänern ja Vättern tekkisid umbes 10 000 aastat tagasi, pärast viimast jääaega, kui Antsülusjärve piirkonnas toimunud maakerked nad lahutasid. --- 79 Vänernist voolab välja Göta jõgi, mis suubub Göteborgis Kategatti, ühte Taani väinadest. Vänerni idaosast saab alguse neid kahte järve ühendav Göta kanal. Vätternist suundub see edasi ida poole Läänemerre.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
