Nimelt oli Friedrich Saksa kuningaks saamise järel mitmel korral lubanud minna ristisõtta, kuid seda pidevalt edasi lükanud. 1221. aastal said kristlased aga Viiendas ristisõjas Damietta juures Egiptuses hävitavalt lüüa. Ristisõdijad olid oodanud keisri saabuvat väge ning seetõttu lükanud tagasi ka sultani pakkumise, et sõja lõpetamiseks võiks ta Jeruusalemma kristlastele tagasi anda. 1228. aastal pani paavst keisri kirikuvande alla. Selleks ajaks oli Friedrich aga abiellunud Jeruusalemma kuninganna Isabella II-ga ning kogunud piisavalt suure väesalga, et minna Palestiinasse. Nõnda asus ta kirikuvande all olles ristiretkele ning pärast läbirääkimisi sultan Al-Kamiliga saigi ta Jeruusalemma ja selle ümbruse enda kätte. Seega lõppes Kuues ristisõda kristlastele edukalt, kuid paavsti see ei lepitanud: keiser jäi kirikuvande alla. 1229. aastal krooniti Friedrich ka Jeruusalemma
1613 - Maakogu valis Vene troonile Mihhail Romanovi. Kloostriprikaas - haldas kirikute ja kloostrite valdustes elavat rahvastikku. Patriarh Filaret - esimese Romanovite soost valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium
Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi ilma kuninga toetusest ning see andis soodsa võimaluse paavstile ta kirikuvande alla panna. Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ära, isegi matta tohtis teda ainult pühitsemata mulda. Et karistus ei tabaks Prahat lahkus reformaator pealinnast enne vande jõustumist. Koostas tsehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tsehhi keelde tõlkimise. 1414.aastal kutsuti kokku Konstanzi linna kokku kirikukogu, mis pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu, teostama kirikureformi ning välja juurima mis tahes
Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. · Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. · Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse kohtupäevani · Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine · Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile
756 Pippini annetus paavstile Gregorius Suur 590-604 529 Monte Cassino rajamine Gregorius VII 1073-1085 1054 Suur kirikulõhe Heinrich IV 1056-1106 962 Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile Innocentius III 1198-1216 1059 paavsti hakkasid valima kardinalid enda Bernard Clairvaux 1090-1153 seast Ali 656-661 1077 keiser tunnustas paavsti ülimuslikkust ning palus kirikuvande alt vabastamist 910 rajati Cluny klooster 1223 Franciscus tegi kloostri 1216 paavst andis dominiiklaste kloostrile õnnistuse 1209-1229 albilaste sõjad 622 Muhamed läks Jathribi elama; ajaarvamise algus 630 Muhamed läks tagasi Mekasse 711 tungisid moslemid Hispaaniasse, mis alistati 749 kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult 680 Karbala lahing 1071 purustasid türklased Bütsantsi väe ja vallutasid Väike-Aasia 1206 Tsingis-khaan valitakse peakhaaniks 1453 sultan Mehmed vallutas
1517. aastal naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 ladina keelset teesi patukaristuse kustutamise kohta. Ta väitis , et paavst ei saa andestada ühtki süüd vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. 1518. aastal tuli korraldus ilmuda 60 päeva jooksul Rooma ja kaitsta end ketserluse süüdistuse eest. Temalt nõuti oma uskumustest lahti ütlemist kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 avaldas paavst bulla millega ähvardas Lutheri kirikuvande alla panna kuid Luther põletas selle. Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Luther pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde ja lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. 1530
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang:
5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang:
Kirik ja riik Bütsantsis Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik oli riik, mis tekkis Rooma Impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna varasema nime (Byzantion) järgi.Pealinn oli Konstantinoopol. Ühiskonnas, kus usk läbi aegade suurt rolli mängis, oli Bütsantsi kirikul, mille keskus asus Konstantinoopolis, märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de ...
KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE USKUS SÜGAVALT, ET INIMENE ON SUUTELINE TÄIELIKULT MUUTMA NII ISEENNAST KUI KA MAAILMA TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 250 TOLSTOI TEOSTE PUBLIKATSIOONI HUVITAV · JASNAJA POLJANAS ASUB KIRJANIKU HAUD JA MUUSEUM
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505
väravad valvab püha Peetrus, kellele Kristus usaldas taevariigi võtmed. Patused piinlevad pimedas, kus deemonid nendega kõike teevad. Viimne kohtupäev siis tõusevad kõik surnud haudadest üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. Alles jäävad vaid taevariik õigetele ja põrgu hukatusse määratud patustele. Puhastustuli sinna minnakse peale surma, kus neid piinatakse kuni viimse .kohtupäevani. Kirikuvande alla panemine kirikust väljaheitmine. Suur kirikulõhe pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopolo patriarhi vahel. 1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile. Kardinalid
Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt Pohja soda-1700-1721 1700- alguses Saksi vaed rundasid Riiat, feil, siis Narvat, jalle feil 1704 langesid Venemaa katte Tartu ja Narva 1708-rootslased venemaale
Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda. Rooma paavst tahtis saavutada kontrolli idakiriku üle. Esimestel sajanditel oli kristlik kirik olnud ühine ja viis olulisemat kirikupead olid võrdsed, aga nüüd hakkas paavstide võim kasvama
AUGUSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU Keiser Karl 5, kes soli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega, soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti 1530. aastal Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Kirikuvande alla pandud ja lindprii Martin Luther ei saanud seal osaleda. Tema asemel koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthon. Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augusburgi usutunnistus. See rõhutas, et peatähelepanu pöörataks unimmõistusele vastavaks. Augusburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kiriku juhtimisel sai põhimõte määravaks, et kirikupea poleks mitte paavst vaid riigivalitseja. Võis karta, et Karl 5 võtab katoliikluse taaskehtestamisek...
aastal Pippini kahe Itaalia sõjakäiguga võites langobarde. 3) 9.-10.saj. katoliku kiriku langus avaldus kiriku aktiivsuse ja simoonia langusega. 4) Gregorius VII tahtis taotleda distsipliini tugevdamist ja tõsta jumalateenistuse tähtsust ja vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. 5) Aastal 1054 saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlus küsimusi lahendama. Saadik läks patriarhiga tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. Kaks kirikut erinesid: Lääne kirik: roomakatoliku kirik, paavst, Rooma. Ida kirik: õigeusu ehk kreekakatoliku kirik, patriarh, Konstantinoopol.
1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu. 1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing. 1219 randus taanlaste suur laevastik Voldemar II juhtimisel Tallinna all. 1242 Jäälahing.
Keskaegne usuelu. Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usk oli juurdunud kõikvõimsusesse ühiskonnakihtides. Inimesed olid kindlad, et maine ja ajalik elu on ettevalmistatud igaveseks eluks pärast surma. Kuigi inimene on surnud, jääb tema hing siiski elama. Usutõde tuli peamiselt piiblist kui ka vanaaja kirikuisade teostes. Usu roll oli keskaja eurooplase elus tähtis, kuna jumala armastus on piiritu. Seega inimene ei suuda kurjusele vastu seisa. Usk pakkus inimestele hingerahu, lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu. Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui kat...
pettuma · kuningas püüdis vältida paavstiga tülliminekut · Jan Hus nägi, et indulgentside vastu väljaastumine ei too tüli mitte ainult paavsti kuid ka kuningaga, kuid tal polnud valikut · Tema jutlusetest mõjutatud inimesed ootasid ta seisukohavõttu · 1412 teatas Jan Hus, et indulgentside müük pole kristuse õpetusega kooskõlas · Jan Husi esinemised ja tema ilmajäämine kuninga toetusest andsid paavstile soodsa võimaluse panna ta kirikuvande alla · Hus heideti välja vaimulikust seisusest ning kõigil keelati temaga suhtlemine ja ükskõik mis teenete osutamine · Isegi matta tohtis teda vaid pühitsemata mulda · Ka paikkondi, kus Hus asus ähvardati vandega · Sellepärast lahkus Hus enne vande jõustumist Prahast · Leidis varjupaiga Lõuna-Tehhist · Seal toetasid tema reformitaotlusi tehhi panid
