SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi teha Platonist, kes on antiikfilosoofia üks tähelepanuväärsemaid suurkujusid, kelle teoseid ja saavutusi nii filosoofia, poeetika kui ka kunsti valdkondades on uuritud ning täiustatud läbi aegade. Tema nägemus, et vaim on primaarne ja kõik see on materiaalne ja sekundaarne ning, et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises, vaid mõtlemisest endast, tundus huvitav. Samuti oli põnev lugeda sellest, et inimestel on ideed alati olemas ja neid
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
Jane Aru MT13-PE Platon Platon Ta oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja, ta oli üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas. ideedeõpetus Platoni filosoofia tuumaks on juba Platoni tuntuima õpilase Aristotelese ja veelgi enam hilisemate Platoni tõlgendajate jaoks ideedeõpetus. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maail...
kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli Aristoteles. Kool tegutses kuni 529 pKr Bütsantsi keiser Justinianus I sulges kooli paganluse tõttu. Platon sekkus ka Syrakoysa linna poliitikasse Sitsiilias. Ta lootis seal ellu viia ideaalse riigikorralduse projekti. Surma kohta mitu versiooni: 1) Rahulik surm kodus 2) Surm pulmalauas Õpetaja Sokrates Platoni dialoogid ei anna selget pilti Platonist ja Sokratesest Pole teada, kui palju on Sokratese sõnavõtud Platoni tekstides Sokratese omad ja paljud esindavad hoopis Platoni vaateid Platoni tekstid olid dramaatilised, Sokratese omad iroonilised Õpilane Aristoteles Aristoteles eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese Kirjutas Platoniga sarnaselt oma vaated ilukirjanduslikesse dialoogidesse, et need arusaadavamad oleksid Filosoofia
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liik...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 7. teema: Platoni õpetus teadmisest ja mõtlemisest. Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses te...
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming...
Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest,kunstist ja ka spordist. Ja see ei olnud veel kõik, samuti kirjutas ta ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Arvatavasti Aristoteles käsitles kõike tol ajal võimalike valdkondi. Erinevalt Platonist huvitasid Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogus materjali ja juba tema laste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles.Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus. Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia
Pärast tema õpilase troonile asumist lõi Aristoteles Ateenasse filosoofiakooli Lykeion. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Erinevalt Platonist huvitavad Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogub materjali ja juba tema bioloogiaalaste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles. Platoniga sarnaselt kirjutab Aristoteles dialoogi vormis. Õpetaja võrreldes, on tema tekstid konarlikumad ja puudub Platoni meeleolukus. Aristotelese kritiseeris Platoni ideedeõpetust halastamatult ja lõi selle vastukaaluks oma tervikfilosoofia
alamkihtides.Aristokraatide,riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 7.Millist õppematerjali kasutati Konstantinoopoli ülikoolis?Mil viisil püüdsid õppejõud antiikkultuuri järjepidevust säilitada? Õppetekstidena kasutati peamiselt antiikantorite teoseid,mida kirjutati ümber ja millele lisati põhjalikud seletused.Lisaks tegelesid õpilased ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest. 8.Millega on tuntuks ajaloos saanud Jaroslav Tark? Vana-Vene riigi hiigelaeg saabus tema valitsemisajal.Tema diplomaatilised sidemed ulatusid kaugele Lääne-Euroopasse ja ta oli abielus Rootsi kuningatütrega,tema tütred abiellusid Ungari,Norra ja Prantsuse kuningaga.Lasi koostada kirjaliku seaduste kogu "Vene Õigus".1030a vallutas Tartu ning rajas sinna oma kindluse. 9.Naturaalmajandus-Rahatu majandus,kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse
Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. Platonile omistatakse etteheide kunstile: kunstiteos ainult jäljendab (mimesis) asju, mis jäljendavad jumaliku looja valmistatud asju. Kuna need omakorda jäljendavad ideesid, siis on kunstiteos tõest koolm korda eemal. Kunstnik on seega käsitööline, kes esemes jäljendavad ilu omakorda jäljendub. Platon: tõeline ilu peitub üksnes idees ja seepärast kõik, mis meile näib ilus, on tegelikult üksnes tõelise ilu järeleaimamine (mimesis). 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed – asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui
Pärast isa surma naasis kogu pere Makedoonia pealinnast Pellast taas Stageirasse. Aastal 343 või 342 e.m.a kutsus Makedoonia kuningas Philippos Teine ta oma poja Aleksandri õpetajaks. Tulevane Aleksander Suur oli siis 13-aastane. Philippos Teine suhtus soosivalt filosoofiasse ning ei tahtnud oma poja kasvatamist usaldada tavalisele õpetajale. Aristoteles lahkus Pellast umbes 50-aastaselt. Ta naases Ateenasse ning asutas oma kooli Apollon Lykeioni templi läheduses. Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaallane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust)
Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased
Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased
Idealismiks nimetatakse Berkeley´ õpetust sellest, et reaalsuse moodustavad vaid hinged, ideed ning Jumal. Berkeley arvas, et tajuda saame ainult ideesid. Olemas olla tähendab tema arvates tajuda või olla tajutav. Me tajume ideesid ning tajujaks on hing. Berkeley arvates pole olemas midagi materiaalset. Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks.(2) 2. TAHTEVABADUSE PROBLEEM Suured antiikfilosoofid ei arutanud tahtevabadust, kuna see ei olnud klassikaline filosoofia probleem. Alates Platonist distantseerusid filosoofid igapäevapoliitikast, siis ei kuulunud vabaduse temaatika nende mõtlemisse. Sel ajal ei tulnud keegi mõttele, et vabadus võiks tähendada midagi privaatset, mitte tegutsemise võimalust. Lõhe poliitilise, tegeliku vabaduse vahel ning tahtevabaduse vahel tuleb tugevalt esile alles kristluses, eriti varakristlikul filosoofil Augustinusel. Vabadus hakkab kuuluma tahte, mitte teo juurde. Seega on tahtevabaduse probleem spetsiifiliselt kesk- ja uusaegne küsimus. Juba
"Riik")*Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale Metafüüsikas arendas Platonist erinevat kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni Aristotelese filosoofial oli antiikajal väga suur mõju: reformid)
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
Sandra Silver 22.05.10 Pildianalüüs Raffaeli ,,Ateena kool" ,,Ateena kooli", mis on maalitud aastatel 1510-1511, peetakse Raffaeli üheks kuulsaimaks freskoks. Suurejooneline seinamaal on peaaegu 8 meetri laiune ja 5 meetri kõrgune ning asub Vatikani palees, mis on Rooma paavsti ametlik residents. Ruum, kus kunstiteos asub, oli esialgu kasutusel raamatukoguna, hiljem hakati seal tähtsaid lepinguid allkirjastama. Oma pisut eksitava nimetuse sai fresko 18. sajandil : maali põhiteemaks on tegelikult filosoofia (mõningatel andmetel on teos tuntud ka selle nime all) ja seda peetakse tolleaegsete olulisemate ilmalike tõekspidamiste kajastuseks. Tähtsaimal kohal - maali keskpunktis- seisavad kaks ...
tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud. Töö esimese poole kirjutan ja tutvustan Sokratest. Arutlen, mis oleks juhtunud siis kui Sokrates oleks mürgi joomise asemel põgenenud. Sokrates arvas, et peab ka peale looduse uurima ka inimesehinge ja tundma iseenast. Teise poole referaadist Platonist. Tutvustan Platonist ja kirjutan ja arutlen Plaatoni ideaalriigist. Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. 1. SOKRATES Sokrates elas 490-399 eKr oli Vana-Kreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni ja Xenohoni vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaateid esitas ta avalikes vaidlustest või vestlustes, juhatades
Platoni feminism -Ainus vahe, mis meest ja naist eristab, on see, et üks sigitab ja teine sünnitab. 2.3. Ainusus ja paljusus. Näiline ja tegelik Meelelise maailma (meie maailma) ="paljusus", kõik pidevas muutumise seisundis. Mõistet "ainusus" =ideede maailma (meist sõltumatu maailma) on püsiv ja muutumatu. ARISTOTELES (383-322 eKr) elu ja isik. · Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). mõjutatud Platonist. · kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist, spordist, botaanikast, keemiast, täheteadusest, metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Vaid osa tema teoseid on säilinud. Töötas Lykeioni koolis. · Oli Aleksander Suure koduõpetaja. 3.1. Ideeõpetuse kriitika Alljärgnevalt kritiseerib filosoof Platoni ideeõpetust:
aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole. Btsantsis polnud seetttu ka kultuurilangust. Talupojad olid endiselt kirjaoskamatud. ppetekstidena kasutati peamiselt antiikautorite teoseid. petlased kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, pdes antiikfilosoofiat ristiusu tdedega hte sobitada. Btsantsi lihtrahvale ji antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi phakute elulood ehk hagiograafia. Phakute austamine oli rahva seas vga levinud. Phak alustas varakult vaga eluga, hlgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas imetegusid ning suri mrtsisurma vi krges eas usklike poolt palavalt armastatuna.
filosoofiat. Hiljem asustati Konstantinoopolis ka teisi kõrgemaid koole. Seetõttu polnud Bütsantsis kunagi sellist kultuurilangust, mis tabas varakeskaegset Lääne-Euroopat. Talupojad olid küll kirjaoskamatud, kuid linnades levis kirjaoskus ka alamkihtides. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. Õpetlased tegelesid ka ülipõhjalike antiikkultuurialalaste leksikonide koostamisega ja kirjutasid Platonist ning Aristotelest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Suur osa antiikkreeka teostest on meieni säilinud just Bütsantsi käsikirjade vahendusel. Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks. Neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiograafia. Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised: pühak alustas varakult vaga eluga, hülgas nooruse ohjeldamatuse, oli agar lihasuretaja ja sooritas
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid....
filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Samuti oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. Aristotelese õpetus Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidos't) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-
Tulles mitme aasta pärast koju tagasi rajas ta Ateena lähedale filosoofiakooli. Platon uskus, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on ideed. Platoni arvates peaksid riiki juhtima filosoofid, sest nemad suudavad mõista ideid. Ateena demokraatliku riigikorda pidas Platon halvaks riigikorraks. Aristoteles Platoni koolist võrsus mitmeid andekaid filosoofe, kõige tuntuimaks sai neist Aristoteles. Aristotelese arvamus Platoni ideedest oli täiesti negatiivne. Erinevalt Platonist pööras ta rohkem tähelepanu loodusele. Väga suurt huvi tundis Aristoteles elus looduse vastu. Ta uuris ka taevakehade liikumist, kirjutas kirjandusest, ajaloost ja riigivalitsemisest. Tema poolt on ka kirja pandud riigikord. Aristotelese õpetus avaldas suurt mõju ka järelpõlvedele. Keskajal uuriti tema teoseid kõige rohkem, sest siis usuti, et neis peitub kõik tarkus, mida inimkonnal vaja läheb.
eeldav avatusele ja vaatenurkade mitmekülgsusele lisaks ühteaegu ka erudatsiooni, seega nii kogumist, sest dialoog vajab partnerit. Õppimise mitu tähendust: Õppimine kui talletamine, lähtub John Locke'ist. Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma meelte poolt kokku kantud materjalist. Õpetuse asi on kogemuse toodang korrastada: materjal suhestada ning üldistada,selleks peab õpetaja pakkuma tõsiasju ning mudeleid ja õpilane kasvab teadmiste kaudu. Õppimine kui mõistmine on Platonist ja Augustinusest lähtuv arusaam. Parim mõistmine saavutatakse ise tõsiasju uurides. Õppimine kui määratlemine ja reeglistamine lähtub Kantist. Õppida tuleb põhjendades ning argumenteerides, selleks peab õppija õpitu pädevuses iseseisvalt veenduma seda testides ning hinnanguid andes. Õppimine kui tõlgendamine esindab hermeneutilist arusaama. Uus teadmine suhestatakse olemasoleva tähendushorisondiga
eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat , mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv)
Haridus ja vaimuelu: Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone.Antiikeeskujudele tuginedes õpetati seal grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat.Talupojad olid üldiselt kirjaoskamatud., kuid linnades levis ka alamkihtides kirjaoskus. Õppetekstidena kasutati peam. antiikautorite teoseid. Õpetlased tegelesdi ka ülipõhjalike antiikkultuurialaste lekskionide koostamisega ja kirjutasid Platonist ja Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada.Bütsantsi lihtrahvale jäi antiikkultuur siiski kaugeks.neile pakkusid suuremat huvi pühakute elulood ehk hagiogaafia.Olemuselt olid elulood küllalt ühetaolised. Vana-Vene riik:Dnepri keskjooksu aladel põlluharimisest ja karjakasvatusest elatuvad idaslaavlased järk- järgult põhjpoolsetele soomeugrilaste aladele asusid, rajasid nad oma asulad jõgede äärde. Viikingite ajal
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid har...
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
Eristagem neid. Stoikud Õnn on kindlus hüve omamises mitte väliste hüvede kogumine küll, aga pigem õige hoiaku kujundamine naudingusse. Cicero Sõprusest Kõige armastusväärsem asi voorus. Sõber peab armastama isamaad ja parim sõber on patrioot. Nõuame sõpradelt vaid seda, mis on õige ja teeme sõpradele vaid seda mis õige. Vabariiklase au Põhineb voorusel, aust enesest ei tule hoolida. Valitseja kohustustest Räägib Platonist: kaitsta kodanike huve, unustades omapoolne kasu. Valitsemine peab teenima nende tulu, kes kaitse alla usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Tuleb hoolitseda riigi kui terviku eest, mitte üht osa kodanikest teiste vastu. Roomlased Vabadus vastandatud orjusele. Vaba inimene "elab vabalt", ei ole kellegi meelevallas. Orjal, isegi kui teda ei sunnita väga, puudub siiski oma initsiatiiv ning pikaajalised eesmärgid, seega ka väärikus. Vabariigis on kodanikud vooruslikud (patrioodid)
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstr...
maksta. Näeme, et väide ei läbi kategoorilise imperatiivi testi, sest väide kummutab iseennast – lubadus pole lubadus, kui poleks mingit ootust, et see lubadus ka täidetakse (Pojman 228-229). 9. Nietzsche: selge hoiak oli tal, ja kutsuti natsi vihkajaks. Tema arvates pole olemas ’’kristallpuhast teadust’’. Ja arvas, et reaalsus koosneb vahenditest. Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche, kuigi fundamentaalselt ainult. Väitis, et me loome ise reaalsuse, kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Ta viib Kanti teema väga äärmusesse. Tema teooria on selgelt inimkeskne. Nihilism- õpetus, mis keelab inimesel tema peamise väärtuse, uhkuse ja väärikuse. kes
otsedemokraatiat. Polises valitses ratsionaalne kord ehk logos, õiguse mõistmiseks kasutati 12 tahvli seaduseid, õigust käsitleti õiglusest lahutamatuna. Ontoloogia - olemine, küsimused millega otsiti tegelikkust. Demosthenes - kutsus kodanikke vabadusele ja rõhutas hea kõnepidamise vajadust. Kas tegelikkus on asi või selle nimi? Üldmõisted ehk universaalid. Mõistekäsitluses on kaks voolu - realism ja nominalism. Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas asjadest sõltumatuna, need ei teki ega hävi ning nende tähendus on nimedesse justkui seesmiselt peidetud, ntks sõprus. Domineeris kuni 17 saj pigem koolkonnana kui suunana, oli välja kasvanud mütoloogilisest ettekujutusest sõnade üleloomulike oamduste kohta ehk sõnamaagiast. "nimi kandub kandjale". Nominalism - Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja.