probleem: pappide (lihtvaimulike) madal haridus- ja kultuuritase Nikon ja kirikureform 17. saj Moskvas vaimulikud taotlesid kirikureformi ja jumalateenistuse korra muutmist uuendajate ja vanameelsete vastuseisu lahendamisel otsustavaks patriarh Nikoni (1652) tegevus reform: jumalateenistuse kord => kuidas kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea
Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a
kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku-uuenduste toetajateks ja vastasteks. Vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid koheldi kui ketsereid ja neid põletati tuleriidal. Paljud vanausulised pagesid kaugetele põhjaaladele ja mõned põgenesid ka Peipsi järve idakaldale Eestisse. Usuti, et maailmalõpp pole enam kaugel. Mihhail Romanov Kasutatud kirjandus: 1. Ajaloo õpik 8. klassile 2. Maailma ajalugu 1600-1918 3. http://www.creativesoftwareinc.com/romanov/images/portrait_of_mikhail.gif
Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma
Põhja- ja Kesk-Itaalia alad. o Hilisematel sajanditel keisrite võim langes, pidev keisrite ja paavstide vastasseis. o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid? Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise
3 Reformatsioonijuhi Jan Husi surm ei lõpetanud katoliku kiriku vastu võitlejate, hussiitide liikumist. Algasid kogunemised kõrvalistes kohtades. Üheks selliseks kohaks oli Tabori mägi, kuhu rajati ka laager. Hussiitide liikumises arenes kaks suunda: kariklased ja taboriidid. Kariklasteks olid Praha rikkad linnakodanikud ja usupuhastustust pooldavad aadlikud. Nad nõudsid kirikuvande sekulariseerimist, vaimulike ilmalikesse asjadesse sekkumise lõpetamist, talupoegade koormamisest vabastamist jms. Taboriitideks olid aga linnarahava vaesemad kihid ja talupojad, kes rõhutasid majanduslikku ja sotsaiaalset külge. Nende arvates tuli kõrvaldada kirikutest luksus ja toredus, kaotada paast ja kirikupühad, jättes alles ainult pühapäeva. Katoliku kirik kuulutas hussiitidele ka sõja, kuid olles võimetu neid sõjaliselt võitma alustati
sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute kaudu. · Need olid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Suur kirikulõhe · Juba varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. · 1054. aastal saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse. · Saadik ja patriarh läksid tülli. · Paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla. · Sellega oli tekkinud suur kirikulõhe. · Kirik jagunes roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuteks. Ordud · IX-X sajandil olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. · Euroopas domineerisid Benediktiini kloostrid. · Need olid suured ning jõukad munkade või nunnade kogukonnad. · XI sajandi lõpul tekkis tsistertslaste ordu. · Eestis asub nende klooster Padisel. · Kuulsaim nende hulgast oli munk Bernard · Clairvaux (1090-1153).
Sarnane 1. Rohkem tööd kui maal (pealinnas eriti) 2. Tervisele kahjulikum kui maal elades 3. Linnas on rohkem inimesi kui maal Erinev 1. Linn oli räpane 2. Müürid olid linnade ümber 3. Majad olid tehtud puidust • Kirikulõhe ehk Suur Skisma aastaarv Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. • Reformatsiooni aastaarv ja kuidas jagunesid kirikud Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. • Töövihik lk. 14 religioonid 1. Lõpeta skeem kristluse jagunemise kohta Kristlus
kirikuvande all. Hiljem palus Canossas paavstilt andeks, kuid hiljem jätkas paavstivastast võitlust Urbanus II- kuulutas välja ristisõja Kristuse haua vabastamiseks William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla. Innocentius III- viis Gregorius VII sõnastatud põhimõtted ellu muutes oma võimuloleku keskaegse paavstivõimu kõrgghetkeks, alustas IV Ristisõda, võitles Läänemere ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti Aquino Thomas- teoloog ja skolastik, kirjutas raamatu " Summa Theologiae", seletas mõistusetõdede ja jumalike põhitõdede vahekorda. Pärast surma kuulutati pühakuks ja tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
Erinevused kahe kiriku vahel: Lääne kirik e roomakatoliku Ida kirik e kreekakatoliku e ortodoksi 1. võim Rooma paavstil 1. kirik keisrivõimu all 2. vaimulike abielukeeld 2. abielukeeld ainult kõrgvaimulikel 3. Benedictuse kloostrireeglid 3. antiikajast ärit traditsioonid 4. Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast 4. Püha Vaim lähtub Isast Kirikulõhe 1054: paavst ja patriarh panid teineteise kirikuvande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet. Tagajärjed: erinev nimetus, Bütsantsis ei tekkinud kultuurilangust, seal kanti edasi antiikkreeka traditsioone
Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...
Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma rooma kiriku poolt õigeks tunnistatud usutõdesid (dogmad). Pärast seda, kui ristisõdijate võim Bütsantsi üle kadus, taastus ka kreeka katoliku kirik. Ka pärast Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt kreeka katoliku kirik säilis ning tegutseb tänapäevani
poola kuningakoda 7) G.Otrepjev Dmitri 8)vandenõulased tõstsid uueks tsaarik Vassili 9)V.Suiski. 10) isehakanuks 11) pääsenud Dmitriks 12) 1608 13) Moskva 14) poola ja Rootsi 15) poola 16) Sigismund III 17) poole kuninga pojale 18)Sigismund III 19) maakaitsevägi 20) lihakaupmees Minin ja väikevürst Pozarski 21) 20 000 22) poolakaid 23) 1613 24) ? 25) M. romanovile . 26. tsaar mihhail 27. Romanovite 28 )1917 28) aleksei 29) ristimärki tuleb teha 2sõrme vahel 30) ? 31) kirikuvande alla 32) ? 33) ? 34) Arhangelsk 35) inglased 36) Rootsi poola ja türgi LK 20 ül 2 1) tehnika areng tõi võimaluse hankida teadmisi valdkondadest, mis oli seni olnud inimsilmale kättesaamatud 2) inimesel võisid olla tunded, nad hakkasid ise mõtlema 3) Kõiki sündmusi maal juhivad vääramatud loodusseadused ning asjatu on Jumala imet oodata 4) Prantsusmaa kaudu, levis üle Euroopa 5) Inglismaa muutus tõotavamaks maaks, mida prantsusmaa vaatama läks
Suurimat võimu omas keiser, kelleks võis algselt nimetada vaid Saksa kuningaid. 2. Millest oli ajendatud keisri ja paavsti vastasseis? Kuna paavstide tituleerimine sai alguse juba 5. sajandil, oli nende jaoks keisrite ees põlvitamine nõrgestav. 3. Mis oli Suur kirikulõhe? Millal see toimus? Suur kirikulõhe oli kristliku kiriku kaheks jagunemine, kus paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist kirikuvande alla, ning sellega kaasnevalt heitsid kristlaste hulgast välja. See leidis aset 1054. aastal. 4. Mis oli 11.sajandil puhkenud investituuritüli tulemus? Saksa-Rooma keiser nõustus sellega, et piiskoppide ametissemääramine jääb paavsti pädevusse. 5. Mida tähendab Canossas käik? Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure
Ta pühitseti ka preestriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks. Luther oli katoliku kiriku suhtes kriitiline ja 1517. aastal tõi ta avalikuks oma 95 teesi, milles eriti mõisteti hukka indulgentse. Sellele järgnesid mitmed arutelud ja tülid teoloogiaprofessorite jmt, tema sõna levis ka trükikunsti kaudu. 1518. aastal toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kus teda süüdistati ketserluses. Kaks aastat hiljem pandi Luther kirikuvande alla. Järgmisel aastal kutsuti juba rahva seas populaarne Luther Saksa Riigipäeva poolt üle ning selle tulemusena kuulutati ta lindpriiks. Selle aja jooksul kirjutas ta ka mitmeid teoseid, kus kritiseeris sakramente, igavest mungatõotust, tsölibaati ja ka ordusid ja kloostreid. Samuti tegeles ta piibli saksa keelde tõlkimisega. Reformatsioon leidis aset ka Sveitsis, Inglismaal ja Skandinaavias. Sveitsis olid peamisteks reformaatoriteks Zwingli ja Calvin
Inimeste pattude pealt(induligentsid), annetused. 6. Kes oli Martin Luther hariduselt? Usuteaduse doktor. 7. Millisesse seisusesse Luther kuulus? Vaimulikku. 8. Milline katoliku kiriku tegevus ajendas Lutherit protestima? Induligentside müük. 9. Millega algatas Luther usupuhastusliikumise? Avaldas oma seisukohad tessidena. 10. Miks levisid Lutheri seisukohad kiiresti üle Saksamaa? Tänu trükikunstile. 11. Kuidas reageeris paavst Lutheri tegevusele? Pani ta kirikuvande alla. 12. Kuidas reageeris keiser Lutheri tegevusele? Kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. 13. Mis on Lutheri õpetuse 2 tähtsamat põhimõtet? 1)Inimene pidi õndsaks saama usu kaudu. 2)Usulise tõe allikaks pühakiri e piibel. 14.Miks leidsid Lutheri mõtted poolehoidu paljude rüütlite seas? Nad soovisid kirikumaade arvelt endale valdusi. 15...paljude talupoegade seas? Et saaks maksudest vabaks. Kuidas olid luther seotud Wittenbergiga? Oli linn, kus ta avaldas oma saksakeelse piibli. 16
õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud.