läheduses. Seda piirkonda nimetatigi vastavalt Lykeioniks. (Meos, 2000) 4 Lykeionis asus ka gümnaasium, milles enne oli toimunud õppetöö sofistide käe all ning mida nimetati samuti lykeioniks. Gümnaasiumi ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks (kr peripatos) ja õppetöö toimus jalutamise ajal. Sellest siis ka Aristotelese koolkonna levinud nimetus peripateetikute (s.o "jalutajate") koolkond. (Meos, 2000) Erinevalt Platonist ei saanud Aristoteles endale maatükki (Lykeionit) osta. Raha oleks tal küll olnud, kuid Aristoteles oli metoik (võõramaalane), kellel polnud õigust Ateenas kinnisvara omandada. Aleksander Suure surm (aastal 323 e.m.a) kutsus esile Makedooniavastase ülestõusu Ateenas. Aristoteles aga oli tuntud oma sidemetega Makedoonia õukonnas ja nii esitatigi talle süüdistus jumalasalgamises. Tegemist oli järjekordse fabritseeritud süüdistusega (meenutagem kasvõi Sokratese saatust).
loogiliselt. Olev kui selline, asjade tuum ja olemus on saavutatav vaid mõtlemise abil. Tüübid ja liigid. Ideed ja keelefilosoofia Õiglus viitab ideedemaailmas olevale muutumatule ja igavesele õigluse ideele, alles siis konkreetseid tegusid. Mõisted ei ole ajas ja ruumis, nad ei ole liha ja veri. Mis nad siis on? Seda küsimust nim filosoofias universaalide probleemiks. Platon arvab, et olev peab olema täiuslik. Ta ise pole täielik platonist. Ühiskonnafilosoofia Mis on õiglus? Platonil on eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Dialoog ,,Riik". Elitaarne ühiskonna ideaal. Et teada, mis on õiglus üksikinimese puhul, peame enne uurima, mida tähendab õiglus riigis. Riik on hiiglaslik inimene. Moraal seob üksikisiku riigi osaks. Inimese sotsiaalsus on vältimatu tõde.(Aristoteles, platon) riik ja üksikinimene on oma põhistruktuurilt sarnased. ,,töö loomuliku jaotuse põhimõte".
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega
vahetegemisel on mõte. Tema sõnul oli raske leida ideaalset monarhi, soovitavam oleks aristokraatia ja demokraatia kombinatsioon, sest linna stabiilsuse jaoks oli vaja paljude võimulolekut ja seda, et vaesed kodanikud ei hakkaks varandust ümber jaotama. Ebavõrdsus on sisemiste tülide allikaks. Tülide vältimiseks on soovitav, et enamik kodanikke oleksid keskmiselt jõukad. Õiged printsiibid eelnevad Aristotelesel loogiliselt tegelikele soovidele või eelistustele. Erinevalt Platonist, kes oma osava retoorikaga pettis õpilasi ja järeltulevaid põlvkondi, avaldus Aristotelesel soov mõtlemist ja tegevust ühendada (lisaks ka püüd teada saada, mis tegelikult toimus, nt. erinevates linnades). Kreekas oli ka orjuse vastaseid, aga nende filosoofilisi töid ei tunta. Tähtis Aristotelese filosoofia osa on tema vormi-õpetus, tema loogika ja tema dialektika. 10 KOKKUVÕTE
filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule: 1)Universaalid on sellised reaalsused, mis eksisteerivad meeleliselt tajutavatest üksiknähtustest eraldi. Selline realismi variant lähtus Platonist, kelle õpetus sisaldas ideede (üksiknähtuste liikidele ühiste, ühtsete olemusstruktuuride) meeleliselt tajutavatest asjadest lahutatud eksistentsi möönmist. Keskajal formuleeriti seda positsiooni selliselt: universalia ante res (enne asju). Nad on nimelt enne asju ja seega üksikutest asjadest sõltumatult kui ideed jumala mõistuses, mille järgi jumal lõi maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on seega "reaalsused" ja sealjuures reaalsemad kui üksikud asjad
Selles vaidluses pooldasid realistid ideede reaalset eksistentsi, nominalistid pidasid ideid aga pelkadeks abstraktsioonideks, mille inimesed loovad reaalsete materiaalsete asjade põhjal. Platooniline armastus- tänapäeval tuntakse kaasa inimestele kelle armastus on platooniline, kelle armastust ei krooni seksuaalne ühinemine. Platonil on aga meelelisusest vabanenud armastus see kõige kõrgem ja puhtam. KOKKUVÕTE Sain teada palju uut ja huvitavat Platonist ning tema ideeõpetusest, kuidas tema arvates asjad toimivad. Nõustun Platoni paljude õpetustega kuid olin vahel ka eriarvamusega. Platoni ideeõpetus jaguneb kaheks- näivuseks ja olemuseks, mis minu arvates väga loogiline ja arusaadav. Platoni maailmas on näivus, mis on nähtav ja oletatav ning olemus mis on olemas ja reaalne. Kui süveneda Platoni maailma siis on see väga huvitav ja arusaadav. Soovitan teistelegi selle filosoofi maailmavaateid uurida.
filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Ülevaade Aristotelese õpetusest Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-
8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks? Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv, mis on paratamatult egotsentriline -- omaenda õnne pärast muretsemine -- ühendatakse altruistliku ehk moraalse perspektiiviga: kaasinimeste ja nende õiglaste nõudmiste arvestamisega. Kusjuures seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitletakse antiikajal õiglusena. Põhitees, mida Platonist alates ikka ja jälle kaitstakse, kinnitab, et tõeline õnn on võimalik üksnes iseloomu teatava disponeerituse alusel, millest lähtuvalt respekteeritakse teisi nende õiguspärastes nõudmistes ja suhtutakse neisse õiglaselt. Sel viisil on hüve tähenduses ,,minu jaoks kasulik" seotud moraalse hüvega. Sealjuures peab Platon, nagu mainitud, inimese õiglust suhetes teistega justkui sisemise hoiaku sümptomiks,
4. Kes on sotsiaalpedagoogika sihtgrupiks? Seadusrikkumiste ja uimastite kasutamisega seonduvad probleemid. Vaimsete ja erivajadustega inimesed, kroonilised haiged ,tänavalapsed ja võlglased, prostituudid, kriminaalkorras karistatud. 5. Millal sündis sotsiaalpedagoogika teadusharuna ? Sotsiaalpedagoogiline mõte ja tegevus sündis juba antiikajal. Juba siis mõistsid paljud ühiskonnafilosoofid alates Platonist ja Aristotelesest kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengule. Tänapäevase sotsiaalpedagoogika keskset küsimust- sotsiaalsete probleemide pedagoogilist lahendamist- nad siiski ei käsitlenud. 6. Milline on olnud sotsiaalpedagoogika areng Eestis? Eesti sotsiaalpedagoogika esimesed sammud pidid olema astutud juba XX saj algupoole ja (varjatult) nõukogude ajal - enne kui mõistest teadlikuks saadi. Terviknägemust
enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika
kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim
ja riigijuhtimises aga oletame, et igaüks teab, kuidas riiki valitseda. Poliitilise filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks. Aristoteles oli vanakreeka filosoof Platoni õpilane. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsuse (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille
varandusest), oligarhia (väheste võim, mis on rajatud rikkusele), demokraatia (rahva enamuse valitsus), türannia (halvim riigikordadest, sest võimu kasutatakse aristokraatia vastu). Riiki peavad valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast? Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks. Machiavelli oli realist. Esmatähtis on võim. Mitte ausus ja halastatus, vaid salakavalus, valelikkus ja vihavaen kujunevad poliitiku tunnusjooneks. Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge
Stageiras, õppis Ateenas Platoni juures ja oli hiljem Aleksander Suure kasvataja. Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilastest kuulsaim. 335 a eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles ei leppinud mitmete Platoni seisukohtadega. Näiteks pidas ta ekslikuks tema õpetust ideedest. Samal ajal pööras ta Platonist sootuks rohkem tähelepanu looduse tundmaõppimisele. Klassikaline, geotsentriline maailmapilt Klaudios Ptolemaios (83 161), geotsentrilise maailmapildi viimane konstruktor, suutis süsteemi mõnevõrra lihtsustada, viies planeedisfääride tsentrid eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks. Nii õnnestus tal seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil.
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