armastusluulest. Tuntuim eepos oli „Rolandi laul“. Rüütlikirjandus näitas armastusest mõneti ebareaalset pilti. 6. Katoliku kirik ja ristiusk Kristlaste uskumised: jumala kõikvõimsus, maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma, kõik tõde on piiblis, saatan, põrgu, patused. 1054 – suur skisma. Kahe kiriku vahelistele vaidlusküsimustele ei leitud lahendust ning patriarh ja paavst panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele ida ja lääne kirikutele. Rooma katoliku (katoliku) Kreeka katoliku (vene õigeusk) paavst patriarh Püha vaim = isa ja poeg Püha vaim = isa Armulaual ainult leib Armulaual leib ja vein Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk = viie sõrmega Ristimärk = 3 sõrmega
traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament -13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga -1534 ilmus Vana Testamendi tõlge -Suri 18.02.1546 Eislebenis 3 Helen Kant Martin Luther MARTIN LUTHERI ELU Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksamaal ja tema ema oli
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajär...
9-10 saj. Katoliku kiriku langus. Milles avaldus? Nõrgestab konflikti ilmaliku võimuga, paavst võitis tõli, ilmalik jäi alla, võisid olla abielus(hiljem see muutud, ei tohtinud perekonda olla) vaimuliku ametiskohti saadi ostes. Miks?Tülid keisriga Gregoriuse reformid: keelab simoonia, keelab vaimulik abielu, sätestati paavstide valimiskord Mis toimus aastal 1054? Mille poolest 2 kirikut erinesid? Saadik läks patriarhiga tülli ja nad panid teineteise kirikuvande alla. Pani aluse lääne ja ida kirikule Rooma katolik kirik Kreeka katolik kirik õigeusukirik Paavst patriarh Konstantinoopol Lähtub nii isast kui ka pojast Lähtub ainult isast Tsölibaat-abielukeeld Ainult munkadel *Talupojad:
1612. Aastal sundis 20 000-meheline rahvavägi Poolakaid pealinnast lahkuma. 1613. Aastal tuli uue tsaari valimiseks kokku maakogu. Valik langes 15. Aastasele Mihhailile. Tsaar Mihhail pani aluse Romanovite dünastiale, mis oli Venemaa troonil 1917. Aastani. Tsaar Mihhail Romanovi valitsemise ajal hakati muutma kirikukombeid, näiteks muudeti kirikurist kolmesõrmeliseks. Endise korra pooldajad nimetati Vanausulisteks. See viis 1656. Aastal kiriku vanade kommete pooldajad pandi kirikuvande alla, nad põgenesid tagakiusamise eest Põhjaaladele või Taigasügavustesse ja osa asus elama Eestisse Peipsi-Järve läänekaldale, kuhu tekkisid vanausuliste külad. Venemaa oli Euroopast ära lõigatud, tema ainus tähtsaim sadamalinn oli Argangelsk, mille rajasid 16. Sajandil inglased. Läänes Piirasid Venemaad Rootsi, Poola ja Türgi. 17. Sajandil oli Moskva pindalalt Euroopa suurim linn, kus elas üle 100 000 elaniku.
toonud vene kombestikku nii mõningad erinevused. Nüüd asuti neid likvideerima. Näiteks nõuti, et ristimärki tuleb senise kahe sõrme abil kolme sõrmega ja kummardada tohtis vaid vööni senise maani kummardamise asemel. Kartes igavest elu kaotada, jäid osad õigeusklikud vanade kommete juurde. Neid hakati kutsuma vanausulisteks. 1656. aastal lõhenes vaimulikkond kaheks: kiriku- uuenduste toetajateks ja vastasteks. Vanausulised pandi kirikuvande alla ja neid koheldi kui ketsereid ja neid põletati tuleriidal. Paljud vanausulised pagesid kaugetele põhjaaladele ja mõned põgenesid ka Peipsi järve idakaldale Eestisse. Usuti, et maailmalõpp pole enam kaugel. ISIKUD:.M.Romanov-oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal.Ta oli Vene tsaar 11. juulist 1613 kuni surmani.Tema ühendas killustatud Venemaa suureks Venemaaks.Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632.Karl IX poeg.Oli 30a. sõjas hiilgav väejuht.Karl XII-oli
alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M. Luther 3 kirja Riia ja Liivimaa nn jumalasõpradele · Tema abielu 13. juuni 1525 endise nunna Katharina von
munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu
munkade omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst viimaks mõistis toimuva tegelikku ulatust ning andis välja bulla Lutheri tegevuse tõkestamiseks , oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. 1519.aastal lootis Karl V Saksamaad tihedamini Liita.kuid siin võimalust nii oma poliitilist võimu suurendada kui ka kiriku maa ja vara arvel rikastuda. Aastatel 1517-20 oli Luther Saksamaal paavstivastasuse lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu
Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia). Ortodoksse ja katoliku kiriku õpetuse areng kulges järjest enam eri suundades. Oluline erinevus ida- ja läänekiriku vahel oli ka vahekord ilmaliku võimuga . Cluni liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile (keisrile), vaid tugevnes püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054.a. pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla, see omakorda paavsti legaadi. Sellest kirikuvande väljakuulutamisest sai kirikutevahelise lõhe sümbol, kuigi siis ei peetud suhete katkestamist veel lepitamatuks. Lõpliku lahkulöömise põhjustasid alles ristisõjad. Lääne kirik (Rooma- katoliku) Ida kirik (kreeka-katoliku)(ortodoksne) Püha vaim lähtub isast ja pojast püha vaim ainult isast
Lutheri kriitilised seisukohad said laia leviku ja leidsid kogu maal elavat vastukaja. 1518.a juulis pidi Luther ilmuma 60 päeva jooksul Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele. * Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga
USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma po...
poolt surma mõistetud, vaid tahavad seda ise teha. Neil on veel valikuvõimalus, surmamõistetutel aga mitte. Mõeldes reaalsele elule ning Vene kirjanikule Tolstoile, oli ka tema mingis mõttes ellumõistetu. Mees hoidis nii enda kui ka võõraid talupoegi ning kaitses nende õigusi, kirjutas kriitilisi artikleid riigi korralduse kohta ning sai seetõttu võimude viha enda kaela. Ta mõisteti lindpriiks ja pandi kirikuvande alla ning seega puudusid tal põhimõtteliselt kõikvõimalikud õigused, kuid ta oli siiski ellu jäetud. Ta lihtsalt elas sellel ajal ilma eesmärkideta ning mõttetult tühjalt nagu ka Raskolnikov. Minu jaoks oleks niimoodi pooleldi reaalsuses eksisteerimine suhteliselt mõttetu. Ellumõistetute elu ei pruugi hukka määratut inimeste omast väga palju muretum olla. Vastupidi enamasti tabab pärast surmamis- või vangistusotsuse ootamist inimest sokk, kui
kiriku erinevused, vaimulikud ordud benediktlased, tsistertslased, kerjusmungad (asutajad, rüüd tegevuse iseärasused); milles seisnes pühakute kultus, kes olid ketserid ja mida nad taotlesid, kuidas nende vastu võideldi? 6. Suur kirikulõhe tekkis katoliku- ja õigeusu kiriku vahel ehk Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Suur kirikulõhe sai alguse 1054, kui partiarh ja paavst panid teineteist kirikuvande alla. Erinevused: Läänes oli keelatud vaimulike abielu ja erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Vaimulikud ordud: Benediktlased: asutaja Benedictus, kannavad musta rüüd on nimetatud ka mustadeks munkadeks. Tsistertslased: Ordu rajas 1098 Prantsusmaal Cîteaux's rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist; Tahtsid elatuda ainult oma kätetööst, keeldusid muudest sissetulekutest (rendid, maksud, intressid) ordul on valge rüü.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
